Tere õhtust kõigile raadio kahe kuulajatele kätte on jõudnud kinovärgiga mandariiniaeg ja võib öelda, et täna meil on selline omamoodi erisaade, kuna esiteks me teeme seda otse-eetris vahelduseks ja teiseks meie tavapärasest koosseisust puuduvad siis Maarja hinda alla ja Andrei Liimets, küll aga on stuudios mina, Ralf Sauter. Ja lisaks mulle on tulnud siia filmijuttu ajama, nagu ikka Emilie Toomela kere ja külalismandariini nina, Ragnar Novod. Tervist, aitäh. Kutsumast. Siin on alati väga tore olla. Jah, teist korda oled siin, Ragnar, ole hea, räägi natuke endast, millega sina tegeled, siis ütleme filmi alaliselt ja üldse mina tegelen hetkel väga palju kinoveega, mis on siis filmiuudiste lehekülg, filmiarvustuste lehekülg ja sealt leiab ka kõike muud head huvitavad ka nende filmide arvustused näiteks vähemalt kolme oma siis, millest me täna räägime. Ja väga tore, et siis tegelikult saate formaat, meil ei olegi väga teistsugune, et nagu ikka, räägime uutest filmidest, mis kinos jooksevad. Ja nendeks on siis mänguline märul nimega John Wick, kaks Martin Scorsese pik, usuteemaline vaikus. Esimese maailmasõjajärgset aega vaatlev draama nimega frants ning kojujõudmisest rääkiv tõsieluline lõvi. Ja hakkamegi pihta. Paljud võib-olla mäletavad ühte suurt üllatus-üllatushiti, mis mõned aastad tagasi välja tuli ja mis kandis nime John Wick Gianoriipsiga peaosas. Tegemist oli sellise väga stiilse elegantse märulifilmiga, mis paljudele väga sügava mulje jättis ja Keanu Reeves mängis seal siis Ühte palgamõrvarit, kes unistas kuritegelikust allmaailmast vabakssaamisest. Kui tapeti tema väike koer, siis ta võttis enda süda Maidaks, niita ennast läbi väga-väga paljudest pahadest meestest ja kuna filmil läks väga hästi kriitikutele samuti meeldis mina nende seas siis otsustati loomulikult teha sellele ka järg, mis on samuti väga positiivselt juba vastu võetud. Ja selle tegevust leiab siis aset kõigest mõni päev pärast esimese filmi sündmusi. Ja nüüd John Keila antakse, eks omapärane ülesanne, mis nõuab rooma minekut, aga paraku ei lähe päris. Ning ega asjad nagu plaanitud ning taaskord nagu eelmises kivimis peate niitma ennast läbi päris paljudest pahadest meestest, igasuguste erinevate tulirelvadega ega ühe pliiatsiga vahepeal. Tegemist on tõesti hästi meelelahutusliku filmiga, pean ütlema, et mulle see väga meeldis ja nautisin seda küll, aga juba hoiatuseks saab öelda, et tegemist kindlasti ei ole eriti intellektuaalse linateosega. Selliste väärtfilmi panustate filmiajalukku aga kindlasti ei anna. Aga ma arvan, et siin oli nii mõndagi muljetavaldavat just stseenide tempo poole pealt, et väga hästi üles ehitatud, väga mõnusale jälgida, seda kordagi ei hakanud igav. Ja, ja loomulikult seekord oli püütud siis ka eelmise filmi järel võib-olla veidi rohkem tuua juurde selliste realistlikkust, et näiteks mõned momendid olid, kus. Ma ei tea, pühendati tavalise märuliga võrreldes võib-olla veidi rohkem aega, näiteks relvalaadimisele kõiki selliseid asju, mida tavaliselt märulit meile ei näidata. Et see oli tore, lüke, aga kokkuvõttes ja ma arvan, et see järje tegemine, Jon viki esimesel osaleja liike natukene selline eilses b soojendamine, et päris nii hea ikka ei olnud. Kui oli esimene osa. Ma pean sellega nõustuma, jah, et ma läksin seda vaatama ootuses, et see on sama hea või vähemalt sama hea kui esimene. Aga ma natuke pettusin, sest ta kuidagi läks kuidagi väga laiali ja oli kuidagi väga laialivalguv ja ta oli hoopis teistes teemades, kui oli esimene film, mis mulle nagu meeldis väga selle poolest, et selle filmi Sonopsis esimesel puhul oli see, et mehe siis koer tapetakse, auto varastatakse ja ta läheb kätte maksma. Teise osa sopsist ei saa enam nii lühidalt ja konkreetselt ja täpselt kirjutades, sest ta läks kuidagi nii laiaks ja nii minu silmis ebahuvitavaks, kusjuures sellega ma olen nõus, mainin sedagi, igatseme ainult esimese filmi puhul, see mõjus natuke nagu ajuvabalt, kuigi see film võttis seda väga tõsiselt esitas seda veenvalt, et tema koer tapetakse siis sel põhjusel tasub sellist kättemaksu organiseerima täiesti üksinda siis jaa. No muidugi on veel üks oluline asi on see, et arvestades seda, millised on märulit praegu väga palju kasutatakse sellist kiiret montaaži on ja kaamera tõendusega hästi hüplik käsikaamerat on hästi palju. Et just John Miki kaks filmi senist siis just võtavad hästi palju eeskuju vanadest, ütleme, Hongkongi märulitest ja on hästi sellised pikad mänguliselt võtta kaadrid, nii et sa saad kogu aeg aru, mis toimub samuti jaanuari filmi peaosatäitja John väike mängib nimikangelane ta ju läbi väga palju sellist põhjalikku treeningut seda tegelast mängib, et olla alati seal actioni keskpunkti, seda siin on nagu palju stseene ka järjest, kus sa näed sellist tormilist actionit ja ja see käik jaanuaris, kes kõiki neid asju teeb, et minu arust see on väga selline, noh, ütleme oluline, et umbes ei. Väinad oma treilerisse puhkama sel ajal, kui neid action stseene filmiti, vaid ta ikkagi võttis seda väga hinge asjaga ja netis on mingid videosid, kes ta umbes harjutab nende relvadega, kuidas kuidas neid asju teha ja millal sa ütlesid, et ei ole väga intellektuaalne Filmsesse? Intellektuaalsus on puudu nagu stsenaariumist, aga ta nagu intellektuaalselt filmitud intellektuaalset tehtud selles mõttes, et ta saab aru, et mis ühe märulifilmi toimima paneb ja, ja noh natuke läheb aega, et kui saaksin, algas minu arust action on ikkagi väga hästi tehtud ja tooksin ka välja selle teise osa, tegevus toimub alles mõni päev nagu pärast esimese filmi lõpuni, et nad kuidagi sulavad väga hästi kokku, et nad ei ole seda retsepti väga palju muutunud, et mis esimese toimima pani, see on põhimõtteliselt ka teises osas olemas. Kuigi ma olen nõus, et, et lihtsalt see lugu ei ole nii sihuke spontaanne, ütleme ka esimesed Ja kui ma ütlesin, intellektuaalne film või mitte, intellektuaalne film, mis võib-olla mida siin rohkem silmas seda, et see film ei pane sind elu järgi elu järele mõtlema kuidagi teistmoodi. Et sa vaatad selle filmi ära, see on tore meelelahutus, mida vaadata näiteks reede õhtul, aga sa lähed sealt kinost ära ja siis rohkem väga palju selle filmi peale ei mõtleja, mis puudutab seda nagu ettevalmistusfilmiks, siis mulle tundus, et see oli tõesti väga-väga hästi tehtud ja oli, mõtlesin, et filmi kodulehel oli terve rida erinevaid, siis tõelisi nagu võitluskunstide meistreid, kellega koostöös siis Keanu Reamsy treeniti, teiselt poolt see oli nagu liiga vähe kuidagi selliste, ma ei teagi, karakter, näitlemist või sellist võimsat näitlejatööd isegi peaosatäitja poolt, sellepärast et temaga ei tekkinud sellist emotsionaalset sidet, ta oligi nagu ikkagi on, žüriis ongi selline natukene kirvenägu. Ja ta on muidugi tuntud oma tuimuse poolest ja ma väga armastan 90.-te alguses välja tulnud Dracula. Väga vilets, aga sellesse trollidena sobib, et noh ja ühtlasi mulle meeldib see, et režissöör ise tegelikult esimene son Mikkeli siis režissöörilt Chad, seda Helski debüüt ja ta ise on professionaalne kaskadöör. Et ja ta oligi analüüsiga töötanud, sest ta oli janu, rifikeha, dublant meetrikse filmides, nii et neil oli mingi varasem kogemus juba olemas ja ma nagu tunnen, et nende mingisugune sünergia ise nagu siin olemas. Et sa oled sa hetkel nagu väga andekas selles mõttes, kuidas ta need filmid on tööle pannud ja, ja noh, ütleme selline pühendumus ja väljapeetus, millega ühte iseenesest küllaltki lihtsalt märulit teha on siin väga hästi nagu tuleb nagu väga hästi esile, et just Tänapäevaste märulifilmide taustal ütleme nii, et kus noh paljud märulit on madalalaubaline, eriti kui vaadata neid esimesest inimesega praegu umbes teeb, et sihukest korralikku Haiba actionit on väga vähe ja, ja ma ütlen, et viimaste aastate jooksul võib-olla terveid oleks film, mis on mulle väga meeldinud nagu märvelitest ja treets, mis mõlemad sihukseid, kortermaja märulit ja ühesõnaga, kui küsida nagu heit lähiaastate, ma arvan, et siis ei tule väga palju filme pähe, aga John ikka näiks nagu nüüd juba seeria, mida ma saaksin nagu soovitada, et kui sa tahad näha hästi lavastatud ja tehtud märulit? Ei, see on tõsi, sellest saabki seeriat, sest teine osa lõppeski niimoodi, et jah, et antakse, kolmas, neljas, viies osa, aga sul on õigus, jah, see film on armastuse vili, sellepärast see, kuidas ta on samal tasemel nagu sinu mainitud terveid ja, ja George Creed metali lihtsalt reetsis. Et selles mõttes on ilus vaadata, et sul on olemas märulifilmi, John on tõusmas aina nagu paremuse poole, ta ei ole enam nendest sygaali kvaliteediga enam, see ei ole märki enam. Et ainult miinus kogu selle filmi juures on see, et midagi läks kaduma. See üks asi, mis mulle väga-väga-väga-väga meeldis, Seitsmenda osa puhul, nagu naersin selle filmi teise osa, ma ei näinud, et seal oli väga brutaalselt väga palju brutaalselt vägivalda. Aga mõne filmi puhul sa naerad, brutaalne vägivalla ajal teise osa puhul mitte nii väga, et mis miski nagu see paroodiaelement, see esimene tegi isegi nalja nende märulifilmidele palgatis briti näitlema näitleja mängima siis vene maffiabossi, poega ja vene maffiabosse mängis rootsi näitleja ja siis, kui sa kuulad seal kinos, kuidas näitleja räägib vene keeles kõik inimesed saalis naersid, aga teise osa puhul see tähendab niimoodi olnud see teine osa on jah, selline väga sünge Modonaalses teda laskub sügavamale, sinna kriminaalse allmaailma tähendab esimene sõlmiseks huvitavaid asju, näiteks see, et see kriminaalses allmaailmas kasutatakse neid spetsiifilisi kuldmünt täiesti nagu eraldi valuuta seal. Ja siis teises osas natuke põhjalikumalt näidatakse, kuidas maailm toimib ja john, meik läheb sinna nii-öelda selle epitsentrisse. Noh, kui vaadata selle filmi stiili, siis näiteks see rooma keskkonda minu arust aga sihuke kotti atmosfäär, mis siin juurde tuleb ja, ja selles mõttes visuaalselt on kuidagi hästi, sihuke elegantne ja ilus. Muusika on väga äge, kuigi mitte mitte energia, kui esimeses oli. Ja jah, ta on tõepoolest vägivalda, siin see pliiats siis see ma ei tea, ma olen suhteliselt tugeva närvikavaga sel ajal muidugi pigistasin hambaid, ainult seda ma pean ütlema. Ma naersin et mõned kohad võivad natuke ehmatada, aga huvitav on ka see, et, et vahepeal sinna ta liigub nendes tunnelites ringi ja siis ta kasutab ühtlusedabenelli pumppüssi. Ja siis neid pahasid, kes pihta saavad, nagu pimeduses väga ei näidata, siis mängu jäin sellepärast puhtalt märulit rohkem jälgima, et ma tahtsin näha, kui palju neid vigastusi näidatakse või mis selle nende vigastuste ulatus on. Ja noh, ma ei tea, kas sa nagu sihilik või mitte, aga kuidagi sa oled valgustus ja kõik need asjad. Ümbruskond, John Miki ja tema vastast. Noh, kogu see atmosfäär sõnaga paneb nagu kuidagi rohkem jälgima veni. Ja ma arvan, et sellise ühe toreda Oceani sellele filmile võib-olla juurde see, et kuidas muidu selline väga heitlik märul ikkagi teataval määral baseerus sellisel analoogtehnoloogiatel, et näiteks noh, esiteks sa tõid välja selle kuldmüntide osa, et see oligi nagu Luute, et ei olnud sellist noh, ma tea, krediitkaarti seal keegi ei kasutanud ja lisaks oligi see, et viis, kuidas siis selle kuritegeliku kuningriigi osaliselt omavahel suhtlesid ja näiteks teateid edastasid, oli ju täiesti super analoog, kus olid tohutu suur tarkus, hunnik tädisid, kes edastasid siis väga analoogmeetoditel teateid, et kes siis näiteks seal oli mingi selliseid suurtorustikus, paberid liikusid kirekestega ringi ja kogu see väga naljakas. Ja selles mõttes andis nagu toreda sellise nihke sinna juurde panin võib-olla natukene nagu tegi seda müstilisemaks äkki. Mina saate kolmandat osa, mul on selline tunne, et kui ma peaksin nüüd esimest uuesti vaata mis ma tahan ka teist otsa vaadata ja teine suurendab neid panuseid, ütleme nii, et ma olen näinud küll mingit statistikat juba esimeses filmis, siis John Wick tappis 77 inimest ja nüüd teises osas 124, nii et kui tuleb kolmas osa, siis ma läheks seda, vaatame juba puhtalt sellepärast, et kui palju ta nüüd vastaseid maha niidab. Ja ilmselt ka Lorenz Fisk on ju pärast siis kolmandas ilmselt on teda rohkem Teisos teises osas oli vist ainult sellepärast, et nii-öelda kolmas osa paika panna, et tema roll hakkab olema suurem ja ärme unusta seda, et sain ka taaskohtumine. Ken reisijale on Swsplani, eks kes olid koos näiteks filmides, nii et mõne inimese jaoks tekitab jõul mingit nostalgiat v siukse sentimentaalse momendi. See oli kokkutulek Pitestormare ja käin Risi jaoks pärast Konstantini filmi. A vägelate, Konstantin, millele ma järge tahtnud väga näha, aga paraku seda ei juhtunud. Aga mina igatahes soovitan soojalt, vähemalt neile, kellel esimene meeldis, sest ta on noh, ütleme tehtud sama valemi järgi. Tehase märulikaste on täpselt sama maitsev ja siin on samasugust loomingulist üles näidatud ja selle tegelasena lahe, et mul on hea meel muidugi ka, et, et tal on mingi seeria nüüd kus olla ja tuntakse nagu praegu, seal on näha väga hästi, et ma saan aru, et teile nüüd nii palju korda ei läinud, aga noh, ütleme märulit taset vaadates praegu ma arvan, et ta on ikka väga sihuke esmaklassiline. Ometi on näiteks väga hea meelelahutus sellisena ma nautisin seda tõesti väga ja soovitan minna vaatama. Jah, eks sellena, mis ta on, tõesti soovitan, soovitan ka, aga ta ei ole nii hea kui esimene, aga ta on siiski suurepärane märulifilm võrreldes kõikide teistega. Niimoodi kõlavad Tralfiores kõlas Van Morrisoni laul nimega muundans, mida võis hiljuti kuulda ühes teoses nimega 50 tumedamat varjundit. Nii et midagi teisest ooperist, John vaid kaks, aga liigume edasi järgmise filmina. Meie järgmiseks filmiks on Martin Scorsese vaikus eksailens. Tegemist on 28 aastat töös olnud sellise minu silmis magnum Opus teosega, mis kestab ligi kolm tundi ja räägib siis kahest seitsmeteistkümne sajandi jesuiidid preestrist, kes liiguvad Portugalist Jaapanisse, et leida üles oma väidetavalt siis kristlusest tagasi astunud, loobunud preestrist. Nende juhendaja, mentor, kelle nimi on siis isa Ferreira. Ja see ongi siis lugu kahest preestrist, kes satuvad Jaapanisse, kus on kristlus põlu all, neid jahitakse seal kristlasi tapetakse ja nende üleelamistest ja nii-öelda inimhinge kannatustest. Kas sa oled valmis jääma oma usule kindlaks, kui kõik sinu ümber sinu pärast surevad? Vaikus sellega oli selline lugu, et kui ma nüüd kinosaalist eile välja jalutasin hästi mõtlikult ja heldinult siis ma kuulsin ühte enda Estamuvad naisterahvast oma peikale ütlemas, et kohutav oli nii raske ja mina samal ajal mõtlesin, et ma nägin just aasta parimad filmi- ja võib-olla ma teen natuke suuri sõnu, aga Martin Scorsese hinnatud filmirežissöör on siis järjekordselt minu minu meelest täppi pannud ja tegemist ei ole tema parima filmiga ja ütleme nii, et alguses, kui ütleme esimese poole tunni jooksul natuke murelik, kui ma nägin siis peaosatäitjaid, kailo, renni ja spaidermanni, vabandust Adam draiverite Garfildi hallides kaltsudes ja kuulsin neid hästi, kentsakaid aktsent. See, eks jaapanlane eri kes kõlas umbes nagu Chapa õnnist oblanduv. Uder, kes oli väga umbkaudne, helendas silma, muutsin murelikuks, mõtlesin, et oh jumal, kaks ja pool tundi veel, aga mingist hetkest see film nagu võitis mu sihukest tähelepanu ja tekitas väga palju siukest sügavaid mõtteid, et ma ei ole ammu näinud usuteemalist filmimist nii süvitsi nagu üritaks seda sisemist konflikti ja sisemist valu ja kahtlust ja enesekindlust ekraanile tuua, ütleme sellise pühendumusega, ütleme nii. Ja noh, see on muidugi tüüpiline küsimus, millest usuteemaliste filmide puhul kas usk on sellist kannatamist väärt, aga Martin Scorsese puhul meeldib ja mida minu meelest tema puhul palju välja ei tooda ja mis tegelikult ka põhjus, miks ma taksojuht meeldib, et ta on väga hea analüüsivõimega oma tegelaste suhtes ja tema filmi vaadates mulle isegi tekib ei tunne, et ta õpib neid tegelasi oma filme lavastades samamoodi tundma nagu meieni filme vaadates. Ta teab nendest tegelastest sama vähe ütleme filmi alguses ja siis kuidagi nagu õpib tundma filmi vältel see, kuidas need konfliktid siin tekivad. Ütleme, et alguses võib jääda mulje, et, et see on lihtsalt suvaline mehed missioonil film, aga, aga just see, kuidas need konfliktid filmi vältel tekivad tegelastest, kui nad näevad neid kannatusi ja kogevad ise valu, see on see, mis selle filmi nagu paeluvaks teeb ja ütleme, usu teemad filmides on sihuke delikaatne teema, aga vaikusesse ütleme tõeliselt võimas, nii et jah, mul ei ole probleemi, aga nimetada seda aasta parimaks filmiks ja mis teie tunded olid selles suhtes? Mul on täiesti teistsugused muljed sellest filmist, et ma tundsin ka juba algusest peale seda filmi vaatama minnes, et nii, nüüd hõbekandikul tuuakse mulle ette väidet, et siis selle režissööri testi magnum Opus kõikide tema nagu meelisteemad on siin käsitletud. Aga kuidagi ei saanud mingi konksu otsa see film. Visuaalselt oli see muidugi väga võimas ja siin olid tõeliselt suure kaliibriga näitlejad. Aga kuidagi selline mingi selline siirus, ausus, njaxi puudu. Et jah, ma ei, ma ei tea, see hästi kuidagi minu emotsioon on siin praegu seotud sellega, et ei olnud jah, sellist tunnetuslikku nagu läbielamist ei tekkinud mul selle filmiga, aga kõik oli nagu õige, et kõik justkui pidi töötama, aga jah, seda tõmmet ei tekkinud. Mina olen jälle selle mõttega poolt täiesti, mis Rex ütles, et see on eelmise aasta üks lemmikfilme mulle ilmselt üks parimaid filme kahjuks seda ilmselt kuskile Oscaritele kandideerima ainult ühele Oscarile, ehk siis parim operaatoritööle kuldgloobust öelda, üldse mitte midagi saanud, ma ei tea, milles asi on, täpselt, ma ei tea neid kurje suuri tuuli, mis seal on, kindlalt on asi ikkagi selles teemas. Sest miks ta USA-s ütleme, lasti vähestes kinodes väljalega? Põhjus? Põhjus on lihtne, sest see on siis niisugune saidi isoidi preestitest ja laiem publik, neid ei huvita selline teema ja ma arvan, et paljude, kes lähevad vaatama suuresti sellepärast, et seal on, ütleme, näitlejatest arvul, siis ta siis noh, Andrew Garfield ka sellised kenad noormehed, keda väga paljud tunnevad. Nii et kui siin oleks tundmatumat näitlejat samal ajal niisugune mängib siin ka siis ta saakski eriti vähe tähelepanu. Võib-olla siin oli see, et et ma tunnetasin seda, et lavastaja võib-olla selle filmi süzee ja temaatika valimisel äkki ta ei lähtunud võib-olla piisavalt nagu sellest enda isiklikust kogemusest või võib-olla sellest jäi natukene puudu, sest et kui ma mõtlen nagu usulise sisemise konflikti teemal, siis mul esimesena tuleb filmidest meelde kindlasti Andrei rubloff Tarkovski film, et seal ma tajusin, et see on nagunii sügavalt läbi mõtestatud ja ma siiamaani, kui me selle filmi peale mõtlen, ma kohe näen seda vaimusilmas enda ees ja see paneb mind nagu ise ka nii teistmoodi mõtlema. Aga siin oli see ikkagi nagu ma ei tea, siin oli nii palju sellist nagu piinamise märuli kõike seda nagu vahtu juures, et siis sest intellektuaalne pool ja see, et reisijal on enda jaoks koos näitajatega tõesti läbi mõelnud, mida see konflikt, mida ta tahab, seda täpselt tähendab seda ma ei, ma ei näinud siin ma ei tundnud, et ta oli nagu visuaalselt äge ja kihvtilt tehtud, aga ma ei usu, et see film nagu väga pikkadeks aastateks vaatajate seas inimestele meelde jääb. Võib-olla asi on selles, et sa läksid lihtsalt natuke kõrgete ootustega, vaatame seda, sest mul just vastupidi, et ma mõtlesin, et seal Scorsese jaoks võib-olla üks selliseid sügavamaid teoseid, noh ta ei ole nagu enda jaoks soojades vetes, ütleme nii, et ta muidugi tuntud sellistega gängsteri krimifilmide poolest kõik nad on teinud ka ajaloolisi filme varem ja ja isegi kostüümidraamat ja selles mõttes Kristluse teema nimelt on ta ka varem puudutanud. Nii et moodsad olid tegelikult päris madalal just ja siis noh, muidugi film algas. Ma mainisin siis mulle juba natuke selline kentsakas mulje sellest, sest noh, ma kohati tundub, et osatäitjad seal väga hästi sobivad, kuigi nad tõestavad ennast väga hästi siin. Ja, ja natuke kahtlen kas stsenaariumi nii, aga lihtsalt filmi möödudes ma hakkasin nägema seda Scorsese talent disin jälle ja. Kui nüüd rääkida sellest, kuidas ta usku käsitleb siin mõnes mõttes negatiivse mulje jättis see, et ikkagi minusse filmi. Põhiline point on aga see, et ikkagi usk ei ole nii, ei lähe kuskile nii kindlalt defineeritud alal nende inimeste jaoks, et nad kuidagi kannatasid ilmaasjata või ta ei ole väga usku pooldav film isegi minu meelest, et on kuidagi väga usuvastena filmi sain ja selts mõnes mõttes nagu negatiivse tunde sisse, et ma olen kuidagi läinud nii palju nendes inimestes nendest tegelastest sellist vankumatus ja tahtmist oma usuga klammerduda ja lõpuks nagu film jõuab, sellise viske eraldi on, andsid sa ikkagi on nagu kõik mõttetu see ikkagi ele seda kannatamist väärt, et siin hakatakse põhitõdesid ümber lükkama. Ja muidugi samas on ka positiivne, et, et siin see tegelaste suund, vaimne, vaid tegelikult väga järsult muutuda, näiteks siinse kolme matusestruktuur on seal väga hea, et siin ka keskkonnad vahetuvad vastavalt siis sellele, mis nende tegelaste ütleme hingemaailmas toimub, midagi, see kõlab nagu arusaadavalt ei taha väga Plett rääkida. Et selles mõttes film on muidugi väga pikk, ma arvan, et ta võiks olla mingi 15 20 minutit lühem, aga tulenema nagu kogesin, midagi lihtsalt, mitte mitte lihtsalt ei näinud filmi. Ja tõesti pole probleeme olnud, taasta Brin filmi jaoks. Scorsese Wulf Wall Street oli vist mõni aasta tagasi ka minu number üks film, Hugo käiks, ei olnud, ma olen õhuga paljudele meeldis. Ma ütleksin nii palju, et mind panin film sügavad usu peale mõtlema, et esiteks kristlastel ei olnud, kui me räägime ajaloost kontekstis tegelikult Jaapanisse mingeid asja. Et see, mida nad sinna tegema läksid ja kuidas ja panen, selle reageerisid, on täiesti loomulik aru saada. Et mida see Šogunite juht näiteks siis, kui ta piinas neid kristlasi sundis siis issand, mis lisanimi õliga, ta mängis Strudigeesi. Kuidas seda nimetatakse eesti keeles hansa aposteeruma usust usust loobuma, et just selle peale mõtlema, et sa ei pea, käime kirikus, sai pea nagu kuulutama maailmale ja siis veenma teisi, et tuleb, lihtsalt saaks üle, et olla kristlased, uskuda jumalat, et sedasi filmi lõpp tegelikult näitas, et võid olla justkui vaenulikus keskkonnas, ükskõik kuidas siin nagu surutakse maha, aga see südames oled ikkagi usud jumalat, oled kristlane ja keegi ei saa seda kunagi sealt ära võtta. Ja see lõpu nii-öelda viimane kaader, mis seal filmis, oli see mind nagu kõvasti kummitama. Ma siinkohal pean ütlema, et keda põnevam tegelane siin filmis on see jaapanlane, vaata tema nimemoniga väiksemate köhade aeg algas. Kes? Ta korduvalt reedab teisi tegelasi ja ta astub sellele plaadile pildiga ikoon elektroni egol võimeliste astub sellele, justkui ta ei oleks tegelikult kristlane, aga tegelikult tema südames on see usk ikkagi olemas ja ma korduvalt mõtlesin, et ta on kas selle filmi kõige targem tegelane, kõige rumalam tegelane, et ta nagu usub, aga. Ta teab, et jumala ikega adestatele, ükskõik mis ta teeb nagu lihtsalt selleks, et oma ihu päästa nii-öelda ja sellised tegelased arenguid seal minu arust kõige sellised kaasakiskuva momendist. Nii et tegelaste koha pealt siin on väga palju erinevaid psühholoogilisi käike sees hästi palju, et see on see, mis nagu hargaa sellestki selle filmi puhul. Muidugi seda filmi müüdi väga hoogsate teileritega ja muusika taustal kuidagi äge treilerid mõnede kuidagi hästi kiire põnevusfilmina ehk paljude ehmatasid kindlasti ära läheb. Aga tegelikult oli üllatatud verine ja rõve ja vastik ja vägivaldne, kuidas kristlasi ikkagi piinati seal ütleme rannas seal tõusu ja mõõna käes, et seda oli päris vastik oli vaadata, kui sa tead, et inimesed võiksid sellest kõigest ju kohe lahti öelda, aga nad ei ütle, Nad teevad, eeldavad neid, ootab paradiis ja nad pigem kannatavad, sest nad teavad, et neil oot midagi paremat. Maran, Scorsese lähenes samasuguse julgusega nagu Mel Gibson kunagi Kristuse kannatusi tehes, mis kujutas siis Jeesuse ristilöömist ka väga sellise, et ütleme graafiliselt detailselt. Aga noh, Eestis on selle vanusepiirang võib-olla isegi natuke liialdatult siis ka 16, nii et ma ei tea, kui palju inimesed neid vanus binoklit jälgivad, jälgivad, aga see võib-olla annab aimu, et tegemist ei ole sellise ütleme, kogu perefilmiga. Scorsese muidugi tuntud vägivaldsete filmide poolest, aga mõned konsensus meil on küll see, et seda tasub vaatama minna ja võib-olla isegi kui selle filmi ei meeldi, siis ikkagi seda vaadates võib-olla saab natuke mõelda pesuteemadena või, või kas või juba see, et kui sa tahad, näe, kuidas meister režissöör, meestel lavastajate filmi, siis see on kõige parem näide meisterlikkus filmist sõltumata sellest, kas ta lõplikult aga meeldib või mitte. Aga midagi tähendab vaatajale nii, mina ja meister on ta jätkuvalt. Ja liigume edasi ühe draama juurde, mille režissöör François Oz on, on vägagi hinnata antud filmifestivalidel on jooksnud läbi aastate paljusid tema teoseid ja neid on ka väga paljukiidetud film kannab nime Franz ja räägib siis ühest naisest, kes elab väikses Saksamaa linnakeses pärast esimese maailmasõja lõppu. Ja ta on kaotanud sõjas siis oma kihlatu frantsi. Aga filmi tegevus algab siis sellest, et ta kohtab ühteteist, noormeest, prantslast, kes väidab end olevat frantsi kunagine sõber. Aga paraku ei ole kõik päris nii, nagu tundub. Prantsuse lavastaja Francois osoon on minu meelest kuidagi muutumas selliseks prantsuse vuti jälle nihukesed. Et samuti tähendab ta välja pea iga aasta vähemalt ühe, kui mitte kaks filmi, meie kinodes on nad ka nüüd enamjaolt kõik linastunud. Viimane oli siis uus sõbranna, teine sõbranna võimetega kris eesti keeles oli ja noor ja ilus oli enne seda näiteks? Jah, ja mulle tundub, et osooni nagu selliseks tugevuseks on, ütleme pakkumine et ta pakub filme, mis on väga hea kiiksuga ja ja satiirilise tead, alati käsitleb nagu selliseid raskeid teemasid tegelikult ja, aga samas omalt poolt väga avatud mõtlemisega. Aga pean ütlema, et see film minu jaoks oli nagu üsnagi pettumust äratav, sellepärast et esiteks osoon ei olnud nagu siin kasutanud oma tugevusi. Ta oli võtnud endale sellise ajaloolise teema, mida mulle tundus kohati nagu 100 protsenti ei vallanud ja püüdis nagu vana rasva pealt jälle mängida, selle peale ta topsi ägeda kiiksu sisse, aga see kiiks kokku ei osutunud nii ägedaks, kui võib-olla režissöör oli seda planeerinud. Ja teiselt poolt see, et et visuaalse poole pealt oli ta üritanud ka nagu uut teha natukene, et siin oli mängitud sellise must-valge, siis värviliste kaadrite vaheldustega. Aga see samuti jäi kuidagi kesiseks, et mäletan, mina väga nagu tahtsin seda filmi võtta meile saatesse, eks see oli ka sellepärast, et me räägime nii palju Ameerika filmidest siis vahelduseks tuua nagu teisi, kinotükke ka meile saatesse, aga, aga jah, ütleme, et seda filmi mina ei soovitaks, et natukene nagu igavaks jäi. Seal on asemel seekord, et François sonett panusta oma tugevustele, et see on just selline film, tema ütleme, Filma graafias, kus tõesti oleks ennast kiiktooli lõdvaks lasknud ja tegelikult mis mainimata jäi, on see, et, et see on põhimõtteliselt uus versioon, kaudne, uus versioon, sisenenud stuubitši vanast filmist, broken labay ja noh, vahelise töötab, kui lavastaja püüab teha midagi teistsugust, antud juhul. Ta nii väga jänesest osan tabab väga hästi seda esimese maailmasõjajärgset kurbust ja leinavalu ja, ja noh, see mustvalge pilt annab seda ka iseenesest väga hästi edasi. See, mida sa mainisid, et vahepeal läheb pilt värviliseks minu meelest see töötab väga hästi visuaalselt ja ma ei osanud seda kuidagi oodata ja ta omakorda siis peegeldab seda nii-öelda seda sõjaeelset meeleolu eest rohkemat. Kuidagi visuaalselt tuleb see tundemaailma erinevates väga hästi esile ja noh, minu sissejuhatus jäi selliseks natuke ütleme napisõnaliseks, sest tegelikult feimi narratiiv ei pruugi olla sugugi arvatav, kui esialgu tundub, et siin poole pealt tahaks paljastus ja pärast seda siis liigutakse üldsegi ära sealt Saksamaa linnakesest, et et noh, eks toredaid asju filmi puhul iseenesest on see, et ta on paralleelselt prantsuse ja saksakeelne, et osan ulatub siis oma ütleme sellisest kodukohast kaugemale, ütleme aga jah, et ta ei ole nagu väga selline mõju või nagu meeldejääv, et just tahaks sellist mängulisust rohkem näha, et just see klassikaline lahendus stilistiliselt on see, mis ei nagu igavaks, ütleme nii tammega, klassikale, filmimuusikaga. Jah, et on hästi lihtne ja võib-olla me võiks, selle sisu on natukene raske ümber jutustada juba sellepärast, et ei taha neid üllatusi ära rikkuda. Kes ei ole veel filmi näinud. Aga samas filmi vaadates need nii-öelda piandid olidki väga lihtne neid ära arvata, et nad ei tulnud selles mõttes üllatusena ja ja võib-olla kuidagi, ma arvan, et režissöör on ise Läti endale nii kõrgeks jäädud, selle filmiga ta nagu jooksis sealt alt läbi väga lihtsasti. Kindlasti üks probleeme, sest tema sajandi alguses valminud teosed on festivalidel väga palju tähelepanu areneda. Meiused, Franzil see õnnestub, vist seni ei ole ka väga õnnestunud, aga küll. Aga ma tahaksin positiivsena kiiresti välja Paulab eri naispeaosatäitja, kes on tegelikult väga-väga noor minu arust Ta isegi mitu aastat noorem, 84 sündinud vist. Ja ta on tõepoolest väga suurepärane sinna ja selle keskse naistegelasena kes siis kogeb läbi teiste tegelaste Endast sellist muutumist, arengut mis iganes, aga parabeer mängib selle suurepäraselt välja. Igatahes on see on, eks selliseid kiiduväärseid külgi selle filmi puhul Kõik näitlejad tegid väga tugeva sooritusega, jah, kuidagi selline natukene kuivaks jäi ja noh, kui vaadata nagu filmiloolisest perspektiivist, siis võib-olla see oli ka siin huvitav, et siin oli naispeategelane, kes filmi alguses oli eesti, sellises passiivses rollis. Aga siis oli nagu tore näha seda, et kuidas ta võttis ennast kokku kokku ja muutus selliseks tõeliseks kangelanna, kes sai detektiivi kombel, siis tormab ringi mööda Pariisi tänavaid ja leiabki selle, mida ta otsib. Kui selgub, et mida ta otsis, ei olnud päris see, siin rohkem rääkima ei hakkaks, aga ütleme nii, et Franz on selline film, mida tundub, et kinovärgiga mandariini saatejuhid ei soovita vaatama minna. Tänastest vist tõesti kõige nõrgem. Nonii olemegi jõudnud, viimase filmi nimi läks, on lõvi ja kuulasime just sellest filmist lugu. See on siis Hercules laureferi, post, kihka lugu, blind ja see pärineb nende väga sooja vastuvõtu saanud debüütalbumilt. Mulle väga väga meeldis selle filmimuusika tõeliselt raske leida, ühte lugu välja valida, aga loodan, et, et see pala meeldikski teile. Ja see viimane film Lõvi inglise keeles Lion põhineb siis tõestisündinud lool ja siis räägib siis selliseid tõeliselt liigutava loo väikesest india poisiks, kes on küll üles kasvanud Austraalias ent mäletab oma esimesi eluaastaid India kodukülas ja tegemist on filmiga, mis on lausa kuue Oscari nominent või need ette puristada parim film, meeskõrvalosatäitja ja naiskõrvalosatäitja parim mugandatud stsenaarium, parim ooper, operaatoritöö, parim filmimuusika. Ja ta oligi tegelikult nelja kuldgloobuse nominent, et väga hästi vastu võetud linateos ja selle filmi tegevuse ajaks siis juba tudengina poiss luu ei saa lahti mõttest, et ehk oleks tal siiski võimalik leida üles oma sünnipärased vanemad ja Google. Mapsi abiga hakkab ta siis kaardi peal tuhandeid ja tuhandeid kilomeetrid läbi kammima püüdes meenutada, et kus võiks asuda ja siis tema ema kodu ja tegemist on tõeliselt vägeva looga ja kui filmis ei oleks ka originaalkaadreid seal kujutatud päris poisist, siis oleks, ma arvan, väga raske uskuda, et selline sündmustik on tehti kunagi aset leidnud. Noh, see film tekitas küll tahtmise, need indie poisid ahvateerida. Jällegi nagu ma ütlesin, väikese puhul, et aasta parim firma jaoks siis läbi on ka üks parimaid, nii et ma siin nopin, need oma suurepärased viljad, praegu tundub et esiteks mulle meeldib väga see, et see film keskendub väga palju sõpru selle poisi lapsepõlvele ja vist inglise keelt, me kuulame sind fenny selles kuskil kolmveerand tunni pealt, nüüd terve ütleme esimene kolmandik sellest filmist toimub seal Indias. Kui Saru ära eksib ja on siis sellises väga ohtlikus keskkonnas, ütleme ja kaamera püsib ka kuidagi väga lahedalt oma silma kõrgusel kogu aeg ja selles mõttes ta meenutas võib-olla natuke möödunud aastal Oscarile nomineeritud nomineeritud ruumi kuidas selle lapse ütleme, silmade pilgu läbi näidatakse seda ohtlikku, keeruliselt mõistetavad maailma, kui ta on siis eksinud Indias kalt kutas kades Christian eesti keeles kohe kata kada. Kata ja see on oluline, sest ütleme, kui film teeb poole pealt, siis hüppa ajas edasi 20 aastat ja me näeme täiskasvanud saluut, keda mängib Oscari Oscarile nomineeritud patell, siis me justkui mõistame, mis ta on läbi elanud, et see on minu meelest väga oluline. Jaa, jaa. See film räägib hästi palju tema igatsusest kodu järele ja oma õigete vanemate järele, kuigi tema kasuvanemad on väga head inimesed. Ja justkui need lõhnad, mida ta Austraalias olles tunneb ja isegi kui ta ma tea vees jalgupidi on, siis noh, need tuletavad ikkagi meelde mingeid hetki tema lapsepõlvest, mida ta mäletab, ütleme, et väga pealiskaudselt. Ja sinna helged hetked, kust üritab meenutada ja mäletada ja tagasi minna, ajas oma oma koju, oma tõelisesse koju minust nagunii hästi ekraanile toodud ja olen üllatunud, et režissöör kartevis pole varasemalt ühtegi mängufilmi teinud, et see on tema debüüt, sest ausalt öeldes mulle tundus, et ma vaatan tõesti nagu professionaalse lavastajatööd ja ma tõsiselt vaidlesin pisaratega selle filmi lõpus, et väga harva filmid jäävad emotsionaalselt nagu rabavad mind ja võib-olla seal mingi teema, mis puudutab, sest Brucklinali minu üle-eelmise aasta lemmikfilm. Jah, me oleme 2017 ja väga palju ilusaid hekel seal terve hotell minu arust teeb oma karjääri parima rolli senini, et oskan ainult soovitada, emalik sõber ütles ka, et tal olid pisarad silmis see, mis pärast selle vaatamist ja klomp kurgus ja tõesti väga emotsionaalselt võimas. Ei, mulle mulle päris niimoodi ei mõelnud ütleme 70 kolmandik filmist, nagu sa ütlesid, selle väikse noor poisiga, oli tõesti, see mõjus mulle väga emotsionaalsetel vari väga võimsalt esitatud ja see väike poiss lihtsalt väärib, väärinuks Oscarit nominatsiooni, kuigi ta seda ei saanud. Sellepärast saigi Dev Patel tegelikult parima kõrvalosa. Kummaline minu arust, kuna ta ei olnud, siis pealegi on tegelikult väike poiss oli. Aga see vimm oleks võib-olla olnud parem, kui seal oleks olnud kaks narratiivi koos läbi paralleelmontaaži sest minu jaoks ja teine osapool, me näeme siis täiskasvanud seda soluud Thüpotelli kehastuses ei töötanud üldse kõik tema nii-öelda. Tähendab kui halvasti võib-olla need mossitamist, kuna õllejoomised kaugusesse vaatamised ruuni määratleda lahutab, see mõjus nii võltsilt, isegi kui ma teadsin kogu seda tausta oma lapsepõlvest see ei töötanud. Ei see asi olnud nagu hotelli näitlemises, vaid pigem see, kuidas film kasutas kõiki võimalikke kõikvõimalikke kinematograafilisi vahendeid minuga manipuleerida, mingit emotsiooni välja saada. Mis on kummaline, sest eelmine osa filmist oli eelmine osapoole filmist oli nii siiras ja dramaatiline pinge laes pärast sedasi langus, langus, langus, langus, ainult alles lõpus, kui ta jõudis sinna emale tagasi näidata neid päris kaadrid, siis ma tundsin midagi, midagi reaalset, aga mingi osa läks nagu minagi kaduma täiesti. Mida sina inse kestad said? Filmitegijatelt ikka oodatakse seda, et ilm läheks hästi kiiresti käima, keegi ei taha sellist ka sissejuhatust vaadata enam ja kõigile mõnes mõttes kiire ja täpselt aru saama, millest film räägib ja siin võib-olla selle aasta ja natuke läksite ühte orki sellega, et alguses tempo oli hästi kiire, kogu aeg järjest juhtus uusi sündmusi ja hiljem, kui läks nagu selliseks filosoofilisemaks osakesed, võib-olla siis ma ei tea, vaatajas võis tekkida tõesti selline tunne, et see film peaks jätkama nagu sama tempoga, aga mulle täitsa meeldis, et see algus oli nii intensiivne, et pärast seda ma tundsin ennast veidi kergendatult, et ma sain nüüd rahulikult mõtiskleda, nende teemade üle järjest vahetada. Ta südamisel filmis toimus ja ma ei tea, mulle nii meeldis siinses siirus kuidagi, film tõesti oli nagu selline hästi aus ja ja mõnes mõttes nagu midagi näitas elu sellisena, nagu see on, näitas seda, et elu on lihtsalt nii uskumatu, et lähete relt, kui sa ütled, et see on põhiliselt nagu dokumentaalfilmidega tuntuks saanud režissöör, et siis vahel ongi nii, et elu, need enda lood on palju uskumatum kui need, mida stsenaristid suudavad välja mõelda. Mainisime ütles, et see on tõestisündinud lool põhinev Ja minu meelest me ütlesime Jah, et aga siin, eks motiiv kindlasti kordub väga palju teises poole siis koduigatsuses, kus tal on mingid mälestused ja nii ja seal võib-olla muutub natuke igavaks, aga teisest küljest mul oleks väga korda ka see, et, et nende kõrvaltegelastel on ka mingisugune ütleme, tausta lugu, ütleme nii, et esiteks ronime ara. Me ronime, roni ruunimana kadesta, mainib vahepeal, et tema ema on surnud, mis tõstatab selle küsimuse, mis on hullem, et kas see, et, et sinu ema on surnud või see, et sa tead, et su ema on elus, aga võib-olla otsib sind aastakümneid hiljem ikka taga. Ja eriti mulle meeldis selle Saru kasuemas ju keda mängib Nicole Kidman väga tugevas rollis. Tema taust, tema, ma ei hakka ütlema, mis siin täpselt paljastatakse tema kohta, aga ütleme nii, et tema, need põhjused Sarooja ühe teise poisi adopteerimiseks ei ole võib-olla nii läbinähtavad ka siin algu tundub ja mulle meeldib see, et siin selle kasuema perspektiivne jäetakse ka, et kui oluline tegelikult soluudel on ja ja selle kaudu see lugu saab millekski enamaks, kui lihtsalt ütleme melodraamas koduigatsusest, et see räägib ka tegelikult Adoteerimisest sellest, kuidas maailmas on palju üksinda ainult lapsi, kes väärivad omale kodu ja, ja emadusest samamoodi minu meelest, nii et see teemade valiksin, justkui laieneb Nende kõrvaltegelaste kaudu, et nad ei ole lihtsalt suvalised näod ja noh, ikka hull keemia saab ka tegelikult endale väga sellise rikkalikum mahlase rolli, mida mängida. Kusjuures tõesti, ma hakkasin ka mõtlema selle peale, et, et praeguse aja filmitoodang põhiliselt rõhub sellele, et kui on hästi antud ja vinged näitlejad ja võib-olla see lugu ise ei olegi nii võimas ja läbimõeldud, et siin tegelikult meie arutelus tuli ka praegu välja, et hästi palju me rääkisime sellest loost ja sellest, et kui see oli hea, kui siia tuua juurde see aspekt, kui head näitlejad siin on, need siis on noh, tõesti ma, ma ei taha, ma ei taha veel öelda, et aasta parim film, sellepärast aastane, alles alanud, aga ma arvan, et tegemist on tõesti väga, väga põneva ja väga hea. Kas ma tohiks veel lisada seda, et väga paljud filmid tänapäeval keskenduvad sellele, kuidas tehnoloogia justkui kuidagi viib meid põhja, vei nõrgestab midagi, võtab meie elusid õla ja siin tõestisündinud loos siis suru tegelikult Ta jõudis oma pereni tagasi tänu kuhugi arstile ja mis enamike jaoks on lihtsalt mingi mänguasi pesema iseenesest umbes nii kasvatanud, et vaata, mis Jõgeval toimunud. Ja tegelikult see on üks selgus tehnoloogia kaasaegne tehnoloogia tegelikult aitab inimest väga palju ja muudate oma elu, nii et, et minu arust on väga positiivne aspekt samad sealjuures ja ma arvan, et paljudele küll filme meeldinud ta jääb meelde kui see draama, kus Google arestiga pääseti koju, aga jällegi üks positiivne külg minu jaoks, nii et suurepärane eksperiment sellest aastast eelmisest vabandust. Nii ja saate lõpetuseks veidi muusikat. Oleme alati püüdnud valida lugusid niimoodi, et need pärinesid filmidest ja seekord oleme valinud kõige viimaseks looks lausa sellise, mis on olnud tervelt ja ei rohkem ega vähem kui 18. erinevas filmis ja tegemist on siis looga lõulaide, mis pärineb jällegi legendaarselt grupil, et vool ja teiste seas on näiteks olnud linateostes nagu teistan konfiust kadunud 60 sekundiga ja 21 grammi. Ja aitäh, et mind kuulasid. Stuudios olid Ralf Sauter, mina, Emilie Toomela ja erikülalisena filmiklipid Kraga nõuavad. Ja kohtumiseni järgmisel pühapäeval kell viis.