Mis nüüd lahti on autoõnnetus, plahvatus, huligaanid. Ei, see on aknaklaas. Esimene tulemus poiste tänavuses jalgpallitabelis algas kevadine huvi spordihooajal. Jõudu tööle, seltsimehed klaasipanijad. Niiet ärge kartke midagi. Laske aga muusikat edasi. Nii algas möödunud aasta esimese maini Meie Stahli kuuldemäng kevadkillud. Praegu algab selle järg nii-öelda teine seeria. Kinos vaatame vahel esimest seeriat jaanuarist, teist juunis ja kolmandat südatalvel. Praegu on mitme seenelised filmid moes. Näe, inglased näitasid meile kesktelevisiooni kaudu koguni 26 seeria vist filmifoor. Saitide saaga. Poola filmimehed näitasid möödunud aastal algul täiskasvanuile, hiljem lastele 11 seeneliste filmi Nelida ja neli koera. 20. märtsil kell 19 30 algas uus, 1973. aasta kevadel algas lumiselt kuid sooja päikesega, lume, sahkadel ja liiva raputajatel oli palju tööd. Seest aga puhkasid heakorrastustrusti töötajad. Nad puhkasid peaaegu terve talve ja ega ilma ei saa planeerida. Siin, ütleb ilmataat oma viimase sõna. Loodusjõudude vastu ei saa isegi plaanikomitee. Kevadel on inimesed väsinud. Tohtrid arvavad, et see on tingitud vitamiinide puudusest. On tunda kärsitust. Inimene püüdleb looduse poole. Looduses aga, nagu öeldakse, liigub iga oks ja Bilbas. Inimene kipub unistama. Eriti armastavad kevadet noored kui ka vanemad inimesed muutuvad kevaditi rahutuks ja aga sellist kuulemegi meie esimeses novellis mille pealkirjaks on Aksele ratsioon. Aktsiaratsioon on uus sõna, see tuleneb ladinakeelsest sõnast atsellero kiireldus, aktsiaisolatsioon kiirendatud küpsemine viimasel ajal noored küpsevad kiiremini kui vanasti. Vanemad teavad ja kardavad seda ning sellepärast nad umbusaldavad oma lapsik. Aga kui nad seda sõna ei tunneks, võib-olla et siis ka ei umbusaldaks. Kuid milleks oletused, on olemas sõna aktsele ratsioon ja kõik punktpäid. Minul on, millal ärenerveeria Andres midagi hirmsat temaga ei juhtu, tüdruk on juba seitsmeteistkümne aastane ja tal on jumal tänatud, pea õlgadel. Ta on mitte juba vaid alles seitsmeteistkümne aastane. Seda esiteks, teiseks on ta tuulepea. Kolmandaks, praegu on kevad Robert, saadeta koju. Robert on väga viisakas ja kena noormees. Teadma neid viisakaid äkki nii noormeeskassa Aksleratsioonist oled lugenud varajasest küpsemisest. Praegused noored on pikemad kui meie targemad kui meie ja agaramad, kui meie omal ajal hailovaataja passi Ella usutud liikusid halastamatult kesköö poole. Perekonnažanris hakkas raevunud seinast tirima oma tumerohelist šamott ja tõmbas püksid jalgadega. Ma veel näitan sellele plikale aktsiale ratsiooni. Ütlesin talle puhtas eesti keeles, et olgu kella 11-ks kodus, tule kiiresti qq otsima. Pane vihmamantel selga, võtan köögis midagi kaasa, Paula, kiiremini. Tulen juba. Tule, jooksin oksele. Ühe hingetõmbega jooksid nad viiendalt korruselt alla tänavale. Lillas mai ööpimeduses oli tunda puhast ja karget kevade hõngu. Mõni kvartal eemal paistis neoonvalguses kinokaja reklaam. Viie minutiga jõudsid vanemad kilo juurde. Võtame nüüd asja loogiliselt. Oletame, et nad läksid seansile, mis algas 19 30. Kell üheksa lõppes sealpool tundi, ütleme, istusid nad pargis on nii külm see jumbu harrastada, muidugi koju saata, ütleme nii, kell 10, mõeldes aina sellele, missuguse paraad, nalja tüdrukud, till taandasis, mis jutt see on, kuidas sa räägid oma tütre ahhaa, tahtsid ütelda, et meie tütart pole vajagi tirida, et tema läheb ise ära räägi rumalusi. Ja lõppude lõpuks, kui need tõesti tahavad suudelda, siis on see nende aastates juba ka loomulik. Ka mina ei saa aru, millest me siis üldse öösel mööda tänavaid ringi jookseb ja selle asemel parada. Hommikuks toob kena noormees, Robert, meie tuvi, kes see koju ja kõik saab olema suurepärane, liialdad kõike absurdini. Ma saan aru otsida, üldiselt ikkagi tuleb. Kõnnime läbi näiteks kõik pära nad kinost kuni meie majani. Lõpuks ometi kuulen su suust mõis publiku ettepanekut edasi edasi. Valge põhjalahe ääres. Siis. On see samuti ei. Ole siis tuleb otsida sealkus, pirnid on puruks löödud, need tänapäeval niimoodi mets, tule surnuks ja suudlevad. Appine. Kas. Aga mina ei saa, kuidas nad küll nendes paraadades võivad armastada, näed, hirmu käes olnuks. No nüüd me oleme siin nagu vangis pole vihmamantlit seljast ega ju ja isegi vihmavarju kaasa nende toasusside aga ei jõua kuigi kaugele. Tuleb ära oodata, Mary vähemalt nailonmantel seljas. Vaat seal rikud tüdruku täitsa nailonlakksaapad ja botikud, mina temaga aastates, käisin riidest palitus jalas olid mul killu Savoy. Ka näiteks, mis, jookske käsisõjast, koju tulin. Püksid olid paigatud, mahorka hais oli tuba täis, riided ristseina najale püsti. Jaa, olid ajad, olid, olid toredad ajad, olid sõda, lõpus hakkasime oma elu korraldada. Paulo rulood, foorumeid jäi mitte lihtsalt niisama. Toru küllap leiame tüdruku üles, on meil selline Bly, teab ise, mida võib ja mida mitte. On sinusse läinud Paula, aus uhke tüdruk. Nende kahe inimese õrnad tunded olid juba ammu minevikku kestaga kaetud. Argipäevalt tegid oma tööarmastusest, sai harjumus. Olid lähedased nagu sõbrad, nagu vend ja õde. Aga nüüd pimedas koridoris, käsiabikaasa õlad tundis Andres äkki, et tema ulises hinges põrus lahti vana roostetanud lukk. Avanes raske, ammu suletud uks teise maailma Nende kahe nooruse maailma uurinud rõõm ja hulluse maailma. Ta tõmbas instinktiivselt naise lähemale embastega, silitas aastatega halliks läinud pead ja suudles teda huultele. Minutiks unustasid oma taasta ja kortsud, kübartoonia, stenokardia, kombed ja kohustused. Linnale. Salakaubale just. Oletegi kahekesi pimedas koridoris issand tee. See temaga ja vahtisin Kolad ringi poole öö veetis seadki maikola, motin oma raisku läinud vanemaid. Ma tulin koju paar minutit pärast teie lahkumist. Vanaema ütles, et läksite hambuni relvastatud mind otsima. Vaene tütreke, läbimärg nagu uppunud rott otsib oma vanemaid mööda poodi medaid maju. Aga emake ja isakest suudlevad, võõrastes paraneb. Ja ideede, kus teil on vaja pidevat järelevalvet. Aga midagi pole imestada. Aksel eratsioon. Kuulsate inimeste kirjavahetusest on sündinud romaane ja näidendeid. Meie kirjavahetus, milles sündis järgmine novell, pole nii poeetiline ja kõrgetasemeline, seal lihtsakoelisem aga küllalt asjalik. Esimene kiri. Elu meie puskari maarajoonis on igav. Klubi ega kultuurimaja meil pole. Sellepärast mängime päev otsa kaarte ja võtame viina. Palun teie ajalehel võtta tarvitusele abinõud. Kalle Kusta. Teine kiri. Pärast seda, kui trükkisite oma ajalehes ära följetoni pealkirja all juua pole mingi kunst avati meie rajoonist pukkidega õllebaar kannike. Kuna meie sõbraga õlut ei joo, siis on meile endiselt igav. Mängime kahekesi kaarte ja võtame viina. Palun teie ajalehel võtta tarvitusele abinõud. Austusega Teie Kalle Kusta. Kolmas kiri. Aitäh, et loete minu kirju pärast teie joonealust artiklit vaarid POLE VEEL. Paraku abinõu esitati meile restoran Sakusment, õhtuti mängib seal orkester ja toimub tants. Kuna sinna õhtuti ilma pintsaku ja lipsuta ei lasta, joome edasi kodusel viisil ja taome kaarte. Igav on meie rajoonis. Palun võtta tarvitusele abinõud tervitusega. Kalle Kusta. Tere päevast, Teid tülitab endiselt Kalle Kusta. Oleme liigutatud, et võtate arvesse meie kriitikat. Pärast teie artiklid, riietus ei määra intellekti. Avati meil vabaõhukohvik suitsutare, kuhu lastakse sisse isegi pesuväel. Aga meid see ei morjenda, kuna müügil on ainult konjak ja igasugused kokteilid. Konjak on meie jaoks liiga kallis, aga kook teedest valutab pärast kohutavalt pea. Nii et kahjuks on meie rajoonikeskuses endiselt igav ja üksluine. Taome sõbraga kaarte ja muudkui klapime. Aume tungivalt võtta tarvitusele abinõud. Teie, Kalle, Kusta Jaagurdieedi, viies kivi, kallis toimetus, suur aitäh teile abi eest. Lõpuks hakkas asi liikuma. Teie ajalehe korrespondent seltsimees kurn sõitis kohale asja uurima. Tuli ka meie poole kaasas Armeenia konjak ja maroko sardiinid õpetas meid pritsi mängima. Meie tagusime seniajani ainult kahtekümmend, tööte. Ühesõnaga veetsime kultuurselt aega ja puhkasime. Hommikul klappisime juba kolme peale. Suur tänu teile. Ma olin veendunud, et toimetus tähendab meid paluma abinõude tarvitusele võtmine lõpetada tänutundega kalle, koosta kurdieedi. Jaa, kurni ärni. Puskari rajooni keskus. Mail 1973. aastal. Noor lastearst Tiiu Kaarma tuli koju hilja õhtul võttis mantli maha, viskas kitli selga ja istus, tugitoolitööpäev oli lõppenud pooleteise kohaga, tööpäev polikliinikus ja haiglas. Tal oli raske päev. Aga Tiiu oli oma tööga väga rahul. Ta armastas oma elukutset, see valmistas talle palju rõõmu ja lusti. Pisitillukesed patsiendid, keda ta ravis, olid armsad ja toredad aga hästi naljakad oma haigustest hoolimata. Tiiu mees Kaarel oli juba neljandat kuud merel. Nende laev seisis remondis Murmanskis ja arvatavasti veel nädalaks kolmeks oli nende lahusolek kindlustatud. Peaks Kaarlile kirja kirjutama. Käinkimaldaks kirja korraga. Tihelegi vastata. Ei teagi, peaks küll, niiet tulema. Tere naabritädi, mis on juhtunud feimi teagi just pool tundi enne teie tulekut toodi telegramm, teid ei olnud kodus ja mina võtsin vastu, mõtlesin, muidu ei saadi kätte. 40 minuti pärast on kõnele kutsepeadele grafis. Kaarel helistab ja mis nüüd saab? Mul pole ju kübetki häält. Oli mul vaja üleeile pärast võrkpallitreeningud seda näitud jäätist süüa pole, midagi parata, tuleb täita. Veerand tunni pärast tuli Tiiu pühadele grafis, andis oma kutse leiu kätte ja jäi ootama. Klaaskappidest kostis jutuvada, eriti karjuti kolmandas kabiinis. Alo materjalidega on kõik korras, aga kõrval on ta ütleme, möödunud kvartalis küllalt. Ma ütlesin küll, et hoida ise kohale ja vaata Mado, aga tema Jannole kõik. Halloo? Halloo? Halloo, mis sa ikka teed? Mõlemad äratasin küll, et selle asemel kabinetis istuda said koriaatile. Ise olete tellijadega jalga kabinetist välja tõsta ei taha. Kuulge, meie kõne katkes, vot nüüd kuule nüüd kuulen, ja mida sa räägid, mida osta, mida? Ei saa aru. No ma tellin masina. Kuule, eile käisin Kaarini poolt, talvel tütar, tütar helistab ja ütleb Karinil tütar, kui palju kalu? Liiga raske on andeks, see on teine paberit. Oota, Dadad. Naelte saateleht, oda näeme ka. Käes kolm kilo ja 300 grammi on normaalne. Ma ise kaalusin sama palju omal ajal head aega, kui ma ei jõua enam karjuda. Karjule miitingul juba Saaremaal ei ole kuulda, siis ma ei tea, kuidas kaugemaid kõnesid. Kuule kodanik, ma olen teile suur palvekuulekad. Kuule külla kähisete külmetus arvatavasti ma pole arst. Ta ei ole nahk. Praegu mulle helistama koormaskisk. Ma kardan, et ta ei saa sõnadest aru. Kui teil pole kiiret, palun rääkige minu eest. Palun vaevalt talle minu hääl erilist naudingut Pole midagi, ma palun teid, poisi siin minu kõrval igaks juhuks juba valmis lollask. Kaarma, kolmas kolmas mai, Pill. Mina joon. Kodanik, öelge minu meelest mul on hääl ära, et ma olen kõrvetanud. Mehe nimi on. Mina olen olnud. Maal tema ajutine direktor mete ajutine vektor, vaid Peksar, ainult jumal õieti või valesti aru saada. Ajuti terve korras, kohe on küll. Minu meel Edagi tibuke, ma olen otsustanud raske võidu kogu tõlkelood, tõmbuge moderuce servel, seltsimehed, ärge kogunege kabiini ukse taha, see on ebaviisakas küsimbule estraadietendus, see on intiimne jutuajamine. Kole pirukale, täiskasvanud mees, tibu, no niisugune väikene ka kaagutamine mõni. Seal juba nagu Tallinn nagu Elmar P nagu võiks olla bee nagu boss. Poiss võib kõlada kui buss. Ehmatan veel ära nagu banaan. Kuula mu Uno Saru teepuu, issand jumal, kas tõesti teisi linde maailmas ei olegi veel varres oled. Oled selge, selge. Jutu kääki, palusingi, köide, kibu. Solvuda. Sõnasõda, mida ma pidin ütlema, kõik, otsustanud ka on juba kehtestanud, mida tuleb otsustada, kas sa pole kunagi niimoodi rääkinud? Temaid. Möll tuleb Lions Kaarel. Kaarel Kaarel tuleb, sai, jumal tänatud, kõik, kas tal on külmmoonad? Seal käivad, on, no üldiselt on. No mis siis, kui on? Kui külmetab täru vedas köha piiritusega sisse määrida esmakordselt. Kuule piiritus tuleb sisse võtta, aga mitte sisse määrida. Kuule, Kaarel, sajoberdast 100 grammi, kolm korda päevas vastavalt olemasolevale haigusele. Ainuke imelik. Ma nägin unes. Jalutaksime seal ümberringi palju väike järe, temaga kannab. Selge mul ei. Ole nagu mölutaksime nõrgas kinos olnud. Vabadus tähendab teda, kannad, sina laulad, nüüd oled massilaule. Öelge talle, et aeg läbi, suudlen teda ootama. Aitäh. Jaks Armostoctor, minu hääl ära. Neljanda novelliaineks liialdan ettevaatlikkus kui jalakäija tänava ületamisel vaatab vasakule ja paremale. Selline ettevaatlikkus on kiiduväärt, kui huligaanitseda nooruk tänaval tülitab tütarlast teie aga selle asemel, et vahele sekkuda, vaatate paremale ja siis vasakule ning nähes, et kedagi pole, kes teid aitaks kaota sündmuspaigast siis selline ettevaatlikkus, Litmist vääriline. Kui te külastate oma kooliõde, keda te pole näinud aastaid ja näitlejate selle juures välja liigset ettevaatlikkust, võib juhtuda see, millest räägib järgmine novell. Ja nii ma ei usu oma silmi. Usu või, või mitte, Veltsia. Tere, Theo, missugune üllatus. Kuidas sina siia sättisid, ega ma sattunudki, saadeti komandeeringusse ja ma mõtlesin, et astun ajaviiteks esse ja vaatan, kuidas elad ja tohtis vä, armas aeg tekkisid iseenesest mõista. Tublijaid meelis pidasid, mõtle ikka oma 15 aastat pole näinud, 15 aastat ja kolm kuud näed siis terve igavik. Noh, et meeles pidasid 15 aastat ja kolm kuud. Istu. Iste ometi ei jutusta. Naistasin. Ma mõtlesin, et ma võtan pudeli veini kaasa, noh tead, kohtumise puhul. Kas tohtis vä, muidugi, see tore, kohe tuleb mu mees koju, sisestame pidulikult, laudamees tuleb. Selle peale ma nagu ei mõelnudki, mille peale mehe peale või. Aga mis seal siis ikka mõelda, ei. No mees tuleb koju, aga kodus on võõras mees, mis võõras oled, kursusekaaslane, äkki võõras, seda enam, et kursusekaaslane, no paljugi mis võis olla, aga ei ole ju midagi olnud, see on tõsi ja pole midagi olnud muidugi. Ainult et mine sa tee selgeks. Tead, ma lähen parem ära, kuhu sa lähed. No ma olen telegraafi ja ma saadan sulle Telegrami, näe, sõitsin juhuslikult teie kanti ja tulen külla nuia, siis tulen tagasi juba nagu ametlik külaline, Woody. Vee pole põrmugi muutunud. Muide, kui teada tahad, siis selle sinu ettevaatlikkuse ja kaine arvestus ja pärast olime omale sinuga õudselt tige. Aga olgu sellega kuidas oli, ühesõnaga mitte kuhugi sa ei lähe. Istu ja räägi endast, kuidas elad, kus töötad. Oled sa nüüd lõpuks naise ära võtnud? Kuule, ei saa ju nii ülepeakaela võtta, tuleb vaadata ja valida, ikka panime veini. Hind. No vaata, missugune sa välja näed, pintsakule niux nüüd kadunud, teine kohe minema, oh jumal, pole kadunud midagi, mis küljest ära, see on küljetaskus, seal seisab veel kindlamini, ütelge muide, muide ka õigustega veel. Toote pintsak siia, no mis sa nüüd, eks ole, tore küll, su mees tuleb koju ja mina istun siin ilma pintsakut ta ja ilma Telegrami. Paljugi mis võib arvata, ei teadnud enam lapsed, eks see mitte keegi ei arva, mitte midagi. Enne pintsak siia jäi mingit vaidlemist. See tead, ma võin maha võtta. Tulid sammud, meestu lehti. Mis nööbisasin, Vilotsid? Kohe tuleb mees ja näed mind veinipudeliga kummut niukse pehma. See on Vello, mu kursusekaaslane, ma olen nendest küllalt rääkinud. Joa, ajage pisut juttu omavahel, vaata midagi hamba alla. Vabandage mu väljanägemist. Rumalasti kukkus välja, ma ei jõudnud ennast veel korda panna, kui teie juba tulite. Ärge tehke väljagi. Olge nii, nagu talle mugavam on, kodune värk. Ei ega asi pole mugavuses, ega ma sellepärast, ma lihtsalt. Teate, ma olen komandeeringus. Kas ammu meie hommikust saadik siin tähendab, mitte siin, mitte teie juures, aga üldiselt tulin ma juba hommikul. Teie juurde jõudsin ma just nüüd. Mitte kohe varahommikul, vaid nüüd. Selge? Ei milleks nii, kuidas selge, mis? Ei saanud minust aru. Mis mõttes? Asi oli tegelikult? Ei noh. Ega ei olnud üldse midagi, ärge mitte, arvake, mida ma peaksingi arvama. Ei, ei, ei, ma mõtlesin, et te arvate, et näe näe, pintsak maha võetud ja veini, ja siis nii et pintsak siia puutub. Ei, ei ole kõike, sest et ega mul palav ei olnudki. Ükskõik, aga miks ta siis pintsaku seljast võtsite? Ma ütlesin kohe, et pole mõtet maha ajada, võib ju niisama tööd. Mis mõttes? Ei, mitte selles mõttes. Ma ei tahtnud üldse, mulle pole see oluline, poiss, me asi. Et noh, et nööbi ei ole, aga Tiiu käis peale ja no mis siis ikka, kuidas, mis siis ikka. Kuidas käis peale naljakat juttu te ajate? Ei, seda ma kartsin, et teile võib see asi naljakas tunduda, ma ütlesin talle kohe, et te võite tulla ja et, et nii nii ei sobi, mis ei sobi. Et kui, kui te tulete ja mina ja ilma pintsakut ta ja tema ütles, et mina ta ütles, et tema ütles, et ega me lapsed ei ole, et olgu olla, et et ega mina ega ei mulle, ega ma ei puutu asjasse. Ei puutu asjasse ilma pintsakut, mis jalas, on? Midagi segast. Oot, ma vaatan seda. Issand, jumal, issand, ma ju ütlesin, et tuleks Telegram saada, nüüd on Vokas, peab kiiresti ettevaatuse mõttes seletuskirja kirjutama. Jutudioodasutusse siis, et keegi ei mõtleks, et tulen amoraalne. Kevadel eriti aga suvel sõidab meil tuhandeid inimesi turismi tuusikutega välismaale. Sellised huli reisid pole juba ammu mingiks harulduseks. Nende eesmärk on laiendada oma silmaringi, tutvuda teiste maade ja rahvaste kultuuriga, vaadata arhitektuurilisi mälestusmärke, imetleda kauneid looduslikke paiku. See on peamine turismi eesmärk. Aga leidub ka selliseid turiste, kellest on juttu järgmises monoloogi. Peedu Reena kogu jõudu, mul on ka pala. Meil on veel 283 lõidoori ja 16 peesot. See teeb meie rahas kohutavalt palju välja ja suurem osa rahast on meil ju veel kulutamata. Mallele pole ostetud supeltrikood. Tädi Amanda tahtis pantsiat, onu Gaabriel nahast vesti, mina saapaid. Ma ei saa ju sõita, kui viima Puntsiata, see on kohutav. Edasivedu, jooksene. Tervist. Ma teen show, näidake mulle seda, et siin Kaus, pikem mullisi jakk jupp jupp, mis number, kuidas minu number. A numerroo nomeeras. Mullen vaja, numerous 54, esimene kas esimene esimene on ja, ja tallimakse, kui palju? Vefiil, Haumatš Nerioop. Kui palju? 28 luidori ja 95 kreis erand. Hulluks võib minna. Röövitakse päise päeva ajal. Ma nägin selliseid Jake, meie hotellis 20 luid Ari eest. See on sigadus. Kuidas nii tohib? Peedu? Pedukese kuuled, ühes kaupluses on 20, teises 28, kuhu vaatavad võimud, kuhu vaatab kaubanduspalat. Lähme siit minema, Peedu, kiiresti. Liigutan ennast. Seal reisinud. Pole midagi. Kodus, puhkad, issand jumal, mis mees, sa oled nuhtluseks kaelas, milleks ma küll sinuga koos pidin sõitma? Ah et mina sõitsin sinuga, aga sina mitte minuga, mitte mina. Sinuga, oled bait. Tule kiiremini. Meil on ainult kaks päeva aega ja siis on kojusõit, mis bussiga ei tule kõne allagi, metrooga? Ei, seda ei ole. Mina raiskasin raha nende transpordi peale, ainult üle minu laiba. Lähme jala. Edasivedu. Ma tean, kui palju maksab see põnts ja ei saa aru. Ei säru lihthiil lifril kast, mõni mõni mõni ei saa aru, aga elab välismaal, et 150 kreis erad issand, alates on õudne. Aga kas ahaa, et Ääs, et käes ei olegi imelik ei olegi kasvu, sa vaatad viltu, neil ei olegi kasvu. Imelik. Hea küll, ei ole vaja, ei ole vaja naa, lähme teise poodi, saab ehk odavamalt. Mis sa teed, ütled? Uuseumi, tahad minna, milleks? Sõidame koju, siis lähed muuseumi piss torni, sa tahtsid näha. Jäta meil kodus on Viru hotell sama kõrge, palav mul on ka. Ega minugi tervis hea ei ole. Vererõhk on vist üle 300 selle palavusega. Aga me ei saa ju koju viia neid pagana Lui tuurja, Kreiseerusid. Tervist. Röövlid vedajad, õudne kindvedu, ära tilguta oma vallitooli teise nina all, mine õue, mine tänavale, tilguta seal. Ma tean, kui palju maksavad saapad moeni mani issand, hulluks võib minna. Lubage ma proovin jalga, ori käriseb. Ei, see on liiga väike. Mini mini on vaja maxi said arumaks. Kruus kroos. Ei ole, aga need Peedu, mis sul viga on? Nostalgiaks leksid, Peedu. Ma tahan. Ma tahan vasser loo. Andke talle Peedu vedu. Näete, ma tahan isegi minu mees, minu bänd läks näost valgeks. Teie hindade pärast taarub jalgel pidu, pidu, tõuse ülespidudeks üpris kiiresti. Meil on vähe aega piduma, ei võta neid saapaid, pidu, kuuled. Ma ei võta. Kiiresti pidu, pidu, mis sul viga? Mahu tuut, tuut, tuut, tuut koju, rongi või lennukiga lust Ansa autee. Mul on vaja kirstu number 54, kolmas kas teil on isegi kirstud ilma kasvu top hulluks võib minna barbarid, kui palju maksad? Kast maksab. Keer, kui palju? Issand mul hakkav halba. Üks hullemaid haigusliike on spordihaigus. Inimene unustab oma perekonna, lapsed, kohustused, tööasutuse, kus ta töötab ja jookseb staadionile või televiisorit vaatama oma lemmikmeeskonda. See on hea haigus, rahustab närve ja mis kõige tähtsam, viib inimese teise miljöösse. Kui see kõik toimuks ainult vabal ajal. Aga kui spordiüritus on meil niisuguses mastaabis nagu rahvusvaheline kohtumine jäähokis ja ta toimub tööajal näiteks kell 16, null null, mis siis teha? Viimane novell annab sellele vastuse. Aegudes ja. Aili, kas pula nurga võti on teie käes, on teil seltsimees direktor, väga hea. Tooge ta minu kätte. Kell on juba kolmveerand neli, marsi hakkab, varsti saab niiduvõitlusesse. Seltsimees direktor, kell neli hakkab teil koosolek ja seal oli koosolek. Koosolek, mis jutt see on, kes oli see loll, kes määras tänaseks koosoleku? Teie, seltsimees direktor, mina. Täna on Nõukogude Liidu jäähokikoondise mäng Tšehhoslovakkia koondisega saati haruseltsimees sekretär. Kas te saate aru või ei saa aru, milles nende? Loll loll loll, täielik skleroos, kus oli mu pea määrata koosolek sellisele tähtsale päevale või juba jumal, ise olen süüdi, omad vitsad peksavad. Siia. Pole neid, just nimelt, kuulake või õigemini, vaadake. Võtke mingi punanurka, lülitage sisse televiisor ja telefoni teel, teatage mulle olukorrast igast löödud väravast, teater mulle otsekohe on selge, on Directo tegutsege. Oodake, oodake. Kutsuge kõik väljakule. Väljakule, see tähendab minu kabineti nõupidamisele. Olge head. Aitäh. Ees olete valmis ja alustame, mis teie kell näitab, seltsimees elak. Kell on neli juba, seltsimees direktor, neli neli sellise algas juba. Nii, ma kutsusin teid, seltsimehed, selleks et ära kuulata kastide tsehhi meistriseltsimees laagi aruannet. Minuni on jõudnud kuuldused, et seltsimees Laak, selle asemel et täita temale usaldatud ülesandeid, tegeleb töö ajal isikliku maja tusega tööd Tsehhis lonkab, möödunud kuu plaan oli täidetud kõigest 67 protsendi ulatuses. Distsipliin tsehhis on alla igasugust arvustust, esineb töölusat, kuid tsehhimeister eksib elementaarse tööeetika vastu, siis on selge see. Vaat. Halloo. Halloo. Tehtiviculektar. Eks noi juhib, meie meeskond tegutseb kehtivuse. Nonii laseb edasi, palun, seltsimees Laar, teie ettepaneku, õigemini ja millest me nüüd rääkisime, minust rääkisite? Õige õige, õige. No kuidas teil läheb siis laat? Minul ei osta ja läheb hästi lähedal. See tähendab korralikult läheb ja seltsimehed, kõik teavad, milline tähtsus on meie päevil pakendil. Kast ehk pakend on kauba esimene visiit ka nii-öelda temal nägu ära öelnud seltsimees väga hästi edasi. Üks moment, vabadust, laule, halo direktor teisan hekt, eks. Võtaks. Mis visiitkaart, seltsimees lakk. Meid huvitab Plavana, mitte teie visiitkaart plaani täitmisega, seltsimees direktor, on meil lood halvad, halvad on? Meie tsehhis on ainult üks, üks üks. Ei, ma. Ma ütlen, et üks masin, mis töötab korralikult, ülejäänud masinad vajavad pidevat remontimine. Ma rääkisin juba peainsenerile. Pakule kakteks, kellele juhivad õudne, kohutav. Kohutav saak, mingisuguste vastutustunnet pole teil, seltsimees, jagus. Vabandust, seltsimees Laak. Ma räägin teie tööst. Mis puutub siia väga alatu või see, et peainsener te olete, tšehhi meeskonna kapten, kuidas palun? Ma lärin piltlikult, teie olete obadsehhis, nagu kapten on selge, siis on muidugi muidugi ma ei, ma saan täiesti aru. Aga ma ei saa ju, ühe, mis siin juba kahega juhivad. Võtan ühe masinaga autorite. Poole ehkki direktor nad juhivad Lõpp Ma vallandan teid kuulata, ei oska mängida ja mina ei nanni, madin ju tööst töötegija, te olete, te olete seltsimees Laak, hobus inimene, see on hea, et kriitika avaldab teile mõju. Aga siiski meie ei saa nõustuda olukorraga, tegelikult siis mina räägin teile, kui selline olukord edasi kestab, siis. Kaev kalm viit minutit mängida. Kui selline olukord edasi kestab, siis mina annan teile abiks veel ühe varumängija veel ühe mehe uimudonal, oi, ma tänan, suur tänu, seltsimees direktor. Ma sain teie naljast aru ja ma püüan teha kõik selleks, et teie usaldust võita. Ülejäänud aja jooksul vist kaks minutit ongi veel aega. Miks nii vähe? Piltlikult öeldes selle vähese ajaga, ma loodan, et te suudate rebida võidu. Tehti meik, direktor neli kolm neli, neljal. Võitmine. Seltsimehed, aitäh. Suur tänu teile seltsi Laat kogu meeskonnale ja aitäh tehtud töö. Nõupidamine on lõppenud. Ja jõudiski lõpule meie estraadi saadekivad killud. Teine seeria. Kas sellele järgneb ka kolmas, seda ei tea. Elame-näeme. Kõik oleneb järgmise aasta kevadest. Killud toovad õnne. Head õhtut. Häid maipühi. Kevad, kinnide tegid Ita Ever, Einari Koppel, Ago Saller, elekkel Priks, Maila Rästas Jahannugalmenti kukuglapist Eino Baskin.