Külastasin Eesti Rahva Muuseumi nii kõnele, kuidas onu mardade väga-väga huvitavad on, seal asub linnast väljas, taksoga tuleb sõita sinna jala jala, sinna ei pääse seal ümberringi tundra keset tundvat asutuselt hiiglaslik Tähtvere vald selle mingi tundra. Noh, aga see tund Tähtvere. Raadi vald, ma ei teagi nüüd omavalitsused omavalitsusi, et nad kõik liidetakse Tallinna Tartu naised, päriselt kasu ka Tartu linnas. Mulle tundub, et siis neid on hästi suur ja selline on on, on hiiglaslik, aga, aga samas on seal selliseid huvitavat pisikesed. Punkrid on ehitatud väga paljude väga paljude asjade vaatamiseks, et selleks, et sinna sisse saada, sa pead olema siukene kõhni, vilgas, kükitama pugema umbes nagu nagu mägraurgu, sa pääsed sinna sisse, seal püsti seisab, vaatad neid asju, mis ümber on pärast väljasaamiseks sa pead jälle kükakil laskma katta? Umbes nii, nagu ma ütlesin. Kuidas viie tööraamatud ja jah, et sealt välja, nii et ütleme, sihuke korpulentsema minust veel korpolentsid kehaid põlvkond läks jänkule küll, jah, vat see on umbes sama jah, et sa võid sinna kinni jääda, õnneks seal sees ei anta süüa nendes majakestes. Et see oleks väga algsetes majakestes näidatakse. Noh, seal on sihuksed, temaatilised, et näiteks näidatakse rõugete panemisest on üks niisugune majakesse, vaatad seal mingit? Noh, kas seal kõrval tasakaalustatuse huvides pole ka näiteks sellist vaktsineerimise suhtes skeptiliste inimeste välja? Ei, seda seal ei ole, oleks ju tegelikult ilus, et vaktsineerimine on ju tegelikult noh, tegelikult mürgitamine oleks ilusalt rõugete panekuga tapetud ju väga palju inimesi ja Rõuge rõugete paraku on ju tegelikult selleks, et süstid inimestele naha alla kiip, mis jälgib nende tegevus. Absoluutselt, igasugune igasugune ametlik meditsiin on tegelikult ju seal juhitakse selleks statistilisi inimesi Eesti Rahva Muuseumis, nagu vaikitakse sellest täiesti kahjuks küll jah, et ütleme, nihukesed alternatiiv alternatiivmeditsiini ja kõike seda seal kajastatakse suhteliselt vähe, seal on küll üks video nõia nõiapiinamisest põletamisest nõidade tuleproovi siis näidatakse, on põhimõtteliselt jah. Kas seal see kuulus eesti sugu, nõid, mis ta nimi on nüüd see? Noh, see, keda telekas näidatakse kogu aeg neid naisteaja või nõid Nastja on ju veel põletamata. Teda pole veel kätte saadud, et ta alles sebib ringi ja samamoodi. Samamoodi on ju neid nõid nõidu veel. Proua Paukson, Igor Mang tänaval, seal Tallinnas kerja Igor Mang pani nurgakivi, ei saada kätte, et ta on liiga võimas maag. Et kui teil ahelad ümber panna, libiseda lihtsalt maha, ta tõuseb lendu. Ühesõnaga ei saa, seal on selline installatsioon, mis näitab alternatiivse meditsiini ja nii-öelda alternatiivse teadmise esindaja põletamist ja sellest pole tekkinud skandaali. Et millise pahanduse tõmbasid kirikuringkonnad käima, kui oli seal see jalaga, röövis episood, konkreetsed eksponaate, ma nägin ka seal suhteliselt igav, et mingi mingi asi iseenesest purunes asi, selle killud tulid kokku ja läksid laiali ja jalaga enam midagi lüüa. Kas seal selline hiigelsuur pastakas kannet, kui pöörad ümber, siis vajub nagu naine alla võtab riided sellest jagu, pöörad ümber, siis paneb jälle riidesse, seal päris sellist pastakat ei ole küll, aga seal on jällegi eks selline box, kuhu see ei ole päris siuke, kus tuleb ütleme nagu muti urgu pugeda, jäneseurg, vaid see on niisugune, pigem nagu pilu, kus tuleb ennast läbi pressida. Ja siis sa saad seal vaadata nagu selliseid näiteid leida, mis, mis kajastavad nagu omaaegset laadakultuur. Seal on näiteks Laine Mägi, kes paneb kaar, et ja seal on Gert Raudsep, kes müüb hobust sulle ja siis on seal ka siuksed piiluaugud, paljaid naisi vaadata või kui põnev jah, seal ma põhiliselt veetsin, ütleme ütleme muidu ma oleksin ütleme kolme tunniga läbi käinud, aga läks kuus, kolm tundi. Noh, selleks et aega on ja ma võtsingi, käisin, võtsin pirukad ligi ja siis ma istusin ja vaatasin. Ta on, ütleme erootikasõpradesse oli selline installatsioon, mis vanasti oligi vist laatadel, aga siis vist laadal olid vist need tuli mingi piiluaugu piiluauk panid raha sisse ja siis sa vaatasid sealt, aga see oli ringid nagu slaid või mingi foto, mis seal teisel pool olimegi naisterahvadt, päriselt, kes heitis ta, no antud juhul seal Eesti Rahva Muuseumi oli siiski foto, et ei olnud õnnestunud palgata sellist, et need on, need on pigem jah, kuskil amsterdami punaste laternate tänavatel on vist selliseid, kus reaalseid naisi vaadata piludest Eesti Eesti laata. Enamasti talvel ja seal oligi külm lahti võtta, et seal olid pigem selles, et hakkasin praegu. See on ikka huvitav tegelikult, kui hakata mõtlema, sellele puutunud küll pole Eesti Rahva muuseumisse eriti. Aga tegelikult natuke võib-olla puutub katse tegelikult ikka tohutu jõud, kui sa hakkad mõtlema, et et inimesed leiutanud imelisi seadeldis, et on leiutatud kosmosesse lendamise aparaat, leidub seadmed, neid ei olnud seal inimese sisemust ja millega kaevude maa sisse. Aga vaatepilt, mis loodus suurepärased kunstiteoseid, Moona Liisa, et igasugused muud asjad, skulptuurid ja loodud imelisi imelisi imelisi asju. Ja loodus on loonud ise võimsaid looduspanoraami. Aga kui on üks asi, mille eest ilmselt on valmis raha maksma just nimelt mehed on valmis raha maksma, siis millegipärast keegi ei taha vaadata kõigi pikalt mingeid sputnikuid või mingisugust looduslikult kaunis kohta. Aga leida üks pilu, kuhu sisse lastaks raha natukeseks, naiste võtab riided seljast ära siis seda testi. Iga terve mees on valmis vaatama kuus tundi järjest ja kummaline jõud selles mõttes, aga sinna ime pidanud laskma sain imeline jõud, tegelikult seal veel räägime, veerand seal oli, seal oli veel veel palju huvitavat, siis oli näiteks selline tore installatsioon oli, olid voodid ja siis, kui sa selle voodi peale pikali heitsid siis laest üks asi filmis sind. Ja siis, kui sa voodist püsti tõusid, siis sa said vaadata iseennast sinna voodisse pikali. Väga põnev, et mina näiteks heitsin kõhuli siin pärast ma vaatasin oma tagumikku mõtlikult. Aga see on väga huvitav ka oma kogemusest, et sa saad umbes aru, kui sa sure, just nimelt sa lähed. Lahe, jah, kehasta sa näed, milline Lähed ennast voodis lebamas, kui sina peaksid surema kõhuli, siis sa näed, et sinu hing lahkub, sa näed ennast lebamas kõhuli ja ma loodan, et äkki sa kuskile salvestatud, et tulevikus on seal mu tagumik seal kuskil Eesti Rahva muuseum, kas, kas, kas riided seljast ära võtma? Ei, ei pidanud. Tõde ma vahiks, sinu tagumik siis näha oligi. Taliblikustega tagumik, aa okei, ja ma mõtlesin, et päris päris hullata. Võib-olla mõni võtabki aega, ma ei tea, sa töötad, kui sul ei ole väga ettevaatlik, sest et ma arvan, et, et sa ei taha ju, et Eesti Rahva Muuseumi, aga mul on mingi salajane kamber, kus näiteks mingi kaheeurost saab inimesed, saavad tulla ja vaadata sinu tagu. Mina arvan, et see vastupidi, peaks olema, et iga Eesti inimene peaks nagu andma endast kõik, et Eesti Rahva muuseum ei ole täiuslik, kui seal ei ole kõigi Eesti inimeste tagumik. Ei no selles mõttes muidugi, et see võiks seal olla ja seda võib-olla ei pea kogu aeg näitama, aga ta võiks seal olla arhiivis. Ei, mis vastupidiselt sellepärast kogu aeg näitama, et sa lähed sisse miljonid miljonid tagumiku pildid blingivad no ei ole miljoneid. Et selles mõttes, et ma ei taha, ma tahan mingit eelisseisundit saadetes, minu tagumik seal peaks kuskil käima, seal on Konstantin Pätsi tagumike, Viktor Kingissepa kõiki neid ei saa kätte ei saa enam nagu taastada, et praegu muidugi käib suur vaidlus, et kas komandandi aeda panna Konstantin Pätsi kuju võtet, aga noh, üldse arutatud, milline see võiks olla, et kas tal on tagumik. Ja kui suurelt tuleb, et, et kas ta tuleb niisugune ainult nagu pea tuleb, tuleb ka tagumik, aga vaata, see on jälle see käib arutelu, oleks niisugune alati skulptuur, patsist rooma Keidritest tulid, alasti neelavad ja kõik mudelid alastata, viska pätse võiks olla. Nuiaga ei noh, see oleks tegelikult ju, eestlased on ju mingi teooria järgi, eestlased ongi muistsete ateenlased järeltulijad, kes rändasid kaugele põhja, Ultima Thule siia jõudsid seejärel, et miks mitte sellise Hellaslik Touch võiks meie asjadel olla. Ja siis mis seal, mis seal veel oli, ühesõnaga oli, oli palju, sai käia edasi-tagasi ja vaadata, vaadata kõikvõimalikke asju. Et eriti eriti tore oli vaadata, sest noh, nagu nõukogude aegseid esemeid mäletasid, et mingeid sellest hetkest panid ja siis oli väga tore video oli Lennart Merist, kus siis Lennart Meri saabub Jaapanist ja korraldab pressikonverentsi Tallinna lennuvälipeldik. Mäletan jah, et see oli kenasti üles otsitud Aktuaalse kaamera lõik ka selles videos oli näha ka see tegelikult selle, selle, selles selles tore, et sa seda episoodi meenutad, sest see on tegelikult hästi selline noh, nagu märgiline sündmus Eesti ajaloos, millest algas Eestis peldikut korrastamise kampaaniasse, pindadest ennem ela, elati nagu seade nelja jalaga mustuse, sest keegi ei tule selle pealegi peldikud võiksid olla puhtad. Ja siis Lennart Meri olles käinud Jaapanis ka temal ju siit kultuuriruumist pärit, tema on ka tema kodus, ronis jalgadega poti peale ja tegi seda Uurace kuidagi imelikult, aga Jaapanis talle tunnistasid, milline klaseti kultuur arenenud maailmas ja see mõjustatutestineta maandus tallinlase tormas sinna lennujaama peldikusse, korraldas pressikonverentsi. Aga minu meelest oli selles selles loos üks unustatud kangelane, üks unustatud inimene, kes oli läinud sinna peldikusse rahulikult oma asju ajama pika lennureisi ja kes pidi istuma hiirvaikselt kõik selle pressikonverentsi aja seal kabiinis, sest ta ei julgenud välja tulla, sest kaamerasilmside Lennart Meri karjus teisel pool ust sellel inimesel katsu ise teha oma häda häda p. Teha, kui teisel pool trambib võttegrupp ja sinu keskendumist häiritakse peristaltika ei hakka tööle, ta ei hakka tööle korralikult vähemalt. Ma mõtlesin, et ta talle öelda, et ta pidi nagu kinni hoidma, et tal urinat hakkavad tulema ja see segaks nagu võtet ja et see ei ole nagu see inimene tuleks üles otsida, tuleks intervjueerida ja pildistada panna. Muuseas see on üks inimene, kes selles episoodis jäi nii-öelda taustakangelaseks, aga tema jalad paistsid, selles videos on selgelt näha, et ühes boksis on keegi jah, seda märganud, monteeritud ka natuke, aga tegelikult ta ei oleks pidanud kinni hoidma mäda, sellepärast et see on umbes sama metsa filmima. Linnud kuidagi on vait ja ei sega, et loomulikud helid leidmine diskreetne on mingid toimingud, mille juures inimene ei taha, et teised inimesed oleksid juures ja ainevahetus on üks helistajad protprotsessidest, mille puhul inimene vajab priva söömise juures võib-olla kummaline, sest tegelikult on, see läheb, see on kummaliselt ju, mingit vahet ei ole, ta läheb sisse ja tuleb väljasöömist, vaadatakse huviga. Üldisemalt, et kaetakse laud, on hõbehõbedased, sööginõudja mängib viiul. Et see välja välja välja väljaheitevärk on tegelikult üsna üsna selline. Moodsal ajal kirjelda seda, peljatakse, et kuningad võtsid vastu öö potil sageli külastajaid, et, et see oli täiesti tavaline, et igal kuningal oli voodial ööpotti, siis ta istus seal aeg-ajalt peale, samal ajal ministrid käisid altari võtmas ja, ja ka Šveitsis me mäletame, kõik sõdurid viidi rivisse kraavi äärde, pidid seal siis tegema seda, mida tarvis oli inimkonna selline üsna barbaarne, vähe tsiviliseeritud periood. Keskaeg jah, selles mõttes küll ja ei olnud keskšveik, sõja sõjaolukord. Et, et ma arvan, et siia rahuolukorras ja tänapäeva orientzki öelda tänapäeva eurooplased, võtke rivikorras marsiga sinna latriini juurde, hakake keha kergendama, siis veel keset keha kergendust, terveks vanaldane kindral, kes hakkab esitama lollakaid, küsimusi, see häiriksini nad ei tahaks, lihtsalt nad ei tahaks sellest ilma korraldast. No seda küll, aga selline pissuaari ääres mehed küll vestlevad. Jah, aga see on ka selline keeruline situatsioon, sest et iga mees on ju oma oma tüübiti, selline kiskja tegelikult ja see on situatsioon tegelikult nagu metsas Kohtuvad kiskjaid hakata varjeviiri märgistama, aga mida seal märgitud sulle antud tootja poolt ette see kindel pisar, sa võid selle täis kusta ja kogu lugu, et sa ei saa hakata nüüd lakke igale poole pritsikaarega. Põhimõtteliselt võid seda muidugi teha, vaid ütleme, vene aja peldikut oli, oli näha, et oli selliseid väga alfaisaseid tõesti käinud niimoodi lahti, siis kõrvalseisva teise urineerida lasen, põle, mitte isegi joa. Ja muide, vene ajal leidus ka sihukse kunstitujaid, kes suutsid lakke ja seal ei olnud probleem, aga see on jälle tsiviliseerimate barbaarsete inimeste komme. Tänapäeva kultuurne inimene katsub oma toimetused ära teha delikaatsete, kui tema kõrval tuleb teine potentsiaalne kiskja, siis siis hoitakse väga pingelisel toit, hoidutakse silmsidemest ja kuna need latriini suhteliselt kitsad, üritatakse 11 ka mitte puudutada, teha toiming kiiresti ära ja lahkuda diskreetselt, mis on ka kultuurse inimese komme. Muide, Tartu seal jalakäijate sillal on ka huvitav näitus, mida omal ajal ülejõel on tehtud, kõiksugused, ajaloolised ettevõtmised ja vabrikud ja seal üle lasus esimene selline tehas, kus valmib, valmistati. Mulle see sõna ei ole nüüd meeles kuidas seda nimetati, aga ühesõnaga inimeste käimlatele, niisiis väljaheiteid ja nendest tekitati selliseid, selliseid, selliseid asju, millega sai kütta riket, mingi briketilaadsed asjad ja, ja vot niisugune sinu lõunamaadel köetakse, eesli sõnnikut põletatakse, realiseerisid need õled ja asjad sees, eks ole, selline nagu sidusmaterjal võib-olla sinna inimsõnnik segati ka midagi, aga üle jääliga asus selline vabrik. Kas Tartus on praegu selline vabrik ei, üle lasus kunagi nüüd ta kahjuks likvideeriti, nii, ma hakkasingi mõtlema, et ma mõtlesin, et tartu tossavaid korstnaid, talvekülmadel talvehommik või seal, mida nad seal kütavad, võiks olla küll jah, et ja inimesed tulevad. Hommikul tuleb postile selle veiste toameestele pange ka mees, kes soovib saada, mis öö jooksul on nii-öelda, kui sa räägid mulle tartu barbaarsetes kommetest, siis minu meelest väga ilusad ja väga õige linnakirjanikuks valiti selline efemeerne ja sügavalt kultuurne kirjanik Kristiina Ehin, sest et ma arvan, et tartlased oma Rustikaalsete kommetega tõmbavad kõvasti tagasi, kui nende linna esindab nende linnas liigub ringi selline selline kaunis, puhas ja õilis olend, nagu Kristiina Ehin on liha ees on alati see niuke tänaval peeru laskmine, näppudega nuuskamine, sülitamine, piinlik peaks hakkama ka Tartu külastajatel, on see hästi tore, kui tuleb ametlik delegatsioon, see esimesena tulevat vastu linnakirjanik Kristiina Ehin, kes lootuse Huudi külalise auks võib-olla paneb ka loorberipärja pähe. Puhas rõõm oli minu meelest see on see, see, mis sa räägid, on, on tegelikult näitab seda, Tartu elu on läinud väga jõudsalt sammul edasi, sest Tallinna linnakirjaniku ja ei ole. No Tallinnas on riigi kirjanike aga Tallinna televisioon, eks ole, aga kirjaniku meil ei ole linna kirjan, hinnaline linnakirjanikul, riigi kirjanikud elavad Tallinnas. Nojah, aga see on midagi muud riigi ütleme, et ennem oli võimul Taavi Rõivase valitsus isegi kirjalikult kiitsid Reformierakonna poliitikat, praegu on võimul Keskerakond ja sotsialistid ja juba me näeme, et riigikirjanikul laulavad juba sotsialistide ja ja natuke ka IRL-i ja põhiselt muidugi Keskerakonna laulu. Nonii, see lihtsalt on, eks ole, ja noh, isegi häda on selles, et on sellised niisugused noh, raha tuleb sealt sead suud sekki mööda, kust tuul puhub, sealt ka nina pöörab ja noh, nii need asjad on.