Hardak naerualune. Poe rajada nimetas siin mõni. Armas. Mõniga tagant ainult armastus. Teabe. Pühapäevakooli õppenõukogu otsustas, et kellade teemalise koolipäeva Bosponeerime täna oleme suhteliselt ajakohased. Ajal, mil meil saade eetrisse läheb kalendrist vastu terendamas, 26. veebruar ja palun väga 27. veebruaril. Sellel sinatsemal 2000 seitsmeteistkümnendal aastal tähistatakse rahvusvahelist jääkarude päeva. Ja, ja need inimesed, kes siis tahavad oma teadmisi täiendada ladina keeles, palun väga Ursus mari, Kiibus, on igati mõistetav, et me kasutame tänases keelekasutuses sõna jää karusesse on suupärasem, võib-olla tuleb ka mõni russitsism sisse bee võimeid, vett või angloameerika Dism ja see siis Polar PA looduses elab siis jääkaru põhjapoolkera polaaraladel ja eksib see inimene, kes arvab, et jääkarud elavad Antarktikas. Isaste kaal on üsna hirmuäratav, kui nüüd kristalselt aus olla. Keskmiselt 300 kuni 650 kilo, emased on enam-vähem poole väiksema kaaluga. Eksperdid ja vaatlejad on siin välja pakkunud selliseid numbreid nagu 175 kuni 300 kilogrammi. Ja jääkaru on erakordselt hästi kohanenud eluga Arktika jäistel väljadel. Loomad liiguvad võrdlemisi kiire sammuga ning kuna nende jala taldadel on kasvanud karvad, siis see hoiab maad üsna kindlalt jääda. Loom tunneb jää peal kõndides ennast päris kindlalt. Ühesõnaga karu ei pane täna võime nii-öelda jaa. Jääkarud armastavad kõige parema meelega pesitseda säärases paigas. Mis on lahvandus piirkond, see tähendab seda, et on natukene vett, on natukene jääd jääd võiks nagu rohkemgi olla ja siis on ka nagu natukene rannikut või kallast maismaad. Et see on karude jaoks jääkarude jaoks ideaalne pesitsuspaik. Või jääkarude peamiseks toiduks on hülged. Hülged on teadupärast üsna üsna rasvased ja, ja sealt Karu peabki ammutama oma energiaressursi ja tänases pühapäevakoolis selgub ka, et see hülgerasv on karule veel üheks väga oluliseks komponendiks möödapääsmatuks komponendiks. Aga ärme kiirustame sündmustest ette nii ja jääkarude jahtimist. Taktika on nimelt selline, et nad passivad jääaukude juures. Mõnikord nad isegi uuristavad, need jää hukkusid ja ja karu anatoomia on selline, et tal on üsna suur, tugev ja pikk kael. Kui ta selle kaela ja pea välja sirutab, siis see on kohe ka näha. Ja see võimaldab siis tal, no mitte ainult jää siis uuristada aukusid ja, ja võib-olla lume sisse uuristada aukusid vaid loomulikult. Ta võimaldab leida ka lume alt saakloomi, hülgeid ja teisi söögiks kõlbulike toidus kõlbulik substants ja loomi. Muidugi nii. Ja olgu siis siinkohal öeldud, et mõnikord ründavad jääkarud hülgeid ka siis, kui viimased peesid tavad jääl, see on niisugune lihtsama vastupanu tee. Olgu siinkohal siis rõhutatud, et just talvel on oluline see faktor, et oleks piisavalt jääd, et jääkarud saaksid tavapärast jahti pidada. See on nendel väljakujunenud natukene vett, kus nad saavad ujuda, ma räägin ujumisest ka täna natukene ja siis peab olema see koht, et kus nad siis saavad nagu jää peal kas siis Oleskleda või parajasti küttimisega tegeleda. Nüüd tuleb rõhutada, et tänu hüljestest saadud rasvale ja loomulikult ka lihale tänu sellele suudavadki jääkarud, et selle energiarohke toidu najal elus püsida, sest tahaks rõhutada piirkond nimega Arktika on paik kus on väga külm ja kus on siis toiduressursid, et õigupoolest piiratud ülemaailmne jääkarude päev, millele Me täna nagu ka saate pühendame, on tegelikult laiema tähendusega tähtpäev, kui ainult konkreetselt ühele loomaliigile siis tähelepanu pööramine. Niisiis jääkarude päevalt tahavad, et kliimateadlased inimeste tähelepanu suunata Ta ka globaalse soojenemise nähtusele ja, ja loomulikult nendele tagajärgedele. Polaaraladel jääb jääd ikka üha vähemaks tänu kliima soojenemisele ning sellega seoses jääb vähemaks ka seda kasulikku territooriumid, kus jääkarud oma tavapärast jahirituaali saavad pidada. Jääkarude päeval. Ette rutates olgu tähelepanu siis juhitud ka veel sellele, et õigupoolest on mitmetes piirkondades, mis on jääkarude elutsemise alad leitud väga väärtuslikku maavara, nimelt naftat. Niisiis Gröönimaa võib praegu selle üle uhke olla, seal käivad uurimised, kui palju ja kas ja on otstarbekas naftat sealt ka ammutada või kaevandada, aga paraku sihukse kaevandustegevuse juures tuleb silmitsi seista siis keskkonnareostusega suuremal või vähemal määral. Ja kui juhuslikult jääkaru peaks saama naftaga kokku, siis on talle õigupoolest topelt kabelimats, vot jääv karu. Karvastik on selline hüdrofoobne karvadega niisugune väike rasvakile peal ja kui see naftaga kokku saab, siis see rasvakile lahustub. Jääkaru läheb suplusele ja tegelikult, mis siin salata, võib tingimustes isegi ka niisuguses olukorras surnuks külmuda. Teine häda selle juures on need juurduslikul. Kui karu tahab ennast rookida või puhastada sellest toornaftast puhtaks, siis ta sellega saab ilmselt ka hakkama. Kuid päädib säärane nafta kogus karu organismis varem või hiljem fataalselt neerupuudulikkusega. Nüüd, ülemaailmsel jääkarude päeval pöördub siiski kliimateadlaste tähelepanu juhtimine süsihappegaasi emissioonile atmosfääri, mis omakorda loob väga viljaka pinnase kliima soojenemisele. Ma arvan, et see asi on selge. Tulles tagasi jääkarude toidulaua juurde, tuleb tõdeda, et suvisel ajal ja ka varasügisel muutunud jääkarude toidusedel tunduvalt vaheldusrikkamaks, see on igati õigustatud, põhjendatud ja loogiline sest siis on looduslikest tingimustest lähtutuna, jääb natukene vähem ja on ära sulanud ja karud saavad siis lisaks hüljestele küttida. Polaarrebaseid ka partidele teevad jääkarud säru. Jah, pisinärilised. Niisiis rikastub jääkarude toidulaud. Nende polaaraladel elavate julgen siis öelda fauna esindajate läbi, kuid tuleb siinkohal rõhutada, et jääkaru ei ole olukorras, kus ta peab võib-olla natukene nälga kannatama, sugugi pirts ja ei põlga ära taimetoitu. Lamp peab siinkohal rõhutama, et Arktikas selle taimetoiduga on parajasti nii, nagu ta on. See valik on üsna piiratud eelne kõige seened, marjad, samblikud ja mõnel karul jääkaru läheb hästi, ta leiab ka oblikaid. Nüüd jääkarud, harjumuste ja käitumismallide uurimine on vastavatele teadlastele üsna kõnekas väljakutse ja miks, kuna tegemist on ikkagi, nagu ma juba mainisin kiskjaga ja tahan veel kord rõhutada, et Ühe suurema kiskja, mis üldse meie planeedil nagu elab olgu ta siis oma oma käitumuste ja suuruse poolest jääkaru võib looduses saada kuni 650 kilogrammi raskuseks. See on, mille pärast on väljakutse, sellepärast et keegi ei taha sellist eluohtlik kogu ettevõtmist ette võtta. Ja neid hulljulgeid mehi ja naisi, kes siis jääkarusid, uurivad nende ees teeb bella pühapäevakool koos õppenõukoguga suure ja sügava kummarduse. Juhul kui jääkaru on parajasti närviline või vihane, lõpeb inimese konfrontatsioon juba mainitud kiskja ka üldjuhul fataalselt ja seda muidugi inimese kahjuks. Et ometigi on vajalik täpsemalt uurida jääkarude, käid kudumist, täpsemini liikumist ja selleks on suurepärane võimalus kasutada GPS süsteemi. Kuidas see asi toimib? Mitte keegi ei lähe ju polaaraladel, kus on rõvedalt külm jääkaru juurde Kütus lähedusse ja ja ei ütle niimoodi, et nood karuke laseb sulle GPS süsteemi käpa külge või kaela külge. Esmalt uinutatakse siis jääkaru letargilisse unne vastava anesteetilise subsalsiga ja ajal, mil jääkaru on laksu all kinnitatakse sisse jääkaru külge see GPS seade siis tehakse jääkarule äratussüst, mis ühtlasi aitab leevendada ka annesteetilisest ainest tingitud pohmelli taolist pohmelli sarnast seisundit ning edasi põgenevad teadlased jääkaruvahetus lähedusest eemale. Ja karu ärkab üles, tuigerdab natukene ja jätkab oma teekonda. Pühapäevakooli. Õppetunnivaheajal kõlas ansambel ränglers ja nende pala kandis pealkirja karupuur. Nii aga teemade juurde tagasi. Eksperdid ja vaatlejad on nüüd kindlaks teinud, et jääkarud tegelevad toidu otsimisega nii öösel kui ka päeval. Ja nende tavaline liikumiskiirus on umbes viis kilomeetrit tunnis, tähendab enam-vähem sama kiiresti kui liigub inimene normaalse kõnnakuga, kuid vastavalt olukorrale, kui on nagu selleks tekkinud akuutne vajadus, võivad jääkarud joosta kiirusega kuni 40 kilomeetrit tunnis. Niisiis mõttelõng, et inimene võiks jääkaru eest ära põgeneda joostes ei pea kahjuks paika. Ja üks jääkarudele iseloomulik omadus. Nende on neil siis kõrgendatud uudishimulik, kus ka siis, kui jääkaru ei ole parajasti närviline või tige või võib selle omaduse foonil tegemist olla ettearvamatute tagajärgedega. Ja peaasjalikult siis kohtumisel inimesega nüüd jääkarud vaatamata oma suurele massile on erakordselt tublid ujujad ja ka ringi kooserdajad ujumiseks, siis kasutavad nad esikäppasid ja nende ujumise kiil meenutab natukene koera stiilis ujumist, et inimesed õpivad paljudel juhtudel ujuma säärased, et teevad. No ma mõtlen, latsed õppivadega ujuma, koera stiilis. See eeldab, et jääkarul peavad olema väga tugevad käpad. Ja, ja see on ka nii, et jääkaru suudaks siis oma ujumisliigutustega ent ka vee peal püsida ja siin on väga huvitavaid andmeid selle kohta, kui pikalt, et on jääkaru kassaagi juht või siis emase ka karu otsimisel pidanud ujuma. Ma siiski ei julge nende numbritega lagedale tulla, sest mulle tunduvad nad siiski pisut astronoomilised. Aga mine tea, meenutame näiteks siinkohal lugupeetud raadiokuulajad ajalugu ja ma mõtlen ennekõike just Ekab riskide peale, et Deckabristide ka oli ju lugu niimoodi, et nad siis määrati asumisele Siberisse ja teegaabristidele tulid palun väga naised, et Siberisse järgi see oli väga ränk ja väga pikk teekond, nii, nii palju siis deka Bristidest ja läheme siis jääkarude juurde tagasi. Katsume ikkagi mitte lakata pama minna. Nüüd olgu siis öeldud, või õigemini üks asi veel. Et niipea, kui jääkaru on sukeldumise või ujumise lõpetanud ja jälle jääle või siis kaldale tulnud, on esimene instinktiivne liigutus või õigemini tegevuste all see, et Ta raputab enda karvad kohe kuivaks, vot saate alguses ma põgusalt mainisid. Miks on jääkarul selline unikaalne võimalus, unikaalne omadus jääkülmas vees käia ujumas ja samas mitte külma tunda? Siin on kaks aspekti, üks on see rasv, mis ta on siis kogunud, et kui ta hülgeid einestanud ja teine on siis hüdrofoobne karvastik, mis siis hoiab vee Vettimise, õigemini nagu tagaplaanil. Nüüd selle kohta öeldakse hüdrofoobne, muide jääkarudel on arenenud erakordselt hästi ka haistmismeel, see on puuni kolossaalne oma mõõtudelt ja on välja raalitud kilomeetrite kilomeeterite taga. Jääkaru tunneb ära, kus on tema jahisaak, ennekõike käib see haisvate korjuste kohta ja nii edasi ja kolmandad. Nüüd ette rutates peaks siinkohal mainima, et mina ei, ma ei oska nüüd öelda, kuidas ja mismoodi on haistmismeelega loomaaias elaval jääkarul, sest seal on jääkarul ennekõike lõhnade võtmes juhe nii kopp kui lastud, kui veel midagi üldse kokku annab lasta end linnatingimustes ma näiteks tean, et Tallinna loomaaiavahetus läheduses, õigemini väravas šašlõkibaar ja, ja kui seal näiteks küpsetatakse parajasti liha ja ventilatsioonisüsteemis ka loomaaia poole liigub, milliseid tundeid vaele? Karukene peab nüüd nii palju loomaaia jääkarust, aga looduslikul jääkarul on siis arenenud erakordselt hästi haistmismeel ning see võimaldab sellel kiskja leida jahisaagi. Nagu ma juba ütlesin, ulmelisena näivad distantside tagant isaseid jää Karult üldiselt ei maga talveund ja küll on aga teatud letargias emased ja Need emased, kes on juhuslikult tiines tulnud. Siis veedavad nad oma aega lumme ja jäässe uuristatud koobastes. Jääkarude sünnib üldjuhul kaks pisikest nuumik karupoega. Nad on sündides erakordselt abitud. Nad ei kuule ega näe ja kaaluvad kõigest veidi enam kui pool kilo või noh, natukene rohkem üldse. Emainstinkt on jääkarudel väga tugev, ta hoiab ja kustutab oma poegi siira armastusega ja need inimesed, kes on näinud dokumentaalfilme jääkarudest, et see on liigutav, liigud tav elamus ja te usute mind, mina olen näinud ühte jääkarude teemalist. Kui mälu ei peta, see oli vist prantsuse film. Ja saatejuhil läksid silmad vee kalphiale, kuidas käis karukese kustutame, huvitav tähelepanek. Kõik need loomad, kes tunduvad väga nummid ja väga armsad on iseenesest ühed jõhkramalt kiskjad, palun väga. Kaslased tiigrid lõvi, leopard, kõik on nii kenad loomad, aganad, kiskjad ja, ja, ja väga nummi loomad. Läksime emotsiooni peale, tuleme nüüd emotsioonist välja. Nüüd jääkaru kustutab oma poegi tsirka kaks aastaks. Tähelepanu tähendab kaks aastat, enne kui nad saavad täiskasvanuks. See on päris pikk aeg ja see kaks aastat on jääkarupoegadele muutume tõsiseks jääkarupoegadele, väga arvestatav nii-öelda katsumuse aeg. Me jõuame täna ühe teemani, kus me siis räägime jääkarude ohtudest, mis jääkarusid võivad kimbutada, dada. Nüüd rõhutame veel seda, et jääkaru seal tsirka suguvõimeliseks kuskil kolme või viie aastasena, nii et päris pikalt läheb aega, enne kui näiteks isane karu saab mehe tempe hakata tegema ja emakaru mõtlatiivsemisse emakaru siis teeb. Nii tahaks rõhutada, et jääkarud on ohustatud liik ja meetmed nende kaitseks on rakendatud ja reguleeritud. Tuleb siinkohal siis inimestele geograafia mees nagu üle korrata või meelde tuletada, millised riigid või täpsemini piirkonnad on siis seotud peaasjalikult jääkarudega. Nagu üldse. Kanada, Gröönimaa, Norra, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid, inimesed võtavad, et vaevalt, et Texases või Californias looduses jääkarusid elab, õige ta on, muidugi ei ela, aga laskad, mis on ka, mis kuulub nii-öelda ameerika alla, seal elavad Gröönimaa on muide, siinkohal tuleb sihukse vinietina lisada, et selline riik, mis tegelikult tahab Taani kuningriigist lahku lüüa ja tahavad iseseisvaks saada. Ja nendel on seda autonoomiat ikkagi üsna üsna omajagu ja ma arvan, et kunagi saame rääkida ka Gröönimaast kui iseseisvast riigist. Saatejuht võib rääkida, milline on Gröönimaali Gröönimaa lipp on väga näiteks Tartu lipu, Poola lipu sarnane on valge triip on punane, sihikud, keskel on päike ja päikest, Gröönimaal napib. Nii. Nüüd me oleme mõelnud ka selle peale, et millistes riikides siis on reguleeritud jääkarude küttimine, ma ei taha täna küttimisest rääkida, ka ei pääse sellest üle ega ümber. Olgu siinkohal öeldud. Nõukogude liit oli omal ajal see riik, kes esimesena keelas jääkarude lauskütt timise ja aasta oli siis 50 uus ning see oli seltsimees Hruštšovi valitsemise ajal. Nüüd jääkarude eluiga looduses on keskmiselt 25 kuni 30 aastat, aga loomaaias? No võtame laiemas tähenduses vangistuses või see on kummaline, et vangistuses elavad loomad kauem neil muidugi seal poputatakse, söödetakse hoolitsedes, tahaks nende eest ja nendel on ka veterinaarmeditsiiniline selline järelevalve olemas. Loomaaias võivad elada jääkarud vaat et 45 aastaseks. Täiskasvanud jääkarudel otseseid looduslikke vaenlasi pole, välja arvatud muidugi inimtegevusest tulenevad tagajärjed. Neid Me oleme suuremal või vähemal määral tänases loengus raadiokuulajatele ka tutvustanud. Nüüd seevastu ma rääkisin, ma tahan just rõhutada täiskasvanud jääkarudega. Jääkaru võib niisugune nagu boss nagu äss või nagu kunn ringi polaaraladel kõndida, aga vaata et jääkaru poegadega on lugu teine. Jääkaru poegasid võivad näiteks kimbutada polaarrebased ja seetõttu ma tahan kindlasti rõhutada, et jääkaru poegadele on määravaks kaks esimest aastat. Kui emane kustutab jääkarupojad, võivad ema juurest küllaltki kaugele lipatav. Tuleb arvestada, nende jääkarudel on ju iseloomulik uudishimu, ka jääkarupojad võivad minna ja niimoodi võivadki nad polaarrebaste saagiks langeda. Kuulame nüüd ühe pala Frank Zappa alt ja see on teadlikult siia saatesse valitud ja see kannab pealkirja. Pühapäevakool. Räägiks nüüd mõne sõnaga ka jääkaruosast kultuuris, popkultuuris ja olmes, nagu üldse. Nüüd kuulasime muusikapala, mis kandis pealkirjana nukraapsid tide sõlm, siis rahvakild, kes elab polaaraladel pärimuses kohtamegi mõistet. See on nagu jääkarude boss või jääkarude kuningas kelle pädevuses on otsustada, kas küttidel on jahiõnne või jahiõnne, ei ole. Ja näluukoliga see jääkaru, kes otsustas, kas ja kuidas karistada neid pahategijaid, kes on mingitel segastel asjaoludel näiteks tabusid rikkunud. Vot seepärast oli ka õigustatud säärane muusikapala valik. Nüüd ma olen täna rääkinud meie kuulajatele siin püha bella pühapäevakoolis. Jääkarud on siuksed, nummid, loomad, ja kuna jääkaru on imagoloogilises võtmes väga-väga sümpaatne loom siis tema portree või, või, või mitte, portree, täpsemini silueti kasutamine. Mitmesugustel visuaalsetel väljunditel on laialt-laialt levinud, toome näiteid. Näitlikustame. Esmalt meenus saatejuhile Coca-Cola jõulureklaam, kus siis stiliseeritud jääkaru joob ära lõuatäie kokakoolat ja, ja, ja siis õnnelik. Ameerika ühendriikides on selline huvitav kompanii, mille nimeks on Polar Devereitzis. See kompaniid tegeleb ja toodab vaid karastusjooke ja Polar Bevereidsi logo ilmestab samuti jääkaru portree jääkaru siluetti. Nüüd huvitav tähelepanek, kui me nüüd majandusteemade juurde jõuame, siis peab siinkohal rõhutama, et Coca-Cola Company on pidevalt pidanud Polar Bevereitsiga vägikaigast vedama või õigemini, Polar Põvereitz peab Coca-Colaga vägikaigast kellel on nagu see prioriteet number üks, et nad saaksid kasutada karvu. Siis konkreetsel logol ja selle firma Polar Bevereitz Karukene on väga paatse väljanägemisega, tema on justkui nagu haistev. Karu on nina niimoodi üles taeva poole suunanud ja haistab lõhnasid, sellel on oma semiootika olemas. Uskuge mind, raadiokuulajad, see tähendab seda, karu haistab, kus on head karastusjoogid. Nüüd spordisõpradele ka paar kommentaari siia juurde oli aasta 1988. Paljud inimesed mäletavad seda, see oli see aeg, kui peeti Kälgeri olümp, Peamänge kohakene iseenesest asub Kanada maal. Kanada territooriumil ennekõike põhjaaladel elab päris palju jääkarusid. Ja seetõttu seetõttu otsustati ka Calgary olümpiamängude maskotiks valida jääkarude paar seal koguni kahekesi Sidi ja hõudi on emakaru, põgene ja isa Karukene ja seal on muide proportsioonid kõik ilusti paigas. Ema Karukene, kellel on siis nagu siukene väiksem mõõt ja, ja siis isakaru on niisugune nagu uhkema ja tähtsama näoga tema siis natukene suurem. Nüüd tagasi tulles selle teema juurde, mainisin siin Gröönimaad ja igal autonoomsel territooriumil. Igal riigil on ju ka oma lipp ja oma vapp ja siinkohal ei saa kuidagi jätta mainimata, et Gröönimaa vapiloom on jääkaru sihuke ripakil keelega jääkaru sinisel taustal. Ja kui nüüd vaadata Venemaa avarustes, siis Šukotka autonoomse regiooni vapiloomaks on ka sihukest aistmisega tegeleb jääkaru väga-väga sümpatiiv kui loom, väga sümpatiik loom. Nii, ja kui nüüd oma teemaarendusega edasi minna, siis kindlasti mõtlevad praegu raadiokuulajad seda, kas ja kuidas oleks võimalik jääkaru nähe riigist lahkumata. Selleks tuleb lugupeetud raadiokuulajad külastada teil Tallinna loomaaeda? Loomaaia teema meil oli juba põgusalt tänases saates olemas ja nüüd oleme jälle Tallinna loomaaia juures ja tuleb minna siis vaatama ning ühtlasi ka viisakat tere sõna ütlema. Jääkaru Friidale. See noh, ärge siin segamini ajage Abba lauljaga Friida on ikkagi jääkaru nimi ja siis on ka üks härrasmees jääkaru talve on suhteliselt suhteliselt juh nimi antud, minu arvates. Aga no nimi karu ei riku, nord on tema nimi. Nüüd siinkohal ehk tahaks lugupeetud raadiokuulajad rääkida Eesti kõige legendaarse mast jääkarust ja selleks on ilmselt olnud jääkaru France. Temast saame ajal, mil meil saade esmakordselt eetrisse läheb, pajatada paraku mineviku võtmes. Nüüd. Mille poolest on jääkaru frants siis saanud sihukese kurikuulsa ulukistaatuse ja peaasjalikult, et seetõttu, et vot jääkaru Franz on kaks korda saanud degusteerida inimliha kusjuures teine tegustatsioon sai alguse ühe joob pes kodaniku küpsisepakkumisest ja see on täpselt dokumenteeritud vahejuhtum, see on kahetsusväärne juhtum, mida küll ei tahaks ühelegi ei loomale ega loomulikult ka Loomaaiakülastajale pühapäevakooli toimetusele nimed teada. Lugu siis juhtus minu uurimuste kohaselt sääraselt, et üks kodanik oli siis loomaaia territooriumil tarvitanud alkohoolseid jooke vahepeal kurat teab, kus kohas ka pikutanud kuskil puu all ja siis virgeks sai siis esimene liigutus oli et säärane, et minna siis meelehead omast arust nagu meelehead tegema jääkarule. Ja kuna ma tean ka, kui vana see meeskodanik oli, no selle meeskond oli, kui peaks ikka kogu mõistus peas olema 31 aastane Läks siis karule küpsist andma, karule meeldis küpsis, ta võttis selle ja sihukese suure suuga nagu vastu, kuid natukene jäi kodaniku käsi siis karu lõugade vahele. Ja seejärel juhtus see kõige-kõige koledam asi, mida tõesti tegelikult ei tahaks soovida ühelgegi loomale ja mitte ühelegi mitte ühelegi inimesele. Nimelt see meeskodanik siis lõi nagu karu ja karu hammustas siis mehe käelaba ära. Tahan veel rõhutada, et see oli intsident number kaks, kus Françai degusteerida inimliha. Ja nii, aga praegu me võime rääkida frantsist siis paraku minevikku võtmes, sest Franzile sai saatuslikuks loomaaia töötaja hooletus, mis leidis aset, et see on täpselt dokumenteeritud kaheksandal septembril aastal 2007 siis jääkaru frants pääses puurist seletamatutel asjaoludel, millel on väga tugev lohakuse pattern juures. Pääses nagu puurist välja ja tekkis paanika, inimesed evakueeriti jääkaru puuri vahetus lähedusest ja loomulikult, et ka loomaaiast ohutusse kaugusse. Sest ma rääkisin, et looma ja karugi võib olla ettearvamatute käitumismustritega asi iseenesest selge. Ja selleks, et, et nüüd karupuuri tagasi saada. Jääkaru tuli nagu uinutada ja loomu innuski, kuid enne, kui ta siis puuri saadi kahjuks loom suri, tõenäoliselt oli siis tegemist üledoosiga. See on ainult prognoositav. Nüüd jääkaru Franzist ja tema maisest teekonnast peale siis kaheksandat septembrit aastat 2007 enam pajatada ei saa. Kuid praegu saab seda kõige kuulsamat eesti jääkaru vaadata. Ta täpsemini tema topist käia vaatamas Eesti loodusmuuseumis. Nii et kõik, kellel on huvi lugupeetud raadiokuulajad, on siis lugu, nimelt selline. 27. veebruar on homne päev ja kui nüüd kristalselt, kui aus olla, siis on teoreetiliselt võimalik kõikidel soovijatel, aga saatejuht Igor Maasik kutsub kõiki kuigi meie kuulajaid üles minna ja külastada Tallinna loomaaeda. Öelda nii, nagu ma enne saates mainisin, viisakas tere sõna Friidale ja Nordile, mõelda selle peale, et on esmaspäeval jääkarude ülemaailmne päev ja mitte ainult mõelda konkreetselt jääkarude peale, vaid mõelda enne kui ka meie planeedi kliima tuleviku üle ohustatud liik jääkaru ei kaoks meie planeedilt. Või siis või siis me peame teda ainult käima vaatamas. Loomaaias ja siin kohaldab saatejuht rõhutada, ärge loomaaias ilma loata loomi toitke. Ma arvan, et kõik inimesed, kes suudavad käia loomaaias, on selgeks õppinud ka lugemise, kus on siis kirjas, et loomade toitmine ei ole lubatud vot nende ilusate mõtetega ja üleskutsetega minna külastada loomaaeda, paljud inimesed mõtlevad selle peale, et noh, et ma jõua Saaremaalt või Hiiumaalt Tallinnasse. Täna praegu saab kohe kell 11. Me jõua loomaaeda, jääkarude päev on esmaspäeval, homme hakake juba täna sõitma. Sellise ilusa mõtte üleskutsega tahaks siis viia oma saate lõppsadamasse. Soovin kõikidele toredat pühapäeva jätku ja mis siin muudkui Sava ja.