Tere, mina olen Katja Koort, Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi hiina keele ja kultuuriloo õppejõud. Täna me räägime hiina kirjasüsteemist. Erinevat hiina keeled kasutavad üht kirjasüsteemi ja see ei põhine mitte tähestikul nagu indoeuroopa keeltes vaid kasutab erilisi kirjamärke. Midagi kirjamärkide kõige täpsem tõlkevaste eesti keelde oleks ilmselt sinogrammid. Vaatamata sellele, et sina gramme, tihti nimetatakse hieroglüüfid, eks erineb hiina kiri oluliselt egiptuse hieroglüüfkirjast. Hiina märgid kujutavad endast skemaatilisi pilte objektidest ja nähtustest mida on visuaalselt üpris raske nende tähistatavatega seostada. Kuna Hiina märgid on äärmiselt stiliseerida liitud. Kokku on hiina märke umbes 50000 ringis kuid aktiivselt kasutatakse neist ligi 5000 märki. Mida on vaja tunda selleks, et igapäevaelus hakkama saada näiteks ajalehti, raamatuid lugeda ning kirjutada. Iga programm tähistab foneetiliselt üht silpi kuid omab reeglina mitu tähendust. Kuna sinagrammid osutavad otseobjektidele, saavad neid kasutada täiesti erinevad keeled, mille kandjad ei pruugi üksteise kõnest aru saada. Näiteks ka jaapani keel kasutab osaliselt hiina kirja. Kõik sino grammid koosnevad ühest või enamast komponentidest mida nimetatakse osadeks puusoo ja mida tihti kutsutakse ka võtmeteks. Kuna vähemalt üks nendest komponentidest kannab selle märgi tähendust. Ehk siis piltlikult öeldes selle märgi võti. Neid Meid on umbes kahe 300 ringis enamasti osutavat olulistele mõistetele, sellistele nagu näiteks käsirohi süda, vesi tuli sõiduk ja nii edasi. Ning siis iga kirjamärk on saadud erinevate komponentide kombineerimise teel. Koosnevad omakorda veel väiksematest komponentidest niinimetatud pintsli tõmmetest. Need on need kriipsukesed ja konksukesed, milleks võib igat hiina märki lahata. Traditsiooniliselt alustatakse hiina kirja omandamist siis peamiste pintslitõmmete kopeerimisest sest ka nii lihtsate joonte kirjutamisel on omad reeglid. Näiteks kirjutatakse vertikaalselt jooni alati ülevalt alla ja horisontaalseid jooni alati vasakult paremale, mitte vastupidi. Kuid kirjutada neid vastupidi või vastupidises suunas või vales järjekorras võib kogu märgi. Proportsioon on siis paigast ära minna ja hiinlased on väga tundlikud just nimelt märkide väljanägemise suhtes. Hiina kirjasüsteem on väga vana. Traditsiooniliselt arvatakse selle vanuseks 3000 aastat. Kuid on kaalikad, hiina kiri on veelgi vanem, sest arheoloogid on tuvastanud mõningaid lihtsaid hiina märke juba noorema kiviaja algusest pärit keraamika Harnamendis. Sellest ajast on kirjamärkide välimus palju muutunud. Eelkõige tänu sellele ajapikku muutusid kirjutusvahendid. Alguses kanti sinogramme suurematel loomade abaluude peale siis graveeriti pronksi sisse. Siis kanti neid pintsliga bambuse liistakute peale. Traditsiooniline hiinakiiri jookseb ülevalt alla ja mitte horisontaalselt, nagu Euroopas. Alles umbes üks sajand enne meie ajaarvamise algust hakati kirjutamiseks kasutama paberid. Umbes tol ajal said hiina märgid praegusega sarnast kuju. Tänapäeval, kui peamiseks kirjutusvahendiks on saanud arvuti, kurdavad paljud hiinlased, et noorte inimeste kirjaoskus ei ole enam nii hea et keerulisemaid märke ei mäletata enam nii hästi ja nad ei näe enam nii ilusad välja nagu vanasti.