Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja. Mina olen saate toimetaja Margitta otsmaa. Vabariigi aastapäeva eel olid tänased sündmused tavalisest pisut pidulikumat. Nimelt president Kersti Kaljulaid andis täna üle riigite teenetemärgid. Teenetemärgid on tunnustus sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti. See on avatusele ja demokraatiale, teadmistele, jäite võtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele, ütles president. Minul on siis, kui ja seal, kus teised alles magasid, seemne külvamist sinna seni veel kunagi mitte ridagi idanenud ei olnud sigima tiksuvat sunni. Juba rahuldada enne tulemuseni jõudmist. Eesti vabariigi 100.-ks aastapäevaks Pärnusse rajatava mälestusmärgi ideekonkursi võidutööajahetk on kolme meetri kõrgune alumiiniumlehte, millest on välja lõigatud inimfiguur. Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks külvatakse kevadel sadu teravilja peenraid. Viiast valmivad leivad peaksid poodidesse jõudma järgmise aasta alguses. Jõgeva sordiaretajad valisid välja torbiib, mida kasvatatakse, ja need uued sordid, mis vajaksid tutvustamist, kõik ei ole teraviljasordid, on ka Jürle jõua sordid. Välismaalt nii palju, et Süüria opositsioonivõitlejad vallutasid Türgi Meie toel Isiselt taga seal Paabi linna. Süüria põhjaosas Briti saartele jõudis torm Toris, põhjustades häireid lennu- ja rongiliikluses. Narva linn lõpetab sihtasutuse Narva Aleksandri kirik tegevuse. Sama meelt on ka kultuuriministeerium, sest pole selge, mis suunas kirikuhoonet arendada. Et eesmärki, milleks kunagi loodi sihtasutus, ei ole võimalik täita, kuna lihtsalt puudub vajalik finantseering ja ei ole mõtet pidada asutustes tegelikult mingit tegevust, toimub. Soomes Lahtis alanud suusaalade maailmameistrivõistlustel ei pääsenud murdmaasuusatajate vabatehnikasprindis 30 parema hulka ükski Eesti sportlane. Ilm on eeloleval ööl ja homme päeval pilves selgimistega, kohati sajab kerget lund või lörtsi. Puhub üsna tugev tuul, õhutempel natuur langeb öösel kohati miinus üheksa kraadini, homme päeval tõuseb aga kuni pluss ühe kraadini. Eesti vabariigi 99. sünnipäeva eel autasustas president Kersti Kaljulaid riigi teenetemärgiga 100 13 inimest. Tunnustus anti neile, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. President tuletas oma kõnes kuulajatele meelde, et teenetemärk on eelkõige tunnustus kaaskodanikelt. Kärt Kelder käis kohal. Eesti täna kaks ilusat eestikeelset sõna, nii palju sisu silma ärkamist siis kui ja seal, kus teised alles magasid, seemne külvamist sinna kossei veel kunagi mitte ridagi idanenud ei olnud sisimas tiksuvat sundi juba rahuldada enne tulemuseni jõudmist on siin rõõmu kui tehtud tööliyagana rõõmu, kus ta kogu nähtud vaeva. Rõõm ise ei piirdu tegijaga vaid kõigiga, kes selle töö tulemustest osakaal Eesti vabariigi presidendina soovin teile õnne. Riikliku tunnustuse saamise puhul. Seda tunnustas kasutavad teile kaaskodanikud, nemad on teie tegusid märganud. Nii nagu tõdes ka president, on meie ümber inimesi, kelle puudumises seiskub masinavärk, mis eestikultuursust ja vaimsust üleval hoiab. Ta on külvanud seemne idanema mulda, teadmata kas sellest kunagi puu võrsub. Rääkisingi teenetemärgi saanud tublide Eesti inimestega. Valgetähe viienda klassi teenetemärgi saanud seto kultuuri edendaja ja kunstnik Evar Riitsaar kiitis eesti kultuuri rikkust globaliseeruvas maailmas. No Eestimaa selles suhteharukordne riike duma väiku territooriumi Kotsile homme tämbatsel väega saanud seal Kippel globaliseeruva all on säilinud väga palju säänest põlist, kultuuri ja rahvakild, eripära et mitte üksinda, vaid ka Kihnu ja mulgi ja Saaremaal ja igal pool on säänest eripära, vill nagu alale maailma mastaabi anud, nagu märku, et tegelikult sane värvikirev maailm oma rahva juuri ja, ja tavasid alale, hoitasitsioon jätkusuutlik ka kaasa. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi saanud sotsiaalteadlane ja soolise võrdõiguslikkuse edendaja Ülle-Marika papp tõdes, et ühiskond on suure hüppe edasi teinud, kuid loorberitele ei tohi puhkama jääda. Et ajalugu on küll pikk ja alates õigusloomest on meil siis nüüd eesti naistel samad õigused nagu teistel Euroopa Liidu naisteka oma õigusi kaitsta ja meestel ka, aga ma arvan, et me peaksime nagu vaatama neid probleeme, mis hakkavad meil haridusest peale, kus meil on väga suured, so lõhet ja mõtleme, siis me teeme oma tüdrukute ja poiste, kuidas me neile selgeks teeme. Edasi ei maksa nimega arvata, et peab olema kamatšovidega nimi. Valgetähe viienda klassi teenetemärgiga pärjatud kergejõustikutreener Harri Steinberg ütles, et sportlasi tuleb rohkem toetada. Krampis sportlane, kena ja tore, aga tipp on see, mis sisaldab noorel spordi juurde tantsida parasjagu südamevärinat tippvõistlused tiitlivõistlustelt. Ma arvan, et seal on mõtlemisainet küll ja küll. Eesti Punase Risti neljanda klassi teenetemärgi saanud vaimulik, hingehoiukorraldaja Annika Laats leiab, et Eesti inimese hing vajab hoidmist. Olla inimeseks inimese kõrval ja aidata kanda koor, maitse on hingehoidja põhiline töö. Ka inimese surm, suremine on midagi väga intiimset ja erilist ja need on ääretult ilusad hetked, mida ma tohin kogeda, seal eemalt vaadata. Võib arvata, et mu töö on väga sünge, siis ma ütlen, et vastupidi, selles on tohutu palju erilisi pühasid hetki minema meestega koos tohin läbi elada, see on suur privileeg. Kõik teenetemärgi saajad soovivad Eestile sünnipäeva eel pikka iga õnneusku, lootust ja loomulikult armastust. Pärnusse rajatava Eesti vabariigi loojatele pühendatud mälestusmärgi ideekonkursi võitsid Marguse Mart Kadarik tööga ajahetk. Mälestusmärk püstitatakse Pärnu kuninga tänava põhikooli ette tuleva aasta veebruariks. Ester Vilgats räägib edasi. Mälestusmärk on pühendatud Eesti vabariigi loojatele, Eestimaa päästekomitee liikmed teatele Konstantin Pätsile, Jüri Vilms ja Konstantin koonikule ning Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile. Nii päts Williams kui ka Kuusner õppisid omaaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis, mis praegu kannab kuninga tänava põhikooli nime. Kokku saabus 10 tööd, millest esialgu valiti välja kolm paremat. Võitjaks osutunud marguse Mart Kadarik tõdesid, et lõpp tulemus ei erine kavandist. Palju. Nüüd hakkab väga tõsine teema seal mingi reegleid ka olemas, kas praegu tohib väga palju veel muudatusi üldse teha või peabki olema nii nagu ta on esitatud? No siin on ikkagi nüansiküsimused, et mingid asjad kindlasti tuleb natukene sinna-tänna nihutada. Aga põhimõte, kontseptsioon ja niukene üldlahendus ma usun, et enam-vähem ja. Mart Kadarik lahendus sai sedavõrd põhjalik, et siit pealt on hea minna edasi juba täpsustava töö projektiga, et põhimõtteliselt on see asi teostatav sellisena, nagu ta on kavandamine välja pakutud. Teise preemia pälvisid Kertu Kruus ja Liisa Secovin tööga ajalehed, kolmanda preemia said Riho Kuld, Ilme Kuld ja Kristofer Soop töögassinud täpselt aasta pärast mälestusmärgi avamine. Linn on selleks raha kavandanud. Linnapea Romek Kosenkranius. Monumendi üks on tänavu aastaks eelarvesse planeeritud juba 140000 eurot ja lisa tuleb kindlasti, kas siis lisaeelarvega järgmise aasta alguse eelarvega ja teine pool on, et me tahame kaasata Eesti elaniku siia. Niisiis võivad kõik soovijad monumendi rajamist toetada ja saavad hilisemas trükises kaera märgitud arveldusarve numbri ja muu olulise teabe leiab Pärnu linna kodulehelt. Ester Vilgats, Pärnu. Mittetulundusühing Eesti rukki selts ning Eesti taimekasvatuse instituut kutsuvad ettevõtlikke eestlasi kaasa lööma aktsioonides 100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile ning külvame 100 teraviljapeenart selle aasta kevadel. Algatuste mõte on tutvustada rukist ning Eestis aretatud teraviljasorte ja tähistada niiviisi väärikalt meie saabuvat juubeliaastat. Jane Saluorg. Et hoida elus rukkikultuuri ja pärandada uuele põlvkonnale austust leiva ja leivavilja vastu, pani Eesti rukki selts koostöös partneritega eelmise aasta juunis aluse aktsioonile 100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba. Eestile ehk eelmise aasta augustis panid rukkikasvatajad aktsiooni raames oma seemne mulda. Saak koristatakse selle aasta augustis edasi müüakse vili tartu veskile, kes sele jahvatab. Veskist liigub jahu Pagarite kätte, kes spetsiaalselt vabariigi 100.-ks sünnipäevaks mõeldud leivad valmis küpsetavad. Nii peaks erilise märgistusega juubelileib tarbijateni jõudma järgmise aasta alguses. Tänaseks on aktsiooniga liitunud ligi 60 huvilist, kokku 82 põllulapiga, räägib Eesti rukki seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa. Näiteks rukkikuningas Hans Kruusamäe üks põld on 178 hektarit, aktsioonist võtab osa ka põllumajandusmuuseum, temal on ka 0,3 hektarit väga aktiivselt osalenud siin Tartuma rukkikasvatajad. Et nende poolt on nagu juba 585 hektarit välja pakutud, seda põldu. Projektis osaleb ka Heino Laiapea Eesti taimekasvatuse instituudist, keda üritus inspireeris niivõrd, et koostöös Jõgeva sordi aretajatega pandi alusaktsioonile külvame 100 teraviljapeenart. Selle aasta kevadel. Jõgeva sordiaretajad valisid välja Kurtna sorbi, mida kasvatatakse, ja need uued sordid, mis vajaksid tutvustamist. Kõik ei ole teraviljasordid, on ka r-le jõua sordid. Teisisõnu, 100 huvilist, kes osalemise soovist teada annavad, saavad laiapea käest kaheksa erineva teravilja sordiga. Kotikese igat sorti tuleb külvata sel aastal minimaalselt ühe ruutmeetri suurusele maa-alale. See ongi õppimine läbi praktilise kogemuse ja kui need sordid on kõik võrdluses sedasi kõrvuti, siis saab neid ju võrrelda ja paremini ära tunda. Pooleldi hariduslikud eesmärgil loodavad peenrad võiksid laiapea sõnul kaunistada Eestimaal lasteaedade, muuseumite ja muude hoonete ümbruse, aga ka parke ja miks mitte inimeste koduaedasid. Tänaseks on huvilisi kogunenud 30 ringi, kes aprillikuus külvihooaega alustavad ja sel moel väärikad. Kas Eesti vabariik 100-le vastu astuvad? Homme õhtul on aga traditsiooniline vabariigi aastapäeva vastuvõtt Estonia kontserdisaalis, kuhu on palutud 900 külalist Eestist ja välismaalt. Oma ametiaja esimese iseseisvuspäeva kõne peab president Kersti Kaljulaid. Kontserdi kunstiline juht on Jaak Prints, muusikaline juht Pärnoja ja kunstnik Jaagup Roomet. Otseülekande vastuvõtust ja sellele järgnevast kontserdist teeb ka ETV. Jaak printsi sõnul on kontsertetenduse kandev mõte rahu ja puhtad vormid. Kava koostades autoreid esitajaid valides liikusime pigem inimesed pidi kelle jaoks möödunud aastal või alanud aasta kujuneb omamoodi märgiliseks loometeel ja samuti siinkohal võib-olla sobib korrata Erki Pärnoja kirjeldust, et kõikide lavale astuvate solistide loomingut iseloomustab rahu ja mõtlemiseks tekib ruum. Ma arvan, et sama võib öelda ka nende teoste autorite kohta. Lavamaailma loovad puhtad vormid, võiks isegi öelda matemaatiline ilu. Puudub püüd seda liigselt kaunistada, vaid pigem soov anda sellele sisu, nagu osakestest moodustub maailm ja nii tekivad universaalsed kujundid, mis kõnelevad inimese eksistentsist maailmast, mis on ja mille loomises me kõik osaleme. Ma arvan, et läbi jääb kumama ikkagi helgus lootusrikas alatoon, nii nagu see kontsert on valminud paljude inimeste ühisesse tegevusse panustamise läbi, on ka vabariigi aastapäeva õhtul Estonia teatri lavale vaadates tajuda sellist koostegemise rõõme ja olulisust. Vanemuise kontserdimajas algas aga Eesti vabariigi aastapäeva kontsertaktus ning seal peab oma pidupäeva kõne peaminister Jüri Ratas. Madis Hindre on meil kohal, jaga kuuldel. Tere õhtust, Madis Remorgita. No mis mulje sul nüüd sellest esimesest 10-st minutist on? No päris 10-st minutist veel rääkida ei saa, oli hümn ja kusjuures ära peab mainima selle, et erinevalt paljudest teistest aktustest siin saalis olijad tõepoolest ka laulsid kaasa. Aga mis puudutab nüüd kõnet, siis noh, alustas Jüri Ratas ikkagi küllalt klassikaliselt tsiteeris Lydia Koidula luuletust Isamaausk, rahvas ja võib-olla sellist väga tugevat sõnumit või, või sellist eristuvat sõnumit veel kuulda ei ole olnud, aga, aga kõne veel käib teemad, mis läbi on käidud. Alguses kindlasti selline ajalooline Rekurss, klassikaline klassikaline viitamine päästekomitee tegevusele, aga kui ta jõudis nüüd oma jutuga taasiseseisvumisaega, siis ära tuleb võib-olla märkida see, et ta juhtis eriti tähelepanu sellele toona oma panuse andnud inimesi ei tohiks riik vastanduda ja mainis siin ära nii rahvarinde, muinsuskaitse, seltsi ja nii edasi. Edasi edasi läks peaministrid tooniaga tõsisemaks jutuks tulid meist lähemal-kaugemal juba aastaid kestvad verised konfliktid. Sellega ta konkreetsemaks läinud julgeolekupaketis selles kõnes on veel ilmselt ees, küll aga käisid siin läbi sellised märksõnad nagu rahvusgruppide vaheline kokkuhoidmine, aga miks mitte ka see, et riik peab üheväärselt väärtustama inimesi Tartus, Narvas, miks mitte ka vast loodavalt setomaal. No ja sealt tuli muidugi juba loomulik järg kohalike omavalitsuste valimised ja haldusreformi teema. Ratas rõhutas siin oma kõnes nii kohalike omavalitsuste kogukondade rolli elukeskkonna kujundamisel ja eks see on ka loogiline, kui vaadata, et valitsus kaalub just praegu, missuguseid riigile kuulunud neid ülesandeid omavalitsustele edasi anda. Vabatahtlike kiidab ratast tegelikult just praegu, kusjuures nii palju, kui ma poole kõrvaga kuulen, siis rõhuta ka sellele. Ja just praegu ta räägib sellest, et riik ei tohiks oma oma rolli liiga palju vabatahtlikele anda ja, ja toob siin edasi ka toob siin esile ka riigi peamised eesmärgid, esimese asjana kusjuures ma kuulen raudteeühenduse loomist Euroopaga ja töökohtade loomist. Ja ega siit väga palju edasi rääkida ei saagi, võib rääkida ainult sellest, mis, mis on räägitud, mis võiks olla peaministri kõnes veel sees, kindlasti julgeolekupakett, väga suurt sellist, tugevat sõnumit siit ei oodata või midagi muutvat, pigem pigem rahustavat. Et NATO liitlased on meil ikkagi selle jaoks siin, et et rahu tagada, mitte see, mitte see ei tähenda, et keegi meid ründaks. Ja sellega võib-olla siit praegu lõpetajakski, et kindlasti kella seitsmestes uudistes saame juba täpsemalt rääkida sellest, mis Jüri Ratas veel rääkis. Aitäh Madis sulle selle ülevaate eest ja ilusat saabuvat pidupäeva sinna Tartusse Ki. Nüüd aga vahetame teemat sellepärast, et sündmusi oli täna veel iseäranis välismaal. Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Süüria opositsioonivõitlejad võtsid Türgi armee toe liisiselt tagasi Albaabi linna Süüria põhjaosas. Türgi uudisteagentuuri Anadolu teatel suudeti hõivata Türgi piirist 25 kilomeetri kaugusel asuva Albaabi kesklinn vabaühenduse. Süüria inimõiguste vaatluskeskus andmetel pole ISIS aga linnast veel täielikult välja aetud. Operatsioon halba abi tagasi võtta. Miseks Chichadistide käest algas Türgi relvajõudude toel eelmisel aastal. Liibüas lämbus neli päeva kestnud reisil ühest linnast teise laevakonteineris 13 Aafrika migranti. Liibüa Punase poolkuu teatel oli konteineris kokku 69 inimest, paljud neist maalist lukustatud konteiner viidi panivaliidi linnast Homsi, kust migrandid pidid, toodame üle Vahemere Euroopasse basse. Selle asemel aga laadisid mugeldajad inimlaadungi komsis smugeldamise vastaste üksuste lähedal maha ja mitmele inimesele murdusid konteinerist välja viskamisega luud. Itaalia Lennufirma Dahlia tühistas streigi tõttu 60 protsenti lendudest nurjatest tuhandete inimeste reisiplaanid. Ametiühingud protesteerivad restruktureerimisplaani vastu, millega koondatakse lennufirmast sadu töökohti ja kärbitakse palka. Itaalia meedia andmetel võidakse ettevõttest peatselt vallandada kuni 3000 töötajat. Briti saartele jõudis torm tooris, põhjustades häireid Euroopa tihedama liiklusega lennukeskuse töös ja rongiliikluses. Hukkus ka üks naine, kes sai volve Hamptonis tormituules lennanud esemega vastu pead. Londoni Heathrow lennujaamas tühistati 10 protsenti lendudest. Iiri riiklik lennufirma Air lingus jättis ära 12 Suurbritannia ja Iirimaa vahelist lendu. Mitmel raudteeliinil kehtestati kiiruspiirangud. Mõned maanteed on tugeva tuule ja lume tõttu üldse suletud. Veel siis ulatus tuule kiirus ligi 32 meetrini sekundis. Iirimaa Atlandi rannikul registreeriti tuulepuhangute kiiruseks koguni 38 meetrit sekundis. Torm tooris liigub Atlandi ookeanilt üle briti saarte ida poole. Ida-Virumaal Aseri vallas Tallinna-Narva maanteel läks täna hommikul ümber kütuseveoki tsistern, keegi õnnetuses viga ei saanud. Küll aga tuli päästjatele ümber pumbata 25 tonni põlevkiviõli, mistõttu oli liiklus selles piirkonnas mitu tundi suletud. Seejärel tõsteti tsistern kraana abil ratastele ja pumbati tühjaks. Jõhvi operatiivkorrapidaja Ilja Andrejev ütles, et päästeamet sai teate õnnetusest juba kell kuus. 40 hommikul. Oht oli selles, et aine on süttimisohtlik, jaga mürgine, milline on olukord praegu hilja. Andrejev. Praeguseks on see aine kogus, mis oli võimalik selt tsisternis kättesaadav me saime, see on umbes 14 tonni ja kuskil 10 tonni veel seal sees. Praegu ma ei saa kahjuks seda ümber pumbata, praegu hakkame seda kraanaga seda kütuseveoki tõsta ratastele ja siis peale seda juba üritamise janu, kuhu, kus seal kuidagi kätte saada, ümber pumbata. Ka Pärnumaal Sauga ringteel sõitis hommikul teelt välja üks veok, mille kütusepaak õnnetuskohas tühjaks jooksis ja sellest omakorda natukene hiljem sõitis veoauto kraavi Vändra vallas ja ka seal jooksis maha 50 liitrit kütust. Kõik need õnnetused juhtusid täna raskete teeolude tõttu aga Narva linn otsustas oletada sihtasutuse Narva Aleksandri kirik tegevuse. Jüri Nikolajevi lugu. Sihtasutus Narva Aleksandri kirik kasutati 15 aastat tagasi eesmärgiga taastada kirik-kontserdisaali ning kultuurikeskusena. Viimased aastad oli sihtasutuse peamiseks tööks torni ehitamiseks võetud laenu tagasimaksete vahendamine ja peale koguduse pankrotti ning kirikuhoone riigi poolt väljaostmist soikus tegevus sootuks. Sihtasutuse üks asutajatest olid Narva linn, linnapea Tarmo Tammiste. Märki, milleks kunagi loodi sihtasutus, ei ole võimalik täita, kuna lihtsalt puudub vajalik finantseering. Viimane maksetorni eest on tehtud ja ei ole mõtet pidada asutustes tegelikult mingit tegevust. Toimub. Tarmo Tammiste sõnul töötas sihtasutus korralikult, viga oli mujal, mitte sihtasutuse tegevus ei olnud ebaõnnestunud. Vaid häda oli selles, et sihtasutus tegeles varaga, mis ei kuulunud talle vara ja üle ei antud. See oli üks peamine põhjus, miks seda asja ei saanud lõpuni viidud. Teine strateegiline asutaja oli kultuuriministeerium asekantsler Tarvi Sits. Kindlasti ei ütleks seda, et on läbi kukkunud, et kirik, kann tegelikult päästetud katus on peal, torni üles ehitatud, kõik avariiolukord on likvideeritud, c. Narva Aleksandri kirik vajab uut funktsiooni, need arutelud on veel alles käimas. Viime läbi laiema ajurünnakuid koostöös arhitektuurivaldkonna inimestega kindlasti Narva linna esindajatega muinsuskaitsjatega laiem teema, mitte ainult Narva teema, et mida teha tühjaks jäänud kirikutega, millised funktsioonid sinna üldse sobiks. Aga teha siis selline arutelu Narva Aleksandri kirikule ja vaatame, kus need arutelud välja viivad. Kultuuriministeeriumi poolt pakutud raamatukogu ideele ütles Narva kindlaEi Narva soovitud kontserdisaali ülalpidamist peab aga kultuuriministeerium liialt kulukaks. Narva linnapea Tarmo Tammiste. Kui tuleb mingi idee Mida võiks teha, noh, eks me siis arutame seda, tähendab ootame kolm aastat on viis aastat, ei ole mõtet hakata seal tegelema mingisuguse jamaga ja selge on see, et ega Narva linn ei hakka seda küll üles ehitama, nii et eks elu näitab, mis sellest saab. Sihtasutuse Narva Aleksandri kirik oli kuus asutajat, neist kaks on praeguseks pankrotis. Narva linn on asutajatest esimene, kes sihtasutuse lõpetada, otsustas Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Ja sünoptik Ülle Jõemaa räägib nüüd pikemalt ilmast. Ööl vastu homset on ilm Eestis vahelduva pilvisusega ja paiguti võib sadada kerget lund. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ning õhutemperatuur langeb miinus kahe kuni miinus kuue, kohati kuni miinus üheksa kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab kerget lund, saartel on võimalik ka lörts. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 15, saartel üheksa kuni 14, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Ning õhutemperatuur on miinus kolmest kuni pluss ühe kraadini. Jäänud on veel spordisõnumid Johannes vedru, palun. Lahtis alanud suusaalade maailmameistrivõistlustele ei pääsenud murdmasuusatajate individuaalsetest vabatehnika sprintides kvalifikatsioonist edasi ükski Eesti sportlane. Naiste võistluses oli eestlane parim Maria Helmer, liibulles eelsõidu võitnud norralanna Maiken Kaspar sümfallale kaotas ta 25,4 sekundiga. See andis kokkuvõttes 57. koha. Veerandfinaali ehk 30 parema hulka jõudmiseks tulnuks distants läbida 15 ja pool sekundit kiiremini. Vabatehnikasprindi tänavune Eesti meister Laura Alba oli 60.. Sarnaselt naistega ei suutnud eelsõidust edasi jõuda ka meie meessuusatajad. Raido Ränkel teenis eestlastest kõige kõrgema, 46. koha. Kvalifikatsiooni parimast venelasest Sergei Ustjugovile tuli Ränkel 1,6 kilomeetri pikkusel rajal aeglasem 16,8 sekundit. Viimane edasipääsu taganud aeg oli Ränkeli tulemusest viis ja pool sekundit parem. Marko Kilp sai täna 50. Kaarel Tammer 58. ja Kristjan Koll 71. koha. Raido Ränkel võistlusjärgne kommentaar. Oh lootsime, et siukest lumesadu peale ei tule, et nii pehmeks läheks. Ei ole lihtsalt ise nii tugev, praetud siukse pehme rajaga võidu sõita, et energiat läheb liiga palju. Lume sumpamiseks. Lihtsalt teised mehed on nii nii palju tugevam, praegu. Jalgpalli Euroopa meistrite liigas peeti eile hilisõhtul kaks viimast kaheksandikfinaalide avakohtumist. Valitsev Inglismaa meister Lester City kaotas võõrsil Hispaania meeskonnale Se liiale üks. Kaks. Teises vastasseisus kohtusid Portugalis sealne FC Porto ning valitsev Itaalia meister Torino Juventus. Võõrsil saavutatud kaks. Null võit tähendab Juventusele korduskohtumise eel kindlat positsiooni. Tartu Ülikooli korvpallimeeskond täieneb 25 aastase Ukraina korvpallurimaks Adam Kunatega. 202 sentimeetri pikkune konaate täidab valdavalt suure ääre positsiooni tänavu Ukraina superliigas mängides kogust ühes kohtumises keskmiselt 18,7 punkti ning 9,1 lauapalli. Mõlema näitaja alusel on granaate Ukraina superliiga statistikatabelites esimesel kohal. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja 23. veebruaril. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.