Üksik Täht, Guess, Uta pilvemad, san vilgatus nagu Lats kis vallatuda nukad hakast kilgates. Mina olen sinuga laenu hämariku Taival kurjast ilmast ära paenu, kus maisi-s ja tal. Üksik täht on saatesari lõunaeesti kirjandusest. Tere õhtust, ütleb toimetaja maris Johannes. Alustame väärika täht päevalisega. Täna on karulast pärit kirjaniku, riigimehe ja kirikumehe Jaan Lattiku 125. sünniaastapäev. Sel puhul kuulame tema lastejutte Jaan Lattiku kohast eesti ja võrukirjanduses, mõtiskleb folklorist Marju Kõivupuu. Ja saate lõpetame helipildiga, kus saab sõna Jaan Lattik ise. Nagu ma seda asja nüüd fortalisti silme läbi kajama naka, siis võib-olla Jaan Lattiku jutt enam väga palju, aga säändseid. Kiive, mis oma seotu koiki nad imekodupaiga Karula-Lüllemäe kandi suulise rahvapärimusega, vannu kotuste Kotsile. Teiselt poolt on time kiratatu jutt, et väga palju sealset kohalikku keelt ja huvitavat ütlemist, mida võinud kahuri noh, kolmas asi on muidugi tuua, et ega sugu, mõne rahva mälu ja pärimus on seotu rahva ajalooga ja, või ütelda, et ta omast külast üleskasvanu kärico, kellest sai vääga tähtsa riigi niiskade pealt väikesel vaht seal Eesti vabariigi ja pääle tood veel laial maailmal koheda võrdse üten uma Karola kandi keele, et ta on nagu omaaegsete mõtlejate Sõnu perre, Kjäämi eks esihindes, aga võisimis aiaga eurooplasi siis nii, et üte külje pealt jaan ratical sääne miis, kes jäi esihindas ega sugu, matsin oluden ja pese külje pealt, vaieldamatult on tegemist ka säänse mehega, kelle nimest ka Euroopa on, päris üle ega ümber ei saa, kuigi temast vast vähe. Kirotte toom. Tänases saates on rohkem kõnelemist kui rääkimist nagu Võrumaalt pärit kirjanikule kohane. Jaan Lattik oli asutava kogu ja riigikogu liige, haridusminister, välisminister, Eesti vabariigi saadik, Leedus pastorikooli õpetaja. Aga täna, Lattiku 125. sünniaastapäeval tahab Marju Kõivupuu kõnelda meile hoopis tema esimesest armastusest. Lattiku esimene armastus, roll tema lapsepõlve maa dime vanem bittegi tina, kodutalu ja võib-olla kui meil on mõlemal Tammsaare imema ilm, Lutsu maailm, siis Karula kant, et võis ju olla too Lätiku Edimisi armastuse maailm, kas Lattiku mälestuskivi pääl karjapoiss, kõne juhatas stiid neetes kose, oma majanduse pini ja kui Modonidega ümbre tule nii modugev purema ei tule tiiger ja et see on veidikene viimiaos avastama Ta maailm ja võib-olla Lattiku kaudu omm ka mitte lõunaeestlasele kergem lõunaeestlase mõtteviisi, toda Lõuna-Eesti seos inimeste armastust, oma kodukant, oma vanemate talu, vanem, bitte vanavanem, bitte püüdja, Vaivaja kükke toda maailma toda keelt armastama. Et olgu nüüd tolle suurte esinemiste armastusega, kus on too on ka väga tähtis asi ja, ja väga oluline asi. Armastus jumala vasta kadu on väga oluline asi. Mulle nagu tundus, et Lattiku maailm elatiku lapsepõlve aegne maailma Mil sääne, mis tahm jaos kõvaste vaht, sest avastamist ja vahtsest läbi mõtlemist nii lõunaeestlaste hindajas koga põhjaeestlaste jaoks. Esimene armastus Jaan Lattiku jutu laeb Merle Jääger. Emilie Liisil ei ole saatid. Hõi kõmul niis. Kas sa säänse asja pärast pruudi maha jätad? Evalum Gatsbaari vaatsedase vana Anule lastes kui gäng septule vaatse pooldal ala panda. Aku liisiga vahtsa saapa, sa veerivaatse tiik. Eksilk. Šveits kiik saata kriisi. Eima liisiti ei võta aku liisile, kaits paari vahtisid, Saabid ostatas. Nüüd kiik. Hõõgas muld, jääsaapaid vaja ei ole. Mulle jalga ei jää. Siit ei armasta. E armaste. Sa armastad söövat? Ei armasta, jäävad ka. Kuidas tedes võtad? Üits kiik. Ja latika keratanu läbinisti võrokeelseid tekste, dime jutte, hulgani, šansid, mis on ka puhtalt kirjakeelse way oma nii-ütelda poolkeelse veidikese Valo keelen veidikese siis eesti keelel, aga kinomälestuste on väga huvitav seik tolles kui muud arutati Lääne-Eesti vabariik peas administratiivselt saama ja aasta oli siis 1000 üttesse 100 kattesa tuisku mul Alai silme hindada papert, aga time mälestusteraamat Din sääne kire kodus kosta, tuletas meelde Kuimud hirmsale vaieldi, et kas Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti peaasi olema üts vai tule siia ajutiselt, et ta nagu Katzyanes kubermangumuudu asja tütse, Olesi, lõuna- ja Põhja-Eesti ja tuubele vaieldi päris 40 katesse tundi või midagi säänest kuma nüüd õigele mäleta, et mis tähendas toda, et vähem kui 100 aastat tagasi, kui eesti hütine kultuuri ruumes oled tolleaegsete haritlaste ja poliitikute jaos sugugi nii esihindast mõistetavalt üts, nagu praegu teda ette kujutada. Kui palju nüüd latikut, tõlgitoom ja kui palju ta Saasi olla maailma nimi? Dime kirjanikku, elukäiv armastajat Karula rattuubite ja Tuinemine, kes latikut lugevdada, tuubi asi võib-olla mõistma toda 100 aasta tagust vada oma külaelu. Et nii, et nii kui meil võib-olla on rase lugeda mõne lokaal kirjaniku loomingut, mõnest tõsest kaugest maailma nukast, mille väiku rahvast, media, neid kombeid ja nende elu ei Tiia võib-olla Platikuta väega rasse mõista ka nii latsil, kes oma tollega harina, et elektri nii tavaline asi, et nii kui kujutada elu ette kelgu, istu võimalikum, et elektrit Sukugina ei ole. Esimene diivani, mis juhtus, kus hingates kolmes minutis vool ära läheb on veel rahvalik paanika. See on läänemaailm, mis on tegelikult ka Parillatsiidi Eestile otsijas juba külanud, kauges ja võõras jään aga neid tekste ja jutte, abilam suhteliselt kerge ja lihtne sellata Esidki masin, loeng on ole neid tekste kasutada. Et illustreerida läänetuul reaalne elu, eks tuud ai koll. Ta ei ole nii esihindast mõisteta. Winandit mäletamine, Tiiemi möödu Karula elu Holl ses, kuhu rohkem või vähem kui 100 aastat tagasi. Toom, sääne uma mikrotasandi identity. D. Ja kui ma lubasin ma kõnele Jaan Lattiku esimesest armastusest, siis kina esimene armastus on küll väega kõvast muias köidetud, olla kotusega Kusta meelane. Tolle keelega, mida ta on kõnelnud. Ole mehka ja Jaan Lattiku Lamotsioone, Jutkuda ta isaga esimest korda manista laadaldu Mõniste mõisa jäästma sünni kodusest, kes viis kilomeetrit tulevaid ja ega, ja latika Karulagi sünni kotusest kaubelda hoola kahtekümmend, kilomeetrit tõksegi, aga no kultuuri ja keelelise erinevuse Lattiku haigu oli nisu, Nigutused, laadal, tuliettailkohopnu äratu, Mõniste keele ja siis algteda Kotonaaretud nahk maniste laadal ja nüüd olete mehkavalmistused, kuna ase võtad, siis võtad naase tollel on ka hipi nimes, et tähenda seda identiteeti väega väikese mikrotasandil talu tasandil küla tasandil on oluliselt suurem kui meil Hom vast nüüdse laol, kus käithi olemuse üle ilmastumine, massikultuur ja kus neid erinevusi ei panda tähele vaigu pandaski siis vastu rohkem kasutada snaid kellelegi halvustamises kuu, ütlevaid ese kultuuri Getmises. Kui ma loengu tudengitele kõnela, siis ma kõnela säänest juttu veel. Et kahe massikultuuri asi on sääne, et viimased 100 aastat on ta meid Mootanu, et veel 150 ja rohkem aastaku tagasi küla peal, naase vaheti kinda ja saingi linaway laualinamustrid või söögiretsepte või midagi, jah, Systubõhi Olütine, aga mingi uma märg det, Jõks moonutada, mustrit muudeti, nii et sa said aru, et asi, aga nüüd tükis niimodi olemad, lats, tule koolist koda ja tited, näed, kõigil on, aga mul ei ole, siis küsib ta üle, et kus siis kõigil on siis tegelikult muidugi ei tule välja, et katel kolme loom ja ülejäänu gaasiaga vesise suuga päält maniski himu asja, et uued kõigi loom ja Mulbiad kah olema, et kastu om sääne karjatunne on tugevam, et kui sa oled teistele mittemood, et see nagu julgeb ellu ja noh, nagu üteldes, et 10 on kõik asi oma halli, et siis ei saia nagu aru, et kasvõi maailma oma mood olemine, nõud võib-olla rohkem julgust. Katkestame siinkohal folklorist Marju Kõivupuu mõtiskluse, et kuulata Jaan Lattiku lugu, joodikud loeb Riho Kütsari. Jaan Lattiku jutud, mida täna kuuleme, on pärit kahelt võru kirjanduse kassetilt koostanud Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender. Veidrik Samine kirikukõrtsi manu tuusalt kolm Lakla suhkrut, tubakut ja vill, muud ka, mis ma sul käse kutsu, jaan ka, üten, teavitus sulle asju kanda, katakas junud Keremgev. Seda ei saanud mulle ema kahte korda ütelda, ka keegi teine ei oleks saanud, oleks vast vaevalt alata saanud. Seni olid mul saapad jalas. Ja niikaua, kui ema raha otsis, oli suu pestud, pea siledaks soetud nagu laud, kuub seljas. Müts käis kolm korda vastu ukse piita, tolm lendas välja. Siis käis aga üle ja poiss oli mundris. Ime. Anna mulle õlarätiga ja kosmoweitzum Ahto, vana särgi karmanni. Ema andis taskuräti sidusa raharäti otsa sisse. Viis kopkast ja sületuvist osta, hindale saia, annasa Bociaanilega. Külma anna. Ja uks käis kinni nagu vokk. Paaris ülla pikkuse sammuga olin Alatalu juures ja andsin käsu kätte ruttu rõivilemise vaid kõrtsi manu. Nimelask Tšukrutuva tubakut, raha ja sülekahjaan toibus varsti ja oli peagi reisivalmis. Rida eest võtsime kepi kaasa pinna jaoks ja meie astusime teele. Esialgu rääkisime vähe üksikuid sõnu, neid pildusime nii omaette suust välja, vilistasime vahel sekka läbi hammaste. Kepp käis käes otsapidi ikka ülesse alla. Kobrulehel kõrv maha, püüdjaan ja peksis tee ääres rohtu. Sinilillel silm välle, naersin mina ja vihkasin rukist. Jõudsime metsa äärde, tee läks läbi metsa. Meilt ei saanudki muidu kõrtsi juurde, kui ikka läbi metsa. Ja metsas ei jõudnud oma kallist saladust enam kauemini kanda. Puistasin välja piiskop, kast jääs, süleime kesksaia, osta ustav purjus suitsu. Suitsu hõiskas Jaan kargas püsti, küünitas kepihoobi kuuseoksa pihta. Terve paki. Jutt läks lahedamaks, tuju oli hea, tee kadus jalgade eest. Mida lähemale jõudsime, seda tõsisemaks muutus kõne. Panime koguni visseri peremehe vilja tähele. Sõimasime karjapoissi, kes teeäärsed ja oli ära söötnud. Jõudsime sedaviisi õnnelikult kõrtsi juurde. Pood ja kõrts olid mõlemad ühe ja selle sama pika katuse all. Aga kui tarvis minna oli, siis mindi ikka kõrtsi juurde. Olgugi, et vast poodis üksi asja oli. Ostsime kauba ära, nagu kodus kästi. Jaan küsis kolmelise paki suitsu kolme kopika eest, 10 tükki. Ma ei tahtnud küsida, mind tunti. Seda tegime nii, enne maha. Kahe kopika eest sai saia võetud ja siis pöördusime koju poole tagasi. Suits näkku ja tuli otsa. See oli minuti töö. Siis vihtusime mehiselt kodu poole ja ajasime suitsu suust välja. Otsal ütles Jaan, viskas pabeross tee äärde kraavi. Kui atsan, siis telenõnna, vastasin mina ja virutasin omal luttu kaugele tee äärde nurmele verste suits, naersin mina ja pakkusin jaaniluud suitsuverst ja suits irvitas jaan vastu ja pani uue piibu põske. Verst suits, õitse verst. Naersime meie mõlemad ja maa nagu vajus jalge all. Nii käis kolmas pabeross suhu ja suust välja. Oleksime neljandamagi armuta ära suitsetanud. Kui mittejaan seda tagasi ei oleks lükanud. IRL-i peremeest tundma minna ja seal oma kurja pini vajanuid, kaija, ütles ta. Lase olla tolle poole. Iisronilt saime õnnelikult mööda. Kurje koeri ei olnud näha. Kuid süda nagu oli veidi kuri. Mul kisk söe membre, ütles Jaan. Lääme. Narmas ühel Manne nagu kisussik, jääki. Jaan jäi äkki seisma, kummutas end vähe ettepoole. Hookus kurjast jooksendama. Mul läks süda teda nähes kurjaks ja ma hakkasin ühes oksendama. Alles tüki aja järele toimisime jälle, süda läks lahedamaks ja aegamööda sammusime kodu poole. Rääkisime vähe. Vahetasime ainult mõne tarviliku sõna, olime nagu väsinud. Niisugune une taoline väsimus kippus peale. Kui koju jõudsime, juba murul olime, siis ma kuulsin, kuidas ema valjusti rääkis. Kuulsin, kuidas ala tarust välja tuldi. Kuulsin, kuidas kõik segamini karjusid. Uju puiskuse oma purjun kanalile, vaja vallu anda. Rohkem ma ei kuulnud. Joodikul raskemini. Latikat ma hinda just too pärast, et time. Mõistnud oma kodu, oma keele, oma vanempide Kotsile, hoolimata tollest, et oma väega Kehra kodu ja võib-olla nii-ütelda tundu muu maailm, Tomsene kah mütoloogiline märksõna, et võib-olla muu maailmaga võrreldan veidikese kehvemgi, aga taanduda väega hinnana ja tal on sääne jutt. Aastast 27, et ma häälega loesi toda ette. Ma arvan, et praegugi peaks igas Eesti talus ja peres alal hoitama niisugune vaikne rada, kust emad võiksid saata palveid laste pärast puude poole, kust vanad talupojad küsivad nõu, kui tulevik kevade ja Suvi on tume, peaks olema niisugune salakäik alati avatud, mille kaudu talupoegade pere otsib ühendus taevaga, sest need puud on tugevad. Nende otse esinen, pöördunud üles kõrgele päikese poole. Aastal 1927 latikul kirjakeelne tekst, et kas meil on Turada, kas meil on olemas tegelikult Tugatus, et mulle tundus, et latikulandu kodus olema on ja vastel tuuga tuubõhjus, mille vinni haigu Lätikut maha vaikiti, et toll, tuu periood, kus deti selges ja kinemisel ei oletu, kotus vajalik, sest lehel Kelota diaraadion laulsed Mojaadesse dominjõulitsema jäädes Sovetski Sojuz. Tegelikult ju Lattik mahub ühelt poolt lutsu ja, ja võib-olla teiseta parijõe vahele, et, et see on ju hästi sümpaatne seltskond, aga häda selles, et kui lutsu ja pari jõge me ikka teame, siis Lattik on jäänud nagu natuke varju ja vaktsiine. Pole kadus ema asi, et latid imeli usumis, Eesti vabariigi riigimees, mida luts ja Parija, kes ole mitte no pari LS väga halvasti säänest saatust taha ei kellelegi luts kruuse vinni haiguga midagi kirjutada, aga noh, toast tuleb tal välja Lätiku laste jutu omaga väga sügavalt autobiograafilise kaevanada. Ja nagu üteldi ta nuud nagu säänest konteksti tundmist, eks vaid olla tausta tundmist. Kui teda latikud lugeda, siis kõik aita nagu rõhutas, et nime elase mozza seen do mõtisanud imel kõikaid, ümbre võtame võrdluses näituses liivi, et ühesõnaga, kui toda mõtsa yin ei ole esimene asi, siis Peipsi järve, mis oleks peaaegu nagu mere eest. Jah, et see on nagu väga väike mikrotasandil sinule mitu korda ütelnud see niivõrd väikeseks tuse väega tugev identiteet. Lutsu laadsed tegutses natukene ylda tuppa kevade sündmuse ja numa säänse kooli oma Jakuna Lutsam ka sääne Kesk-Eesti enemiste elust kiratlased võib-olla siis ta hajus sütele tasele poole nagu rohkem param üldiselt mõistetava tuukri arusaamine, et kumilil püks, eks ole, et jah, et kui moodus ainult seletad toda, et ega siis vana maanaise ei pruugi vil praegusel ajal kin suvitsel lämme laol pükse kanda, nai peatuda lihtsalt harilikus, et odavad veel 100 aastat tagasi poiskase hammega ringi Yousse pidasid odaniku normaalses, kes on latikud lugenud kiindku karmilt tule jätku neile püksi jalga surutasid, too ei ole üldsegi mitte nii-ütelda nende suur sotsiaalselt parem vastet nama kohe jõudma, vaid too nende jaoks ahistamine, et proovis praegu selgeks teete, too ongi normaalne plats hammega ringi tõmbas ja paljaste jalguga. Et kui modu, kariangev, kõiki nüansse ohus lolli bussijuttu, mida üldse kõneldi tegelikult, mis tähendab rentnikku ja stuugu vahepessa ärel linamaa käive sealkandis aastaid viis tagasi vast laigu ekspeditsioonil ja kuni kultuurimaja juhtiv töötajani vällja siis mõiste on mulle keegi ütelda, mis värvi linaõie inemine, kes pidasi nii-ütelda toda vedasiduda üritus teest ja oppa Zlatsile, mis, kui tähtsa päivam vastlapäid mu küsimusele, et mis värvi linaõie kaija mulle tõsiselt otsa üteldi, et ma iial iganes üllatusi ei ole, seniks siinitsem vaat ja mõnikord oma valge kah sõltus sordist. Et kas, kui palju me oleme lääne linapõldu, kui palju me elemine, ainult tatrapõldu, kui palju tegelikult mjah massami pangale praegu kah laino Lattiku vanem masseva mõisaletud renti. Meil on praegu raha majandusele ta üle, kui palju tegelikult mõistani tuu, kui mooduse saad talve üle elate, sõltus tegelikult tollest, kas öösel pilved rehvasse põlluga otsile vaid rehves kaskile muiale, detoom, lihtsalt läänemaailm, et ütel või teisel põhjusel on toda veidikese raske mõista kud odagoogiadki sinu tulitses aastat andega mööda kooli hoovida kanoya tähendas Milatse põlva, miks väega mütoloogiline asi puudule materjali Lätikumanud tuleb ju ka välja tegelikult niigoteesi mitu korda rõhutas, et Ta väga armastama kodu 1917 on tal, see jutt on koduma. Kae, kas ma olen see asi ikka välja lugeda, et niisugune oli mu väike metsa sisse peidetud kodu ja ma ei oska praegu mitte ütelda, miks ta mulle nii armsaks sai. Midagi tal ei olnud, mis nii suurepäraline oleks olnud, aga iga kord, kui sealt ära tulid, siis oli see tulek raske oleks tahtnud veel kauemini jääda ja siis ta jääb veidikese vahele. Lätu ju lugu nii edesi. Nii armastab eestlane oma kodu, oma maa, et ta võib nutta. Ta nagu nutaks ta laste pärast, niisugune armastus aga on kõigest kõvem kõvem surmastki. Praegu ma naksi, kui ma neid jutte üle lugesin, hakkasin mõtlema, et kas hulga noomis ändseid eestlasi, kes väega armastas oma kodu ja oma maad. Et kas mitte praegu, aga see ei ole müüt, kui palju on tegelikult selliseid a-, teine misi, kes julges ütelda, et me mitte mingil juhul siit ära ei lähe, vaid ma tahan tagasi tulla, või see maatükk on mulle kallis, mitte tollel mõttel, paljude ruutmeetriga hektar vaimas, aga tollane eetilisem mõte, et see on müüt. Ja kui sellest kodust tuleb jälle minna, siis kui vanem oma suudanu, mis kirjutas latikale sama juttu nii edasi, et kodu siis nüüd õieti enam ei ole, aga isa ja ema kingitusena elab südames palav armastus kodu vastu, et kui olulise tolle laol ja ilmselt galatiku hindaja soli tegelikult tina vanemba lõiva latsile hoolimata vaesest kehvast kodust, tolle muinasjutumaa, millest latika on tegelikult ju nii palju, kiro Ta on aga praegu nagu mitu, mida tänapäeva siis ma pelga arvama, et me tahame ikka ikka rohkem ravilisemaid asju vista suuremalt jaolt, eks ole, kodu, pead olema uhke ja kallis. Ühesõnaga, minu jaoks läheb ka piir nagu säält, et Lattiku kodu ei ole midagi säänest, mida sa raha eest osta koduva midagi säänest, mida ei näe me luua oma hingesoojusega ja kodu on siis Komile elatu raskuse koon, mitte ei käänd raskust endanedasele, sälge koduAngus lepitas, kus armasta taskust lülitsedaskozyketes, kus Naadas, et ta ei ole mitte sääne roosamanna last mass, mis vees. Jaan Lattiku st ja võru keelest meelest kõneleb folkalistia Pedagoogikaülikooli õppejõud Marju Kõivupuu Agan sekka Lattiku teksti Merle Jäägeri esituses. Jutu pealkiri on. Tüdruk ja poiss läksid lõunasöögi ajal laua juures tülli. Tüdruk lõi üle lauapõllega poiss ja ütles. Saab ana Niine patone. Kas sul häbi ei ole ka gepak häbeneda? Poiss kostis löögi ütluse peale. Ma pattu ei tee, naisterahva kaudu tuli pat ilma. Seepärast ongi iga tüdi Clazz paatone. Siis hakati arutama, kes kõige patusem ja mis on patt. Poisid pidasid tüdrukuid patuseks. Naise mehel oma naisi ja kõik naised kokku vihtusid, vastad paat olevat meeste pärandus. See kõne ja vaidlus sattus ka laste kõrvu nagu leivaraasuke rikaste laua pealt vaese mehe rüppe. Ja pärast lõunat läks koplis sitika põõsa kõrval, kus poisikesed tüdrukukesega lõuna vahet pidasid kõne patu üle lahti. Algas talu Jaan kes püüdis targa näoga selgeks teha, mis Patton. Vargus, Valsmine Tõse, mille söötmine, tapmine, loomapiinamine, kõik on patt. Patt on üleüldse täiega palju jäägistu teie tuua patone. See seletus ajas põõsa ääre ja aluse kihama. Üks väike tüdruk torkas nagu nõelaga sekka. Siis on Jaan patane. Käe varastas vanaisa tubakud põld Pinele peenes loomade ja tapp, teisi platsi. Jaa, numbatane naersid kõik lapsed ühes kooris. See meeldis niiviisi. Jaan vaikide küsis siis kelle veel maale söötne Koona Smaole imele midagi vaesnu kuma imega kallale. Kas toosis võltsimine, õmm, tüdreclatse võldva töödri Clazzuma patase. See viimane ütlus ajas lõhe vahele. Lõi poisid ühele poole ja tüdrukukesega teisele poole. Poiss oli kolm ja tütar lapsikaks. Üks poiss, kelle eesnimi A tähega algas, nagu ta ise suurustas erinesid ähkiga. Aga kelle nimi seepärast mitte, on see olnud vaid Andrus? See astus talu jaanilappi. Varsti tehti selgeks, et vanaisa tubakavargus ei ole mitte vargus. Et poisid üldse ei valeta ja loomi veab karistama, kui nad kurja on teinud. Hakati otsima uusi patte ja neid leiti kurgiegi Oreze närvat vai lambalaudast närvi, kui vallal ta seal Tiivel rinnust kinnivad. Rahakott, järjev, too patt, patt peab suur olema. Andrus pani omalt poolt juurded, patud edes. Ine püsi Jõksiise. Seepeale küsis suurem tütarlaps. Kas see testi, kus sa ese karmanist, viisteistkümmend, kotkad, äär, varasti, ole too vajal pattudetes päive jäise. Poisid pistsid naerma, küsisid omalt poolt, kas viisteistkümmend kopikat ka mõni Batum toole 100 rubla olnu k 100 ole Vilba tuhandes- nakkas pääle ütles Jaan viskas peotäie maas topitud heinu suuremale tütarlapsele vastu nägu. Tüdruk pildus heinad tagasi, nimetas jaanivanaks patukotiks. Jutt jäi harvemaks. Nii nagu mõnikord enne une tulekut jutuga juhtub palavust liikmede kõnelemise raskeks. Siis ütles Andrus, et tema kindlasti teadvat, mis patt on. Aga ta ei tahtvat ütelda. Teised hakkasid nuruma. Kui tead, siis ütle. Pois laskis tükk aega oodata ja seletas siis. Paat on siis kui suuri asju teedes. Kui väikesi asülites, siis on süüdi. Siis üteldes Team söödenn, kuma põra sulle lee varba suchelista juustupaat ei ole maalases süüdi. Jaan nihutas salamahti oma jala Andrusele lähemale, pani teisele suure varba otsapidi suhu ja ütles. Laoles öödid jälje Hüpassis üles sikutas, vähemalt poissi aluste kisendas. Sa oled ka süüdlane. Tüdrukukesega aimasid. Et kord võib ka nende kätte tulla, viskasid ennid jalule, lubasid ära minna, imele kaebama, kui neid peaks keegi puudutama. Jaan rahustas neid, vaigistas ka teisi poisse. Ja noor pere heitis uuesti puhkama. Nüüd algas vanem tüdruk asja uuesti arutama ja kinnitas, et tema veel paremini teada, mis pat on, kui poisid seda ülepea teada võivat. Ta ütles. Pat hum raamatul, piiblil ja teistel raamatu numbat. Kudi raamatu lugemisJärbid. Küll siis näed. Combat Tom seletus naerdi välja. Aga ta meeldis siiski, tuletati meelde, et vanaisa lugevat alati raamatust patu jälle rauges, jutt rauges ka noorte vaidlete ramm ja uni hakkas peale tikuma. Siis küsis kõige väiksem poiss akvast tuuga Batum, kui tüdriklatsioosid pigistas ja sikutas oma kõrvallamajat last juuksest. Ronis ise ruttu põõsa alla. Poisid, poisid nagu ühest suust. Ei ole. Selle pääle jäi kõne vait. Väike lõunauinak sai voidlejate lastele võimuse lühikeseks ajaks enda kätte. Need olid kõik rahulikud. Patused nende hulgas ei munenud. Keelega on nüüd sääne asi ta keele mõistmise jutt, et keelt on sääne väga keeruline asi, millele väega pahase kumile tule ulitsatel vasta, vene keelt kõnelev minemine ja time küsis mu käest midagi vene keelest. Me oleme solvunud, kui muutuda ei mõista. Unata vene keel on vähe keerulisem, eestlase p ja vastabitan võib-olla kuu Soomegi Vaivologil. Ma arva, et võib-olla asi ei ole ka niivõrd keelena keelopmine, minu meelest on väegade seotud hoiakuga Jaagudu hoiaku omaks sääne, et õitsvaid vene keel oma ala, mis 10 aastat tagasi Eesti lehtin, käve ju windlaisi poolt kirjutatu kah mingi sääne nii-ütelda Tiiduslik artikkel, et eesti keel on väega arenemaldagiilsele, olevitan läänestki, sookategooria tähendas, meil ei ole keelel siis nais ja meessugu ja kui muud üldse sealsel keelel on võimalik korkaalinopad, atom, peramine, uljus, täpselt sääne sõna, lugu, hom tükkis olema ta võro keelega on selge see, et viimatise saasta, enamgi veel, kirjakultuuri siin olnu ei ole niivõrd kuival sealsamal osa keelelam Kirotedu läbi, mõni haige on šansid perioodil, kui varukeelseid tekste on trükist olnu rohkem, Pam, sääne haiku, neid on tulnud heide, mis näitas, et ta tuuberaskaavi kohegi kui jääki arvas, et too on nagu keeleprobleem. Ma millegipärast arvan rohkem betoonmaailma mõistmise probleem, selle kiilgev üten arusaamisega nii maailmast ma arva, et võrokeelsete inimeste maailm on veidukese teistsugune kui toda ainult kirjakeelsete inimeste maailm. Paimovici ütelda nii mudu nagu jääkim ütelnud, küll on vara inem ja rikas, et kui ta võttis särgi seljast ärasisestele hame alale, aga kui põhjaeestlane särgis elas, siis tal oledki muud hinnangu paljas iho ja mina trehvasin Jaan Lattiku Jutega niimodi latsena. Et ma sain raamatu, millest ma sai aru kõigi latikesi on kirjutanud täpselt, et Mõniste Karula keele vahel on suur vahe. Ju ta peaks, nii suur, ei ole ja siis ma küsse oma mamma käest, et näete, kuistu asi siseks, nii Modomme et kõikaid, kõneldased, võro keel on kõnelemise kyll, et kirjakeeles kirjutada, seepärast ongi kirja kiiletadagi äkki kõnela tumeta, mõni inemine saaga, vala keeli kiratatus ja niimoodi, et ma saan nagu enam-vähem kõigest aru, ega ma siis toda iietu latikum. No kooli haigol võrokeelsete kirjanikega sääne lugu, et kirjanduse tunnina otsani topitas ja ühte koma teist seal viil, kes vinni haigu lubab duell, aga väga inemisena maru naljakas kullelda, kus Põhja-Eestist pärit toppajas mõistan neid sõnu nagu õigele välja hääldada ja man päris ausalt tunnistad, mütskad võis kotuse pääl naasmise eest põhiosa kirjandustunnist, kujulise väran koridori aknaklaasi pääl peale selle, et ta nii palju nagu säänest. No kuidas ma ütlen julgust, et kasvalt võla latsiad loessis ette tuugaro keele lugevne toimingu sääne veidrus, way sääne veidra asja haarastamine ja rohkem kui 10 aastat tagasi neid vanu asju sai tegema Naatus siis üits põhjus, mille väga kirjanike teksti ja luuletuse sai kasseti peale korjatused vastu avitas ka Põhja-Eestini neid jutte ja luuletusi, korralikon võla keelen. Mängi, et peabki neid lugema, et võib-olla istub keele kõla või miski tule nagu veidikese lähen peale ja et võib-olla kui mõni põhjaeestihüppaja häbeneda, seda mõista ei kõneldavai läkk nendest tuu pärast mööda, et nad teksti oma väega lasse nii vähe palju kui neid nüüd ka kooli Nopatas etamingu, mäenegi võimalus neid kulleldajatoonia sääne motiiv, mille pärast sai seal seansse asjaga jändama. Jah, kui ma siin praegu kulle ütel või teisel puhul on vaja kohe televisiooni, Nikad rehvess, mõni lõunaeestikeelne sõna, siis tolle põhjal põhjaeestlane sa ei teda nagu välja hääldedes või näide kurja, vai väetu sõna veidikenegi Inemise moodu emadust arusaamiste ütelda tahta pandule rõhu ja häälduseni võisk otsile tükkis naar pääle, et kas toon ka sääne märk, et tegemist oleks nagu erikeelega selle kaeku daam, sääne väikene veidrus siis tollest nagu saate aru, et võib-olla tuuel nagu sääne kokkupuude ja Parhila Kirotose külanud palju võro kirjanikku, võro keelt ja kirjandust siin samal pedagoogikaülikooli Nopaten väga palju nii üliõpilase omake ütelnud, no tagasi aru saia, millest Madis Kõiv kiro kas nältuses, et Kuimududa teksti lugeda, Kuimududa, mõistad, kui tahad keelt nagu ei tunne siis yhes nagu eesti isenesest kultuuripildis laiem balt ja kitsamalt eesti kirjandusest nagu sääne, puudulik tunne, et midagi aseks nagu välja tuua, nii nagu inemini alles nagu massaldava ei rahulda rahu võro keeli Neerukugi äkki nii et nagu midagi oleks nagu puudu, nagu mida asi, et need inimesed, kes tuleb Eestisse elama ja tööle etnosoosi, alu kultuuris laiemalt, tuhanseni triviaalne jutt küll, et olles jää kui Lõuna-Eesti kultuuri mõistet kas täpselt niisama, et Amisi osa Adam sääne nagu ta on, aga põksay tervet pilti, kui teda tunneb. Lattiku puhul on nii, et ta ju alguses kirjutas võru keeles, aga pärast. Enamus asju on nagu kirjakeelsed, kas tema siis ei olnud nagu selline tõsiusklik võrukene? Ilmselt toda haigogu Jaan Lattik, esiEllja kiratada säänest tõsiusklikku, kas mõistet nagu väega sa oledki, vot on tegelikult täpsetu sõma häda, mis on mul hingel ka ommentsigi teema, millest ma võlakeeli hea meelega kõnelejana tunne, et mu keel ei ole sääne konarlik, noh, ma sain see kodudes talu ja maaeluga seotu asja. Ega ma tegelikult ju vara keelentiidest ette ei saa ja Tallinnal on sääne lugu, et nii vähe, kui ma kotundad vada kilt kõnela paratamatult, et on too, et ma praegu käibki seansse sõna, mis ei ole sugugi vara keele sõna. Too on too määne tu keelekasutuspiirkond, on, et selge on see, et Võromaal eine Miisiga juttu ajada masena Varo keeli ahetus ametiasutusena tõnigartsaga. No alati ei ole saanu vaheldada kirjakeelt, ka tarvitada. Tonga mõistetav. Don selgelt juriidika ja säänse asja peate olema kirjakeele Te küla jäänud Lattiku loll sõna probleem, kuda Lätis kas või Viljandi hegi jumalasõna kuulutama, kui ta kiriku ope seal Egatas A smulkele võrokeelseid jutlusi, tina, pidade, kime keelekeskkond ja toel Tõne ja mansse, osa Inemise hingest, vaimu elustu, mikrotasandi identiteet, võttu olenes vääga, palju situatsioonist. Mole isika vaielnud, tähendas. Mul on paar tuttavat, kes ütles, et naise Sukuga aru, millest ma kõnelejad, ma tunne, et ma olen eestlane, maantee on selge, et kui ma näituses lähe noh, kuskile väljamaale siis maale kah kõgepealt male, eestlane ja omi eestingasensid situatsioone Toompeaasjalikult majas nagu selline poliitiline, et selge on see, et ta mütsi eesti riik ja katuseid, kus ma kindlalt julge ütelda, et male eestlane, aga sinna alla või osa tollast minust on ikkagi varakene ja ma arvan millegi pärast, et eks Tulatiku lõkstu on ilmselt sama asi, et väega väikese etnilise rühma keel ja kultuur ja, ja ta on tegelikult eks, ülejäänud suur asi, et ta jõudse teda rohkemal või vähemal määral alale hoita, olgu nad siis kasvõi väljendivai seansse varagiilse lühend juttugadke magaja ummilatsi päält kah, noh, ta Savaru, aga neil ei ole kellegagi kõnelda. Ja kui Sul hiljem kellelegiga nagu kõnelda omaealistega omanud, olen ütlemisi, stiiduslikultuman, sotsiaalsed grupid ei ole säänseid, kellega sa saad kõnelda, kes omanikud Peri siis paratamatult, kus, eks ole, vähemuse, sa võtad nagu üle tolle keele ja suhtleti oled 20 Tallinna ongi, kui palju on vähemusrahvaste seltse oma kodukiike hüpates tegelikult pühapäevakoole, mingil määral ta ikkagi taandus, kui sa saad sellest regioonist välja, tuled kohe see osa keelest ja kultuurist kuulus, et on väga keeruline asi, et ühesõnaga Valomaalamse keelia Tuues elada kõik nagu paiga, aga kummad, tuled aga nüüd talilahe siis mulle tundus, et ta nagu potitaim, ta istus mulla atne paningu kaktus, et ta tegelikult ei kuulu loodusvööndis, aga tammu olemal munandite hääga, aia v maru häänyylanguda mulil häitsemale, mõnikord ta ütles, küljes ta nagu miinikultuuriosaga ta mingil määral andaks veidikese nagu võõrkeha, et mitte noh, väega halvasti ütelda ja külon tatikaga ilmselt läits todasama tee, et mingi osa on ta nii kui nii kui potitaim, kui sa oled sealt välja tulnud, et ta ei oleks päris tuued saadaks nagu juuripidi maast välja kakutud too ja ühel või teisel põhjusel on linemisi varumaalt valla tulnud küll on neidki, kes häbenese, kes belgia seda keelt kõnelda Belgias, et no võib-olla ei ole nii väega täisväärtuslikku, aga mul on nagu sääne tunne. Lätikume Karula päritolu ei ole tegelikult kunagi häbenenud, ta ei ole salanud maha, ta ei ole ka ummi varasemaid võrokeelse kirjatükke niiütelda olematus Kuulutus täna, sest ülejäänud on veel inimesi, kes, kui mõnikümmend aastat tagasi teete tükke peale ka selle mina, kes pekidesse mina, kes need Kerote tuli, üldsitš väikene eksitus nahka, nimi, praegust pressi. Et ta tegelikult essalgega kunagi ess aruta, hinda üle niimoodi, et oi noorepõlvehullusest, et ah, lihtsalt nii. Sõmad ei veidikese nalja nagu Hiiumaa miis, kuidas Talmente nakati nõudma, et ega tõsitsetes võtta time otserdada karul asja mumeelest külanud pesitseb, kui neid jutte lugeda ja nende sisse nii-öelda sügavalt minna. Venne haigu harjutati meid ära, et ka kõik need Pöljetoni, mida lava pealt ette kanti, nudis kõnelda kunagi kirjakeele nende keeles, seal tavaliselt läänegi sääne miksitu murdekeel sõna sõna Tõses kotusest, aga too tähendiga veidikese kohtlast maa enemist üte sõnaga õue Norri tegelikult komi KMI följetonide kaudu Eldu kärna ärni way, mõni Tõnese populaarne tegelane, tolle maameheliku säänse rohmakas sõnapruugi kaudu sai nagu kergelt valitsus ka kritiseeri, aga kuna Tase mooduga siis õue naabri tegelikult ei puua kunagi üles ega ei lasta maha Dane õhupuhastamisväega vajalik ühiskonna ja vastam jäänutusene, noh, mõtteviis ka meile külge selle, et kõik päri nimi tollest aast sealsamas näituses lugeda Põlva kirikuraamatuid siis on vil aasta 1000 ütles see 105 või midagi säänest vääga, palju Võromaa lapsevanem, Pi nõudva pastoritel Detšansid ilmalikke aineid nagu rehkendamine ja geograafia ja mõne muu maateadusi maid või küll Tallinna keelenopata, aga nii armsat jumala sõna tuleks hüpata võro keele ja kui me mõtleme, ei tähenda setu mäenegi jälle sääne 100 aastat. Ütle mitu sõna Lattiku eluiga, et kui palju nii väärtushinnangu oma muu, no jumala sõna oppamisega üldse sääne asi, et nüüd on, on väga erinevaid suhtumist olles, et kas teda üldse opata, kui, siis mäensengeeleni üldse, kellele teed võib ulatusene Nõukogude haiglad on ikkagi küll ainult piki igavust tõtest murdekeel murraku ja ka võro kiil om sääne tola olemise keel ja setu keele peale minna siselduga mingil määrasene harima kohtlase olemise kestnud aht, harimata, kohtlane olla, oleme hästi meelel Võrumaal, kui ma ütte võro naase käest ja oma nurme pääl Kardokat korjas ja reisiga talgu Liisiga kõvasti. Kõnel ma küsida, kas ka võla, keelentiid või midagi tuugaimule kurja pilguga otsa ütelda, ärge te arvake siin midagist, ma oskan eesti keeles kah rääkida, vällja punnik, Kaied, võõra sinemine, et hirmsa hirmsa häbi on, et, et noh ühesõnaga Malex harika paljugi, mis ma kootundi, et on seal hoiaku küsimus ja täpselt niisama arvates eesti keelega otsile kummi Kaini praegu nii oma Pedagoogikaülikoolile oma osakonna professori Martin Ehala koolilaste seal teete, küsitluse näidasid odadegatu, eesti keel ei ole praegu ka enam mingi erilise tuurse tunnused, nii paljugi. Ladze võimalusel vaheta siis selle mõne maailma keele vastu ja teil on paremini edasi jõuda, nii et hierarhia värke mans redelipulga pealt 200 ka, aga teisalt tegemist on ikkagi inimesega, kes on kirikuõpetaja. Pere on religioosne olnud, tähendas no momendi tulevaselt välja ma kai suhtumist rahvamuusika Ahegi nähtuses, et lõõtspilli, Lätiku vanem või mittetuhande arenguõllel täis taha ja kuradi ütlemise pärast hulga suur pahandused lõõtspillikülapoiste joodikite pill seal sõnal jumala poole pöördumise seenel religioosne vaim kumas läbi pükstest, sest kah, et tal on selline suhe ilmselt maast madalast olema nüüd njuuton, Lattik kirjutas, et kui moodu mehi ära oma Edimiselt sündinu õiguseta piiblimotiiv, kus Jaan Lattik tegelikult vastu traditsioone on tuulats, keda koolitadas esimene koik või tähendasite sõnaga siis esimene koikesi nagu kooliharidust saama tões kodusele tulem kõvanud pähe ja ime anud Jaanile, andes nii mõnegi patu tolle pärast, et Jaanikale mõist lugeda ja üldse teratsem tul religioossus on olema, on ja võib-olla 1000 väega stereotüüpne ettekujutus, et eestlane on nagu sajandeid olnud sääne, ateistliku maailmavaatega imemine võib aga noh, tollel mõtteni aheta sõnaga ta nagu päris täpselt ei. Tiia, mille sisse tiime parasjagu usk paistvas küll niimoodi, et see pere on nagu usk, no ristiusu jumalat jumala too, kes mida hindaja jumalas tege, tegemist on olluse, arvestatava kristliku perekonnaga tuu või olla kah nüüd see asi, mille pärast Tatikus saiust sääne niiskes lubasi ja pidasi oma jutluse kalula käricon ühendada siis ka oma vanematele, kes on seda alles jäänud võimaluse. Sellepärast, et kodu on kehv ja hariduse andmine oli ikkagi tollel ajal küllaltki suur luksus ja amet pidi olema sääne, et see asi, eks tasa, teenina kulutuse, mis happy sekredetuvam, et nendest juttes kummast välja tegelikult, et et tegemist on ollu, siis tõesti säänse religioosse perekonna Kuulame Jaan Lattiku ennast, see lindistus on 50 aasta tagune. 1000 952. aastal detsembrikuu algul ma sõitsin Kanadasse ja Ameerikasse, reisisin ja rändasin seal ringi mööda noid mõlemaid suuri Maydia riiki. Juurdlustasin kirikutes ja rääkisin rahvahulkadele rahvakoosolekutel. Olin seal kogusummas ühe, terve aasta. Jõudis kohale oktoobrikuu 1953. Hakati juba varakult seletama, et minul tulevad varsti üks tähtsam sünnipäev. 75 aastat tuli mul siis pidada lahkumise jumalateenistusi Ameerikas ja Ghanas mõlemates kohtades. Malepetasin jutluse järgmise pildi ja sõnadega. Kui ma nüüd astu üle pikkade aastate piiri tean mina, et nood päevad, mis mind ootavad, on jahedamad ja neil võivad olla niisked käed. Tuleb aeg, kus mugantsi ja kõnetooli ümber jääb tühjaks. Ei ole ühtegi kuulajat ja väljas templi õues keegi enam ei kinni. Ka see inimene, kes oli mulle elus väga armas, võib-olla kõige armsam ei taha mind enam kuulda, läheb külma sammuga pilgust mööda. Templi uksed on suletud, teerada peaukse kõrval uste juurde paksu rohuga üleni kasvanud. Siis ma teen nii. Pretançainal tempi, peaukse suur roostetanud võtmed. Keeran karjuva luku lahti ja astun kirikusse. Seal ma pean üksinda jumalateenistusi ega kirikukella äi helistada, sest kellalööja arrolainud orel vaikib ja organismile ei olnud võimalust ja aega osa võtta. Räävil kantslist üksinda räägin altarit oma jumalaga. Mis ma kuuliorel hakkab hästi tasa mängima. Seinad muutuvad märjaks, ajavad. Niisugust välja on päri pisarate moodi e-kirjad, mis mööda säilinud. Allan erinev. Ma räägin seintele magisi, oreli, kes sind puudutas. Kas tuuletõmme oli see Aclatoonist suletud? Mäng, laene, etapp, käibemaks, Malaulankaalsel? Mulle tundub, et kas seinad, vaat kingi tantsule altar. Köik kaun saanud võime kaasa laulda. Ma ei ole üksinda olles ka mitte tempis, üksinda. Mul seal sõpru küll. Kui rahvas ei tulnud, see midagi ei loe. Tõstan käed ennistades ülis räägile õnnistamises sõnu läbi tühja tempi, ruumi käib, tagus salakui, kui tõuseks kogudus püsti, õnnistuse sõnu vastu võtta. On päris imelik tunne mull. Kui lahkun kirikust. Et seal mängib tasaorel. Ja kirikukellad helisevad. Jaan Lattiku esimesest armastusest kõnelesime päeval, kui tähistame kirjaniku ja riigimehe ning kirikuõpetaja 120 viiendat sünniaastapäeva. Stuudios oli folklorist Marju Kõivupuu. Jaan Lattiku jutte lugesid Merle Jääger ja Riho Kütsari. Katkend Jaan Lattiku jutust on pärit heliplaadil, mis välja antud vanameistri 75. sünnipäeva aegu. Meie saatesarja toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.