Tänane muusikaline tund on Nõukogude Liidu rahvakunstnikust Arno vabadžanyanist ja tema lauludest. Arno tubadžanyannoni helilooja, kes kirjutab muusikat nii tõsises kui kerges žanris. Kontserdisaalides kõlavad pidevalt tema sümfoonilised ja kammerteosed maailmas silmapaistvamatel muusikute ettekandes. Kuid käis traadi muusikast, peab helilooja lugu. Ta ütleb, kui ma mõistsin, et see muusikaliik on väga populaarne noorte hulgas otsustasin hakata laule kirjutama tema. Seda enam, et minu meelest on halb laul parem halvast sümfooniast, kuna ta on lühem. Arno põbadženjani loomingus nõrku laule peaaegu pole. Hiljuti, kui Moskva ametiühingute majas samas saalis toimus Arno Babadžanjani loominguline õhtu andis muslimmago Maieff helilooja lauludele lühikese ja tabava iseloomustuse, öeldes. Ma olin valmis Arno vabadžanjani laule kasvõi hommikust õhtuni laulma. Olen kindel, et see sümpaatia pole erandlik. ARNO Babadžanjani lauludel on mitmetuhandeline austajate armee. Neid esitavad rõõmuga paljud lauljad nii meie maal kui raja taga. Arno vabaksenjani laulud kõlavadki täna mitmete maade estraadisolistide esituses alustab värdos Kircoorov lauluga mu kodumaa. Rahva. Ja. Üheks Arno vabadžanjani laulude aktiivsemaks populariseerija ks on muslim maguma aias. Solisti ja helilooja koostöö kestab juba aastaid. Oma esimest kohtumist Arno Babadžanjaniga meenutab muslimmaguma aias. See oli 10 aastat tagasi. Õppisin tol ajal alles konservatooriumis ja olin estraadil nii-öelda tundmatu nimi. Meie esimene kohtumine leidis aset Moskvas helilooja kodus. Mäletan, et olin algul pisut kohmetu ja tundsin suurt aukartust helilooja ees. Kuid Arnold vabadcianjaani külalislahkus, mõnus huumor ja kõikvõimalikud maitsvad kaukaasia toidud hajutasid peagi minu arglikkuse ärnumbabadžanyannistus klaveri taha ja palus mul laulda. Tõin lagedale kogu oma repertuaari ja vist veel enam minu laulmine naisheliloojale meeldivat, et juba järgmisel päeval kirjutas ta mulle laulu, milles oli imehästi tabatud minu interpretatsiooni omapära. Laulus oli lüürikat ja dramatismi koliga itaaliapärast pelgantot. Selle laulu nimi oli tus. Ka Arno Babadžanjaanile sümpatiseerib noor laulja, meeldis tema särav hääl ja võime hingestada lihtsatki meloodia. Sellest esimesest kohtumisest peale tekki sarnoobabadžanjani ja muslimmago Maire vahel. Hea loominguline kontakt ja edaspidi Valizarnobaczen Jan oma laulude esmaesitajaks sageli just muslim magu Maijevi. Purjus soov kõikjal mis. Meenutusi helilooja lapsepõlvest. Sündisin ja kasvasin Jerevanis. Noil aegadel polnud seal ei ooperit, raadiot ega sümfooniaorkestrit. Oli ainult pioneeride puhkpilliorkester, mis sageli marssis linnatänavail. Seepärast oli minu lapsepõlve peamiseks muusikaliseks meelelahutuseks selle orkestri kuulamine. Musikaalsuse olen arvatavasti pärinud isalt, kes oskas mängida kõiki armeenia rahvapille. Minu rõõm oli suur, kui isa muretses koju harmooniumi. Hakkasin kuulmise järgi mängima. Olin siis alles viieaastane ja käisin lasteaias. Ühel päeval, ütles kasvataja meile. Täna ei lähe me nagu tavaliselt parki mängima vaid hakkame teie kuulmist kontrollima. Meil on külas onu Moskvast, kes oskab seda hästi teha. Järjekord jõudis minuni, onu mängis akordi, mina kuulasin kinnisilmi ja pidin seda pärast kordama. Pärast kontrolli ütles onu mulle. Sul on hea kuulmine, poja õppi kindlasti muusikat. See oli 1926. aastal ja too tore onu ei olnud keegi muu kui tuntud helilooja Aram Hatšhaturjan. Aastaid hiljem, kui olime juba kolleegid, meenutasin talle seda kohtumist ja ütlesin, et tema oli esimene, kes soovitas mul muusikat õppida. Oma esimese helitöö kirjutasin kaheksa aastaselt panin sellele pealkirjaks pioneeride marss. Nähtavasti tolle jerevani pioneeride puhkpilliorkestri mõju all, mida lapsepõlves tihti kuulasid. Arnold vabadženjani muusikutee algas Jerevanis ja kuigi edaspidine stuudium viis noore muusiku Moskvasse säilitas ta sidemed nii elus kui loomingus Armeeniaga ja Armeenia rahvamuusikaga. 1948. aastal lõpetas Arnoobobaczanyan Moskva konservatooriumi klaveri erialal. Kompositsiooni aluseid õpetasid talle sellised tuntud professorid, näguševaliin, Hatšhaturjan ja teised. Arnold lobisen. Jann on armeenia heliloojate liidu liige. Nii et ta on mees, kes oli ühe jalaga Moskvas teisegi Armeenias elab ja töötab, pealinnas suvepuhkuse veedab. Aga Armeenias. Südamesse on kasvanud Armeenia mägede ilu, roheliste aasade mägiojade ja lamba karjadega. Kuigi helilooja tööpäev on väga pingeline, leiab ta aega ka muudeks harrastusteks. Arnotodaksianjani hobiks on sport. Nooruses oli ta ka ise aktiivne sportlane, kuid praegu meeldib talle enam spordivõistlustel kaasa elada. Tema lemmikspordialadeks on tennis, hoki ja jalgpall. Pöialt tuleb hoida nii Moskva kui Armeenia meeskondadele. Heliloojale meeldib ka reisida, tal on isiklikud kontaktid paljude maade muusikutega. Korduvalt on helilooja viibinud sotsialismimaades mälestuskillud, neilt reisidelt on jäädvustatud tema lauludesse. Arno popaczanjani laule esitavad paljude maade solistid. Kõige enam meeldib heliloojale oma laule kuulata pulgaarlanna Lili Ivanova esituses. Järgnevalt kõlab Bulgaaria solisti esituses laul Kirill. Laulude loomisel on väga oluline hea koostöö helilooja ja poeedi kaasautori vahel. Viimasel ajal on Arno vabadžanyann kirjutanud palju laule Robert Rostesseltski sõnadele. Muusika ja tekst seostuvad neis lauludes kergelt ja loogiliselt. Küsimusele, kas ta kirjutab muusikat valmis tekstile või valmib enne meloodia, vastas helilooja. Kirjutan nii ja teisiti, kuid sagedamini valmib mul enne meloodia. Minu arvates on laul nagu muusikaline reportaaž, kus väljenduvad isiklikud tähelepanekud ja elamused. On vaja, et poeet seda mõistaks. Nikolai Schumine esituses kõlab laul kohtumine Rubertrustessenski sõnadele. Žanriliselt on Ärnobaczanjani laulud laiahaardelised tantsumeloodiate ja lüüriliste laulude kõrval on helilooja loonud ka patriootilisi ja kodanikuteemalisi laule. Temaatiline laul rahva hulgas populaarseks muutuks, tuleb nii muusikaga tekst eriti hästi kirjutada. Mind ennast rahuldavad temaatilistest lauludest kõige enam poisid seda ei ole. Meile on selline saatus antud meie nõukogude inimene. Viimast laulu kuulemegi Georg Otsa esituses. Redi. Jaan Peets müreemiast koosnes Nebraska. Kaader keemiast. Sawyer. Surra. Kõnnisammu eest. Dakorday takk, roos. Savikaitsjana. Saksa riik saab ju sees? Kade? Sarjas köik. See poodi. Toorääkimine Joosseaiili Mašniebrasku. Trump. Siin koormezeri Koju soomlaga, Slavia. Helilooja laulude hulgas on pärle, mis juba aastaid püsivad Nõukogude populaarsemad estraadilauljate repertuaaris. 1966. aastal võitis Noopabadžanjani laul ära rutta itaalia laulukonkursil. Suure auhinna. Kuuleme seda laulu Hispaanias solisti Horhe luistadžeeco esituses. Siin. Poolega on ka. Teeni ladu. Žanri. No. Mu. Lõunaid. Enne Ta aga Kaarel. Tundi. A la no Aldo. Lootu. Milline laul heliloojale endale kõige enam meeldib? Autoril on selle üle väga raske otsustada. Arvatavasti see laul, mida ta parajasti kirjutab või kavatseb kirjutama hakata. Aga olemasolevatest on raske valikut teha. Kõik nad on nagu sinu lapsed ja sa ei tea, keda sa rohkem armastad. Kujust valima peab, otsustaksin kuradiratta ja laulu hüüa mind kasuks. Olid. Olid. Müüa siis, kui on Üheks Arno Patšanjani uuemaks lauluks on Robert Rostessenski sõnadele loodud pulmad. Selle lauluga, mis kuulub 1971. aasta parimate nõukogudelaulude hulka. Lõpetame muusikalised tunni, esimese saatelõigu.