Neljapäeval avati Tallinna Tehnikaülikoolis balti Šveitsi akadeemilise kontaktvõrgustikukeskus ja sel puhul külastasid ka Tallinna tehnikaülikooli keeberturif istungi esindajad. Kui kaua juba kontaktid täiesti istungi Eesti vahel on toiminud? Vastab keeber, trühvli diftongi esindaja, Swiss Baltic netijuhataja doktor Francisco Browning. Esimene Šveitsi ärimeeste reis Baltimaadesse toimus juba 1999. aastal. Siis tekkisid ka esimesed kontaktid. Aprillis 2000 kutsuti Ello programm Swiss Baltic Net ehk siis Šveitsi balti koostöövõrgustik ning põhilised sidemed loodi just ülikoolidega. Kontakte on ka olnud kultuuridiplomaatia vallas, kuid programm keskendub eelkõige koostööle Eesti ja Šveitsi ülikoolide vahel. Proua Rolling rõhutab, et eelkõige ollakse huvitatud kaasa aitama noorte andekate Eesti teadlaste ja õppe ja teadustöö võimaldamisele. Šveitsis. Kas te räägiksite veidi veelgi Ebertaliferstiftungist, kui laialdane olla teie fondi tegevus? Kiibert riffi fond on üsna noor, ERA fond tegutseb alles aastast 1997 ja keskus on baaselis. Fondi asutas jõuka Šveitsi ettevõtja händrist kiibert. Ta andis väga suure osa oma ettevõtetega teenitud majanduses selle erafondi käsutusse eelkõige arendamaks Šveitsi majandust ja tõstmaks selle riigi elanike elatustaset. Fond tegutseb hariduse ja teaduse vallas ja täidab annetaja esitatud nägemust kasutades fondi vahendeid, mida on umbes kuus ja pool miljonit eurot aastas ehk siis umbes 100 miljonit krooni taastas eelkõige ülikoolide teadusprojektide toetuseks. Valdav osa sellest rahast jääb muidugi Šveitsi kõrgekvaliteediliste projektide toetuseks, kuid fondi looja soov oli see, et 10 kuni 15 protsenti toetussummast läheks Šveitsist üle poole Kesk ja Ida-Euroopa maadesse. Ja fondi nõukogu on nüüd otsustanud toetada just Balti riike, mis nagu šveitski on väikeriigid. Kuna fondi vahendid ei ole teadagi piiramatud valitigi partneriteks just samasuguseid Euroopa väikeriigid nagu Šveits siis Eesti, Läti ja Leedu. Proua prollingi meelest on see eriti kaunis idee sõlmida suhteid just Euroopa väikeriikide vahel. On ju Eesti ja Šveits üsna ühesuurused riigid ehk Šveitsis on elanikke rohkem. Kas on ka? Kontakte teiste balti riikidega juba sõlmitud. Fondil on kontakte ka Läti ja Leeduga. Šveitsile on nimelt akadeemilisel tasemel olnud palju sidemeid Leeduga juba 1920.-test aastatest näiteks Freiburgi ülikooli Leedu ülikoolidega. Paljud neist kontaktidest on taaselustatud ning Everteri tehtung tahaks ka Eesti ülikoolidega luua sama tiheda koostöövõrgustiku. Selle keskusena hakkab nüüdsest toimima Tallinna tehnika ülikool ja olgu lisatud, et kontaktisik on TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonna töötaja Anu Johannes. Te ei ole ilmselt Eestis esimest korda, et millised on teie muljed Eestist sellised väljaspool ülikooli. Doktorbriling rõhutab, et tema muljet kolmelt Eesti reisilt on olnud igati positiivsed. Kui sageli väidetakse, et eestlased olevat introvertsed, siis tema seda arvamust küll ei, aga inimesed on siin väga avatud ja sõbralikud. Tallinna asend mere ääres on tema meelest fantastiline. Ta on külastanud ka Tartus, vot, aga maapiirkondadega pole veel jõudnud tutvuda. Kuid kokkuvõttes ütles Francis Gabroiling, et Eesti meeldib talle väga. Ta peab seda sümpaatseks kohaks. Šveitsi aukonsul Eestis sära Matti Klaar, teie olite siin seda kontaktkeskust avamas niliste tunnetega, nüüd järjekordselt Šveitsi-Eesti ühisettevõtmist siin vaatate ja kuidas üldse hinnata praegu Eesti ja Šveitsi kahe Euroopa väikese riigi omavaheliste suhete taset? Tähendab, see suhe on olnud päris pikk, sõjaline juba, aga ta on, ütleme niiviisi isiklik algatust taustal palju ja, ja võib-olla ka mingisugused koolid ja, ja ütleme, institutsioonid, aga aga ütleme, niisugust seinast seina mingisugust kohta, mis nagu vahendaks kõikide vajavad ja võimalike kontakti tahtjatega neid suhteid, seda ei ole siiamaani olnud, nii et see Swiss Baltic Net on võib-olla just see, mis, mis nagu paneb paika kõik need teised asjad, mis naguniikuinii on toiminud vähem või rohkem. Möödunud. Te mainisite siin Eesti ja Šveitsi kultuurisuhteid. Kui hästi nüüd teie meelest Šveitsis üldse Eestit tuntakse, tänasel päeval? Šveitsis tuntakse Eestit umbes hästi kui igal pool mujal, et segatakse ära Islandi ja Etioopiaga ja niiviisi. Nii et ega, ega me eriti nagu ei saa hoobelda, et me oleme hästi tuntud. Me oleme teatud ringkondades oleme tuntud, aga, aga üldsusele niiviisi, et kui ütleb, et jaa, et ma tulen Eestisse tagasi, et mis asi see on, et kas seda saab süüa või mis? Nii et eks meil on palju, palju arenguruumi seal. Ega me päriselt nagu niisamamoodi ennast tuntuks teha ei saa nagu USA või Venemaaga, aga me saame ennast paremini tuntuks teha kui ja muidugi niisugused asjad nagu olümpiakuldmedaleid ja, ja Eurovisiooni lauluvõistlused ja niuksed asjad, need aitavad, see on selge. Aga kahjuks need on niisugused perifeerse nähtus, et kui ütleme tahaks kultuuri või seaduse tasandil iseennast nagu profileerida, siis meil meil on palju anda, aga, aga kultuur on raskesti müüdav. Tehnoloogia on, on paremini, aga siis ta peab olema jällegi müüdav, midagi, mis on kohe nagu saad praktikas ümber panna.