Selle Moldaavia rahvatantsu nimi on šokk. Teame, et rahvusvahelise kuulsusega Moldaavia riiklik rahvatantsuansambel Kannab samuti nime Jacques. See lühike sõna tähendab külapidu, kus rahvamuusikute orkestri Taraphi saatel tantsitakse midagi ligilähedast simmanile mis nüüdseks on vaid meie vanema ja keskmise põlvkonna inimeste noorus mälestustesse jäänud Moldaavias, õhk on aga tänini täies elujõus. Vladimir Rotaaru kuulub eluaastate järgi Moldaavia heliloojate keskmisse põlvkonda sünniaasta on 1931. Heliloojana hakkas ta endale nime tegema alles kümmekond aastat tagasi. Heliloojate liitu võeti vastu 75. aastal. Praegu kuulub Vladimir rotaru viljakate autorite ritta ja ta ise ütles, et selle eest võlgneb ta tänu šokile nii hästi lapsepõlves kuuldud küla muusikale. Kui rahvatantsuansamblile. Niisiis tahtis viiuldaja isaga pojast viiuldajat teha tuua, ka ei tundnud poisikesena üldse pillimängu vastu huvi vaid mõtles ainult tehnikast ja masinatest. Ent kukkus kuidagi nii välja, et ta pärast seitsmenda klassi lõpetamist see oli 46. aastal astus siiski õhkisin Jovi muusikakooli viiulit õppima hakata oli 15 aastaselt muidugi hilja poiss valisk löödi. Sel erialal, lõpetas ta muusikakooli ja konservatooriumi. Sel erialal koolitab praegune uuri interpreet. Kesin Jovi Muzeczescu nimelises kunstide instituudis. Ühtlasi on dotsent Rotaaru seal ka kammeransamblite kateedri juhataja. Enne kui jõuame jutuga heliloomingu juurde, kuulame Vladimir Aruküla pilte, mille esitavad Grigori mos, Seiko Fredil ja Moldaavia televisiooni raadio kammerorkester autori juhatusel. Juba konservatooriumi üliõpilasena mängis Vladimir rattaru Cecinjovi ooperi- ja balletiteatri orkestris flööti. Tal olid kirjutatud ka mõned palad flöödile, mõned laulud. Ühe tema laulu esitas Moldaavia esindusse kuuluv noor vokalist isegi Moskvas ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil. Kuid rotaru ei mõelnudki tol ajal tõsisemalt heliloominguga tegelema hakata. See oli ainult muuseas väike vahepala põhitegevuse pillimängu kõrval. Andeka pillimehe tegevusväli laienes mõne aja pärast tunduvalt küll esialgu ikka interpretatsiooniliinis. Temast sai Moldaavia televisiooni raadio sümfo estraadiorkestri dirigent. Üle 10 aasta töötas ta rahvatantsuansambli šokk muusikalise juhina. See kõik viis samm-sammult lähemale heliloomingule. Heliloomingu eest võlgnen tänu Shakile, ütleb Vladimir Ruta aru. Kõik need tantsuviisid ja rütmid mõjusid nii, et ta hakkas ka ise kätt proovima. Algul orkestreeri stantse, seejärel komponeeris ise ansambli programmi jaoks vajalikke palasid, mis olid veel väga rahvamuusikalähedased nagu rahvakunstikollektiivi profiili meeldabki. 70.-te aastate algusest on pärit juba klaveripalad mis ei olnud mõeldud enam soki jaoks, vaid iseseisvalt esitamiseks. Tantsurütmide ja meloodiate hingus on siingi selgesti tuntav. Kuuleme Ljudmilla Bankovskaja esituses kapritsat klaverile. Rahvatantsuansambel šokk on läbi rännanud kogu maailma ja niisugused kultuurikontaktid on ju alati vastastikku kasulikud. Oma kunsti tutvustamise kõrval püütakse ikka leida võimalus tutvuda kohaliku muusika ja tantsuga. Pärisin Vladimir Rotaarult, milline maa jättis talle kõige sügavama mulje. Kõige sügavama mulje jätsid Mehhiko rahvamuusikaorkestrid Mariadžas. Nad olid uskumatult retooslikud, väga vahva kõlaga. Iseloomulik on üks harfi moodi pill, mida mängitakse seistes ja tingimata peab seal olema kaks trompetit, nagu Moldaavia Taraphis on võimatu läbi saada viiulite ja singlite. Väga häid ja eredaid muljeid on ka Bulgaariast ja Jugoslaaviast. Seal on huvitavad rütmid. Kuid see sarnaneb mõneti juba Moldaavia muusikaga. Ollakse ju naabrid. Ringreisid olid toredad ansambli kollektiivteotahteline ja üksmeelne ning viljeldav žanr südamelähedane. Kuid siiski otsustas Vladimir Rotaaru šokist lahkuda. Tema asemel asus ansambli muusikalise juhi kohale tema enda õpilane Georgi mustja kes lõpetas flöödiklassi ja mängis šokiorkestris naid Taani flööditaolist rahvapilli. Pärisin, miks rotarus ikkagi ansamblist ära tuli. Muiates vastas ta, et kui inimene hakkab oma esimese arvestatava juubelipoole tüürima siis on aeg paiksemad eluviisid omaks võtta. Päris tõsiselt aga lisas. Need tahtis hakata ise muusikat kirjutama ja mitte praktiku pillimehena, vaid professionaalina. Nii asus vabariigi teenelise kunstitegelase aunimetust kandev õppejõud samas instituudis kompositsiooni õppima. Stefan, printšanofagotil ja Moldaavia televisiooni ja raadio kammerorkester autori juhatusel esitasid Vladimir rotaru Kabritsa Moldaavia teemadel. Ka nendes teostes, kus side rasvamuusikaga ei väljendu selgesti juba pealkirjas on see alati olemas. Nii hästi meloodika rütmid, Polifoonilised kui harmoonilised alused on kõik pärit Moldaavia rahvamuusikast kuigi otseseid tsitaate kasutab helilooja vähe. Ta ütleb, et ta ei saa kirjutada teisiti kui emakeeles. Samas vaimus kui rahvaviisid. Vladimir rattaru ei armasta suuri koosseise ega pikki teoseid. Talle meeldib miniatuur. Palju rääkida pole kasulik, naljatab ta ise. Tema uppuste loendit vaadates torkab silma, et valdav osa instrumentaal kammermuusikal enamasti puupuhkpillidele, klaveri või kammerorkestri saatel šokiaegadest on rahvapillilugusid. Võib-olla on seegi rahvamuusika mõju? ETrotaru eelistab väikesi vorme, selgelt läbipaistvat kõlapilti. Väikesi koosseise iseloomustab ju see kõika Moldaavia rahvamuusikat. Vokaalloomingul ei ole Rotaaru teoste seas suur osa kuid ta on siiski kirjutanud nii koorile kui solistidele. Teine kaasa lindi, millel on reekviem langenud kangelastele. Moldaavia raadio, segakoori, naisrühma ja orkestri esituses juhatab jällegi Vladimir rattaar huvise. Eks olnud selleski teoses ikka samad iseloomulikud jooned. Väike vorm, õhulisus instrumentaalsus, Vladimir rota aru, ütleb, et ta on ka heliloomingus jäänud ikkagi instrumentalistlikuks. Ja kui küsisin, mille kallal helilooja parajasti töötab, vastas ta. Kontsert traksoodia klaverile ja keelpilliorkestrile mitte terve sümfooniaorkester, vaid ainult keelpillid. Et klaverile jääks rohkem õhku, et teised tämbrid teda ei segaks. Rhapsody oli kavandatud kaheosalist, see on üks osa, oli meie jutuajamise ajal juba valmis. Küllap sellest möödunud kuude kestel on valminud ka teine osa. Võib-olla on teos juba ettegi kantud ja ehk jõuab lint sellega mõne aja pärast ka meile. Praegu aga kuulame Vladimir Rotaaro silti keelpillikvartetile Moldaavia televisiooni ja raadiokvarteti esituses. Et Vladimir rattaru kinnitas tänu šokile sai temast helilooja siis tuleme tänase kohtumise lõpuks veel kord nende alglätete juurde tagasi ja kuulame tantsu sõiti lõbusbekale, mille esitab rahvatantsuansambli shokk orkester Vladimir Rotaaru juhatusel. Siin astuvad esile kõik Taraphi Teamised, pillid, viiulid, Fluer, nai klarnet sindel. Siin vahelduvad rütmid ja meeleolud manavad esile pildi tõelisest šokist. Lõbusast külapeost, ulja, tantsu ja lüüriliste vahepaladega.