See nagu ei olekski Tallinn. Öösel tuli hoog sooja vihma ja tõi kaasa tõelise lehekuu. Kased lõhnavad õhk on värske ja helisev. Muru haljendab. Tuldi heitel, sädelevad veepiisad. Aknad on pärani. Sealt kostab vaikset rahuldust kui muusikat. Ja kuigi me teame, et see on ainult kauamängiv heliplaat näib seegi kuuluvat sellesse iluaeda sama loomulikult nagu hallid kivid. Rohetav muru ja esimesed värvikad õied. Kuidas ütleb tuntud vana idamaa tarkus? Kui sul on kaks leiba, siis müü neist üks ja osta valgeid hüatsint. Et nad toidaksid su hinge. Selle vaikse ja üksiti nii kõneka ilu nimel ei ole siin maarjamäel säästetud aega, vaeva ega rammu. On tassitud kive, laotud kaminat ja haritud maad. Kõik see käib siin praegugi, sest selle külalislahke maja, pereisa, pool tosinat teadaolevat huviala on kõik nii või teisiti seotud aiaga. Te tunnete teda Wabariigi nimekamaid arhitekte, riikliku kunstiinstituudi prorektor, Eesti NSV teeneline kunstitegelane, professor Peeter Tarvas, kange kuuba sigaret, huulenurgas, särgi käised üles keeratud ja küünarnukkide, nii et mitte öelda vurrotsteni mullane. Seda nimetatakse, et siin on palju kive, tõesti, paistab, et neid on paekivi on päris palju läinud kama, teise maja vundament või ütleme, kahe maja vundament on seaaeda läinud neutriteedi tugimüüride ehitamiseks. Kas nad on enam-vähem kõik enda käega paigale pandud? Eluaja osas küll kõik endaga ja iga aasta saab midagi tehtud ja saab ikka rohkemaks. Kamaks. Süües kasvab isu. Mind viis ainult ühele teisele mõttele, et võib-olla üks teine harrastuste grupp on siin suureks abiks olnud, sest see peab ikka jõumees olema, kes nad kõik paigaldan panna. Jõudu üksiku kivi tõstmiseks eriti pole tarvis, aga siin on, olete vist sellelt kunagi sai sporti tehtud, just, just niisugused on kunagi jah. Kunagi sai palli mängida ja kergejõustiku teha siis kui keskkoolis alles oli. Nüüd on need ajad möödas ja nähtavasti ongi nõnda, et nüüd, kus juba üle 50 olen tuleb otsida rahulikumaid, harrastusi selleks on eelkõige muidugi aiandus, on kõige sobivam roosikasvatamine nüüd eriliseks osadeks muutunud. Me ei kasvata neid ju kaua. Aga praegu tunnen, tunneme rõõmu igast roosist, neid on siin praegu juba üle 70. Täna tõin juurde 14 roosi, sain juur. Et varsti võib-olla 100 neid neid on igatahes aeda ära paigutada, on juba kaunis raskem, nõuab mõtlemist, neelab muruväljak mära keskelt, arstide roosikasvatus seal ei tohi. Seda ei tohi, tasakaal peab olema, tasakaal peab olema ja teiseks on ikkagi niisugune veendumus, et igas iluaias peaks üks rahulik muru pensioniga, kõike siduv element, mis kõik üksikud, teised elemendid kuse objeks tervikuks, ilma Muruta. Igatahes Sa oled ette ei kujuta. Paljud, kes on võib-olla isegi rohkem kiire kokku pannud ja ja kindlasti neid mitte nii otstarbekalt loodesse paigutanud on selle tõe selle lihtsalt unustanud. Praegu me siin muidugi, need on vähe veel, õitseb kiviktaimlasse, ainult Araabisid õitsevad. Esimesed tulbid lõid lahti. Protsessid on seal vaated. Ja krookused on ära õitsenud, lumekellukesed, samuti märtsikellukesed. Varakevadest, kuni kõige hilisema sügisene ikka mingi nurgakene teie aiast õitseb kindlasti praegu õitsevad, priimulad õitsevad. Sellele varsti peaks järgnema juunikuus Ida magun kamoon siis nartsissid, tulbid. Siis juuli alguses tahaks loota, troosid okkad juba õitsema. Ma pidin just küsima, millal siis kõige kuninglik osa aiast tähelepanu endale, nagu see oli juuli tavaliselt juuli alguses, kusjuures aga sel aastal on karta, et see venitaks natuke kaugemale. Roosid on selle poolest eriti tänulikud, et kui nad hakkavad juulis õitsema täitsa kuni külmadeni välja hübriidid, need on need lõikeroosid milledel tavaliselt seal on ainult üks õis peal, kui ühe ära lekiks, teine kasvama, aga on olemas, oli Andid, need on siis paljuõielised põõsad, mis on kogu aeg roose täis. Aga loodame, et praegu soojad ilmad, et need varsti toovad looduselama aiandushuviga inimene ootab esimese roosiaia puhkemist umbes samuti nagu noorpaar oma oma järeltulija esimest naeratust umbes taolist ja oleme tõesti õnnelikud naisega koos, et oleme ikkagi leidnud harrastusala huviala. Muidu täiesti on rõõm jälgida. Ja milleks, noh ei ole kahju ka oma aega raisata või aega ära kulutanud, nii palju, kui seda üle jääb. Vahel suvel läheb kella 12-ni välja. Kas te suudate kokku võtta tunde, mida läheb maksma kokku see rõõm näha küpsel suvel õitsvat roosinurgakest oma iluaias? No raske öelda, aga tundub nõnda, et kolm-neli päeva nädalas peab ikka iga õhtu natuke midagi tegema. Paljuses nädalas Vello teeb nädalast koma 20 tundi, 25 tundi teeb välja. See on ainult iluajal, kaminas on ka juba tänavatuli olnud, vaatan jah, see kamin, üks niisugune element, mida tahaks igale ajapidajale soovitada väliskaminat. Sellepärast et aja prahti tuleb paratamatult põletada ja parematele kindlas kohas põletada on tal nagu teine minek põletamisel ja on ka päris tore, tule resistudasin soojadel suveõhtutel ja näiteks jaaniõllega on ju siin märksa lihtsam toime tulla kui kusagil. Selge, sellepärast kaduslikul kivil. Sellepärast kattuskasin kamina kohal on, et oleks mugavam istuda ka siis, kui Vihma tibab. Ja plaan on veel palju ehitada kõiksugu asju, juur, aga mitte, pole jõudnud. No näiteks bassein tuleb siia, auku olev tuleb ja läheb, aga ta on sel aastal ära valada, siin võivad siis nümfid oma peegelpilti pingil istudes imetleda, eks näe, kuidas jõuab. Killuke vett kuulub samuti ikka aeda kuulub kuulukaid, tilgakene õieti? Kindlasti kuulub. Nüüd tuleb siia teie haukuv harrastus, öelge palun kohe tema nimi on Egon, hiljem. Kuidas ta nimi on? Kaal on umbes kaks minusugust võrgus meetri 10, püsti seisab seal mehe kõrval. Puhas hunt vä? Ida-Euroopa lambakoer nimetatakse. Tuleb olla ettevaatlik, toreda puudutada ei tohi. Ta on säärane mitte arvestatav olemas, kes võib sageli üllatada, ei oska. Ootamatusena, on ta üllatanud vahel ja isegi peremeest ja see oli lihtsalt arusaamatusega, mis läks maksma poole pöialt. Ilmites pooltega. Aga veerand küll natukene, ja sel juhul on mul teile üks ettepanek, kui teil midagi selle vastu ei ole, me vahetaksime jutuajamise paike ja lahkuksime sellest ilusast aiast. Kunise. Seitsmes harrastus siin ringi luusib, hästi, lähme siis. Ega ta ometi seda kuidagi valesti tõlgitud, kui ma võtan mikrofoni kätte ja minema hakkan? Jah. Palun aitäh. A on tehtud õuntest ja see on lisatud natuke punast sõstart kes on meister olnud, ise ise tuleb teha ja lisatud tarvitada. Toas võtab meid vastu mitte ainult roosilõhnaline vein, vaid ka roosikataloog. Kust seda kirjandust saate? Mul oli möödunud aastal oli juhus Prantsusmaal külastada. Roosi näitust Lyonis, nagu seal öeldi, pidi olema ilma kõige suurem roosinäitus 11000 roositaime üle 1000 roosisordi. Üle 1000 sordi, 1000 sordi üldsoni roos üle kolme või 4000 stardib. Aga sellest oli vähe kasu, muidugi kuna vaatamiseks anti aega ainult 20 minutit. Sai ainult ühe tuttava roosisordid leidis üles selle aja jooksul. No igatahes see rootsi näitus jättis väga hea mulje. Muidugi peab ütlema, et ka meelo tooside osas viimasel ajal on palju ära tehtud, eriti just Teaduste Akadeemia botarni kajastus, uus rosaarium on väga ilusti kujundatud pukki, roosid pukki roosidega kujundus on arhitekt Valve Pormeistri poolt juhtumise teie õpilane. See, aga sellest on tükk aasta tagasi snii või ateist paljud öelda. No, ja kui paljud otsest arvu ei oska praegu öelda, kui ma ei eksi, on lõpetanud arhitekt TPI-s ja kunstiinstituudis kokku millalgi 200. nii et 199 neist on nii või teisiti teie õpilased ja peaks olema oi kui ilus kombinatsioon, siin oli need harf ja roos. No siin on tahetud ära näidata seda, et rooside näol on tegemist nagu materialiseerunud muusikaga. Eks nad peaksid küll lähedased olema, kas või teie näite varal sinoviseerist, muusika harrastustele täpselt täpselt. Mind huvitab teie kodune fonoteeki, mis samuti on tuntud äri, mul on siiski ainult heliplaatidekogul. Ja neid on mul nagu kauamängivad plaate. Enam-vähem klassiline repertuaar on üle 650. Nii et ta läheb välja arvanud, et kui järjest kuulata, siis umbes 200 kuulama muidugi ei jõua kõike järjest kuulata, aga siiski on vähemalt see teadmine on hea, kui sa tead, et sul kõik tähtsamad tippteosed on sul endal olemas, võid kuulata, mida ta missugune plaat, teie kogusal kõige kulunam. Ühesõnaga missugune on teie lemmikplaat? Raske öelda, see on nõnda, on tegelikult, et kui sa ühe plaadi oled juba nii-öelda mälusse endale kulutanud, siis mõneks ajaks võib-olla isegi tüütab ära, kui ta liiga juba tuttav sul on, siis leiad midagi muud, mida mängib mõni periood. Aga paljud plaadid on nii ära kulunud, aga võtame siis sellise plaadi, mille kulumisjäljed on kõige värskem. Ei oska praegu isegi nii järsku öelda, siin on mul mõned Händeli orelikontserdid, on näiteks. Kas nende hulgas on heliplaate ka, kus on solistiks plaadikogu omanik? Olla? Mul on tagasihoidlik ainult oma muusika harrastades nõmmelt noores peas. Väikest viisi flööti puhutakse polük jõudumööda jälle nii palju aeg on lubanud, on vahel jätkata taga. Aga kõike ei jõua. Kõike muidugi ei jõua, see on selge, aga teie näite varal võin vähemalt öelda, et ikka tohutult palju jõuab. Mine tea sedagi, see tundub mulle nõnda, et hea arvunud harrastust On olemas, aga need kolepall on, siis ei jõua õieti mitte midagi õieli harrastada, nii nagu tahab. Eks see harrastuste vaheline konkurents ole vist üks kõige tervemaid konkurentsi maailmas tohiks olla küll ja kui näiteks flööt roosidele kaotab siis teie võidate alati. Vist küll no samuti on olnud teisigi harrastusalasi. Varem näiteks käisime väga süstemaatiliselt akorellimus Tallinna vanalinna ja jällegi kahetsen seda viimasel ajal juure tunglal värvifoto ja siis filmimine on siin mõningaid katsel olles tehtud, aga paistab jällegi päris põnev asi, võib natukene proovide ajal. No võib arvata, et sissejuhatavat filmid, mis te teinud olete, on muidugi tehtud siitsamast aiast ja ja hubasest kodust, Sissejuhatav filmi tegime Käärikul, kus käisime suusatamas. Meie omal ajal projekteerisime seda Tartu riikliku ülikooli spordibaas ja nüüd teatava õigusega käime seal, seda siis neid võimalusi kasutamas seal ilusatel, kevade ilmadel, kui veel Tallinnas enam lund ei ole, aga seal on lund küllalt. Aga missugune temaatika valitseb teie fotokogus? Arhitektuur, peamiselt arhitektuur ja, ja oma aja pildid muidugi siin eriti just nimelt ümber pööratavad värvifilmid, diapositiivfilmid võimaldavad väga suurepäraseid fotost saada aiast ja talvel lumisel ajal näha suviseid lilli täies nii-öelda värvi hiilgus on ka omaette nauding. Neil on päris selge, et me ei pääse kuidagi mööda ka traditsioonilisest küsimusest. Kust võetakse see aeg, noh, tuleb jagada. Tahan ausalt tunnistama, et mingisugust plaani kindlalt jagamist ei ole, vaid lihtsalt nii spontaanselt seda, mis parajasti meelde tuleb. Milleks parajasti tuju on? Ajas muidugi saga tujus püsida, võitsin, ajas tuleb lihtsalt vajaduse järel tuleb tööd teha. Muidu läheb käest ära. Ja kui on suvine periood, siis loomulikult võimalikult ruttu katsud koju tulla, sest üht või teist on ikka aias tegevust. Kui aga läheb juba pimedaks, siis on võimalus siin, kas kuulata muusikat või tegeleda mõne teise asjaga ei tohi ju päris oma. Tegeliku elukutselt arhitekti elukutse ei tohi ka unustada, ka ühte teist ulatuda. Alles me lõpetasime siin ühe töö koos artid Herkeliga, tegime veel täiendava joonised maarjamäe mälestusansambli võistlusprojekti kohta. Ühe täiendava variandi tegime. Praegu küll enam projekteerimistöödega Vanemuise juures ei tegele, aga omal ajal me koos artifolbergija kadunute õppusega prioriteerisime teda. Sellepärast tuleb veel nüüdki mõnevõrra tegeleda selle objektiga, mis praegu ehitusele. Minu töö on koolitöö ja sellepärast on see arhitektuurne tegevus, on ka rohkem nagu vaba aja tegevus. See on ikka väga tinglikult öeldud. Nojah, aga paraku ta nii välja kukub, sellepärast et õppetöö kõrval jääb vaba aega. Projekteerimistööks jääb ikka väga vähe, jääb üle. Ja ei ole vist karta, et instituudis töökoormus väheneda võiks, kuivõrd vajadus arhitektide ja projekteerijate järele on ikka mitmekordselt tõestatud, et väga suur. Jah, meil vastuvõtud, arhitektuuriosakonda kasvavad samuti veel avame nüüd uusi osakondi, veel partituuri fokultilisensisvel ruumikujunduse osakond, see juba praegu eksisteerib. Osakond juurde. Lisaks sellele avame sel aastal tööstustoodangu kujunduse eriala, aga millal? Maastikuarhitektuuriehisaianduse aiandusarhitektuuri maastikuarhitektuuri osas on praegu niisugune kurb lugu, et ei sajanduse eriala ei ole üleliiduliselt kinnitatud, nomenklatuuri ei esine. Ta ta mõnevõrra õpetataks teda EPA juures. Ja meil on praegu ka vastuvõtt arhitektuuriosakonda spetsialiseerumise võimalusega vanematel kursustel siis maastikuarhitektuuri peale. Meil alles esimene vot oli, kuidas lõplikult kujuneb, on praegu veel vara öelda. Aga hea meelega tahaks näha, et majanduse spetsialiste jällegi saaksime oma vabariigis ette valmistada, neid on hädasti tarvis. Tähendab vastuvõtt instituuti, arhitektuuri erialal, suureneb harrastuste arv, seoses tehnika arenguga suureneb foto asemel asub kitsasfilm vähem, aga ma tahtsin lihtsalt küsida, et kust siis kus on see baas, millelt ajastule veel varastada. Lugemisaegas Elmo lugemata ka ei saa olla, sellepärast ongi nagu välja kujunenud niisugune elustiil, et õhtuti saab veel voodist, saab natuke veel tunnikese jõuab lugeda. Praegu on üle liidupäevakorral üleminek viiepäevasele töönädalale. Mis te sellest arvate? Vaba aega jääb rohkem, see on muidugi teretulnud, sellepärast ikkagi tekib üks kompaktne vaba päev. No muidugi, milleks aega üldse üle jää kõrtsis käimine ja kohvikusse istuma selleks aega ja olete te haige olnud? Mitte eriti. Nonii ega siin ei jäägi mitte midagi muud üle, kui ainult kadestada? Ei tea, tööd on jällegi ikkagi siin vahel küll kirud ja vannud, nii palju tegemist selle ajaga, kui ta sul tehtud on, ilusti õitseks on jälle hea meel teha, kas, kas kadestada just tuleb sulle oma tuleb tuleb. Kuigi need võimalused on meil ju kõigil peaaegu kõigil, kas just aia näol võib-olla mõne teise harrastuse kujul, aga põhiline viga on ikkagi vist selles, et et inimestel, kel on palju harrastusi, ei ole aega. Ja nendel, kellel on palju igavust ei ole harrastusi.