Ja nüüd on meil stuudios leitnant artil Levandi ja temaga tahame rääkida tulevikku konfliktides sõjalistest konfliktidest ja tulevikus sõdurist ennem kui me nii-öelda rääkima hakkasime, siis Arti ütles niimoodi, umbes et selliseid suuri sõdasid, millega me möödunud 20. sajandil olime harjunud enam mitmetel põhjustel tulla ei saali. No ma ütleksin, tulla ei saa, kuid nende tõenäosus on tunduvalt väiksem, kui ta oli, ütleme seal ütleme 1000 940950, sellest et külm sõda lõppes, kaks ütleme kõige suuremat voolust, positiivne negatiivne, lõpetasid oma tegevuse küll ta on elanud paljudest väiksemateks kui need väiksemad saavad moodi, ütleme, koonda poliitilistel põhjustel ei tule sellist asja. Kuid ütleme, majanduslikul ja usulised põhjused võivad tekkida. Ja see tähendab ka seda, et tulevikusõdur peab natukene teistmoodi välja nägema kui, kui sadakond aastat tagasi. Seda küll sellepärast, et kuna on infotehnoloogia üldse tehnika areng on viimastel aastakümnetel olnud meeletu siis ka NATO räägib sellist asja, nagu on sõjaväerevolutsioon. Kuna infotehnoloogia areneb ja sellega ka sõdurite varustus areneb. Tulevikusõdur näeb välja kui üks üks piltlikult öeldes elektrijaam ja arvutuskeskus. Jah, täpselt nii võrreldes tänase päeva sõduriga, tal on see, et tema on võrgus, tema tegutseb võrgus, temal liigub informatsioon alt üles, ülalt alla, tal on informatsiooni, on meeletult rohkem tulevikusõdur ütleme ja üle, kes seal on 10 mehe ülem, tema valdab sama palju informatsiooni, kui ütleme, 10 15 aastat tagasi oli pataljonile ja brigaadi ülem, kes olid seal kavandasid kuni viite tuhandet inimest. Tema saab samasuguse informatsiooni, aga tema peab sealt välja uurima puurima see, mis talle vajalik. Jah loomulikult on seal kõik vahel filtrid, et kõik asjad ei jõua kõigini, kõik asjad ei ole vajalik kõigini jõuda, aga ütleme näiteks, kui jaole tema peab teadma, ütleme lähemalt paari kilomeetri enda ümber, mis toimub ja oma ülema käske loomulikult. Ja see tähendab ka seda, et kuna lihtsõduri varustus on teistsugune, informatsiooni voog temale on teistsugune, siis pole ühel hetkel lihtsalt ka nii palju sõdureid vaja samale ruutmeetrile või pindalale, mis vanasti oli vä. Jah, uue sõduriga on see asi, et kui tänapäeval suudab jagu hallata, mõtleme kusagil raadiusega 500 meetrit sellist ümbrust enda ümber, seda kontrollida tulega. Ise nad haldavad muidugi on, füüsiliselt on meetri peal tulega kuni 500 meetrit siis tulevikus või see õng kasvada kuni kahe poole kilomeetrini. Kuna need sõdurid on omavahel võrgus ühendatud, nad ei pea 11 nägema, nad näevad seda, mida teine mees näeb kaugematesse võrgus liigub live pilt ja kõik muud sellised. Et võib-olla selgitab ära, kuidas näe, mina, mis kilomeetri kaugusel teise sõduri juures toimub? See asi toimub niimoodi, et tulevikuvarustuses on sellised asjad sees, nagu on infrapunakaamerat tavaliselt televisioonikaamerad edastamiseks. Kui üks sõdur näeb kusagil mujal nurga taga tanki, ta võtab selle lihtsalt oma fookusesse, salvestab selle ja saadab selle pildi ülespoole. Automaatsüsteem jagab ära, kellele seda vaja on tankitõrjujatele tankidele ja see sama sõdur võib-olla, kes seal Parma edasi, aga tema ei näe, seda saab teada. Ahah, seal maja taga on tank ja munatankidele veel läheb, hävitab selle. Või kui mul ei ole midagi, sära oma nina sinna igaks juhuks topib või kutsud abi ja teise maailmasõja näiteks marssal Žukov ja võidud on pandud selle arvele, et ta läks meeletu massiga peale, massiga lõi. Kuidas on tulevikusõjas nende massidega manipuleerida? Ütleme niimoodi, et massi vastu ei saa mitte midagi. Alati kui ütleme kunagi oli ka niisugune jutumärkides asi, et 13. laine lööb. Et tuli 12 lainet sõdureid peale esimestele midagi teistel puupüssid korvaatel, võib-olla täägid viimaste meistri juures relvad lihtsalt lõppesid padrunid otsa. Loomulikult, seesama pädeb ka tulevikus. Aga lihtsalt tänapäeva ühiskonnas on inimese eluga natukene teistmoodi hinnanud. Kuna nagu ma ennem juba ütlesin, infotehnoloogia ja see informatsiooni levik on niivõrd kiire, et tänapäeva inimesed ei aktsepteeri seda, et saad tuhandete kaupa surma lihtsalt selle võrra. Kui näiteks ükskõik, mis riik saadab, ütleme selle selle taktikaga, et mass lööb siis selles riigis ma pakun välja on kiire revolutsioone või juhtunud. Ehk teisisõnu vanu väljendit kasutades nagu büros võit ei õnnestunud ka nii-öelda millised konfliktid võivad siis tulevikus puhkeda külade tasemel kogukondade tasemel, väikeste rahvusgruppide vahel? Seda ma ei oska praegu kommenteerida, et nad võivad tekkida ütleme, seesama asi, et kuna infotehnoloogia levik on suur, siis seesama ühes külas tekkinud religioossetel põhjustel või mis iganes põhjustel konflikt võib eskaleeruda samal pinnal tunduvalt suuremaks. Kuid see ei välista ka, ütleme ka majanduslikke põhjuseid. Aga sõjaks valmistumine võtab vist tänapäeva natukene kauem aega kui vanasti niimoodi ei ole, et ma sain naabrimehe peale pahaseks, võtsin oma armee kokku ja ründasin teda kohe järgmisel päeval. Ka vanasti see asi ei olnud päris selline Est sõjaliste operatsioonide ettevalmistamine võttis meeletult aega, aga tänapäeval üks näide, et ühe lahing sõduri kohta tuleb kolm teenindavat sõdurit. Ehk siis, kui meil läheb rünnakule 1000 meest, siis võib-olla on kusagil 3000 meest kusagil tagapool olema. Toetus sõdurite hulka loetakse ka, ütleme tagalas sidemeditsiin, transport siis ka, ütleme suurtükivägi on ka samas ka toetav. Et selle ühe kolmandiku ja kahe kolmandiku liigutamine Praegu on ettevalmistamisel logistiline töö, enne seda väga kaua. Meeletu näiteks ütleme jah, ühe pataljoni päevane veetarve on näiteks ütleme kusagil 5000 liitrit isegi rohkem ütleme, see on niisugune minimaalne, millega mehed suudavad ära juua, ütleme midagi oodana, tuju helistajaks on veel eraldi. Et seal juba ühe pataljonis 5000 liitrit päevas vett kusagilt kättesaadav ja toimetas edasi ooperis suuri kulutusi ja logistilist süsteemi. Et konfliktid on natukene väiksemad, natukene lühemad ja natukene ohvrite vaesemad. Väiksemad ma arvan, et nad on lühemad. Vot selle koha pealt ma ei oska öelda, sest kuidas nad tuleks, saavad olema ohvrite vaesemad. Loodame, et nad on, et asjad suudetaks ka nende, mitte selliste tapvad relvadega asjad ära lahendada. Kunagi ütles kindral Laaneots mulle, et need mitte-tapvad relvad on ka mõnes mõttes ohtlikud, siis muutvad inimesed hoolimatutakse, et hakkame sõda pihta, keegi surma niikuinii ei saagi. Jah, aga ta selles suhtes, et seda ongi selles, et see eesmärk on teise vastase allutama nende tahtele. Ehk siis näiteks, et sõda ei peeta sõja pärast, vaid sõda on selleks, et ma saaksin millegi üle kontrolli. Kui endale mittetapvat relvadega saab teise inimese üle kontrolli või teise riigi üle siis on eesmärk saada sõda on alati viimane vahend, mida inimesed tahavad kasutada. Mis suuresti muutumas, on meie nii-öelda eelnevast praegusest jutust aru, et seda on väga kallis lõbu, et kas hindad ka asja natukene piirama? Jah, ütleme näiteks niimoodi, et kui tänapäeva sõduri tava kõige lihtsam võtame automaadi, mille hind võib olla 200 kuni 500 Ameerika dollarit siis tulevikusõduri varustusse kuuluv automaat, selle hind algab 30-st 1000-st dollarist. On ka seal kallimaid odavamaid variante, kuid ütleme, ameeriklastel arendajatel on 30 kuni 50000. Aga see tähendab ka seda, et selliseid väga moodsaid relvi võib endale lähitulevikus hankida ainult mõni üksikmajanduslikult hästi järel olev riik. Jah, tõesti, et kuigi hetkel on kõik vanad, NATO riigid arendavad uusi süsteeme aga vist mitte kõik nii-öelda võrdse kiirusega. Jah, pannakse omad prioriteedid paika, kes teab, mida? Me rääkisime praegu nii-öelda isikust sõdurina, kas tehnika areneb sama kiiresti, ma mõtlen tankid ja muu sõja väljatehnika kui see, mis sõduril kätte antakse, tavalise sõdurit Loomulikult ühe elemendi arendamine on tunduvalt kiirem, kui ütleme näiteks ütleme, automaadi arendamine on kiirem kui tanki arendamisest üks on ikkagi võib-olla viis-kuus kilo ja teine on ikka mitukümmend tonni siis selle väikse osa arendamine on kiirem ja see hind on tunduvalt odavam. Et selle võrra targem kiiremini, kuid ütleme kogu see süsteem areneb ikkagi väga kiirelt sammudega edasi. Just tänasele Tiinale. Arengule aga inimene jääb sõjas ikka kõige olulisemaks elemendiks, mitte arvuti. Arvuti ei suuda teha otsuseid, otsuseid teeb inimene arvuti, ükskõik kui head ta suudab anda lahendusvariante, kuid otsuse teeb ikkagi inimene. Ja sa, seda on ikkagi verine. Ja seal saab inimesi surma tahes-tahtmata lisaks ka tulevikus oma põhiolemuselt põhiolemuselt sõda kui selline või sõjaline konflikt jääb sõjalises konfliktis. Ainult et tulevikusõdur on selline inimene, kes on saanud meeletu suure väljaõpe, ei aita 10-st päevast, et õpetajad vibu laskma, kuivada loopima ja saadad lahinguväljal. See võtab ikka väga tükk aega. Jah, ütleme, kui ütleme, inglastel kulub selleks, et õpetada Company tasemele ees välja 33 nädalat siis tulevikku, ütleme, varustusega võib kuluda selleks mitte 33, vaid 66 nädalat. Sellepärast, et see tehnoloogia ja see just tehnika kasutamine sinu meeletult suurt koolitust. Ja see tegelikult paneb piirid ka näiteks ajateenistusele, mõnes mõttes. Mõnes mõttes küll jah, sellepärast, et isegi kui me tahaksime ja lühendada oma ajateenistust siis me peame millegagi korvama selle kui meil ühendama ajateenistusest, me peame hakkame inimesi kutsuma reservõppustele, et nad, see asi, mida me õpetame, ei läheks kaotsi. Kui näiteks me õpetame, teeme oma ajateenistuse kuue kuu peale, suudame anda teatud taseme siis me suudame anda näiteks kuue kuuga, ainult rihma laseme. Aga meil, rihmad, kui sellised ei ole piisav, on ikkagi suuremat üksust. Näiteks NATO ei arvesta praktiliselt Allabrikaadi ühtegi üksust. Kui brigaad ei ole, siis ei ole praktiliselt mitte midagi all. Soomlased arvestavad pataljon, põhiüksus tegutsevad. Nii et tulevikus kokkuvõttes sõda jääb sõjaks väiksemate ohvritega, aga kallimate kulutust. Jah, sõda ütleme niimoodi, sõda kallineb, kuid sõjaks ja seal on ikkagi samad verd, higi, inimliku piina, kõiki selliseid asju sinna ja olema. Aitäh.