Aga mulle tundub iva, et kui ma siia stuudiosse tulin, nägin ma hiirt. Nii et kui midagi su jala peal või jala all hakkab liikuma, siis ära ehmata seal vaid hiir. Ei, ma ei, ma ei ehmata, sellepärast et kiire on ju praegusel aastaajal kõvasti liikvel. Ma käisin Muhus mõned ajad tagasi ja seal nad olid selles talus nii ülbeks läinud, et ta jalutab sulle meetri kaugusele, vaatab näkku ja on veel kuidagi kuidagi nagu isegi pahal, et ta ei leia sealt süüa. Praegu on niisugune kellaaeg-ajalt niukestest müstilistest asjadest võib rääkida Xa kummitusi oleks ka kuulnud või näinud? Ei olemuses, aga ma olen täiesti selles mõttes usun näidet. Kui neid Jutega nii palju on ja nii paljudest kohtadest on neid kuulda olnud ja nii paljud inimesed on neid näinud ja rääkinud, siis siis ma, ma usun, et nad on ikka olemas ja kuskil niisugused nähtused, mis mis võib olla igapäevase arusaamise raamidesse, ei mahu. Ma olen täitsa veendunud, olemas. Kui mu mälu mind ei peta, siis sina oled üks nendest inimestest, kes on ufod näinud. No vot ei tea, mis see oli, noh see oli kummaline vaatemäng ja see oli, kui ma ei eksi, siis 79. aastal me tulime rock hotelliga öösel pärast Tartu kontserti ja siis seal enne Põltsamaad oli niisugune. Valgustatud kobakas seal taevas. Ja üks niisugune peenike pikk valguskiir läks sealt üles kuni linnu teeni selle äärmiselt selge ilm. Ja noh, kõik tundemärgid olid ju olemas, auto mootor, mis oli uus, suri välja ja Heigo Mirka kell oli kõvasti magnetit saanud ja noh, niisugused asjad, millest järeldusi teha. Vaatasin seda üks 20 minutit, siis ta hakkas nagu ära kaduma. Seletamatu ja pärast mootor käivitus ja kõik töötas. Sina usud, et kusagil kaugel-kaugel seal on elu on siin nad on meie ümber. Muidugi, siin on muid muid mõõtmeid olemas ja need, mida, mida meie kolmemõõtmeline maailm ei suuda kinni võtta. Ei, ma usun sellesse, sellesse jamasse väga hästi, muuseas ma ostan alati neid ajakirju, paraajakirju, mis tulevad ja loen neid suure huviga, kuigi kuigi alati Saaledki putkadest ja ja ma olen nii laisk olnud, et ma ei ole viitsinud endale tellida neid. Ja võib-olla mõni ajakiri ei ole nii huvitav kui teine või kõik need artikli teleerineva tasemega. Seal võib olla ootakski rohkem kommentaare, niisuguseid asju, aga, aga Need on head ja mulle meeldivad ja ma alati pean pöialt, et see ajakiri või need ajakirjani lõpetaks. Lõpetakse ilmumist. Kas sa oled kuulnud, et 1977. aastal saatsid Ameerika kosmoseuurijad sinna kaugele, kaugele üles heliplaadimaa muusikaga? Ja Louis Armstrong ja aga eestlasi kahjuks sellel plaadil ei olnud. Mis sa Ivo arvad, kui nüüd tehtaks teine plaat? Planeedi maa muusikaga on siit eestimaalt kedagi või midagi soovitada sellele plaadile. Noh, täpselt sama palju kui kuskilt mujalt. Ma arvan, sest et mis eesti rahvas nüüd hullemal, iseasi on see, kas kas kui, kuivõrd õige see ettevõtmine tähendab muidugi muidugi, kui seal väikesed rohelised vajutavad nupule, kuulavad mingeid kummalisi häälitsusi. Siis väga raske oleks valida, kas maa hääle kõige parem näide oleks mingi Aafrika rahvamuusika või mingi Altai inimeste tehtud või siis mingi tobe poplauluke kusagilt Lätist või või rock n roll-Ameerikast, no mida sa siis nüüd niiväga ikka näitab, mina valiks Niukest rahvamuusikat sinna peale eri rahvaste muusikat ja ja see võib olla ikka kannab kõige paremini edasi, sest kunst, muusika, seal, see on jama, ma ei kujuta küll ette, kui lasta sinna kusagile. Kas sina oskad oma repertuaaris nimetada kahte-kolme laulu, mida sa ise väga kõrgelt hindad? Mulle meeldib Andres Valkkoneni lugu, tasakaalukeeled meeldib väga endale sellari hea laulda, seda on kahjuks juba vähesanud. Laulda. Üks võistluskontserdi jaoks kirjutatud laul ja ja paraku seda lavaväelast polegi rohkem esitatud kui paar korda. Ja üldse Malconeni lugudest, mida omal ajal ma sain laulda. Viimase plaadi peal oli neid üsna mitu. Mulle sobiv neid laulda ja need mulle tõesti meeldivad. Ma ei oska öelda, mis seal siis. Alo kirjutatud lugudest Matiiseni omadest, temal uus hea laulda võib-olla sellepärast. Ja, ja siis mõnda Valgre lugu on näiteks väga hea laulda. Mida ma ikka olen proovinud teha mõnikord ja ega see nii kerge pole ka valida, sest et mõnel perioodil hakkab üks lugu rohkem meeldima, ootad, seda õhtul, saaks laulda. Paljud lood on, mida võib-olla ei ole nii kergegi või, või, või suus sujuv esitada, millal on jälle väga head sõnad näiteks ja ja siis, kui esined, siis näed, et mõni inimene süveneb ka nende sõnade kuulamist, siis on kuidagi hea tunne. Kõige niisugused südamesse minevad tekstid on leelo tunglal. Äärmiselt hingeline. Hingeline inimene ja indialased tekstidest selles. No vot siin küsitakse sinu käest, et kas teie jaoks on praegu tähtis laulda hästi kirjutatud laule, mis teile erilist naudingut pakuvad või laulate, lihtsalt kõike seda, mis hästi müüb. Mis ma ütleks, muidugi, mulle meeldib laulda hästi kirjutatud laule ja, ja see on selgelt igale lauljale meeldib. Samas ma pean ütlema seda, et laulmine on siiski on meie töö, eks ole, ütleme, kui meid kutsutakse, võrustame Valka või ükskõik kus kohta minna ja hakata seal öeldakse ussipudelisse ajama mehisuse tohutu kunstmuusika suurteostega gruusia rahvas jookseb sotsialist ära, siis on sellest vähe tolku ja kui tuleb, ütleme kuue 70 aastane vanaemakene, kes ütleb, et poisikeste valgetoorse laulate mul ei ole seda talle öelda. Kõndige minema, ma ei laula seda lugu mitte mingil juhul. Selles mõttes ma, meie ansambel näiteks rock Hotell. Me olemegi kõige rohkem. Nõuab ja enda jaoks mängime rock n rolli ja meile see ka meeldib väga. Igal pool seda lihtsalt mängida ei saa. Ja paraku see on ka ainuke töö, millest mina elan. Ja ma ma pean ikkagi proovinud nii teha, et ma saakski ära elatuda. Küsitakse. Te olete nii palju laulnud, nii kaua laulnud, kas see on teie jaoks õnn või õnnetus? See on muidugi ainult sellepärast, et see võib küll mõnikord, kui on pikad tööperioodid, nagu siin praegugi. Gripp piinab ja siis sa ei lähe kusagilt teki alt välja minna, selleks et nüüd just laulma hakata, aga mulle see töö meeldib, ma naudin seda ja nii nagu ütles 20 aastat tagasi poobasapoosnengume Viru hotellis koos töötasime, üksvahepoisid, ärge unustage. Te olete valinud väga õige elukutse, ärge seda kunagi seda elukutset jätke. Sest ärge unustage seda, et iga valitsus vajab muusikat. Sinu käest küsitakse, et kas sa oled oma karjääri eest kellegile tänu võlgu? Noh, nimepidi siin oleks väga eluline hakata kõiki neid terava, kes on elus aidanud, aga aga ma võib-olla nimetatakse ühe nime. Sergei Fatkin, Sergei Fatkin oli mees, kes õpetas mind lava peal kummardama ja ütlema tere, head aega, suur tänu niukseid asju. Ja ma olen talle niisuguste väikeste nippide eest väga tänulik, tähtis lava peal. Kui sa oled ise provintsist tulnud ja ei tea mitte midagi, mis seal lava tähendab. Ja neid, kes on oma sõnaga nii-öelda toetanud ja aidanud, on muidugi olnud tõesti palju. Jaa, jaa. Suur tänu nendele, aga üks asi on muidugi ka see, et kõige parem õpetaja praktika Töötada omal ajal just sellel kurjal stagnaajal küll Viru hotelli teisel korrusel külvari teesia küll teisteski võrreteedes. Vot suhtlemine seal publikuga ja kolleegidega ja eriti tolleaegne kõrtsu muusiku elu seisnes väikesest palgast ja nii-öelda altuurast, mida lugude tellimisest maksta. Kui mina oleksin 74. aastal Viru teisele tööle, siis oli üks lugu, oligi oluline juba 205 ja laulma pidi kõik alates abalugudest, mis tol ajal olid just tulnud kuni ja igasuguste Armeenia ja Gruusia muude muude niisuguste rahva laulukasteni välja. Need see oli paratamatu, terve punt vaatas ju kohe põlastavalt või vihaselt, kui, kui ma ütlesin, et ma ei tea seda lugu, siis ma pidin seda kuskilt välja too vaja. Mirka poiss töötas Sisas toore restoranis temaga seal palju tekste ja ja niimoodi ma sain lihtsalt palju erinevat muusikat laulda ja, ja paljude palju tunde iga päev laulda ja noh, see, see on praktika, mis mis niukseid, käsi seal, aga inimesele ei ole tähtis. Noh, siin on inimesi, lauljaid, kellel on antud palju parem aparaat ja võib-olla nad võib-olla peavad tegema vähem seda piuksu häält. Aga mulle koostöö väga hästi ära ja noh, rääkimata siin ansambel apelsin mis oli suur koolja Olemise ja tegemise mõttes apelsin oli ikka see kõige paremast. Kus energia kusse jõud tuleb? See oli vaja mingit erilist energiat. Magad ennast korralikult välja, tõusevad üles, jood kohvi ja võib jälle lahingusse minna. See töö nii raske ei ole, see selle tööga kaasnevad võib-olla nüüd on kergem muidugi, aga vahepeal niuke lootusetuse tunne. Et me ei pääsegi nendest jubedatest aeglastest, külmadest, bussidest, pikkadest sõitudest. Vaat see tappis ära, kui see laulmine ja muusika tegemisel lava peal. See tundus nagu lillepidu selle kõrval, kui sa. Tartu autoremonditehases tehtud vanasse bussi, kus igast aknast sajab lund sisse 40 25 kraadi külma sees sama palju. Ja siis sõidad seda teed, mingi kuus, seitse tundi, jõuad koju, oled läbi külmunud, täiesti magamata, eks ole. Ja tead, et võib olla paari-kolme tunni pärast sa pead minema teise samasugusesse bussi sõitnud kuskil teise metsakülla ja vot see see tappis ära see pidev külm tol ajal ju. Külm, nälg ja unetus very nice. Selleks märgid, mis iseloomustasid, praegu on autod paremaks läinud ja, ja ja minitehti enam ei käigi kaugetes paikades, sellepärast et mitte, et me tahaks seal käia, aga küsimus on selles, transport on lihtsalt liiga kalliks läinud. Ja see on oma pitseri jätnud, no nüüd on hakanud jälle tulema kaugemalt kutseid. Aga muidu taim, mis tegelesid, ma kujutan ette, et inimene, kes tassib viljakotte kusagil või teen mingit muud rasket füüsilist tööd, on võib-olla 1000 korda rohkem asi. Siin on üks selline kiri, hääl üksi ei tee veel kedagi, lauljaks peab olema veel midagi, mis üle lavalaudade saali jõuab teel Ivo Linna, on see midagi olemas? Teist õhkub südamesoojust rahu ja seda isegi siis, kui laulate rock n rolli. Kas ma eksin väga, kui ma väidan. Vot seda ei oska öelda, ma, ma loodan küll, et et suhteliselt hea võib olla. Aga mis puudutab jah, seda, et seda peab olema aitäh selle ilusa kirja eest, nii hästi pole ka keegi öelnud Tügile. Siis seda karismaatilisust muidugi peab olema igas lauljas. Või, või kas artistist, kes lavamäelane, kellel seda rohkem, kellel seda energiat on rohkem anda saali. See selle vahetas ka, ma olen vastu, see on täiesti selge, sa pead, et kui sa alguses seda ei oska, siis pärast võib-olla õpid seal ära ka koondama oma energiamõtted ja keskenduma selle esinemise peale, olgu siis. Kas riiklik füüsiline konditsioon, kui sa oled haige või sul on mingeid pahandusi või mingeid sekeldusi. Neid ei tohi küll avamal mitu miili näha, välja paista. Ja. Kui sa ikka täielikult koondada oma tähelepanu, selle esinesid peale, siis üldiselt läheb see ikka täkkesse. Olgu seal publik siis tuimem või parem. Paraku on paigut paikkonniti. See publik ei ole kuskil halb, seda ma. Seda ma ei tahaks kunagi öelda. Mõnel pool on lihtsalt rahvas on niuke. Vaiksem, või nad on kuidagi see provintsi mentaliteet, mõnel pool on ta kuidagi selline ja teisel poolteistsugune. Mõnel pool on aplaus väga väikene pärast inimesed tulevad, ütlevad et jumal, jumal, jumal, midagi nii toredat pole tükk aega kuulda olnud, siis me küsima, et aga meile tundus, et teile meeldinudki oioi, meil on niisugused vaiksed inimesed ei julge plaksutada. Kõik, mida mul ütlesid Kui muusika kõlab. Sina. Ühteni muinaslugu muusikas ma kuule. Ja sina ei saa. Olevas iga too. Ja ses. Sest moosiga ja sa ma teisse armuda. Kui luts jaanud avar otilt küsida, kui palju ta kaalub, siis vastata selle peale kindlasti vähem kui enne ja küsimusele, kui palju ta enne kaalus vastata rohkem kui nüüd. Kui palju? Ivo Linna kaalub? Kuu aega tagasi kaalusin, kaalusin ja kaalusin ma 96 kilo, mis on miinus 12 sellest, mis ma olen kaalunud, ma olen kaalunud, kas 108 kilomajal on viimased 20 aastat muud kuulnudki, issand paksuks läinud, issand mikkuse nälja näed. Muidugi oleks võinud kramplikult tagasi hoida, ma praegu arvan, et ma olen päris parajas kaalus, mind see ei häiri. Möödunud kevadel ma anduseni ulatusele ja tegin läbiga Herbalife nimelise kuuli, mida paljud kiidavad, paljud sõimavad, minul mõjus hästi, siis ma võtsin kogunisti ja mäletan 16 kilo alla, natuke tuli tagasi. Ja tundsin ennast väga hästi, kuigi ma sain pärast veerpaleti aru, et kui sul on ikka natuke tahtmist või tahtejõudu ka, siis sisemine samuti dieediga ka päris suuri imesid korda saata. Aga nüüd ei ole tagasi tulnud rohkem kõige. Ma joon ka õlut hea meelega ja meeldib süüa hästi. Mõnikord ja ja selles mõttes jah, 96, võib-olla nüüd jõulupõgimistega on natukese juurde datega. Kas peres on kalduvusi ka? No ema poolt suguselts on jagunenud kahte laia leeri. Ühed on nagu minu evakenegi niuksed, ümmargused paksukesed, teised on pikad ja kõhnad nagu piibu orgid, kui onupoeg, kes aastaid oli pikk ja kõhn on need pikemaks. Nii et mingisugune kalduvus siiski on ja ma panin seda tähele kuskil noores nooremas põlves, et Ta hakkab lihtsalt tulema ja mu vennad on üsna tursked tüübid ja ja nii, et see see kaldus ikka on ja ja mine tea, kas seda nüüd kogu suure vihaga olekski mõttekas tagasi hoida, sest et seenetuste mõjub närvisüsteemile väga-väga kesiselt. Muidugi ma ei ütle, et nüüd õige on, kui sa kaalud mingi 150 kiloisandal kingapaelu kinni ja ja niimoodi, no mis puudutab avarutisse, siis ma olen kõhnem. Miks te habet kannate, seedeedeek? Palju vanema? Ja õige vot meil oli niimoodi, et. Me läksime paar aastat tagasi Soome kutsuti meid mängima bee lappi mägedesse, kus nendel seal suusakeskused ja selle jaotus päris tore periood. Saime suuskadega mäest alla lasta, kuigi ma arvasin, et ma ei õpi seda kunagi äraga õpid küll. Ja seal rohkem puhkuse eest ja siis ma mõtlesin, et teeks nii-öelda pulli ja kasvatus terve terve pundiga habemed. Sinnadega tegimegi ja mina kasvatasin seda esimest korda elus tõsisemalt nii-öelda. Ja siis ajasin žileti ka kõik need ääred niimoodi sirgeks ja mulle meeldis küll endale. Ja siis tulin siia tagasi ja siis ma jätsin möödunud suvel ma mõtlesin ma ajada korra maha aga nii kogu käsi haaras, mul hakkas kuidagi kahju ja peale selle, kui ma nägin ühte privaari piltimisele enne habeme kasvatamist tehtud mina nägu tundus kuidagi väga paks ja lai ja niuke sile ja ma ei tea, siis ma tundsin, et ma olen habemega kuidagi jumalalt mehisem ja mehed Ja küsitakse sinu käest, millistes riietes näete enda arvates kõige parem välja, mis kõige paremini sobib. Kõige varem ma näen välja siis, kui mul on selles minu tööriietus ütleme, parimatel päevadel smoking. Ja kui sedavõrd seda smokingut saab harva kanda, siis see efekt on täitsa olemas. Selg läheb kuidagi sirgu. Ja ma tunnen ennast hästi smokingut, aga igapäevastest riietest siis midagi ikka pole teha, kõige kõige parem on see samane T-särk ja teksapüksid ja ja mingi kets jala otsas ja nii edasi on ikka kõige mugavam tegelikult olla küll, aga, aga mulle meeldib see enesetunne, kui sa paned. Kui sa paned ikka smokingu selga, siis siis sind vaadatakse ja mu mulle meeldib see. Kas on raske olla Ivo Linna? Kannan naudinguga seda nime tähendab või. Noh, on olnud momente, kus, kus muidugi tahaks sind igalt poolt teatakse ja nägupidi ära tuntakse. Ja tahaks olla eraldi ja üksinda ja, ja tundmatu, sellepärast, kui mõnikord võõral maal saab käia, siis seal on väga hea olla. Keegi sind ei tunne. Ja saad rahulikult seal olla, ilma inimesed tagasi vaataks, aga Mulle meeldib, et see seisukord on just niisugune ja ja võib-olla see on lihtsalt selles mõttes ka. Ma olen harjunud, et mind ära tuntakse, see ikkagi ka kuidagi paitab. Paitab kõrvakesed ja mulle eriti meeldib, kui väiksed lapsed lähevad mööda, eks. Ütleb Ivo Linnal, eks. Ja kuidagi kuidagi niuke. Jube jumal seda edevust ikka nii palju sees on, et see mulle meeldib, mõnikord tülitab, aga ei ole raske. Arstid kinnitavad, et laulmine on tervisele väga kasulik, eriti kopsudele ja südamele mõjub see hästi. Kas teil on hea tervis? Üldiselt küll mul ei ole olnud suuremaid tagasilööke, kui mul on ära lõigatud pimesool paar pisikest kontimine puruks kukkunud siis mul on andnud tugeva angiin paar korda. Ja siis mul on olnud kaksteistsõrmiku haavand. Mis siis, kui mina läksin seda haigla suurem, siis selleks ajaks teda enam polnud? Kas suhe on aastatega palju muutunud? No vaat selle häälega ongi nii, et paljud inimesed küsinud, miks ma niimoodi räägin, kärisenud ja ma ei viitsi rääkides eriti pingutada, aga ma ei ole kunagi saanud häälekooli rohkem kui koolipoistekooris ja ja ma ei oska seda häält võib-olla ka kasutada ja minu puhul üldse rääkida. Mul on suur hääl vale, noh, ma annan tavaline poplaule ja, ja see on rohkem kogemuste peal, mis ma teen ja ta on muidugi muutunud võib-olla madalamaks natukene. Kuigi kuigi ma minul ütleme, töönooton Soll ja seda ma laulan praegugi ilma suurema pingutuseta välja. Ja, ja niimoodi eks ta võib-olla tämbrilt on tal kogu aeg niuke kähisevad võitu olnud ja mis sa teed, noh, ma juhtusin niux õhtul vaatama. Ühte filmi Suur Karusoo seal mägismaal ei ole hansa minu lapsepõlve lemmik. Ja siis ma vaatasin seda filmi ja ma mõtlesin küll ikka jumalal mõnel häälematerjali andnud tundsin ennast päris päris ilusti, tohutu hääl, eks ole, ja ja noh, praegu muidugi nendest kolmest stsenarist on tehtud võib-olla natuke liiga kaubanduslik see number, aga eks nendel nendelgi on antud peoga seda häält ja, ja selles mõttes ma olen alati kade tunne kuulata, jälgida neid lauljaid, kellel on näiteks Esimene asi, mis mulle mõjus, ikkagi tämber, see on ära vahetamatu, laulab Georg Ots, siis ta teeb seda, Georg Ots, keegi teda järgi teha mõningaid lauljad ja ma kadestan justele tämbri pärast, kui, kui vabalt see kõik tuleb ja ja eks see ole muidugi koolituse küsimus ka. Mis tööd hakkaksite tegema, kuid ühel päeval enam laulda ei saa? No see on väga keeruline küsimus, sest et ma ei tahaks seda tööd küll jätta. No töö, selle töö peaks jätma kahel põhjusel, kui sa tajud, et sind enam mitte keegi ei taha kuulata. Või sul lihtsalt kaob seal natuke nii ära, et pole mõtet nagu alamteha väsid ära. Ja kolmas põhjus on tõesti see, et võib-olla saab sellest traalivahelisteks ord nii kõrini, et sa lihtsalt ei viitsi seda tööd enam teha. Neid näiteid on olemas, aga mis ma siis tegema hakkaks? Pagana raske? Mulle meeldib, mulle meeldib näiteks ehitada ühe oma sõbraga koos, me oleme ehitanud aastaid igasuguseid asju. Sellel suvel näiteks ehitasime välikemmerguid moose minu meelest üks Eesti viimase aasta arhitektuuri tippteoseid ja, ja vot niisugust tööd mulle meeldib teha remonti, näiteks kui sa näed, et see asi seal edeneb juba tapeeti panna ja ja niimoodi üksinda ei viitsi teha, aga sõbraga koos küll mulle veel võib-olla meeldiks tänu sellele, et mu isa oli kaua aastaid Kuressaare lossi direktor. Siis ma sain seal fondides tuuseldada ei olnud huvitavaid raamatuid ja eestiaegseid ajakirju lugeda ja ja vaata, ma olen võib-olla niuke muuseumi töö, ehk sobiks ka see huvi ajaloo vastu ja noh jah, see sobiks ka või kuskil raamatukogus olla. Küsitakse, kas teil on halbadeks päevadeks raha kõrvale pandud? Ei ole. Ma olen täiesti aru saanud, et. Saavutada sellise tulemuse, et sa kordad, ütleme kokku 5000 krooni või 10000. Aga siis, mis selgub, siis tekib niisugune paus, periood, tekib, kus ei ole palju tööd ja sa pead hakkama seda rahaliselt, maa seeme, teedki seda. Ja nii, et mul ei ole sääste, minu meelest minu hoiukassaarvel on mingi 43 krooni ja ja see on kõik. Ma ei ütle, et ma elaks halvasti. Praegu on tööd ja ja võib-olla võib-olla nii-öelda momendil seda raha isegi on. Aga paraku ma ei ole suutnud säästa ja ja mõnikord mul on isegi tunne, et nõukogude ajal oli paremaid perioode, ütleme majanduslikult. Aga ma ei igatse neid mitte mitte mingil juhul tagasi ja võib-olla mul on õnnestunud kana teha mingeid investeeringuid, et on olemas suvekodu ja, ja niimoodi, et selles mõttes ma ei kahetse ka, et mul seda raha pole. Ilmselt minu generatsiooni lauljat ei julgenud kellelegi teise nimel sõna võtta. Selle tööga rikkaks Eestis küll ei saa ja, ja see on juba mitmel poolgi mõjusel võimatud. Eesti publik on lihtsalt väike ja. Ja sa võid teha ükskõik kui hea plaadina miljonit plaati, skeemi. Tehakse, kui tihti tabad end mõttelt, et elu on pagana lühike. Ma olen rohkem hakanud mõtlema surma peale pärast seda, kui kui mu ema lahkus siit maamulda ja sinitabatavad sellised kahetsusehood et omal ajal, kui oma näiteks selline ansamblis apelsin või ka enne seda Sai tegelikult vähe tehtud tööd. Ja selleks oli mitu põhjust. Võib-olla ei viitsinud seal astud, niisamuti lulli löödud. Võib-olla oli küsimus ka selles, et meil oli nii-öelda mänge oli palju ja me olime väsinud kogu aeg seda apelsiniaeg oleks pidanud rohkem ära kasutama, rohkem oleks pidanud neid võimalusi kasutama, mida siiski nõukogude kord ka tol ajal pakkus, noh, me käisime mööda Venemaad. Ja siis, kui paistis tunneli otsast valgust, oleks võib-olla ka välismaale seal siis me olime tüdinud, siis ma läksin juba ansamblist ära. Ja niimoodi, et realiseerimata võimalusi leidma kahetsen. Ja neid võimalusi enam ei, lihtsalt ei tule. Vot see on see, mille pärast ma mõtlen, et elu on tõesti kiiresti läinud üürike kuigi need inimesed, kes vaatavad mu halliamet ja nad ütlevad, et ma olen juba tükk maad vanem välja kui kui muidu, siis uskuge, sõbrad, ma, ma tunnen ennast nagu, ei, mitte kahekümneaastasena siis, siis kuskil 25 30 vahel selle tunde koha pealt ei ole nüüd küll midagi muutunud. Küsitakse, millistest kooli õpetajatest on teil kõige helgemad mälestused? Ja see oligi minu kool, mis praegu põles, oli hirmus õnnetuse. Ei teagi, kuidas oma kaastunnet väljendada. Meie abi pakkuda, selles koolis oli väga toredaid õpetajaid, oli neid, kelle ülemisele mesi naersime oli need, keda me kirusime. Oli neid, keda me kartsime ja need, keda me väga armastasime. Üks neist oli lauluõpetaja. Antonina Keskküla. Minu teada on ta praegu elus. Väga tore inimene, kes rääkis. Tunni lõpu olete tunned näolised ooperit näinud, kõike kuulnud. Ja siis ta rääkis veel nende kuulsate heliloojate elulugusid niivõrd huvitavad, et nad olid põnevamad, kükski, põnevusromaan. Siis oli. Oli vaieldamatult esimene lord, keda ma elus näinud olen, mitte et alast seda tiitlit omalt. Aga olen alatiseks silme ees pildid, kuidas ta koolimaja uksest sisse tuli. Terve koolimaja vaikis ja õpetajad jooksid kõnest minema, mitte taksot, kuri inimesed, autoriteet oli lihtsalt niivõrd suur, et mida ta ütles, seda tehti ja ilma igasuguse vastu aidanud, ta oli väga kõva mees ja täna 31. detsembril sünnime minul 181, nii palju õnne talle, kui ta juhtub seda raadiosaadet Colo. Ja no siis oli, siis oli muidugi neid veel seal. Esimene klassijuhataja, Erna mägi, väga kena inimene. Ülikoolis oli ju. Ajaloo-keeleteaduskonnas olid sellised õpetad nagu Paul Ariste Villem Alttoa, Gerda Laugaste tema mees, Eduard Laugaste professor Arnold Kask ja, ja nii edasi ja nii edasi, noh kõik vanakooli Valmar Adams ja ja, ja need, kes ladina keelt andis, Ülo Torpatsi, erakordselt koloriitne tegelane. Ja no need olid inimesed, kelle, kes muidugi üritasid meid lollikese õpetada, aga kelle minu meelest isiklik sarm ja isiklik eeskuju. See mõjus kõige paremini, see, need täiesti kustumatut. See oli niisugune hea poiss või tegid pätti ka? Ma eriti pätti teinud ausalt öeldes mingisuguseid kes keskmised lollused, ütleme niimoodi suuri sigadusi ei õnnestunud. Ema isa kooli ei pidanud minema. Õppeedukuse pärast, sest et mul oli Kitarristide ansamblite jumalalt, neid mul oli, jõuluks oli matemaatikatunnistusel kaks ja seeri metsik skandaal, siis, siis ma muidugi sain. Sain kõvasti vitsu, õpetaja oli muuseas, oli kelle nimel aastal seal Valentin Oopkop näitleja Margus Okova isa. Ja ta teadlaselt, et mina ja matemaatikas on kaks eri asja, nõnda ongi olnud, ma. Nii vaatame järgmist küsimust. Tiit Vähi rääkis eelmises resona saates, et Saaremaal on Eesti kõige paremad jahi. Alar, kas Saaremaalt pärit Ivo Linnal on ka mõni sealtkandi jahilugu rääkida? Muuseas ei ole sellepärast, et ma ei ole jahimees. Ja mu vend on suure jahimees ja ma olen korraga jahil käinud. Luuramas ühe kivihunniku otsas. Ja me luurasime, tütar, minul muidugi püssi polnud. Ja ei tulnud neid sokusid sealt kusagilt ohtul tollel õhtul välja, nii et mis ma sellest jahilkäigust sain, oli see, et need asjad olid nii meeletult. Kratsisin mitu nädalat takkajärge. Aga mul on tuttavaid jahimehi küll ja ega ma ei saa öelda tänu venna paugutamisele. Alati saab ju ka konserve ja liha ja vorsti ja et otsene materiaalne kasu on see, aga me oleme koos kalal käinud mõnikord kalapüük, püük mulle küll meeldib. Kuusel lauljal hulio Higleesiasel. On olnud lähedane suhe tuhandete naistega, nii kirjutatakse kõmulehtedes. See võib olla nii, aga võib olla ka lihtsalt jutt, mis on reklaami eesmärgil lahti lastud laulja enda või tema mänedžeri poolt tolmu keerutamine aitab populaarsuse saavutamise leia selle säilitamisele kõvasti kaasa. Tee ei ole eriti tolmu keerutanud ja teist pole ka eriti kuulujutte räägitud huvitamiks. Noh, ma olen üritanud selles mõttes olla tagasihoidlik, et mulle ei meeldiks, ma tean seda, et mulle ei meeldiks olla mingite skandaalide keskpunktis, mõnele inimesele meeldib seda tolmu keerutada ja Üheks väljamaa ja ka meie staaride hulgas on neid, kes näevad hea meelega, et iga päev on endalt nendest mingi pilt lehes. Ma ausalt öeldes, ma ei taha, et minust kirjutatakse. Mingeid tobedaid fotosid kuskilt, et näete, seal ta nüüd istub, umbes, et ka Ivo Linna eile eeslitallis purjus või noh, midagi sellist. Ma ei varja seda, mõnikord napsi võtan ja ma ei saa jällegi aru, mis on nüüd Eesti rahvale eriti korda läheb. Ma arvan siiski, et minu koha pealt on ka rahvale enam-vähem arvamust selle viimase 25 aastaga välja kujunenud, et mis ma olen ja kes ma olen ja ja, ja. 46 aastane noh, vaevalt et see on mingisugune need super välja mõeldud kõmu nüüd suudaks mu populaarsust otsustavalt tõsta või siis otsustavalt langetada, noh las ta käib niisamuti rahulikult edasi. Käin sellega rahul. Kas see mehhanism, millega Eestimaal staare tehakse, töötab normaalselt või on selles midagi viltu teada, kuidas seda tehakse? Tehakse sinu arvates panuseid õigetele inimestele? Vaat see selgub ka võib-olla mõne aasta pärast, mõne aja pärast, sest et. Praegu nähtavasti on läinud käima see mehhanism, et võetakse mõni noor tegija. Paigaldatakse sellesse ettevõtmisesse, raha, ostetakse riideid, palgatakse koreograafia ja nii edasi, nii edasi, lindistatakse, antakse välja plaate. Ja ja kulutatakse aga reklaamile palju summasid, eks ole. Ma arvan, et kui, kui, kui see noor laulja või lauljanna müüb ka kolme-nelja aasta pärast veelgi edukamalt, kui ta praegu ööbima, ei ole sugugi kindel, kas need noored nii väga palju neid laserplaate müüvad. Ma ei tea, kahjuks kui palun seda müüdud, on nende värskeid üllitisi siin. Vaat siis me võiks rääkida. Ma kui ütleme eelmise generatsiooni inimene, siis ütleks võib-olla, et enamik publikust maksujõulisest publikust on inimesed, kellele võib-olla tümpsumuusika nii väga ei meeldi ja kui sa oled ümpsuva teenida või saada raha alguses, palju siis see võib viia, võib olla sellise tulemuseni, et aasta pärast oled ikkagi vaene jäideenikuna. Kuna sa põhimõtteliselt Läänemere lained ei laula või sa ei oskagi seda teha. Nii et seal võib olla selline tagasilöök, muidugi ma ei ütle, et see peaks käima selle malli järgi, mis, mida mille tingimustes meie kujunesime, me kujunesime, mis te teinud kõigest staar. Meil oli just see, et ainus võimalus esineda oli kirjas klaveri saatel tantsuks, mängida mingi bändiga ja nii aastaid ja aastaid-aastaid lihtsalt arenes selliseks. Ja ka selle ree pealt kukkusid ju paljud lauljad maha. Meie vanuste hulgas on need, kes on ammu teevad muud tööd ja on pöördunud muude muude jahimaade poole. Nii et ei tea. Eesti, mul on kahju, et Eestis on küll väga häid ja noori ja lootustandvaid ja tõesti Anderikaid, nais, lauljatar. Aga mehi on vähe? Mehi on vähe, noh, praktiliselt on, eks ole, Pearu Paulus on ainuke, kellest on tehtud niisugune kogu rahvatäht. Ja jumal tänatud, on arenenud demo, lindistused on paremaks ja ta on suutnud võita endale populaarsust ja publikut ja ja niimoodi, aga, aga tema järel pole ka nagu kedagi tolles. Võib-olla ma olen ülekohtune, aga aga niisugust, kes, kes oleks suuteline looma igasugust muusikat, niisugust meest ikka eriti polena. Kõikjal vanad tegijana jälle helistatakse. Tõnis Mägile. Kuule, tule, laula see lugu ära või Karl Madis ele või minule. Kuna meil on siin üks lugu, tuled, laulad ära. No ja kuna need igasugused laulan elus palju lauldud kuidagimoodi laulate selle laulu ära ja niimoodi, aga. Aga praegu jah, meeste järelkasvupilt on minu meelest minu jaoks on ta kurb. Siin on üks niisugune kiri, mida ütleksite 14 aastasele hea häälega poisile, kes unistab laulja. Ma ütleks, et selleks, et seda seda tähte seal silmapiiril jälgida, selleks tuleb võib-olla mitte nii hullumeelselt pabistada, ma ei tea, kas selle 14 aastasel häälemurre on toimunud. Ma soovitaks kõige rohkem kuulata ja kuulata ja kuulata võimalikult erilaadset muusikat. Sest uskuge, peale vaibakloppimise on maailmas meeletult palju ilusat muusikat ja mul on alati väga kurb kui mõni praegune kaheksateistaastane ei ole kunagi kuulnud Frank Sinatra'st või Tom Jones vist või või nendest ooperilauljatest, kes on siin teinud ilma või võimet Gincoulist. Need on inimesed, kes on osanud ammu enne meid lauda ja 10000 korda paremini erinevaid stiile, noh meil oli see õnn, et me saime kuulata küll Dixilendi ja küll küll muud muusikat ja biitmuusikat, mis kuuekümnendatel tulija erimuusikat erilauljaid kõige parem kool. Sest ükski lauluõpetaja, lauluõpetaja võib-olla võib tehniliselt panna paika ja suunata ja vaibale, mõned kujundavad selle noore lauljaga rohkem liiga palju oma käe järgi ära endasuguseks. Kõige targem on õppida ainult ainult suurte eeskujude pealt, kuulata võimalikult rohkem muusikat. See on see, mille mina soovitaks ja, ja ma usun, et selles mõttes polegi nii väga vale. Et võib-olla ei pea hommikust õhtuni ainult lõõritama. Milline oli teie jaoks aasta 1995? Noh, nagu kõik aastad enne seda oli häid momente, oli halbu ja oli kõike, nii et ja oli väga ilusate ilmadega aasta ja seda ei maksa unustada, sest et oli ju suve oli, oli nüüd on lund ja talve ka need selles mõttes ka väga tore aastaga. See pole mitte väikse tähtsusega, kui sul ikka mitu kuud järjest vaja mingit lörtsi, siis kipuvuse tujuga nullilähedasest minema ja selles mõttes oli hea aasta ja ma loodan, et, Et aasta peabki olema hea muidugi õnnetused käivad mööda inimesi, mitte mööda kive ja kände, eks ole. Aga siiski positiivne mõtlemine aitab paljud asjad ära hoida ja, ja ma arvan, et kui on pisikesi pisikesi prohmakaid ja, ja väikseid paugukese, siis ei ole mõtet nendest üldse eriti välja teha. Küll need mööda lähevad ja mida rohkem sa seda negatiivset mõtlemist endas kultiveerida, seda kehvemini sul endal tegelikult läheb. Ja ma olen täiesti veendunud selles, et inimesed peavad ka teistest inimestest mõtleme ikkagi positiivselt, kuigi võib olla hetki, kus sa Parem on siiski positiivne suhtumine, see teeb endale head. Meie saade lõpeb tavaliselt sellega, et esineja valib välja ühe küsimuse, mille esitaja saab siis preemia. Millisele küsimusele Sulle meeldis nohu ja kõige rohkem vastata? No ma ei tea, võib-olla toetaks, toetaks noorsugu ja 14 aastane, kes juhatust küsis, ma ei ole ja pedagoog, aga võib-olla sellele tulevasele staarile on, on see ka minu väike õpetus kasuks ja valiks selle küsimuses. Persona saate sponsor Eestile. Persona saate külaline oli Ivo Linna. Persona saate auhinna võitis Andres Ainson Tallinnast, Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.