Tere, mina olen Kaja Kärner. Eelmise aasta novembris, ringhäälingu 90. aastapäeva eel said raadiomajas kokku meie kunagised teadvustajad kõik enamasti konkursiga välja valitud, seejärel hoolikalt koolitatud hääled, kes uudiseid lugedes ja muusikapalu teadvustades sidusid saatepäeva tervikuks. Isiksus ääre taga andis märku, et olgu ajad kuitahes keerulised, alati saab jääda väärikaks. Kuidas neid aegu meenutavad meie kõige auväärsemad diktorid, kli Koik, Heino Irjas, Age Raa, Heino kögard ja Urve Koni, pikima teadustaja staažiga liigoik alustab, raadio huvitas mind, meil oli koduste Deturradia või see aparaat, ainult kõrvaklappidega sai kuulda meie õega kuulasime üks ühest teine teisest klapist ja vanaema kuulas siis kahe klapiga ja tema ei öelnud mitte kuuldemäng, vaid huulte mäng ja meie kuulasime lastesaateid ja see oli minu esimene kokkupuude raadioga. Ja siis algkoolis olin ma kooris laulsin, hõbehall käis meie koori lindistamas mitu-mitu korda, pidime laulma ühte sedasama laulu ja siis ma mõtlesin, et oi, küll on ikka raske töö särada. Ja niimoodi läks edasi huvi, muidugi jah. Kuulasin raadiot ja ja tekkis pestoli eelviimases klassis, sel ajal oli mingi konkurss ja mina proovisin, et lähen ja proovin, võib-olla saab. Ja mulle öeldi, et ei, laps, lõpeta kool ära ja tule siis uuesti. No ja siis ma olin nii julgenud, läksin järgmisel aastal uuesti, aga siis öeldi mulle, et asi on selles, et meil ei ole diktori kohta, et aga päevauudistesse on üks koht toda, et proovime olin nõus, muidugi sellega ja kolm aastat töötasin seal, esimene proov oli, laulupeoaasta oli ja tegin uudise meeskooriproovist lauluväljakult. Ilmar Torn oli meil juhataja ja tema ühesõnaga oli rahul sellega ja mind võeti siis toimetaja praktigandiks. Aga ega siis mikrofoni hord ei pääsenud nii kergesti. Hiljem Linda Rummo ja minusugune võis lugeda ainult linnavõrku transaktsioonivõrk või kuidas seda nimetati? Sinna lugesin mingeid teateid, aga see töö kestis kolm aastat ja siis 50. aastal, lõpuks sain siis mikrofoni ette päris uudiseid lugema. See laulupeo aasta, kui uudise tegite proovidest see oli 1947 ja diktori ametikohale siis 1950. Heino Irjas, kuidas teist sai raadio teadustaja? Sõbraga koos tähendab täiesti juhuslikult tema kleidis ilmselt lehest kuulutused, teadustajaid on vaja ja mina läksin temaga kaasa ja siis sattusingi sinna. Rahvast oli palju, sattusin ka teise vooru ja teises voorus siis leiti, et kõlbab küll. Ja kohe teadustaja palgale. Jah. No esimene aasta oli, mul oli siis veel keskkool lõpetamata natukene sai mikrofoni ees oldud ja esimene nagu singli ütles, see oli see Tallinna transaktsioonivõrk, tähendab, linn oli täis valju hääldajaid seal ilmselt sõja ajast jäänud ja siis need olidki niimoodi, et no et seal on kuulajaid suhteliselt vähe ja kes linnas kõndides ikka seda eriti tähele paneb ja siis last sinna, mis see aastanumber oli? 51. Age sina tulid raadiosse teadustajaks, teadustaja praktikandiks ei tulnud TALO vabandust. See oli natukene keerulisem lugu. Ma olin raadiopraktikat saanud juba toonases Tallinna seitsmeteistkümnendas keskkoolis, kooliraadios ristiku tänava koolis, õpetaja Alfred Raadik poistega harrastas seal kooliraadiot ja kui tuli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks Urve Buschman, siis tema hakkas korraldama deklaratsiooni võistlusi klassides ja need võitjad siis olid kõik seal järjepanu kooliraadio diktorida ja mul hakkas see amet nii meeldima, ma olin seda juba lapsepõlves imetlenud, nii nagunii koiki kodus kuulas kogu aeg raadiot, nii ka minu kodus. Ja ma tahtsin kangesti siia saada. Ja mul oli kindel siht, kui ma lõpetasin keskkooli, et ma lähen žurnalistikat õppima, aga žurnalistikat Tartu Ülikoolis võeti üle kahe aasta ja sellise eeldusega, et sul on olemas juba kaheaastane erialaline tööstaaž. Seda ei saanud olla sellepärast, et ükski ajakirjandusasutus ei võtnud tööle noort inimest, kellel ei olnud Grete näidata kõrgemat haridust erialalist. No ja siis kuulutas välja Eesti Raadio Noorte reporterite Klubi konkursi ja see oli siis 64. aasta teisel märtsil. Ja see konkurss oli kahes voorus ja lõpuks on mul siin käes teade, et me õnnitleme teid vastuvõtu puhul ja siis ma olin juba siin raadiomajas ja sama aasta novembris kuulutati välja diktorite konkurss 1964 ja sinna ma saatsin muidugi, mis mul oli saata, ma olin ju raadiomajas, viisin oma avalduse kaadrite osakonda ja mind võeti konkursile. Ja ma pidin esimeses voorus tegema mikrofoni ees ettepanekut pühapäevaseks raadiokavaks, nii on kirjas ja kirjutama essee üks kuni kaks lehekülge teemal pilt möödunud nädalast. Ja kui ma olen selle kõik ära teinud, siis tuli mulle koju kiri, et raadio teadustajate konkursi teisel voorul valisime tulevasteks teadustaja kandidaatideks kuus osavõtjat kelle seas olete ka teie. Palume teid nüüd kaasa teha väikese spetsiaalse õppuse. Esimene õppus toimub 23. detsembril 64. aastal kell 17 raadiomajas. Loodame, et võtate sellest osa Astrid Mits saatega toimetaja ja nii läks edasi ja täpselt nii, nagu proua liigoik rääkis. Tallinna Traslatsioon oli see koht, kuhu mind lasti mikrofoni ette. Sinnamaani lugesin ma vana raadiomaja kolmandal korrusel viiendas stuudios Aksel Küngas ega uudiseid kuivalt. Lihtsalt lugesin. Elfriede Ilves istus teisel pool seda suurt akent foonikas ja kuulas ja see lindistati. Ja pärast mängiti mulle siis ette öeldi, näed, siin oli sul see välteviga. Siin oli. Aga küll ma olen tänulik selle eest ja see õppus kestis, ma ei tea, ikka üks, kolm-neli kuud enne kui ma siis sain sinna Tallinna Traslatsiooni ja sealt edasi siis kolmandasse programmi, mis transleeris üleliidulise raadiokontserdi otseülekandeid. Ja meil oli noh, täpselt saatekava teada ja siis need teadvustused tuli siit vahele öelda eesti keeles. Aga ma ei mäleta, kas need ülekanded olid ametiühingute keskmaja saalist või olid need Tšaikovski nimelises kontserdisaalist, ma ei mäleta, kust need toimusid, aga need olid otseülekanded, mida teadustaja pidi tegema. Teadustaja teadvustas järgmise ootuse ja selle esitaja ja dirigendi ja, ja see oli kõik teksti ka etteantud juba Moskvasse oli siit juba tõlgitud eesti keelde ja seda tööd ma tegin ka, ma nautisin seda, aga ma tegin seda üks pool aastat vähemalt. Ja siis juba Noorte reporterite klubis anti tööülesanded, reporterid kaasa minna ja teha reportaaže ja intervjuusid. Ja siis ma olin juba otsapidi seal toimetuses, lastesaadete toimetuses ja ja niimoodi ma siis kogusin omale selle kaheaastase vajaliku eriala tööstaaži, et 66. aastal minna Ülikooli sonalistikasse. Kohe me räägime edasi, kes olid need, kes õpetasid teadustaja ametit, aga ennem on meil kronoloogilises järjekorras Heino kögord. Kuidas teist sai teaduste? Esimesed mälestused on mul raadiomajas täpselt 10 aastat, age rahasta eespool. 1954 võis olla. Ma olin vist päris ilusasti lõpetanud oma neljanda või viienda klassiõde, kes laulis segakooris, Linda Toomsalu, kögard võttis mu kaasa ja esimene kohutavalt ilus mulje oli, see punane vaip on trepi peal. Kui ma juba tulin hiljem, siis enam liikvel koridoris punased vaibad trepil ei olnud enam midagi. Siis viidi mind raadioteatrisse, kus segakoor harjutas. Ja seal nägin ma esimest professionaalset dirigenti seal Jüri varistes. Ja see oli mulle selline elamus, et ühe mehe käe all nii palju mehi ja naisi võib laulda ja see oli imeilus. Edasi läks vist nii, et juba järgmine mälestus tuleb mul jällegi sellesama segakooriga, kui mind õde võttis ära 11.-st klassist ja läks parasjagu Händeli messias. See oli selline, et sinna ei saanud pileteid püstiseisukoha Estonia teatri keskrõdule, tänu temale sain ma sinna. Ja Tunne oli selline ikkagi sinna mitte Estonia kontserdisaali, vaid siis juba raadiomajja. Et see punane vaip oli imeline. Hästi tuliteedid konkursiga teadust tehakse ilmtingimata konkursiga, ei ole kuskilt tutvuste kaudu tulnud, mis sealt meeles on. Nüüd edasi läks asi nii, et Ma töötasin kirjastuses, valgus puhtal kujul tegin tehnilist tööd. Ülikool nõudis, kuna ma olin juba kaugõppes, nõudis erialast tööd ja siis oli selline imeline päev, nagu seda oli 25. mai, see oli mu isa sünnipäev. Ja siis ma tulin raadiomajja konkursile. Oli suur konkurss, arvan, et oli palju, arvan, et oli palju, sellepärast et keda ma nägin, oli Jüri Jüri vee, kes minuga koos oli, aga tegelikult räägiti, et selle konkursi olevat võitnud hoopis Jüri lina, aga tal olid kollased püksid. Ja sellepärast Aado Slutsk ei võtnud teda tööle. Ja siis minusugune sobis siis sinna asemele ja. Kuskilt peab välja ilmuma härra viil ja kui härra viil on tagasi tulnud, siis tema ütleb teile täpselt, kas te saate nüüd tööle või te ei saa tööle ja siis võeti mind kolmandasse programmi Helju korvi käe alla ja tuli esimene kontsert teadvustada. Ja muidugi selline sõbralik inimene, nagu seda liukorv oli, ta ütles, et ei ole üldse mitte midagi viga, kuigi mul siis kodus seda abikaasa lindistas, siis ta ei olnud mu abikaasa ja ütles, et vot niisugused asjad on, siis ma kuulasin seda. See oli ka saamatu ja väga naljaks ja aastanumber oli 1968, kas oli seitsmeteistkümnes september, kui härra pihl tuli ja ütles, et te olete võetud teadustajaks? Urve Koni 25 aastat Eesti raadio teadustaja, mina sain teadustajaks niimoodi, et kui ma õppisin veel pedagoogilises instituudis, siis minu grupikaaslane Olavi Pihlamägi töötas raadios ja Olavi oli mingi muusikasaade ja tal oli tarvis kuulajate kirju lugeda ja Olavi leidis, et noh, et nii tore on, näiteks naishääl ka loeks neid kirju, et tule minuga, et teeme kahekesi seda saadet ja mina läksin Olaviga kaasa ja lugesime siis neid kirjutisi, ei olnud otsesaade, see oli linti tehtud saade ja pärast seda Ulav ütles mulle, et oi, oi, oi, oi, sa sobiksid nii hästi raadiosse lugema. Et sa peaks tulema, mõtlesin. Nojah, noh ma ei mõelnud sellest midagi. Mõni aeg ei olnud kaua, mõni aeg läks mööda ja kuulutati välja teadustajate konkurss. Ja Olav istus mul siis kohe kukile, nüüd tuled sa konkursile, ma natukene ebales siin. Mine tea nüüd, et mis, kuidas aga ei, Olavi käis mulle ikka nii palju peale, et, et siis ma panin su nime juba kirja, sa pead tulema. Siis läksin konkursile hoidluse, palju rahvast. Ma ei ole päris kindel, aga kuskil alla 100 üle üle 80 vähemasti ja seal tohutult palju oli tookord rahvast ja, ja no tõesti seal oli ja noh, ma ei osanudki midagi mõelda. Tekste, mis me lugesime, olid niisugused igasuguste võõrnimedega ja kuidas sa seda ja teist suudad välja öelda ja kuidas sa tead heliloojate nimesid ja kõik niisugused katsed. Aga siis tuli sealt ilmseks Edasi voorusid ja ma sain kõike nendega edasi ja lõpuks siis tuli välja, et olen saanud sisse Kuusmilvydisleriga. Ma arvan, et see oli 69. Ma arvan, et see oli 69 ja nagu siin räägiti, et ennem transratsiooni võrku ja, ja kuhu ja mismoodi, vaat minul niisugust asja ei olnud, mina hakkasin käima tööl, kuna ma õppisin veel, hakkasin tööl käima lepinguga ja sain kohe hakata lugema. Ja mäletan, et esimest korda kõige esimest korda raadioeetrisse lugesin mina teise aprilli hommikul see mulle nii meelde jäänud, et päris aprillinali nüüd ka teise aprilli hommikul lugesin Aare Kreilisega kell kuus uudiseid. Ainurippus istus kõrval. Noh ju ikka kuidagi läks, aga ega pärast seda ei mäletanud küll ühtegi asja, mis ma lugesin, kuidas ma istusin laua taha või kuidas ma tõusin laua tagant, ma ikka niimoodi pabistasin selleks rutusele. Ei tea jah, muidugi see pabin, jah, läheb üle. Aga mingi erutus või mingise niisugune kokkuvõtmise tunne või noh, see niisugune, see, see jääb siin mõned inimesed on juba öelnud, kes olid need, kes õpetasid teadustajatööd. Age nimetas Aksel küngast, Heino töögard nimetas hilju korvi. Teadustaja töö on amet, mida ei saa mitte kuskil õppida, ega seda ei õpetata liigoikest teile nõu andis, kes teid õpetas? Ikka jaa, tema lubas esinema. Ma arvan, et mingisugust ülemust või seal vahepeal ei olnud, aga ta nähtavasti koolis, kui ma lugesin neid trantseptsiooni võrgu uudised ütles, et võib küll, jah. Ja hilisem õpetaja oli tema muidugi jah. Kas on meeles, mida oli vaja juurde õppida, et seda tööd hästi teha? Kui ma arvan, et üsna paljud tähelepanu oli väga tähtis. Ja muidugi minul ei olnud mingeid probleeme murretega, ma olin Tallinna tüdruk ja ilvesel endal oli talihiidlane temal olevat olnud ja, aga mul sellega ei olnud muret. Ma ei mäletagi, et mingeid probleeme oleks olnud, aga komistamine? Vaat see oli küll minul üks suur viga. Seda öeldi mulle natuke, liiga palju komistad ja sellest ma pidin küll lahti saama. Selle raske ja seda ma pidin kogu aeg mõtlema. Heino Irjas, kes teid õpetas ja mida oli vaja õpetada? No minul vaja fitsiooniga tööd teha. Tol ajal oli huvitav, riigitegelaste nimed lõppesid Iienniga kõik need Lenini vaat-vaat, nii nendega tori hakkama saada. Ja ma arvan, et ütles, ütles ja ütles teine. Ja vahetevahel võeti niimoodi salaja linti ja siis kutsuti tervese teadvustajate komplekt kokku. Mängiti ette. Mina siis istusin tooli peal ja kuulasin, mis minu kohta öeldi ja öeldi. Kas sellest oli kasu, et nad ütlesid, pildi olen, ma ei mäleta, et ma oleksin midagi eriti teinud, aga võib-olla kuidagi niimoodi see asi läks, et noh, kuidagi loomulikul kombel muidugi diktsiooniga ja siis oli ju niimoodi vokaalid ja konsonandid ja papalapib piibu põhja ja kõik muud niisugused asjad ilmselt neid harjutusi. Kaarel Toom tegi meile neid harjutusi, sureb põrgus, karges ringi, mäletad ja, ja, ja, ja nüüd hakkab meelde tulema ja ka niisuguseid asju oli. Ja siis oli jah, kork suhu ja siis korralik Heatsioon. Proovige seda järele teha, mitte päris suur kork, aga noh, kuidas kellelegi. Ma veinipudeli kork. Nii on. Ja minul veinipudeli kork hammaste vahele ja siis öeldi PPP Pipobumyyma meie myymavu jaajaa, Kaarel Toomtäidised ja ja nii et need olid, noh, režissöörid. Heino Kart, mida teie oma õpetajatest mäletate? Alguses läks mul imeliselt hästi, sest 25. mail tegin ma konkursi, kusagil esimesest juulist taheti mind juba tööle esimesest juunist kuni esimese juulini teatavasti poliitTartu ülikoolis kaugõppeeksamid. Leo Martin teatas, ma olen, toome hotellis vabadel aegadel tulete minu juurde, käisin tema juures, siis, ütles ta, nüüd, kui te lähete tagasi ehteid, ootab Aksel Küngas Lähete tema juurde. Olin Aksel Küngas juures. Ja siis arvan ma, et vist vanem kolleeg sinu kõrval. Siin pean just silmas, naiskolleegid on see, kes sind õpetab ja väga tihti juhtusin lugema koos ainurippusega põhiasja, kui sul kõrb vähegi natukene on ja kui sa vaatad, kuidas need asjad käivad. No muidugi jah, sa tahad väga ilusasti fraseerida, nii nagu meil näiteks raseeris Leogenud ploompuu, aga noh, see ei tule välja. Isegi teda vist märkas Hugo Laur või kes oli ta kohta väga häid sõnu öelnud. Hiljem ma töötasin vist väga palju koos Elsa pandiga ja siis oli juba mingil määral oli juba tööl oldud, aga jah, need on esimesed õpetajad. Heinaga kui mõelda nende nimede peale, kes siin on õpetajatena läbi käinud. Kaarel Toom, Aksel Küngas, Leo Martin. See on kõik lavakõne. Kas teadustajate lõpetati lavakõne põhimõtteid? Ma arvan küll ja peale selle meie kõne oli siiski piisavalt ilus. Me ju lugesime uudiseid ja teadustasime nüüd lavakõne, ühesõnaga see oli väga ilus aeg, kui me kasutasime väga ilusat eesti keelt. Ja kui me läheme siit nüüd üle kõnekeele peale, siis see ei ole sugugi mitte nii väga ilus. Mulle isegi tuleb, meeldiks selline seik kellelegi tuntud inimesega, kes ütles, et nad pidid Võrumaalt ära kolima, sest seal räägiti nii koledat keelt. Murrete vastu ei ole mul mitte midagi, aga kui nüüd neilt mulgi murre liiga uhkeks läheb ja siis ma leian küll, kuna ma olen sealtpoolt kandist pärit mitte mulgi murde alalt. Olen Kesk-Eesti murde alalt, kus on kõige selgem ja ilusam kõnekeel Kesk-Eesti murrayusaigilist. Kirjakeele aluseks oli nii. Ja nüüd see kõne, mis meil oli, see oli minu arvates imeline ja peale selle selle kõne juures veel üks asi minu pärast see hommikukava või ükskõik mis muu, millise turvatunde suutsime me anda inimestele, kes meid kuulasid. Praegu ma isegi sooviksin Nendele, kes liiga palju hommikul lobisevad, neile palka tõstetakse, nad vähem räägiksid, mis ma ootan sealt uudiseid ja kellaaega, siis mul on väga hea tööle minna ja väga ilusat muusikat. Heino TÖÖ kart tunnistas, et lisaks heale muusikale ootate tagasi aega, mil Eesti rahvusringhäälingu juures töötaks jälle suur sümfooniaorkester ja professionaalne koor. Nii nagu see praegu on saksa vanade traditsioonidega raadiojaamade juures. Aceraa meenutustega läheme edasi. Ma lisaksin siia veel juurde. Üks asi oli see, mida õpetati. Diktoritele oli artikulatsiooni. Aga teine asi, mida õpetasid vot needsamad lavakõne õppe pojad Kaarel Toom ja Leo Martin. Mina kahjuks Aarne Roosi juures sain olla vist paar-kolm korda ainult esimene küsimus, mida Leo Martin ja Kaarel Toom esitasid kaste, tripi, vöö on lahti. See tähendas seda, et sul on diafragma lahti ja sa hingad normaalselt ja kogu häälduspidi toetama hingamisele ja selle eest ma olen küll tänapäevani. Tänu ilma vahele rääkida loomulikult. Leo Martin oli see, kes ütles, lähete siit minu juurest ära, panete käe kõhu peale ja alustate oma ilusat diafragma hingamist, et oleks ilus fraseerimine, kõik, mis sellele toetud meelesea teha oli meil ja seega minu minule oli see väga tähtis minul ääres võimalik võtta oma õe käest nii laias. Rõhukasega oli minul niisugune lugu, et ükskord ei saanud raadiomajja tulla, ma pidin talle koju minema tunniks. Ja teate, ta tegi niisugust trenni mulle, et ma pidin ära minestama sageli nii range trenn, ta oli väga range õpetaja ja see oli minule väga tähtis. Ja minul ei ole. No neile oli muidugi Seda ei tehtud ja tahaksin siia lisada seda juurde et kuidagi liiga lihtsalt, kui ma olin kuulnud teiste käest, kuidas nad eetrisse pääsesid, kuidagi liiga lihtsalt pääses eetrisse. Jah, võib-olla millal küll ei pääsenud Eino Irjas? Eino asi ongi, selles tähendab sõda diafragmat, seda tähendab Ott Raukas rääkis, et 1000, kui te tahate klaverit tõsta, kui te diafragmat ei pinguta, siis te saate Fonga. Ja tema pani selle asja seal niimoodi paika. Muidugi võib-olla et mul natukene seda enne oli, sest ma olin puhkpilli mänginud ja mingisugune tunne diafragma tunne. Mul ilmselt oli nii, et mina sain selle kätte, sest hilisemal pillimängul on seda just ilmtingimata vaja. See põhi, mille peal küll seisab, aga muidu on vajub tõesti vaju Waltara. Ma olin ju diktor, ikkagi suhteliselt vähe aega nii alguses kui ka päris lõpus, siin aga vaat sedasama tööd ja pragmaga ja seda regulatsiooni ja fraseerimist, mida meile siin õpetati. See oli toimetuses reporteri töös elementaarne. Ja see aitas väga palju kaasa. Sa ei pidanud enam mõtlema selle peale, kas ma suudan nüüd selle lause lõpuni välja öelda, vaid sa said mõelda ikkagi lause sisu peale, praegu minu meelest läheb kõik vastupidi. Me oleme rääkinud, et oli vaja kontserte muusikapalu teadvustada, oli vaja lugeda päevauudiseid, tavaliselt mees ja naine vaheldumisi lugesid oma uudiseid. Aga kuidas see töökorraldus oli liigoik 51. aastal ja Heino Irjas, mis kell algas, tööpäev, kuidas need vahetused olid? Päev algas kell kuus ikka kell kuus hommikul ju see oli siis 1951 ja kell kuus algas ülekanne Moskvast. Ja seda muidugi translüüriti, ma ei mäleta, kas olime üle kella seitsme, siis oli natukene oma kava, kolmveerand üheksa oli jälle ülekanne Moskvast ühe saate kaudu. Teise saatja kaudu oli Ma ei mäleta, mitu korda nädalas oli ettasaade rajooni ajalehtedele, kus mediteerisime rajooni ajalehtedele teksti ja male maleuudiseid. Neid käikusid, Eduard kaks ja Friedrich kolm ja kas sa mäletad seda? Ei, ma mäletan seda malekäiku, kui Keres mängis meelde ja, ja see oli Türil ja need, need olid nimed. Sa võid ütelda ka või kee, kuidas ta seal, mille kaudu nad vastu võtsid, tavaliselt kesklainel, kui palju seal neid segajaid oli. Ja siis oligi, terve tähestik oli ja siis niimoodi alguses oli seal ees terve hunnik igasuguseid prantsuse jäneseid ja siis oli igavene tegemine liigoik. Te mäletate veel neid aegu, kui raadio läks eetrisse Kreutzwaldi 14 maja keldrist ja kui maja alles restaureeriti ja saksa sõjavangid seda üles ehitama, aga mina sealt alustasingi. See oli niimoodi, et praeguse lifti asukoha kõrval oli üks uks, sealt läks kohe keldrisse üsna üsna sügavale tuli minna siis kitsas koridor, vasakut kätt oli üks väike stuudio, ma arvan, et see oli mingi kammerstuudio, võib-olla seal viiulit või? A Potteistkümne mängis akordioni seal ja ja see on mul meeles sellepärast et temale helistati väga palju. Naishääled helistasid, ikka tahtsid Podolski kokku saada, nii et see on natuke naljakas rääkida küll, aga Podolski ütles mulle, et vastake niimoodi, et abikaasad räägib, et siis nad ei helista enam nõmmelt. Nii see selleks. Ja sealt läks see väike kitsas koridor edasi. Siis ma mäletan vasakut kätt. Ta oli tehnikaruum, kus tehnik mängis heliplaate. See oli üsna avar nagu praegu, võib-olla see tubasin. Ja millegipärast mängiti filmide pealt muusikat, ma ei oska öelda, mis filmid need olid, aga muusika tuli maki pealt heliplaadi pealt ja siis need filmirullid sealt käisid ja paremat kätt oli diktoristuudio seal. Istu siis. Mäletan esimest korda, mida ma nägin, oli see Elfriide Ilves seal ja siis oli tal see lasest kong ümmargune, üsna suur olise ja kongi löögiga üldises niimoodi, et kongi löögile on kell 21 ja siis pandi põmm. Niimoodi. Ja ma mäletan seda oma kõrvus nagu kõlakse praegu, säält läks edasi seal üsna kitsas koridor ikka tuli kuidagi astuda allapoole ja siis jälle üles ja ja kõik oli nii, nii kitsas oli seal ja selle ajal päevauudiste toimetus, kuhu mina läksin, see oli kõige viimane tuba vahepeal olid jaan, Rummo oli lastesaadete, keda ma olin ka lapsena kuulnud lastetundi tegemas. Ja Iko Maran Teigi kirjandussaateid siis oli veel liig, tuim on vist, töötas sel ajal seal ja seal oli veel palju inimesi, aga meie toimetuses oli mis sõjaväest tulnud. Lõhmus oli ta nimi, aga Ilmar Torn kunstnikuna, tema oli millegipärast meie osakonna ülem. Ja tema ütleski mulle, et teist ei saa kunagi Titarit. Miks seda mina ei tea, see oli tema kunstnikukõrv, nähtavasti ta midagi leidis, mis temale ei meeldinud. Ja nii ta ütles mulle, aga pärast läks asi teistmoodi. Ja ma mäletan seda, kui Valdo Pant oli. See oli üks tore lugu. Eino müts oli meil reporteril, sel ajal Eino mitsu andis pandile ülesanded. Nüüd teed reportaaži meie toast. Me olime mingil unustanud, mindi piimapudelid nurka kuskile sinna akna peale või kus see oli. Ja pantigi sellest ruumist väga vahva reportaaži. Need piimapudelid on meelde jäänud. Millegipärast ja sealt hakkas, see oli aasta hiljem, kui mina tulin, tegi tantsijale reportaaži sealt ja sealt hakkas tema elutöö peale. Aga maja ehitasid Saksa vangid ja millal te keldrist välja saite? See oli vaat siis, kui nad hektarit sain, siis kas me olime kolmandal korrusel, esimene ja kolmandal juulil 1950 51 51. Me olime kolmandal korrusel ja see võis olla 49 50. Ja aga seal keldris sai hakkama küll ei olnud häda midagi, aga ehk kolmanda korruse stuudiod, need olid fantastiliselt ilusad ruumid. Kui hea akustikaga, nii kõneks kui ka muusika ja punased vaibad, punased vaibad oli laas, kui suured massiivsed diktorilauad, massiivsed mikrofonid, kuldsed kuldkõrge arma armatuuri laenu ja missugused paksud tammepuud Belt uksed. Näidik andis füüsilise jõuga lahti ja kinni tõmmata. Kui sa sinna ruumi läksid, juba sisenesid sinna kolmandale korrusele. Sul tekkis mingi eriline sisetunne, mis sundis sind ennast kokku võtma. Sa said aru, et kõik pidurid tuleb need peale panna ja ennast mobiliseerida ainult üheks mikrofoni ees mitte mikrofoni, vaid mikrofoni ees esinemiseks. Tõusevad ihukarvad praegu püsti, kui ma mõtlen selle peale päikesevalgust ei olnud, see oli ja päikesevalgust ei olnud, ainult koridoris seal ees koridoris oli. Aga noh, see, see aura nendes stuudiotes oli, see korvas selle päikesevalguse puudumine üldse. Terve maja oli uhke, oli küll, väga ilus maja, oli see heinakübar. Majast veel nii palju, et proua Ilse lohk minu risti ei saa kaudu kuulus tutvusringkonda ja juba see imeline sõna, et selle maja nüüd on siis projekteerinud ja teinud ja valmistanud ja on arhitekt juba see sõna arhitekt ise oli minu jaoks midagi niisugust, seda kuskil kuulsin 53 54 kuiva, Stalin oli surnud ja küüditamised olid juba kaugemale jäänud ja selles majas töötada. Ma ei oskagi öelda, kui sa sellist tausta tunned, siis midagi nagu sinu sees on teistmoodi või kuidagi kuidagi teisiti on. Ja praegugi annaks jumal, et ta välimus ei muutu. Siis ja diktor oli ka auväärne amet ja auväärt inimene sai seda ametit pidada. Kuulge, meid oli ainult 13 tükki juba see minu edevust täiesti piisavalt aitas, Eestis rohkem ei olnud ka 13 hektarit raadiodiktor ja mõned televisiooni omad ka sinna juurde ja sa kuulud selle 13 inimese hulka. No kuulge, teate, see on juba midagi. Ma mäletan, kui ma käisin ikkagi Elfriede Ilves palumas, et, et võtke mind ka ikka stuudiosse lugema, siis enam ei olnud seda kolmandat programmi, kuigi mulle seal kolmandas väga meeldis. Mulle meeldis lugeda välja neid täispikk muusikateoste pealkirju ja osade nimetusi ja mis mulle veel meeldisid. Mulle meeldisid väga välja hääldada kõik need Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretäri. Oma voodi, kõrge piloot ja, ja õletan vabandus, tahtsin öelda seda, et masinakirjutajatele olevat antud käsk, et need nimesid ei tohi poolitada, et diktor võib eksida nende nimedega. Ma mäletan isegi selliseid tekste, kus olid ainult eesnimede isanimede tähed ja kui me olime Seino köögartiga koos, mind ei lastud päevakajas kohe alguses, see võttis ikka kaua aega, siis Einoga Edward ütles mulle, kirjutage endale kõik need kõrvallehel välja, siis on lihtsam, ma mõtlesin, et aga mul ei ole nime peas ja oli neid ikkagi oli lihtsalt ei no siis olid lühend ja üks oli siis ÜK b P ja no kuidas sa seda lühendit niimoodi tähthaaval või niimodi sõnana välja ütled, siis see tuli niimoodi selgeks õppida, see pidi olema automaatne. Nagu seda näed, nii. Ilma igasuguse kontrollita tuleb ta iseenesest. Te pidite ju pikki kõnesid lugema, meeshääled ja meie mehed lugesid siis kommunistliku partei kongresside kõnesid. Ei, mina ei kuulunud nende juurde, ka mina ei olnud sellist meisterlikkust, ei olnud ainult viimase Brežnevi kõne, ma lugesin, seda ei tahtnud keegi enam lugeda, kui valitsus vahetama hakkas. See on siis minu loetud kõnesid ja kui seda öelda, siis või jumal muusika teadvustamine, kolmas programm, ooperisaated, sellised asjad, taevane alastus, ma võin kuulata sellist muusikat, näiteks terve Travjota, küpsemann, mu lemmikooper, mida ma kunagi välju kopaga Vanemuise teater siis sinna juurde Georg Sanderi kostüümid, lavakujundus Udo Väljaotsa lavastus. Ma ei saanud isegi vist ühelt eksamilt ei saanud läbi, kuna sellel hooajal käisin 12 korda Travjotad kuulamas. Ja siis, kui sa nüüd hiljem jälle näed, kuidas Travjota tähendab kellal ja sellist lavastust näed, siis sul tekib küsimus, et kuidas üldse lavastaja julgeb sellise asjaga välja tulla ja mind häirida kaks tundi, ma pean seda vaatama, kust võtab ta selle ülbuse ta sellise lavastusi üldse teeb. Aga kui hea, et sellist asja ei pea tänapäeval teadvustama. Tegija selge sõna ja ilusa häälega teadustajaid Baruti sageli Siglatuuris saate nime ütlema. Siin Rein Lepiku hääl. Siltallil. Reporteritund. Heino Irjas ja liigoik, teie korraldasite hilisemad Nendel aegadel väga sagedasti teadvustajate konkurss, et leida uusi noori kolleege. Mina küll ei ole sellega seotud. Ei, ma stratsioon tegi, seda, tähendab minagi korraldanud midagi, me olime lihtsalt uudishimust ninapidi asja juurde, lihtsalt kuulasin ja ei, mina ei ole asjamees. Astrid mets, Liiduimann, nemad olid ikkagi konkursse, korraldasid selles saatekava toimetuses või kuidas seda? Keda kindlasti peab nii meeldivat ülemust ei ole mul iialgi olnud, kui seda? Jah, et ühesõnaga seal oli tõeline jaga mõnusa tähtedega, ma ütleksin, suurepärane juhataja. Suurepärane. Aga nende diktorite konkurssidel olid ju alati kõrvupidi juures juhtivat reportereid. Kommentaatorid, ma mäletan selgesti, kuidas Albert käär oli kõikvõimalikel konkurssidel alati seal klaasi taga vist. Kuidas sellega siis veel üks löök oli või? Pärnus tuli? Ei, mina ei mäleta, Felix Leet küll oli Feliks Kaasik ja oli Valdo Pant. Ta oli alati Ivar, Trikkel oli alati Elfriede Ilves. Ma mäletan Albert kääri, sellepärast et kui oli see diktorite konkurss, siis esitati ka sealt teiselt poolt klaasi küsimusi. Ja Hruštšov oli just Ungaris. Albert käär küsib minu käest, mis on poliitiliselt praegu päeva küsimus number üks. Mõtlesin, et issand jumal, kobilises seal kuidagi mulle tänased lehed lugevata FDA Rich kärand seitsivowscrošov. Mõtlesin, et Ungaris noh, mis te siis seda ei ütle, mis te mõtlete, et see jahu ega suhkrut pole, müügil on päevaküsimus number üks. Minul läks natukene kergemini, Martin küsis minu käest, kas ma olen organiseeritud. Ja mina küsisin, et mis see tähendab. Siis ta ütles mulle, et kas te olete ikka partei liige ja mõtlesin, et ma ei ole küll. Minul oli selles mõttes abi, aga mulle selle. Raadiosse tulekuga seoses Pärnu maanteele oli see büroo või sest raadiomaja ei olnud valmis ja ma läksin sinna, Uusman küsitles mind noh, et kas sobib või niimoodi ja ta küsis minu käest, et kas te olete kommunistlik noor, ma ütlesin, et ei ole. Küll te neelastute issand jumal, vabandust. Kui ma sealt välja tulin. Ma pidin komistama tänaval, tähendab, see on, sest meie koolis ei olnud mitte ühtegi kommunistliku noortega ja kui nad algkoolis käisin, siis üksainuke pioneer oli meie koolis. Et see oli mulle nii võõras, kõik, ma ehmatasin ära, mõtlesin, et jumal, mis minust nüüd saab, siis kui ma pean sinna minema. Aga no ma ei, ma ei läinud ja keegi ei sundinud mind ka minema. Teaduste ja töö oli ju niivõrd raske tööta, ükski kompartei liige ei tulnud sellega toime. Turule minna ei saanud, kogu aeg pidi kohalistama kellast kellaajani, täpne diktsioon. Kõiki asju pidid täpselt ühendama, mitte meil oli, meil oli vist tõesti, kas paar paar sellist inimest oli, aga. Kas ei olnud meil Lepik ja taldrik, kes tulid sõjaväes ja nemad ja võib-olla nemad aga rohkem ma ei tea. Kas surve astuda kommunistlikuks, nooreks või parteisse oli suur. Mina iial ei nimelise mind sundinud, küll mitte. Mind ei sundinud mitte keegi, ilmselt seda ma kõige rohkem, muide kartsin sellepärast, et küsimus oli selles, et mul oli. Minevikus oli mulle neli isa venda, see tähendab isa sinna juurde loetud, kes läks vabatahtlikuna vabadusse. Ta ema, vend, kes oli maha lastud, kelle naine oli surnuks pekstud lapsed olid neli tükki orvuks jäänud ja kui sealtkandist oleks nüüd hakatud midagi uurima veel sellega, aga ilmselt minu olemuses oli juba nii palju näha, et isegi mitte keegi ei tulnud mitte ühtegi korda minu juurde, et oleks söönud ja teinud. Komortilis minu juurde tulnud, mitte kurve ei, minu juurde ka mitte, kuigi, kui nii võtta, et võib-olla ei arvanud, et niisugust tööd tegevad inimesed, et võiks nagu olla siis kontrolli all või parteis või ma tean, mul tuttavate hulgas oli imestamist või niukestest pooltuttavate hulgas kuskil seltskonnas, Olimestamistest nooh, teedeeti niisugust tööd, noh, eks teie olete nii ja naa ja mõtlesin, et meil ei ole mingit probleemi, seal on jälle kogem, kes meile kuidagi nõlga suhteliselt, aga meil ei olnud ju kõrged palgad. Ja, ja kui ma läksin suvel Saaremaal metsavahiga vestlesime ja metsad küsis minu käest, et no kui palju ta siis palka saada, et sa nii kõrge koha peal olla. Mina siis ütlesin need 180 rubla, mis sa valetad vanale. Selle jah või Aeg mäletan ja mina tulin 80 rublase palgalt, tulin, et saada raadiosse. Tulin 70 rubla selle palgale. Tulin Eino sälit räti kandja kehaga, mina olin praktikant, tuli ka esimene kategooria, see oli esimene kategooria oli 100 läheks, et sinna oli meie pidime pürgima. Ma mäletan, kategooria oli vist natuke rohkem veel. Ma mäletan seda, kui mina alustasin seal kolmandas programmis seda muusikaprogrammi teadvustamist, ükskõik, kas siis Helju kurvi Aksel Küngas kõrval, siis mina esimene aasta ei saanud mitte sentigi selle eest. Mitte ühtegi kopikat ei makstud, sest ma olin praktikant. Ja siis ilmus käskkiri, kui ma olin seal aasta otsa ära olnud. Et vaat, kui nüüd Agera teadvustab seal kontserti või on kolmandas programmis uudised, olid välistatud, on kolmandas programmis kontserti teadustaja siis maksta talle tunni eest 70 kopikat. Ja selle ma sain järgmisel päeval tädi Puusta käsk koheselt alt luugist kätte. Nii et see, et see on legend, et raadios olid väga kõrged palgad, ei olnud. 180 oli vist logi lõpuks rubla ja mina jõudsin 450-ni ja siis me vist tegime veel teatavat võitlust, et rohkem saada. Aga Mart Siimann leidis, et mitte mingil juhul hääbus kõik sinna. Ma tuleksin veel tagasi teadustajate konkursi juurde, et kui te käisite kuulamas neid konkursile laekunud noori hääli ja inimesi, kas teil jäi niisugune mulje, et otsitakse mingit üht tüüpi hääli või niisuguseid hääli, mis sobivad juba olemasolevate häälte ansamblis? Küllap see ansambli seisus oli ikka väga oluline oli kindlasti mikrofon juba iseenesest oliteerib sele, tähendab. Ja peale selle on ikkagi niimoodi, et kui sa inimest ei taha õnnetuks teha, siis enne sotsike sellise tämbriga hääle mitte ei ütle niimoodi, et siin on nüüd inimene, tee ta nüüd korralikuks lugejaks, hääl on su põhiline vahend, mis on sinu instrument ja seda looduslikud eeldused on siin kindlalt, et nüüd teeme kellelegi eri mikrofoni või paneme talle mingisuguseid vatid ümber või ma ei tea, mis veel sellega lihtsalt see asi ei sobi. See ei tule näiteks, ma ei kujuta ette, et Kaarel Toom Väikse uudiseid lugeda täpselt ja tõenäoliselt ei või näiteks Leo Martin näiteks, kas ta oleks seal jälgitud pealt, mitte mingil juhul. Ja peale selle oli seal kindlasti küsimus ka veel selles, et ega me liiga palju närvidele ei tohtinud käia. Me pidime piisavalt leebed olema, sest kui sulle loetakse kogu aeg NSV Liidu kommunistliku partei esimees Brežnev või jumal teab mis veel, siis sa pidid väga leebelt sellega ümber käima, et sa parasjagu mängisid, et sa ei pakkunud üle, kes uudistega üle pakkuma hakkas. Minu arvates. Kas sa ei näinud liigoikas, te võite kirjeldada neid hääli, kes selle ansambli kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel moodustasid missugused hääled olid otsitud, soositud, kuidas nad kõlasid. Minul on oma kolleegidest nii head mälestused, et ei oska kedagi eriti esile tõsta. Minu meelest nad sobisid, kõik, palju on räägitud Elfriide ilvesest. Tema oli tõesti üks suur leiutis Eesti raadio jaoks, aga Aino rippus, oli ju imeainerikkusele, oli muidugi temal oli teatri Koojase. Ain oli põhi, põhielu oli minu jaoks. Ja aga ta oli oma isiksusel, ta oli väga tagasihoidlik, ta ei olnud eriti. Ta oli muidugi väga palju õppida, ka seal neid oli, aga meie töötasime temaga väga tihti tihti paaris. Meie olime väga tihti, olime paaris ja temalt õppida oli suurepärane temaga koos töötada oli lihtsalt imetaoline, sest nii kõrge eruditsiooniga inimesega need muud jutud, mis jäid hoopis kaadri taha nii-öelda need jutud olid 1000 korda huvitavamad kui need jutud, mis eetrisse sõela Nemad olid ilvesega selle aja inimesed, kellel juba keskkoolis oli võõrkeel selge. Ja muuseas, inglise ja saksa keel. Mingeid meie oli selle prantsuse tänavakleebise, praegu elan süda tänava koolis, räägitakse, et seal olevat kool olnud seal olevat ainurippus käinud, ma ei tea. Legend on aga keskkooli. Jätkuks kaja küsimusele, kui ma juba toimetuses olin, oli ju väga palju selliseid saateid, kus oli vaja anda diktorile tekste lugeda, see ei olnud ikkagi niimoodi, et sa kargasid ükskõik millal diktorite puhketoast läbi ja panid laua peale kirjakese juurde, et lugege sisse, iga toimetaja ikkagi valis endale diktoreid, eeldades, et see hääl sobib sinna saatesse. Ma alguses ei tulnud, selle peale hakkavad, kui Aino rippus ja Elfriede Ilves olid mulle selle selgeks teinud. Miks te tahate tulla siia diktoriks, kui te võite kõik oma tekstid ise saatesse lugeda, siis ma hakkasin seda ise tegema. Ja ma tean, et ma tegin isegi saateid niimoodi, et Victoril polnud vaja, ei algusega lõpu teadustust lugeda stuudiosse oli muidugi kõige andis ja ma mäletan, kuidas Lembit Lauri ju ka ikkagi ja Ivar Trikkel, kui nad ise ei, ei lugenud tekste sisse, siis nad ikkagi valisid Enda kontekstist lähtuvat diktori hääle, kes selle teksti saatesse sisse luges. Kindlasti see oli niimoodi. Seepärast, et teatav osa teadus said ju kindlalt, esines rohkem kui teine pool seda. Ja raadiosaade oli ikkagi kindel kunstiliik kompositsioon, kõik sellised asjad, kus oli terviklikkus ikkagi oluline. Mis veel kõige olulisem minu arvates, mis teadustajat suutsid päeva terviklikkus, siis algas hommikul kell kuus peale ja lõppes südaöösel või pärast seda, kuidas me suutsime selle hoida kõik üheks tervikuks. Diktor kujundas saab päeva kogu päeva ja millega ta kujundas oma häälega oma häälega. Ta ei saanud oma isiklikke muljeid ega mõtteid avaldadel. Ta võis seda kõike teha oma häälega. Ja häälega annab nii palju teha, kui, siis ainult seda soovid. Heino Irjas, missugune on raadiodiktori ilus hääl? Vaat nüüd on pauk. No ja ta on niisugune nagu Heino kirjas. Öeldakse, et ilu on inimese silmades, aga teadussõja ilu on siis kuulaja kõrvades, kellele meeldib kõrgema hääl, kellele meeldib madal hääl. Tipud, lõikame ära, koloratuur, sopran käib võib-olla natukene paljudele kõrvadele. Mõni niisugune pass, nagu omal ajal Estonia teatris oli Benno Hansen, kelle alumine loata oli noh, kuskil seal Varblasele enim kuulmise sagedus piiril. See jääb konkreetseks, peab olema konkreetne täht, peab olema nii, nagu ta on. Oo, peab olema o ja e-peab olema e. Et ta ei kõrva häirida. Vahetevahel on tänapäeval natukene mõnikord selline võimalus olemas, et häirib jah. Meil olid väga palju ilusaid kõrgeid hääli ja kui sinna siis paar sametist häält siin oli ilusa häälega oli Milvi tisler. Aga kui sinna madalam hääl sellise salapäraga tuleb, seal eespool oli Helju korv ja pärast rist Urve Koni Reinart. Ja me ei tohi unustada ka veel ühte fakti. Tänapäeval lähevad enam-vähem kõik saated otse meie ajal enamus läksid üle lindi ja missugune oli lindi kvaliteet? See oli ettearvamatu ja Lintu moonutas väga palju häält. Kui oli juba natukene kõrgem hääletämber, siis see oli ju täiesti titekas, mis sealt üle lindi kõlas. Aga minu töö alguses ma väga palju pidin istuma kõrval, kui näitleja luges otse. Hugo Laur näiteks käis väga palju esinemas ja Hugo Lauri puhul ma võin nii palju öelda, et ta on siiamaani hea lindi pealt kuulata. See on suurepärane, aga tema ütles niimoodi, et kui ma raadiosse tulen, siis ma tulen alati jalgsi, sest siis tean, et ma jõuan täpselt kohale. Raadios peab täpselt kohal olema. See oli tema põhimõte, aga suurepärane lugeja oli ja, aga ma olen istunud tema kõrval siis Heino mandri näiteks väga mitu korda lihtsalt teadvustasin sinna ette mingisuguse lühikese loo ja istusin niikaua, kui ta luges lõpuni, nii et tol ajal oli otsesaatega. No algaastatel kindlasti jah, ja pärast sõjajärgsetel aastatel juba seal kuuekümnendad. Ja oligi nii, et lint moonutas väga palju ja kui praegu tagantjärele kuulata tolleaegseid saateid võid infarkti saada ehmatusest, missugune titepiuks pohlu. Mõned on siiski väga puhtad soodu kuulasin. Aastakümneid paitas igal õhtul kuulaja kõrva Elfriede Ilvese öeldud. Aga sinul on rääkida lugu, kuidas said ükskord raadiosse kirja, kus üks naine küsis, et teil on nii ilus hääl, age, et kas ma võin oma vastsündinud lapsele panna teie nime? Jah, selline fakt oli, mul on seda natukene ebamugav praegu rääkida, sest mul ei ole selleks luba ja mulle ei ole ka enam kellegi käest seda luba küsida. Aga tõesti oma sellise kirja sain ja ma olin ikkagi päris jahmunud. Esiteks, miks üldse küsida, siis ma sain muidugi aru, et enne mind oli age imelisi üldse Eestis viis ja mina olin kuues nüüd on see nimi hakanud levima ja ma kirjutasin sellele noorele emale ja küsisin ta käest, et kas ta on ikkagi veendunud, et see nimi võiks tema tütart eluaeg kaunistada, ta peab ju selle nimega lõpuni elama ja kui see on tema veendumus, siis minu käest ta küll seda ei pea küsima. Aga mul on ainult hea meel teada, et üks ema on saanud minu tööst inspiratsiooni panna oma tütrele sama nimi, mis minul. Heino keel, kord. Ei, nii ilusaid asju mul ei ole, ainult terve rida salapäraseid kirju tuli mulle Tartu linnast ja siis hakkasid tulema panderollid ja seal sees olid väga ilusad kalendrid, seal sees olid Austraalia ja välismaised pildid, postkaardid ja ma ei oska öelda kõik, mis veel, kes oli see inimene, oli ta naine, oli ta mees. Võib-olla siis selle kirjastiili põhjal võis öelda, et ta, ehk siis oli naine, kes ta oli, ma ei tea, aga igal juhul ta väga rõõmustas mind oma saadetistega. Näiteks meelde on mul jäänud kalendripealse imeilus punane austraalia mägi, mis on peaaegu austraalia sümbol, selline lugu, aga rohkem selliseid asju nagu meelde praegu ei tule. Kui tohib, ma juhiksin ühele asjaolule veel tähelepanu. Ma usun, et te olete kõik ise märganud ja ka kuulajad on märganud, et me reeglina tänaseni suhtlema omavahel 11 teietades ja ikka ja see oli elementaarne Eesti raadios võib-olla eakaaslased, ütleme kooliõe nii nagu meil siin kajaga oleme ja ütlesime omavahel küll, sina. Age vist paar korda, ütlesin sulle, sina, aga me oleme alati teiega. Alati olnud teie peal ja ma ei tule üldse selle pealegi, et endast vanemaid või tollaseid kolleege sinatada. Ja see lõi ka ja kindlustas niisuguse loomingulise ja lugupidava õhkkonna terves raadiomajas. Mingid familiaarsed, kui sellist ei olnud, mitte kunagi ei tulnud mitte sellele mõttele ka, et sa näiteks vanemale naiskolleegile ütled sina, see oli foto. Nõukogude ajal öeldi mulle ka proua Koik. Heino Kart ütles niimoodi. Ploompuu ütles mulle. Ja oligi, sest et ma ei saanud teisiti kuidagi öelda, sest ta oli tegemist inimesega, kes oli lihtsalt proua, võib-olla mõni ei olnud seda. Või siis kasutasid kolleegi täisnime, aga ma küll ei mäleta, et ma oleksin öelnud, seltsimees Koik. Heino, aga me olime küll. Jah, no mina olin Urve, me olime nagu siis ühe ajal. Olen ma siiamaani olen minu arvates teie peal, vastab teile, meie oleme. Nii et aitäh teile, kolleegid. Veel üks signatuur 1960.-te aastate lõpust raadios teadvustajana alustanud Härmosarmi häälega. Kas teadustaja aastad olid teie elu parimad aastad liigoik? No ja see on noorusaeg ju, muidugi olid. Heino Irjas sama sama jutt noorusaeg. Heino kögard. Ma lõpetasin töötamise esimesel juulil ja ma ei saa kuidagi võrrelda selle pedagoogitööga, mis ma tegin koolis seda, nii et see on kindlasti mu tipphetk on töötamine raadios. Urbekuni. Kahtlemata täpselt samamoodi, ma olen seda nii palju aastaid teinud, kui see nüüd tore ei ole olnud ja vahva ei ole olnud, siis on küll väga kurb. Ja 25 aastat töötada teaduste ajana minu arvates segu on juba midagi. Mul on kokku 36 ja ma ei olegi mujal üldse töötanud, see on ainuke koht. Heino Irjas, teil niisamuti? Nojah, olen arvude meelespidamisega natukene jännis. Nii et millal ma sealt mikrofoni eest ära tulin, see tuleb kellelgi teisel välja uurida. Kõnelesid raadio esindushääled, liigoik Heino Irjas, Age Raa, Heino köögardia, Ureconi teadvustajate noorem põlvkond on saates nädala pärast samal ajal. Saate panid kokku Evelin Voodla ja Kaja Kärner.