Tere õhtust ja head vabariigi aastapäeva uudistetoimetus võtab nüüd päeva kokku, stuudios on Kai Vare. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus piduliku lipu heiskamisel peetud kõnes üles, et inimesed ei elaks ainult iseendale. Olgu su riik, 100 aastane või sajanditevanune siis kaasaegses maailmas saame olla tugevad ainult kõik koos. Kaitseväe juhataja Riho Terras rõhutas paraadil samuti vajadust liitlaste ja toetajate järele, aga ka meie enda kaitsevõime tähtsust. Narvas osales piduliku lipu heiskamisel paarsada inimest, osa oli pidupäevale tulnud Sillamäelt oma tahaksime, et seda ansambel, kes mängis, seda hümni ma tahaksin. Keegi laulab seda ka, sest ma tahaksin laulda, aga ma kardan, et keegi laule Teaduste Akadeemia saalis on tegelikult riigi teadus-kultuuri- ja spordipreemiate ning Wiedemanni keeleauhind. Teaduspreemia laureaat Heiki Valk ütles, et teadlased peaksid üle saama liigsest tagasihoidlikkusest ja oma teadmisi rohkem näitama. Sest kui sa ei näita, mida sa mõtled, siis keegi ei tea, mida sa mõtled. Tartu teatri must kast esietendus vabariigi aastapäeval Birgit Landberg peks mõisatallis kutsub üles mõtisklema selle üle, ega me kannatamist üle ei tähtsusta. Ilmateenistus lubab kohati lumesadu ja tuisku ja seal on kaks kuni kaheksa kraadi külma. Päeval on õhutemperatuur nullist miinus nelja kraadini. Eesti sünnipäev algas nagu ikka, piduliku lipuheiskamisega. Aasta-aastalt koguneb Toompeale üha rohkem pidulisi, niiet lossihoov jäi kitsaks ja seekord koguneti kuberneri aias. Riigikogu esimees Eiki Nestor pidas kõne. Meie armas Eesti vabariik on saanud aasta vanemaks ja suur juubel pole enam kaugel. Ehk olete teiegi mõelnud, et eriti need meist lääne suunda jäävad riigid said 100 aastaseks ju sajandeid tagasi nende rahvastega suheldes ausalt öelnud, et Eesti on noor riik veel Pole saja-aastanegi. Aga ehk paneb meie kui riigi raske ja keeruline lapsepõlv meile hoopis veel ühe kohustuse tuletada meelde meie liitlastele, et olgu su riik, 100 aastane või sajanditevanune siis kaasaegses maailmas saame olla tugevad ainult kõik koos ühtse perena. Mullex tugevasti hinge üks tervitus vabariigi aastapäevaks, kus kolmanda klassi lapsed räägivad sellest, mis neile siin riigis meeldib ja mis võiks parem olla seal üks tüdruk vastab nii. Eesti on ilus maa ja siin ei pruugi enam kunagi sõda tulla. Ma ei karda seda, et tuleks. Ma usun, et nendes sõnades on suurim tänu, mida uus põlvkond meile vanematele öelda saab. Selle nimel, et vabas Eestis sündinud ja siin sirguvad lapsed ei karda, tasus meil elada ilusat pidupäeva kõigile, elagu Eesti vabariik. Ka Narvas on traditsiooniks saanud, et vabariigi aastapäeva alustatakse piduliku lipuheiskamisega. Jüri Nikolajev annab teada Narva, kus päike tõuseb varakult veerand tundi varem, kui Tallinnas tullakse Isamaa sünnipäeval lipu heiskama isegi Sillamäelt, räägiti Sillamäe Gümnaasiumi õpilane Artjom Rogatšov. Tõmblaga pettumust. Nii-öelda lipu heiskamise tava Sillamäel ei ole, kuid loodan, et see tekib lähiaastatel sõitsin Narva üksinda, kuid linnuses kohtusin ka teisi Sillamäe elanikke. Minu jaoks on 24. veebruar päev, mil tasuks meenutada, mida on iseseisvus meile andnud vabaduse vabadus end väljendada, ka intervjuud teile anda. Ühesõnaga rääkida seda, mida tahan. Artjom tunnistab, et eesti patrioot pole Ida-Virumaal kerge olla, siis on nii, et kui te batjuški raske, sest ei tunne kõrvalt tuge. Enamik elanikke on venekeelsed nagu minagi, kuid nemad on rohkem seotud Venemaa kui Eestiga. Siin ja seal, kas ta oli Tartu Ülikooli Narva kolledži tudeng Jekaterina kolessova oli lipuheiskamisel esimest korda praegu mine tuju pidulik ja ma tahan seda tähistada ja sellepärast ma tahan veel kord tulla seal samas üks hümniga seotud mure siiski oli. No ma tahaksin, et seda ansambel, kes mängis seda laulu jah, selle kinni kinni, ma tahaksin, et keegi laulab seda ka, sest ma tahaksin laulda, aga ma kardan, et keegi laule tahaksin. Aet Kiisla, Narva kolledžist peab koos iseseisvuspäevaga ka oma sünnipäeva kasutanud kõige suurema rõõmuga seda ära, kõik tähistavad, mina tähistan koos oma riigiga ja külalised tähistavad meie mõlema sünnipäeva ja see on väga lahe ja vot see lipu heiskamine on kindlasti üks osa sellest. Seegi näitab vaprust ja tõelist patriotismi, et hommikul vara üles ärgata ja külma ilmaga õue tulla. Mina hakkasin lipu heiskamisel käima alles siis, kui Narva kolisin. Narva linnuses käib vabariigi sünnipäeva varahommikul lipu heiskama paarsada inimest Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Keskpäeval võttis president Kersti Kaljulaid vastu kaitseväe paraadil esimest korda olid väljas jalaväe uued lahingumasinad CV 90 35, millele kolonel Peeter Tali sõnul meie elukutseline Scoutspataljon praegu ümber relvastuda. Paraadil olid esindatud ka Eestis viibivad liitlasüksused. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras rõhutas just liitlassuhteid. 99 aastat tagasi lõi Eesti endale uue tuleviku. Vabariigi väljakuulutamine näitas selgelt, et oma rahva oma keele ja kultuuri hoidmiseks oli tarvis oma riiki. Vabadussõja laiem tähendus meie ajaloos ongi see, et ka väikesel rahval on koht päikese all ja õigusriigina oma asju ise otsustada. Vabadussõja päevil saime kinnitust tõdemusele et me oleme tugevad siis, kui meie kõrval on sõbrad ja liitlased. Eesti sõjalise riigikaitse alustaladeks on võrdselt nii kollektiivne kaitse kui ka iseseisev kaitsevõime. Meie ei saa endale lubada olla, käed rippus silmapiirile suunatud, pilk läänest abi ootamas. Ja oskab ennast ise kaitsta. Ettearvamatus ja muutlikkuse maailmas. Peame alati silmas pidama seda et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa mitte kunagi olema iseenesest mõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud. Teaduste Akadeemia saalis anti kätte riigi teadus-kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhind. Tõnu Karjatse käis kohal. Peaminister Jüri Ratas tsiteeris avasõnavõtus Eesti vabariigi alusdokumenti aastast 1918 manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, kus seisab ühe eesmärgina ka eesti rahva jõudmine suurte kultuurrahvaste hulka. Tänases Eestis võib kahtluseta öelda, et meie riigi väljakuulutamisel püstitatud siht on täidetud. Eesti õpilased saavutavad väga kõrgeid tulemusi rahvusvahelistes testides. Meie sportlased on toonud kõige kirkamaid medaleid nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. Eesti kultuuriloojad on hinnatud kodus ja välismaal ning oleme kultuuritarbimiselt Euroopa esirinnas. Kultuuri elutöö preemiad said tänavu dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ning tõlkija teoloog Kalle kasemaa, kes on vahendanud eesti keelde Pärsia, Kreeka jidiši, kõmri Etioopia ja Araabia ning paljude teiste keelte tekste. Selline tõlgete rohkus on ka ühe kultuuririkkus. Samas on tööpõld Lähis-Ida kultuuride tundmaõppimisel otsatu, tunnistas elutöö preemia laureaat Kalle Kasemaa. Tundub, et meie huvi ja see, see puudutab ka meie asjatundjad, ettevalmistust ja haridus on rohkem suunata Lääne-Euroopale, ka meil oleks vaja, eriti tulevikku arvestades oleks vaja rohkem tunda islamimaailma ja samuti Kaug-Idamaailma. See on ka Lääne-Euroopa riikide kitsaskoht, ehkki neil on olemas palju pikemaajalisemad emigrantide hulgad, aga tundub, et, et riigid ja nende kultuuripoliitik ei oska seda ära kasutada. Wiedemanni keeleauhinna sai tänavu Eesti keele Instituudi teadur, marja kallasmaa meie kohanimede uurimise eest. Spordi elutöö preemiad said jalgrattasportlane Rein Kirsipuu ning spordipedagoog ja rahvusvaheliselt tunnustatud sporditeadlane Rein Haljand. Haljandi sõnutsi algab kehaline kasvatus liigutamise õpetamisest ja selle tasemest. Liigutus on niivõrd mõnus ja kui ta on niivõrd kerge ja ta on niivõrd loomulik siis see tekitab nagu motivatsiooni. Oi, ma tahan veel seda teha. Aga kui ta on niisugune korduste kordamine ja trennimine, ainult see vilumus selgeks saaks, siis ta muutub monotoonseks ja, ja, ja nagu näeme, me läheme nagu spordis ka ekstreensuste ja niisuguste suundadega, kui võib-olla niisugune vastupidavusalad, kus peab monotoonset tööd tegema sel liigutusliku külle esiletoomine ja, ja selle perfektne valdamine, see oleks võib-olla tulevikus treenerid, üks suund, kus nad teevad selle asja huvitavaks. Tartu Ülikooli arheoloog Heiki Valk, kes sai teaduspreemia Eesti helis muinasaja maa-arheoloogia uurimise eest, kinnitas, et teadlased peaksid üle saama loomulikust tagasihoidlikkusest jama teadmisi julgemalt näitama. Kindlasti, sest kui sa ei näita, mida sa mõtled, siis keegi ei tea, mida sa mõtled. Kell kuus algab Estonias pidulik aastapäeva kontsert ja vabariigi presidendi vastuvõtt, sel aastal lavastab aastapäeva kontserdi Jaak Prints, muusikaline juht Erki Pärnoja ja kunstnik Jaagup Roomet. Jaak printsi sõnul on kontsertetenduse kandev mõte rahu ja puhtad vormid. Kava koostades autoreid esitajaid valides liikusime pigem inimesed pidi, et kelle jaoks möödunud aastal või alanud aasta kujuneb omamoodi märgiliseks loometeel ja samuti siinkohal võib-olla sobib korrata Erki Pärnoja kirjeldust, et kõikide lavale astuvate solistide loomingut iseloomustab rahu ja mõtlemiseks, tekib ruum. Ma arvan, et sama võib öelda ka nende teoste autorite kohta. Lavamaailma loovad puhtad vormid, võiks isegi öelda, matemaatiline ilu puudub püüdsada, liigselt kaunistada, vaid pigem soov anda sellele sisu, nagu osakestest moodustub maailm ja nii tekivad universaalsed kujundid, mis kõnelevad inimese eksistentsist maailmast, mis on ja mille loomises me kõik osaleme, ma arvan, läbi jääb kumama ikkagi helgus lootusrikas alatoon, nii nagu see kontsert on valminud paljude inimeste ühisesse tegevusse panustamise läbi, on ka vabariigi aastapäeva õhtul Estonia teatri lavale vaadates tajuda sellist koostegemise rõõme ja olulisust. Vabariigi aastapäeval esietendub Tartus teatris must kast Birgit Landberg peks mõisatallis saab mõelda selle üle, ega kannatamist üle ei tähtsustata ja ehk võiks nii mõnegi nutu-naeru vastu välja vahetada. Madis Hindre räägib lähemalt. Ega täpselt ei teagi, miks Kristjan Lüüs Jaanika tammaru need kõige esimesed eestlased just siin pidama jäid, vahest puhtalt seepärast, et Kaarel Targo tuli vastu ja ütles, et külmaks ei lähegi, jääd pimedaks ka ei lähe. Tegelikult läheb külmaks küll ja sügisel on veel pime nagu talvel, kui külma pole, tulevad sääsed, kui sääski peksta ei saab, eksami 11 võib ehk saab keegi teine, aga pekstakse. Nii et vähe ei ole Viha. Tuuba. Kui Jaanika tammaru peab üksipäini enam kui miljoni eestlasega maha saama või kui see õnnetu naisekandmine ei lõppe ja ei lõpe siis tahaks lavastaja Birgit Landberg küsida, et miks ta näitlejaid niimoodi kannatama paneb. Muidugi on see väljakutse väädest, mingi näitleja perspektiivi, mingisugust muud, sellepärast ma panin, kannatame sellepärast meeldiski need teevad, ma arvan. Ongi tunne, et kannatatakse meelsasti mitte ainult lava peal, vaid muidu elus ka või on hoopis teistpidi, et kannatamisest ei sõltu meelsus, hoopis meelestatus, märg kannatamise, Kaarel Targo. Mõnes sundolukorras stressi kaob igasugune naljatuju ära, aga me tahamegi, et inimesed mõtleks selle peale, et, et võib-olla meie igapäevaelus on veel neid momente, kus tegelikult mõni kannatas natuke nagu, võib-olla ületähtsustatud, pigem võib-olla naerda mingi olukorra üle, et jah, võib-olla kannatad sina üldse. No ega Saaremaareform vaimne vägivald Jube, eks ole, ei teagi, kas nutta või naerda, aga äkki peaks valima, kas naerda või midagi muuta. Palju see hädaldamine ikka aitab, lõpuks ise me siia tulime, ehkki vahel läheb külmaks ja kui külmaks ei lähe, peksame sääski. Aga kui kuulajale jäi mulje, et laval ainult kannatatakse, siis tegelikult. Vahepeal on kõigil ikka päris lõbus ka. Maile Meius räägib nüüd ilmast. Homme koondub ulatuslik madalrõhuala Põhja-Venemaale ja Eestini ulatub selle edelaserv. Laupäeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja tuiskab. Pärastlõunal pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 10, puhanguti kuni 15, rannikualadel kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni miinus seitse, päeval miinus kolm kuni pluss üks kraadi. Aitäh ja kõigile head pidupäeva jätku.