Kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et tänane uudistepäev kokku võtta stuudios Indrek Lepik. Töötukassa prognoosib, et tööhõivereform tõstab töötute arvu 29-lt 1000-lt 37000-ni. Peaminister Jüri Ratas taunis riigikogu infotunnis haridus ja teadusminister Mailis Repsi käitumist, kuid andis Vene propagandakanalile sputnik intervjuu ja valetas selle kohta Eesti ajakirjandusele. Ta on öelnud mulle, et tema jaoks oli see õppetund, milles ta õpib. Tegemist oli tema jaoks inimliku eksimusega. Tallinna linnavolikogusse kuuluvad sotsiaaldemokraadid süüdistavad keskerakonda linna infokanalite kaaperdamises. Tallinna linnajuhid on nõus, et olukord peab muutuma. Eks kindlasti oleks parem, kui need kuuluksid niipealinn, kui seda olid sa Tallinna linnale, ei oska täna kommenteerida, miks need on mingil ajal jäänud Tallinna linnale registreerimata ja, ja Keskerakond olnud registreerinud. EAS valis uueks juhiks Alo Ivaski. Tuhanded inimesed osalesid Ukraina pealinnas Kiievis toimunud rahvuslaste marsil, millega tähistati maidani kolmandat aastapäeva. Homme algavad lahtist põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. Avapäeval kavas olev vabatehnikasprindi starti läheb kuus Eesti suusatajat. Õhtul ja öösel sajab lund ja lörtsi, hommikul vihma, pärastlõunal taas lund. Ja nüüd kõigest lähemalt. Töötukassa prognoosi kohaselt toob tööhõivereform endaga kaasa töötute arvu kasvu. Prognoosi kohaselt jääb kasv 25 30 protsendi vahele, mis tähendab, et kui läinud aastal oli aasta keskmisena töötuna registreeritud ligemale 29000 inimest siis käesoleval aastal võiks töötuna registreeritud arvu ulatuda 37000 inimeseni. Seoses töövõimereformiga muutunud inimeste töövõime hindamine ja ühes hindamisega on muutunud ka töövõimetoetuse maksmise kord ehk teisisõnu need, kellele määratakse uues süsteemis puuduv töövõime. Nemad saavad töövõimetoetust ka edaspidi, kuid need, kellele määratakse uue süsteemi järgi osaline töövõime, peavad edaspidi toetuse saamiseks täitma aktiivsusnõudeid. Töötukassa Võrumaa osakonna juhtumikorraldaja Piret Kahre selgitab lähemalt. Neid on siin rohkem, aga põhilised on, et kui inimene töötab, siis on aktiivsusnõue täidetud, kui ta ei tööta, siis töötuna arvelevõtmine ja töö otsimine on kui aktiivsusnõude täitmine. Võrus elav 55 aastane Aivar raudtee on olnud töövõimetus pensionär viimased neli aastat ning tema hinnangul võiks süsteem olla paindlikum. Edasi räägib raud. Minu arust oleks, on tegelikult see asi olema neetud inimesel natukene nagu noh, kuidagi vabatahtlikum, see asi, et see koolitused, aga noh, meie maapiirkondades, kus palgad ja kõik on niisugused, noh, tööd on, maal tööd jätkub, seda ei saa kunagi öelda jätku, aga kõik on hinnapoliitikas. Ka viitab raud sellele, et töötuna arvel olemine tähendab enda igakuist töötukassale ettenäitamist, mis võib maapiirkonnas elavatele inimestele pikkade vahemaade ja puuduva ühistranspordi tõttu osutuda üsna keeruliseks. Samuti välistab töötuna arvel olemine Raua sõnul võimaluse käia nii-öelda töö otsadel kaugemates kohtades veel kord. Aivar Raud. Tähendab, et kindel kuupäev olema jälle siin oma vallas. Aga mis ennem ei olnud niisugust asja, et sa said käia kuskil mujal kui, kui sulle pakutakse. Siin ei ole niisuguseid pakkumistööpakkumisi. Raud pole veel otsust saanud, millisesse lahtrisse tema uues süsteemis asetub, kuid toetuse saamine on talle oluline ning seetõttu võttis ta end suuresti just töötukassa soovitusel töötukassas töötuna arvele. Veel kord töötukassa Võrumaa osakonna juhtumikorraldaja Piret Kahre ja sellepärast Rõhutamegi inimestele, et nad tuleksid, võtaksid ennast kohe töövõime hindamise alguses töötuna arvele, kui nad ei ole mingi aktiivsus nõukogudega täidetud. Et siis ei teki sellist probleemi, et inimene jääb ühe kuu rahast ilma ja see võib tekkida sellepärast, et tal ei ole täidetud aktiivsus nõue sellel hetkel, kui tehakse töövõimetoetuse otsus. Lisaks töötamisele ja tööotsimisele loetakse aktiivsus nõue täidetuks ka siis, kui inimene kasvatab alla kolmeaastast last. On puudega inimese hooldaja, saab loometoetust, õpib, on ettevõtja või on kaitseväes. Töötukassa rõhutab, et inimeste töötuna arvele võtmise eesmärk on ikkagi see, et aidata neil leida töö raadiouudistele võrust. Mirjam Nutov. Riigikogu infotunnis tuli juttu haridus ja teadusminister Mailis Repsil, kes andis intervjuu Vene propagandakanalile. Sputnik. Aga valetas Postimehele, et ei ole Sputnikuga suhelnud. Reformierakonna liige Kristen Michal küsis peaminister Jüri Ratase hinnangut. Viimastel päevadel on taastunud meelde Keskerakonna komme rääkida erinevates auditooriumites erinevat juttu nii PBK-s, Tallinna TV-s kui nüüd hiljuti oleme näinud sputnik, kus seda ikkagi juhtub. Haridusminister Keskerakonna presidendikandidaat küllap lootis, et sputnikule öeldu jääb sellesse kanalisse ja ei jõua teise auditooriumis. Nüüd sputnik poleks meile teadmata põhjustel seda intervjuud avaldanud, oleks poliitik ja inimene jäänud Santoseeritavaks. Millise hinnangu annate avalikud sellele intervjuule ning ministri katsele seda varjata? Kõigepealt punkt üks, et loomulikult tuleb võtta selliseid intervjuusid ja selliseid juhtumeid, nagu te ütlesite, väga tõsiselt, seda teen ka mina punkaks. No erinevates auditooriumites erinevat juttu rääkida ei saa käsitlesitega oma selles küsimuses, seda sputniku on ühtne, selge konkreetne arusaam sellele sputnikule, intervjuusid vabariigi valitsus ei anna. Vabariigi peaminister ei anna. Ma olen Mailis Repsiga sellest intervjuust rääkinud väga põhjalikult. Ta on kahetsenud, ta vabandanud, mina olen öelnud, et ma kuidagi ei saa õigustada kas valetamist või kas luiskamist. Ta on öelnud mulle, et tema jaoks oli see õppetund, milles ta õpib. Tegemist oli tema jaoks inimliku eksimusega. Nii et nii ma vastan, aitäh. Minu arvates tuleb teil tegelikult peaministrina võtta mingi seisukoht ja öelda, et minister, kes korduvalt on nüüd nii käitunud selles rollis, andnud erinevaid intervjuusid ja see on juba korduv käitumine. Ja tegelikult muutis Eesti vabariigi valitsusliikme väljapoole sisantoseeritavas, kui sisuliselt oli see intervjuu sisu küsitav küüditamise, holokausti võrdlemine, arutleme selle üle, mis oli poliitiline, mis mitte. Millise seisukohad valitsusjuhina võtate ministri jätkamise suhtes, kas selline positsioon, selline hoiak on teie valitsuses kohane? Kas selline inimene peaks jätkama haridusministrina, aitäh? Ma lähtun sellest valitsuse liikmete puhul, et Nad on punkt üks, Eestile lojaalsed punkt 200 oma ala head asjatundjad, professionaalid Mailis Repsi puhul on tegemist ministriga, kes selle tõsise ametikohal on kolmandat korda. Kui te küsite minu käest, kas Mailis Reps on väärikas Eesti vabariigi haridus, teadusminister siis minu vastus on jah, Mailis Reps on väärikas Eesti vabariigi haridus- ja teadusminister, aitäh. Tallinna linnavolikogusse kuuluvad sotsiaaldemokraadid süüdistavad keskerakonda linna infokanalite kaaperdamises. Uku Toom jätkab. Anname olukorra selgitamiseks kohe sõna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhile antoliivatile. Tallinna linna ühed peamised infokanalid veebiportaalid Pealinn ja Stolitsa ning nendega kaasnevad kaubamärgid kuuluvad tegelikult hoopis keskerakonnale või täpsemalt on siis nimetatud domeeni aadressid registreeritud Keskerakonna nimele. Ja minule tõsiseks üllatuseks on hiljaaegu eelmise aasta lõpus ka registreeringuid pikendada. Ja seda ei saa kuidagi mõistlikuks normaalseks pidada, kui Tallinna linn on maksumaksja raha panustanud sellesse kasvatada nimetatud infokanalit väärtust ja tuntust. Aga samal ajal tegelikult kontrollib neid infokanaleid hoopis keskerakonda. Ja kokkuvõtlik järeldus. Tegemist on igatpidi piinlikku olukorraga, mis viitab taas kord sellele, et Keskerakonna ja Tallinna linnataskud on lootusetult segamini aetud. Aga linnaasjade partei asjad tuleks ikkagi lahus hoida. Seda, et rahaasjad on täiesti sassis, näitab asjaolu, et linn keskerakonnale nende domeenide haldamise eest mingit tasu ei maksa, kuigi erakonnal sinna vahendeid kulub. Küsisin selle kõige kohta kommentaari ka linnavalitsuse tänasel pressikonverentsil ning oli selge, et linnajuhtide jaoks on kaua aega kestnud taoline olukord olnud loomulik. Aga linnapea kohuseid täitev Taavi Aas kommenteerib. Noh jah, eks kindlasti oleks parem, kui need kuuluksid niipealinn, kui Stalid sa Tallinna linnale ei oska täna kommenteerida, miks need on mingil ajal jäänud Tallinna linnale registreerimata ja, ja Keskerakond on nad registreerinud. Siiamaani ei ole sellest probleemi olnud, lehed on oma nime saanud kasutada, nii et paraku see nii olnud. Ning linnapea asetäitja Arvo Sarapuu Kui me tunnetame, et see kogukond paneb selle pahaks, siis me kindlasti selle muudame ära, et selles mõttes neid asju, mida, mida, mida me näeme, mis kogukonnale ei meeldi. Ehkki Tallinna linnakogukond on suur igal juhul, Me oleme varmad neid asju parandama ja tegema selliseks et koostöö kogukonnaga oleks niisugune läbipaistev, selge, arusaadav ja inimesed. Meie teguviisi mõistaks. Ja linnapea Taavi Aas kinnitas Selles mõttes õige, et ega tegelikult ma ei näe ka mingit probleemi selles, kui see kaubamärgid kuuluksid Tallinna linnale. Ma arvan, et see oleks normaalne, et need on Tallinna linna kaubamärgid, tuleb Keskerakonnaga läbi rääkida ilmselt. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu valis üksmeelselt oma uueks juhiks Alo Ivaski, kes asub ametisse 20.-st märtsist. Ivask, kes juhtis eelnevalt Eestis ja Lätis ehitus- ja kodusisustuskaubamajade võrku keskosenukaid ning kellega sõlmitakse tööleping neljaks aastaks jäi Oliver kahu-le antud intervjuus oma plaanide tutvustamisega napisõnaliseks. No ma arvan, et huvi EAS-i tegemiste vastu on avalikkusel õigustatud ja seda huvi tuleb igatepidi respekteerida, jazzil on palju tööd, palju väljakutseid, on üsna selge, et suunad mida tegema, nagu peab, mina arvan, et mina saan keskenduda eelkõige enda ettevõttega tuttavaks tegemisele ja heale igapäevatööle. Millised muudatused või reformid seisavad EAS-i juhtimisel natuke vara küsida veel minu käest? Pean üldjoontes asju ei ole nagu jõudnud, kuna täna otsuselest tuli ennast sügavalt teemadesse veel sisse sisse kaevata, aga, aga noh, ma arvan, et aja jooksul saavad need küsimused kõik kõik ilusasti vastused. Et alustame, alustame sellisest ettevõtega tuttavaks saamisest. Jätkame välismaalt päeva olulisemad välisuudised võtab kokku Erle Loonurm. Tuhanded inimesed osalesid Ukraina pealinnas Kiievis toimunud rahvuslaste marsil, millega tähistati maidani kolmandat aastapäeva. Väärikuse nime all toimunud marsil meenutati 2014. aasta revolutsioonis hukkunuid. Ligi kolm aastat on kestnud Ukraina ja Kremli toetatud üksuste lahingut Donbassis, mis on nõudnud ligi 10000 inimese elu. Viimase kolme aasta jooksul ei ole toimunud mitte mingisugust olukorra paranemist, meie armeel ei ole jätkuvalt ressursse, inimesed on muutunud vaesemaks ja võimud ei võta midagi ette olukorra parandamiseks. Me ei ole näinud oma liidritelt väärikat käitumist. Võib-olla paneb see protest neid ütlema, et väärikust ei tule näidata üksnes Maidanil hukkunute ja praegu rindel surevate inimeste suhtes. Moskva on valmis arutama Ameerika Ühendriikidega turvaalade loomist Süüriasse, kuid Venemaa välisministri Sergei Lavrovi arvates tuleks taolist algatust koordineerida ka Süüria valitsusega. USA president Donald Trump on öelnud, et põgenikke USA-s ümberasutamise asemel võiks pigem luua põgenikele Süüriasse turvaalad. Kõnealuste turvaalade loomist soovid ka Türgi. Austraalia peaminister Malcolm Turnbull kritiseeris ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, milles kutsuti Iisraeli peatama asundustegevust okupeeritud Palestiina territooriumil. Austraalia peaministri sõnul ei toeta tema valitsus ühepoolseid. Iisraeli kritiseerivad resolutsioon ja Austraalia mõistab hukka boikoteerimise kampaaniat, mille eesmärk on juudiriiki teelegatimiseerida. See on. Polli sõnul toetab ta otseläbirääkimisi kahe riigi lahenduse leidmise nimel kuid Iisraeli julgeolekuvajadused tuleb tagada misiganes rahuleppes. Pärast seda, kui Donald Trump vannutati 20. jaanuaril USA presidendiks on Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatanud üle 5000 uue asundus kodu ehitamisest. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja India vahelise, kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkuleppe. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et ratifitseeritud lepe on samm selle suunas, et kui peaks laevakaitsjate tagasitoomise puhul olema lahendus vahetus siis on juriidilised takistused sel teele eemaldatud. Parajasti on Indias Eesti eurosaadik Urmas Paet, kes on seal visiidil Euroopa Parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga. Ta lubas rääkida India ametiisikutega taas laevakaitsjate olukorrast. Mall Mälberg, Urmas Paeti New tellis telefonile ja küsis, millised on nende kohtumiste tulemused. Seda väga kahetsusväärselt pikaks veninud Eesti ja Briti kodanikest laevakaitsjad, juhtumit olen siin tõstatanud, käsitlenud paraku India poole, vastus oli neil väga täpselt ette valmistatud ja see palju ei ole erinenud nende senisest jutust sellest, et keegi kõrvalt kohtuprotsessi sekkuda ei saa. Poliitikud või poliitika seda teha ei saa, nii et ei ole muud teha nende sõnul, kui oodata seda, millal siis teise astme kohus mingisugusegi otsuse lõpuks selles küsimuses langetab. Noh, osades kohtumistes oli ka see toon veel mõnevõrra isegi järsem, et ei p, aga nagu üldse heaks tooniks, et üldse ka keegi siis väljastpoolt Nende kohtusüsteemi tegemistesse kohtuasjadesse. Noh, nagu ei saadaks aru, et on ikkagi tegemist kokku siis 20 Euroopa liidu riigi kodanikuga, kelle kohtuasi on praeguseks kestnud juba kolm ja pool aastat, nii et see on elementaarne oma riik oma kodanike pärast ikkagi huvi tunneb ja, ja soovid neil võimalikult kergemat saatust. Kas see Euroopa liidul on kõigest hoolimata võimalik protestida, kuigi ma sain aru, et India poolele see absoluutselt ei meeldi? Nojah, et eks Euroopa liit oma esindaja kaudu siin New Teelis, aga ka välisteenistus muuhulgas mäletatavasti aasta tagasi ka Euroopa parlament tegi sellesisulise pöördumise või resolutsiooni ikkagi on tõstatanud seda küsimust India poolega põhimõtteliselt kõikidel võimalikel kõrgetasemeliste kohtumiste aga jah, et nagu kahjuks ka sellest tulemusest on näha, et see kohtuasi jätkuvalt venib. Muideks siiamaani ei ole ka tegelikult hundile lahenduseni jõutud selles juba ka enne meie ja Briti kodanike juhtumit olnud Itaalia juhtumis, mis siiamaani ei ole saanud ka lõplikke lahendusi, kuigi noh, selles osas on lugu teistsugune ja, ja inimestele kergem, et need itaalia meremehed ootavad tulemust Itaalias. Meie inimesed paraku on tõenäoliselt, eks ole, Indias ongi. Kuivõrd on laevakaitsjatel võimalus kohtuda Eesti konsuliga, kunagi räägiti sellest, et konsul käib iga mõne aja tagant vanglas, uurib, mida neil vaja on, kuidas ta saab aidata, kas see toimib praegu? No iseenesest see võimalus mingi aja tagant jah, konsolil seal käia on olemas see, millise sagedusega seda tehakse, noh, see on täna Eesti välisministeeriumi otsustada, kelle lähetatud konsul Indias Kultuuriminister Indrek Saar pidas täna parlamendis iga-aastase kõne kultuuripoliitikast. Rahvasaadikutele esinedes rõhutas minister lõimumise tähtsust ning teistest kultuuridest lugupidamist. Lisaks lõimumisele tõi Saar välja rahastuse. Kärt Kelder uuris ministrilt, mis on selle aasta prioriteedid kultuurivaldkonnas. Kõige olulisem koht, kuhu raha tuleb panna, on need inimesed, kes kultuuriteemadeks sisse. See puudutab kõrgharidusega kultuuritöötajate palgakasvu, mis nüüd siis viimasel kahel aastal on olnud kokku 29 protsenti teiselt poolt on terve rida investeeringutegevus ja kolmandaks siis väga oluline pooleks reformide sellest pilootprojektide käivitamine, et otsida uusi võimalusi, mis siis tooksid ka täiendavat ressurssi kultuuri juurde. Kas on teada, kas kultuuriministeeriumis kassa suureneb või pigem jääb samale tasemele, et kui palju seda toetatakse? Tuleval aastal? Kindlasti tulevad täiendavad vahendid kultuuritöötajate palgatõusu jaoks ja see tähendab, et kultuuriministeeriumi eelarve kindlasti suureneb. Palusime endisele sirbi peatoimetaja ja praegusel Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete juhil Kaarel tarandil kommenteerida ministri kõnet. Tarand leidis, et Indrek Saare esinemine oli ootuspärane, kus kultuuriministeeriumist väljapoole ei vaadata. Esimene kolmandik kõnest Ta oli nii-öelda poliitiliste oponentide hurjutamine ja rääkimine vähemustest noh justkui see oleks Eesti kultuurielu põhiline probleem, et kuidas vähemustele läheb ja ülejäänud kaks kolmandikku siis nagu minister ütles, rääkis ta rahast rauast reformidest lugedes põhiliselt ette seda, et mis on tehtud ja mis on teoksil, aga üldiselt probleeme, mis minu meelest on kultuuripoliitikast, kultuurist rääkides üldse poliitilisel tasandil on see, et räägite takse kultuurist sellisena, nagu oleks kultuur ainult kõik see, mis toimub Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Aga kui meie eesmärk oleks, et inimesed osaleksid rohkem kultuuriloomes ja kultuuritarbimises kõige suurem takistus võib-olla et ei ole enam ammu raha, vaid aeg. Ja kui me tahame muuta inimesi suuremateks kultuuritarbijate, eks siis ka kuskil mingisuguse mehhanismiga looma neile selleks lisaaega ja ainuke koht, kus vaba aega juurde võtta, on tööajast, äkki me peaksime mõtlema hoopis sellele, et kuidas saaks kohustusliku või norm tööaega lühendada, mitte sellest, kuidas saaks ehitada juurde kultuuriloome ja tarbimise hooneid või kuidas reguleerida selles süsteemis töötavate inimeste palku, millele kultuuriministeerium võiks keskenduda, kui tahta tuua süsteemi raha juurde, et siis tasuks õppida kaitseministeeriumi kogemustest. Et kuidas saavutatakse see, et kõik poliitikud laulavad ühest suust, et oi, me peame sinna suurendama, meil on kaks protsenti ja teeme kahest protsendist veel kogunisti kolm protsenti. Ilmast räägib sünoptik Kertu Sild. Eeloleval ööl Stockholmi lähistel tekkiv osatsüklon liigub Soome keskosa kohale ning selle aktiivne lohk liigub üle Eesti kirdesse. Ööl vastu homset on pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, paiguti tuiskab. Pärast keskööd tuleb sekka ka vihma. Tuul pöördub kagust edelasse ja läände kuus kuni 12, rannikul puhanguti 15, öö hakul Virumaa rannikul 18 meetrit sekundis. Hommikul lühiajaliselt nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks hakul, Ida-Eestis kuni miinus viis kraadi. Homme päeval on samuti pilves ilm, mitmel pool sajab lörtsi, sekka vihma. Pärastlõunal sajuhood harvenevad ja lähevad järk-järgult üle lumeks. Õhtul pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb, tugevneb edela- ja läänetuul, saartel loodetuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 14, rannikul 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Pärastlõunal hakkab lääne poolt alates langema. Spordist räägib Juhan Kilumets. Homme algavad lahtist põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. Avapäeval on kavas vabatehnikasprindis. Eesti meestest tulevad starti Marko Kilp, Raido Ränkel, Karel Tammjärv ja Kristjan Koll, naistest Laura Alba ja Mariel Merli. Pooles. Meie esinumber Marko Kilp loodab pärast ebaõnnestunud Otepää maailmakarikaetapi teha korraliku võistluse. Rada on tema sõnul kiire ja vahet tulevad väikesed Marcockil. Esimene pool parempoolne osa, siis on sihuke lihtsamapoolne, aga seal on siuksed, laugemad, laskmised, kus peab kõvasti jalgadega töötama ja et mitte ennast päris kinni sõita, teiseks osaks, kus on siis pikem ja raskem tõus, kus ma arvan, et homme tehakse nagu võiduks kõik eelnev ära. Enesetunne on nagu iga päev nagu paremaks läinud, et eks ikka peale haigustele, nii et vaikselt iga päev kosub ja läheb paremaks. Lihasseisund on ka natuke parem, et juba täitsa okei. Eesti kergejõustiku liidu juhatus kinnitas kolmandast, viienda märtsini Belgradis toimuvatel Euroopa sisemeistrivõistlustel osaleva koondise Serbiasse sõidab kuus sportlast, kaugushüppaja Ksenija Balta, mitmevõistlejad Maicel Uibo ja Kristjan Rosenberg, kuulitõukaja Kätlin Piirimäe, kolmikhüppaja Merilyn Uudmäe ja kaugushüppaja Hendrikut Pärg. Piirimäe luud mäel Kutbergil ei õnnestunud küll EMi normi täita, kuid alaliidu otsusega saavad nad tiitlivõistlusel siiski osaleda. Jalgpalli meistrite liigas mängitakse täna viimased kaheksandikfinaalide avakohtumised. Vastamisi lähevad see vilja ja Lester City ning Porto ja Torino Juventus. Eile õhtul löödi kahe mängu peale kokku 14 väravat. Manchester City alistas kaheksandikfinaali avakohtumises kodu kul Monaco pärast kaks. Kolm kaotusseisu jäämist lõpuks viis. Kolm, kaks väravat lõi Sergio Guerrero. Teises mängus võitis mullune finalist Madridi Atletico neli. Kaks Leverkuseni Bayeri. Selline oli Päevakaja 22. veebruaril ilusat õhtut ja kuulmiseni.