Tere õhtust, stuudios on toimetaja maris Johannes. Algab saade Lõuna-Eesti kirjandusest. Üksik täht on täna tartukeelne. Näitleja Tõnis Rätsep loeb katkendeid Mats Traadi 2000. aastal ilmunud ja Tuglase novelliauhinnaga pärjatud jutust kohtupeegel. Ja kirjanik Mats traat on ise ka meiega, et arutada nii keele ilma kui suure ilmaasju. Aga nüüd Mats Traadi jutule. Tuul puhkaknaklaasilt pragunes kiit jäädvaka, nii kui Hayden sadu enam, kas sinu perre, tõsi, oledki ju ära unetu ja tsiviilkõnelejad esikiidad oma kallist kaduvad emakeelt, koostavatsigi mõistid, arusaajaid, mustatäpimees, pudinenu iilt. Verbi ähvardas sulada, suust puhkas aia vanem bidee. Tuleviku tuul tartu keele puust ja maha kisk peramisele. Maale Tartu keelde pakku. Mida ta tähendas? Lähen peitu. Ja eks muidugi arhailine arhailine ilm, arhailise, mil me ütleme siis niimoodi murre ja kõigi sellega seotud murded enamasti. No meie oludes vähemalt on ju, on talurahva keel maainimesed, rääkisid mured. Kui ta läks linna, siis kadus ära ja murre suust. Seal veeti seda maaka märgiks. Tänapäeval võib-olla eesti keel ise on juba maaka märk, kui Euroopa liit. Kohtupeeglis on Eesti talupoeg Mats Traadi Tartu keeles kirjutatud teksti loeb Tõnis Rätsep. Kogukonna kohtu ET tulli Kaarel ver ja kaebas, et kui tema kevadel 1874 endisest elukohast ära kolin, siis utsu talu peremees Jaan vaha temale kohtu mehega järgi tullu. Jamsele kappimis kadunud Liis stuki varandusest põetamise eest tema kätejäänul lasknud kohtumehel kinni panda. Ning Kaarel Verevi kra, mis iluste kappisisse ollu pakitoom saanu välja ammutedus, jomm temal tee peal kõik need taldrikuid tassimis kapinullukatskillen. Ning viinu Jaan maha selle kapi oma talule ja pannu rehe alla. Ehk ei ole jaan vahel selle kapiga midagi tegemist ollu. Sest jaan vaha olla liistuki temast jaan vahest käima peale saanud omast aiast ja ussaiaski välja ajanud. Ja olla deme kaarelver selle liistuki armuperest oma majja võtma, sest et liistuküttel noh kui tema kohta ei ole leidnud, et kui ta koskile teenistusse ei saa, siis tema poob end ääre. Ning sealt teeme majanula liistuga jaan vahest käima peale saanu maha saanu ja oleva Väiga raskes laste vaevas ollu. Aga tema, Kaarel Värv olla mitmest paigast rohtu toonu nimelt vaalust kaits kõrda ja kui katsest üits kõrt nuustakule, niisamuti õitš kõrt ja ka vanamoor olev mitmest paigast toon. Ja kui viimaks liistuga pärast lapse sündi kommete ärajäänu olla tema, Kaarel verev neile teda Mõsknukatekümne kotka eest viina toonu ja tema veel paljude muude asju pääle kulutan Aga kadunud liistu, kui tema leeven, ent näost juba Kuletanud, nii kui vahaküünal lubanu, et kõik peab tema järgi jäänud varandusest ära mastus saama. Aga enne liistuki surmaollu kadunud Liisu vend Hans, tukk välja teeninud soldat sõsara varanduse ära viin. Ja liistukis sõsar Katrinadel Tullutada tõbe ajal vaatama, aga kui Katrina Kellomanakana ära minema, on temal liistuki löötellu sõsar mässina mulle Berenduses. Lubad, kui sina ära kuulata. Ning tema, Kaarel verre vangulnu, kuis liistuks, sõsar Ale kostnud. Mina mõtlesin, et sina tulid minu armust vaatama, aga sina tuled minu varandust otsima. Mul ei ole sinule midagi anda, kui minu juuksed pääde. Ja kui kerku härranid sinule lubab, siis lõika need haua ääres minu pääst. Aga Kaarel verev kaebas, et tema olla põetamise peale kõik ära kulutanud, mis liistu piluollu. Ja võtnud ema Liisu ravitsemises Moostakult, August Sastrovi käest veini ja muud, niisamuti Schmidti saia poodist, vesikringlid ning viimase hea alles paar nädalat tagasi äre massma. Aga et sinna jäänuse liis duktikat, mida keegi ei olla Berinu, siis olla tema, Kaarel Värv, lasknud üleval nimetatud kapi ära parandada omale. Ja enne kui tema nakkan ära kolime, olla küll jaan vaha tema poole tullu ja ütelnud, et see olevat liistuki venna Hansuga. Olgu küll, et Cap nüüd kaarelverry käänum ei võivat temal, laske seda mitte ära viia. Aga tema Kaarlverv olla ütelnud. Kui minule kõik mastus saab, mis mina liistuki pärast tule vaeva näen, siis võid kappi saada. Ollus, ystemagaaril, ver Liisukapi vankri peale pannud kõge oma kraamiga Kossis, jaan maha, kohtu mehega järgi tullu ja lasknud kappi kinni võtta. Aga tema selle läbi suurt kahju saanu nii kui enne nimetud ja nõuab nüüd kahju tasumisest 10 rubla. Ning andnud ta tunnistajaks üles utsu näitsiku anum Arrana samast talust. Peep Jakobsoni. Ehk nemad küll sealmann, eks ole, kui liistu pere missale otsa nulli. Aga seda asjatarreste teadvat kinnitasid Jaan vahateenrid ühest suust, et see KaPomdatest oluliistuk jooma. Jaom, tool, otsu rehe all. Aga kui Jaan vaha suure tüliga liistuki aiast ja ussiaiaski minema ajanud, sest et nakas sõbrustama anuma rannaga on ta selle kapi rehe alt välja haid viirde vihma kätte tõstma. Kost kaarelver sellepärast liistuki surma olla nuustakule viinu ja lasknud tisleril kappi, siis see rattur rotimulgu kinni panda. Aga siis üleval nimetatud kapi jälle tagasi toonu, ent seda kõrd mitte uut sulle, vaid oma talule ning olla see vana kapp ja üits kaet tukasuk koguliistukist perre jäänu võrrandus. Ja saab seesinane kat kogukonna kohtukeeluala pantut ja jaan vaha, käte utsud talu reheala Ojuland. Enne veel, kui kohtukulli ette astuvad järgmised seletajad kõneleb mats traat novelli tagamaadest. Kui rääkida kohtupeeglist eraldi, siis seda novelli olekski tekkinud, kui looming oleks pöördunud minu poole. Ja siis ma hakkasin lehitsema oma vanu ühikuid, kus mul see väljavõtteid tehtud väljakirjutusi, Tarto arhiivis vallapaberitest ja ma leidsin ühe niisuguse. Need lood ja asjad on juhtunud eri valdades, aga see pole tähtis, kirjaniku asi ongi kõiki kokku monteerida, kokku sulatada, see on tema ülesanne. Sest ega paljud arhiividokumendid ise ju ei ei muutu novelliga romaaniks. Ja noh, keel on huvitav seal. Tegu on Tartu murde baasil tekkinud kantseliidiga. See oli kasutusel ülemöödunud sajandi kuue-seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel vallavalitsustes valla kohtutes praktiseeris niisugust keelt näed selle muutumatuks, millest selle eripära siis on seal palju Germanismi loomulikult, nii nagu kogu selleaegses eesti keeles ja isegi veel tänapäeval leidvat humanism. See on üks asi, aga teine asi on see, et ajalehed ilmusid raamatut ja sealt on võetud osa vorme üle. Ja need on kohaldatud murdeoludele. Ja sellest tekib imelik segakeel kohtupeeglis. Ma püüdsin seda esile tuua niisugusel kujul, nagu ta nendes paberites esineb. Milles see seisneb, seal on, kasutatakse kirjakeelevorme murdel ja kirjakeele grammatika murdevorme on siis kohe kirjakeelele nagu nendest ja rahastavad teatav koomilise efekti. Ma arvan, et need kirjutajad ise seda ei tajunud ja aga võib-olla tajusid, ma ei tea, seda, ei oska kunagi öelda. Valla paberit ja vallakohtute tabelites on väga huvitav, et sealt tuleb väljakirjutaja vaimne intellektuaalne tase ja tema haridus, haritus, kes võis linna kooli lõpetanud, kes kihelkonna kooli, kes kui palju kes oskas saksa keelt paremini või arvasite oskab ja nii edasi, et kõik see ei kajastu seal seaduses küll, tõsi küll, jogurti tõlkis Tartu keelde ja Talurahvakuulutajat omal ajal. Et see andis isegi teatavat tuge, võib-olla ka vallakohtus ja vallavalitsuses, aga jah, muidugi, kui tunnistavad ikka esimeseks keeleks põhikeeleks eesti keel keskmurdele tuginev Põhja-Eesti Tallinna kee Tallinna kiis siis eks sellele muidugi toetuda igas mõttes ja seda pilti peenemaks ja paremaks pidada. Aga sel ajal, kui kohtupeeglis 1800 seitsmekümnendat aastat, see oli enne venestusaja algust. Maarahva elust-olust 19. sajandi seitsmekümnendatel kohtupeeglit loeb Tõnis Rätsep. Hans Stubb ning Katrina, kel talurentniku abikaaskerku vallast olli Tullusiletama liistuki Peranduse asja. Sest et Katrina, kellel ei ole sugugi rahul, et Hans viil liistuki eluajal kaetu kasuka, sõsar agrammist ära viinu ja temale Katrina keelile ei ole midagi Berenduses jäänud, mis mitte õige ei ole. Aga liistukiles olete tütegi tõstamenti, siis nõuab Hans, dub kui vend ja vaene inimene endale kaka. Et las tema sõsar Ale Katri rünna, kellele sedaviisi sul seal neid kappe ja kirst Esigi terve ilm, ent minul ei ole koskil leiba hoida. Rotteist. Istmele, Katri kostis, sul on kas Gia Suleegalbolüteni, Joosep. Aga Hans Tuck hakkas hirm ütles välja, kas Solliminutentsik, aga ta läits Kaarlippeni nahka. Ent kohus mõistis kasuka Hanstukile, sest see juba tema käes Kaarel ver ballel kohut mõistan stuki üle ja tema vereva koera kevade poole talved püssist maha lasknud sõnadega. Nii Smiist vasta kaitsmist kassi vastu. Ja siis ülalnimetatud koerad topp, nui järve mulku kost, tema, Kaarel ver inimeste eleheide tarvituses vett võtta. Ja Veevadjeen ollu, obene tollest püssilaskmisest, nii ta ära heitunud karanud pysti üles murdnu vehmarjäära ja tahtma mõtsa joosta, seejuures sadanud tema Kaarel verre v vaadi otsast maha ja õhkkva päega vastu jää. Ja ollu temalt tollest meel pääst ära ka jäänuda väega nõrgas ajanu öösel rumalik jutt. Aga Anstub tõi põhjenduseks, et tema Kaarel Verevi peni ei olevat ülebe lasknud Elle vana soldati Ahal kassilge igal pool peremehega ühes kõnni. Ja ehkki tema koer olis soldatid näta saadena alati väega üles ärrite, tulin hakanud käredad Aukmates või kannatada, kui soldat temaga vene keeli brass. Ja niisamuti eskannata koer, kah antsu Ahcacassikijat, temal lolli nõna veritses krats, kui ta viimaks talvel reheahju korstnat tüks, kui soldat käis tema, Kaarel Verevi talus au vedamises, hobust küsimen. Ja kas oli peremehe järele Joos nõiavana soldat? Jää kassi, hoiad, see hoiab ka obest. Aga Kaarel verre ütles välja mett küll, tahime kassi, korstnajala sihest, kus ta meid Kõllaste Silmega vahtsi kui vanaisa vaim välja kisku, aga peni läits väega ägedasse jõudsee jaole enne kui inimese. Ja on ta selle aha kassid talvestile lahkno niiet ütleski roitsimine Savita, ehkki küll rahvasõna ütleb kassi keele pääl kaheksa tõugu surmarohtu aga koera keele peal üheksa tõugu ohtu. Üleüldse oli asjaga palju vaeva, ent tema, Kaarel verre oma koera ega ennast koera omanikuna süüvi alusesse ei tunnista, ehkki neil mõlemil silmne operast katski krävitu olluva. Aga kui Parila Hans tukk on minu peale kaevanu, et mina olev lasknud juut rosina lummelda endale aha kassinahast mütsi ja kandvat seda avalikult mõnitusest kaege, mis mina võin vaese inimeseloomaga teha siis on tema minul laimanu ilma ning inimeste Een, missuguse teo eest deme, Kaarel verev ballel kohtult kaitset. Mõistet tühja. Kohtupäeval Juliette Jaan vaha ja tõstis kaebust, soldati naise maaladuki vastu ja tullu tema talule nõudnud kurjalt endale kappi, mis liistukist järgi jääl. Aga kui tema jaan maha ütelnud kat. Bon kohtukeelu all haavanu soldati naine tema ammu sõimanud teda jaan, vaha varglikus austuseta inimeses ja hoora päälikus ning ähverdanu utsu talu maha palutada ning Äraetade tuhk peab asemel olema ja ballel tema jaan, vaha soldati naist maa-alatukki niisuguse cropi ülevalpidamise eest kohtul karistada. Ja sai küll mõistetud, et maalatuk peab kolm nüüd päiva oma tegude üle aru pidama vee ja leiva pääl. Kergkoeraga hüppas Joosep kunagi oli peale tema majapidamist Väiga puudulisel viisil edasi ajanud, kelle pärast kõik hoone lennu hukka sai ette kutsutud vöör, münder, peetergitskia seda Joosep. Sageli majapidamist, mis aasta-aastalt Sandemusle pidi üle kaema. Ning, ja siis üles andis see küll doteom, Joosep Nagel oma majapidamist nii hästi maade kui hoonete poolest oma last nuka minna. Sest ei ole demoonid paranda. No ei ole maad kõrre pärast ja omalajal harinu mille pärast tuleb, et Joosep Nagel ei saa parajal ajal oma rentimas, sai vallatalitusi täita ja sellepärast kõigil vaevas somm. Ja anna hakanud on majapidamine tagurpidi minema siis, kui tema abikaasKatrina keel mõne ajasta eest ajanud talust ära oma sõsar liis tukki. Sest Joosep olla nakanud liisule silma heitma ja seda vanem sõsar ess või kannatada. Aga Liis oli töörühma inimene ega ilmaga väljas ning kõndis raudadraga kesapõldu, kui Joosep kõtu võluga sängis puhanu ja Katri, nii saate kaarte alt kanapesi otsinud. Ent palkide asjas ei saavat tema Peeter kits enam selget tunnistust anda, sest see juba kaheksa-üheksa aasta tagune asi on kui tulekahju hollija vald hoonete ülesehitamises palke andis aga 40 palki, neist, mis Joosep Nagelile, kuna kanti on palutatus, saan. Ning kuus palkjom, Joosep Nagel temäele Line, Annu ja küll üte laudakis ehitanu, ent tema, Peeter kitsaid ja kui palju palke sinnalen. Arvas, aga, et mitte kõik palgid ei võinud sinna lõpp peda-Aga tunnistaja Hans Matsin ütles, et seda juba kaheksa ajast aega tagas Joom kui tema Joosepi mann sulasena teenin. Ja peremeest tol ajal küll ehitanu neist palkidest ütel lauda ning Tõi seal lauda laestsaluga. Seda puumaterjali pruugitus. CA tall aga ehitatud palkkellad puust. Ent Joosep Nagel ja ette kutsutud ballel temaga veel kannatada ja lubas kõik nõudmised stetel. Ning sai mõistetut. Joosep Nagel peab kuni 10. aprillini 1875 ehitama endale uue aidaa oma majapidamist, põllude hoonet. Ja aina maade poolest säädusliku kõrrabele edasi ajama, muidu võib omast kohast ilma jääda. No niimoodi, mis ma siin oskan selle peale öelda, mina olen praktik, kirjaniku asi on ju töötada oma tööriistaga instrumendid, keel on tema instrument, nii et paljusid asju ta tajub, kasutab vaistlikult. Ta oli iga hetk, hakka mõtlema, kas see vorm on ajalooliselt niisugune või naasugune, vaata kuidas need sõnad suhu sobivad ja püüab inimest iseloomustada karaktiliseerida keele abil ja et oleks individualiseerunud keel muidugi kuju ei teki tänapäevane kuju loomisest suurt midagi, peeta pannakse kõik ühesuguseks, hõljetonistlikus, laadiskamine, vanema kooli inimene olen katsunud koju luua ja elu, aga keele abil seda iseäralikku keskkonda, milles need inimesed elasid. Tolleaegne keelekeskkond oli üsna monoliitne veel, rahvas rändas vähe, rahvas edasi omaal. Tolle ajas kaks kolmandikku Eesti rahvastikust maal, Eesti ajal, esimese Eesti vabariigi ajal ja lõpus või isegi niisuguses kohas nagu Otepää kihelkond, kus linnakeskuse tööstust ei olnud ja ei olnud isegi nõukogude ajal on see murre tükati säilinud, praegugi ta ei ole enam nii puhas. Muidugi. Kuidas siis oli ja ei saagi olla skool ja televisiooni raadio või töötavad selle vastu saagi olla, need hävitavad keele ära. Aga siiski substraadinaadi ta ikka esineb ja mõned minu ealiseltki mõned vägedusa puhasta veel, ma tean oma sugulasi, kes räägib väga puhast, murdekeeltel koha peal. See tähendab, et inimesed liikumat ära oma elukohast kodukohast. Aga see murdekeele saatus tuletab meelde paljude väga väikeste rahvaste saatus. Nendelt lähevad linna, kus jutt käib teises keeles, teises keeles, kus nende keelt ei oleks vaja. Et keel toimiks, murje, toimuks parimatel vastav keskkond ja ka elujõuline keskkond, mitte nii, et natuke seal v kuskil keegi midagi, see on siis kadumine ikkagi hääbumine ja. Veel mõningaid märksõnu, näiteks raha. No milline oli suhtumine rahasse, võeti väga hästi lugeda kohtupeeglist, mismoodi suhtuti sellesse ja kus inimene kadus seal juba ära käest, laps alles pärast leiti, pooleldi ehitanud avastati, et on niisugune asi olemas, võlakapp kapp ja see põrand oli kasukas ja mis seal jaotati, mäletagi enam. Noh, niisugune suhe see on tänapäeval. Et suhe olemas kohta peegli puhul ma võiksin veel öelda, võib-olla nii palju, kui ta ilmus, siis helistas mulle Ingo Normet Helsingist ja ütles, et see oli tema. Selle suve lugemiselamus oleks tahtnud sellest teha etendust. See on ju kõik olemas tänapäev, tänapäeval see raha, raha raha ja varanduse ja päranduse ja protsessi, millest koosneb 24-st kohtu protokollist praktiliselt. Ma ei taha ennast kiita ega laita, aga ma ütlen, et niisugust vormi ma ei tea kuskil sky novellis kasutanud. Mul ei tule küll ette, et ainult kohtuprotokollides koosnev järjest kutsutakse keegi teisel kes tolleaegsel vallakohtul oli kohalikus elus ikka väga suur autoriteet. Seda on praegu raske ette kujutada. Kui lugeda neid protokolli asju, siis muidugi kohtunikuks valiti kohalikud inimesed, tihtilugupeetud inimesed ja nagu öeldakse, kõrgelt eetilised, motiveeritud inimesed ja seaduseraamatuid tõlgitud muidugi, sest ehk maakeeli Nendest veidi väga täpselt kinni uuritud neid seaduste vastavust otsustele vallakohtuotsustel ja seal oli väga väike protsent, kus oli eksitud 0,0 midagi ja nii, et see oli nagu aamen kirikus, kui kohtumees ütles selline vallakohus, luterlik valla kaugus, kus seadust austati, tsaaririigis austati seadus seaduskuulekas talurahvas. Meil räägitakse omavalitsuses ja omavalitsustes vallavalitsejad linnavalitsuses, need olid iseseisvuse Läti iseseisvuse hoidja, jood. Millegipärast vaikitakse, kohtus ta kohus, seda. Demokraatia ja seaduskuulekuse kool, ma ütleks, kui seal ei imelikult tsaaripool, kus midagi demokraatliku, kuidas tohtinud olla, aga oli selleks Euroopa demokraatlikumaid korraldasimaid, muidugi seal omad hädad, tuli venestamine peale. Täna saates Mats traat ja tema lõunaeestikeelne Powell kohtupeegel viis kohtuskäiku on selja taga, jätame nüüd 15 kohtukulli korda vahele ja vaatame, kuidas kaebamised lõpevad. Ikka imestades, et mis kurivaimu kummaline meelelahutus, see meie esivanematel küll oli. Demokraatia, kool või väike vaheldushallis argipäevas või hoopis kolletav uudishimu, mis paneb meid kohtu kroonikatest närvikõdi otsima. Nii 21. sajandi alguses, kui 19. sajandi lõpus vaatame kohtu peeglisse. Teksti loeb Tõnis Rätsep. Kaarel verre kaebas jälle tema liistuki armustama majja võtnuia, tema põetamise peale palju kulutamisest, tema, Kaarel ver olla mitmest paigast rohtu, toonu nimelt vaalust, kaits kõrda ja Kuigatsist üits kõrdja nuustakul niisamuti vits, kõrk. Aga kui viimaks liis tukk pärast lapse sündi, ommettere jäänu olla tema, Kaarel Veremneile teda Mõsk mu kate 10 kopika eest viina toonu. Ja ehkki see tema nõudmine teiste kohtuasju varju jäänud, ei ole ta ometi Igalnu. Ning ta ballett liistukist järgi jäänud kapp, kus ühendamata taldriku ja tassiollu katskillenu, kohtu keeruvalt vabast lastas ning temale kahju tasumisest, Santas. Aga kui kõrge Aulik kohus mõistab üleval nimetatud kapi Hanstukile, siis nõuad temalt 10 rubla ning tõid aga ette mitmat rohud, tähed ja kviitungid, mis tema kulutamist seletavad. Ning Saise liistukist järgi jäänud Cap mõistetu kaarel verre, mille tema kahju ja kulutuste tasumises, mis Tallo mullu liis Tucci põetamise Jerravitsemis Kaebasid Hans Tuck ja Katrina keel, et nemad ei ole rahul kohtu mõistusega, et Liis tukist perre jäänud kaps saanud Kaarel verre, mille mõistetud, aga esijäreanis pahane hom Katrina kelk ja ütles välja, kuidas tohtis kohus kapi mõista võõrale inimesele, mis sest, et ta tõi pudelikesega veidi rohtu ning laskis GDP suur ma putru ja kapslit. Aga maha sai liistuk viidu Joosep Nagel joobesega ning tema meelest ei ole kohtumõistus õiglane. Ja Hanstuk ütles välja, et kui muud üle ei jää, tuleb edasi kaevata ning nemad lähevad Riiga kasvaid Peterburgi. Ent Katrina keeli ütles Sihi neiule õiguse haisugi. Aga pää kohtumees ütles ma ei näe, ma hoiatan sind sündmata sõnade pärast. Saa seisad kohtupeegli, pead kohut ja kohtumõistmist austama, muidu saad säädus raamatu põhjal karistada. Ja sain neile mõlemile apellatsioonilehed kätte antud, et nemad võis kõrgem back kohtu Eeenn kaebust tõsta. Tuli jälle Etegaarelverr ja kaebas, et olgu külviis stuki kapsanu temale mõistetud ja tema kappi oma talule viinud tullu kate 10 kaheksanda septembri võtangul sinna Katrin Nagel ja sulane Märt jätütel kellu, kirves käel. Ja omma vanemajäänu Saisma Aganikkused, kossen ülalnimetatud KaPollu. Ja on käsku Katrina, kel poisil Aganikuks vallale murda. Kui aga tema, Kaarel verev, keelame lännu, hõiganud Katrina, kel Märt jätile, tõmba talle kirvega õigus, homme poolel. Ent sulane märki, et ei olla tol ööl. Siis nakkannukatrinageldada Kaarel verre hirmsaste sajatama, saagu, saagu ma sajatan, tulgu, tulgu Mattoovutanud tükki Cucurrad sinu ihu ja hinge siis. Ning pal Kaarel ver Katrina Kellit rahvida mille pääle nimetatud naisterahvas ja Märt jätt sait kogukonna kohtu ette kutsutud. Kost tuli välja, et asi tõelikult nõnda. Ning sai Katrina kell kolme süüs päevas vangi veening leiva peale mõistlik. Aga kui pakkuda sellist sõnapaari nagu oma ja võõras See oma ja võõras, miks meil on palju neid asju üledramatiseeritud ja ülemüstifitseeritud, kui oma võõras mure oli jah, ja on nendele inimestele, kes seda valdavad ja räägib, et ta muidugi oma oma kodukeel. Aga ta nüüd nii kohutavalt dramaatiline ja, ja ma ei tea, mis ületamatu traumaatiline vahel oleks kirjakeelega või või ka mõne muu keelega, mida ma ka ei leia, ei maksa üle dramatiseerida, sest teatavas mõttes asi ikkagi. See on ajaloo, olin arendit, murded hävivad, vaibuvad nagu alati, tekib igivana küsimus, kursoniteerija murdevahemurre on samuti, kel muret hakata arendama, rääkima andadele, mingid funktsioonid ongi keel ja lõpuks, aga siis selles ei ole midagi saagilistega õudset. Paljud võru murdekeeleks pürgimise juures eraldavat, näete nüüd köik, mida separatism ei tea, mis nüüd juhtub kõigi Eesti riigist eemalduvad, eralduvad jäid ja mis veel, see on niisugune kuidagi ka jälle üle pingutad mõtlemine tegelikult murded ju kõik ainult rikastavad keelt, oleme ka kirjanikust kirjanikud, loovadki keelt. Alles eile ma lugesin tänapäevaks peaaegu unustatud novellist novellist Karl Rooma, Stroomi. Vaatasin, kui rikas on tema keel, et need paljud vormid ja sõnad, mis ta seal tab, tähendab keele taidur, nii nagu praegu Nikolai batuurini ja kui paljud tema keeldu näiteks uuritud või räägitud nendest kellelegi eelistustest ei ole ju. Sest et noh, nüüd on kolm-nelisada sõna on linnainimese keel ja ja pool nendest on juba kas ka inglisAmeerika päritolu, nii et saab sellega läbi lihtsalt talupoegi saadleb. Nonii vaatame nüüd siis tänase jutu illustreerimiseks ja roosa sõna kõrvale ka Mads traadilt midagi luulekogumikust. Ega seda nii lihtne teha ei olegi, sest kaks raamatut, luuletusi, tuul, puhktuul puhkaknaklaasilt pragunes kiit, jääd vakka, nii kui haid enne sadu enam, kas sinu perre tõsid, ehk oledki ära unetu. Esikõnelejad, esikiidad oma kallist, kaduvad emakeelt, koostavatsigi mõistid, arusaajaid, musta täppi, mis pudinenu iilt verbi ähvardas, ei sulada suust. Hukas aia vanem pidi ehe tuleviku tuul tartu keelepuust pea maha kisk peramise lehe. Dispuut issand, isse kohvilauana ateiste sean näolist verre ära teotada protestiirsi pea pea. Ma ei ole ühinemine oma näo oma Kingse teile pähe. Kukute käo, meeste, tühja kõnelade kui Tiia, kus inemist maa päält Taivad ei. Võõrashäälse Ohaig äitsema lännu kaos, tolmuga pysti nagu väetisi ja mõtlejad, põrsaid terraos, aga tal on kihvttdine. Olgu esiMailbakil vabrikust valla ilma tüüta kolle võõralt maalt peri tuulill ei usu tõist loomale süüta kaos, luule, obene, kui vallanud vaha jalaka ning lendad, kui Piiblin toimina sind kiitma, Enaka see äsja vakka nagu nui. Tolm, sund köhima, kellavärgi riimängija mul kinnimat. Aga eks ju seisu järgi. Sänna otsi valgembat. Ehtsus loomulikus, mis see teie jaoks on? Seda on väga raske seletada, on nii nagu elus me näeme, inimesi on, on loomulikumad inimesi ja on üpris ebaloomulik ja samas ei saa öelda, et nad näitaksid, nad tahaksid olla ebaloomulikult, nad niisugused lihtsalt ongi. Tunduvad moneerliku, sinna ei ole midagi parata, mina ei oska rohkem siin midagi. Ega lõpuks ükski autor ei saa ennast teiseks simuleerida, ta võib proovida ja püüda, aga ta lõpuks tema algolemus ikkagi välja. Nii nagu ta palju asju on sellised, mida ei muuda ükski õppimine. See on iseloom, vaade maailmale, suhe maailmaga ja teiste inimestega, seda on väga raske muuta. Enamasti kannan need muutmised vilja, uue inimese kasvatamine ei kanna vilja. Me teame ju ühiskonda, kus püüti uute inimestega ennast kasvatada. Me teame isegi kahte ühiskond kus ka uut eurooplast võite kasvatada ja Saksamaal ja Venemaal üldse uut inimest, nii et me teame, mis tuli Euroopa ja, ja. Tõesti ei kommenteeri Euroopat ja ärme kommenteerib. See luuletus, mille ma siin loos ei käiks siia küll nagu tähendussõnana juurde mis meid võib oodata Euroopas. Pole ongi paljusid oodanud ja ongi kätte jõudmas. Tantsija koe pokal poiss, lahke öö ning taeva võõride Pille perre Danzi. Kas purus nõna käe või jalapuu osniku kivigantsi saena pääle ta karas pysti pildia särili kiskse kerra tormud sõõriet tükid, hakkan dance võõride Pille perra, tühmuslik vereva näoga mees igati päidi nagu pull. Nüüd leiti põrmandu Pärmaan mann kiri ning kifti ampull. Kogukonna kohtu ette tulid Kaarel verre ja andis teada, et liistukist perre jäänud poiss lats tema talul tütar Miina hoole all. Tubli Termusemann ja juba kõnnib. Nii et võib varsti juba esiminna kohtusse õigust otsima. Ning ballele nüüd viimaks kogukonna kohus lõpulikult härra mõistas, kelle manuse Laits peabki jääma. Aga sama asja pärast tuli etega. Jaan Vahar ütles välja, et temäe tahab liistukist järgi jäänu poisslast, kelle nimi on Jaan, dub omale kasulatses võtta utsu talule tuupa tema eest igatpidi hoolt kanda ja koolipanda, sest, et üleval nimetatud lits talvest tema poikomm. Henn-Kaarel Vernaga Salvastena Armani ütles välja Vellessa siis, kui liistuk oli sinuga käima peale saanud, a- aiast ja ussaiast välja ajasid. Ning teeme kadunuke tuliikuga mee väriertaade ennegi, mõni vilets ibal seljas ning kaebas, et tal enam kuhugi minna ei ole. Aga seepeale jaan, vaha kostis. Inimese meel on muutlik ja issanda teed äraarvamatu. Ning tahad tema küll asja, mis viltu lennu jälle hääs ja õigesse ajada ja poja oma majja võtta. Aga sel kohtupäeval tuli Kaarel VR-i ja Jaan Vaha manu etega. Katrina kelgija tunnistas, et teeme olla kuulu, et uued suuperemees tahab temasse saare õndsa liis tuki poiga endale võtta. Millele tema väega vastu seisab seepärast, et jaan vahal selle vaeslapse peale ühtegi seaduslikku tunnistust ei ole ette tuua. Ja Katrina keel ütles välja, kas sa, Jaan vahe, mäletad, mis seal Liisust sõsar peie peramisse moodsan kui ikku Kapstoli juba lavale toodud ütlit. Ent jaanvaheline salaära unetena ning siis ütles Katrina, kel sakitset, et sinul on küll tütar latsi, aga poiga sul ei ole. Ning Jaan vaha kinnitas, et nende ase Küllo. Aga nüüd ütles Katrin, et kui niida, siis oled sa sellega oma liis tukist sündinud, poja avalikult ilma ja inimeste maha salanud. Ja siis on demel kui latsel ligatsel tädilt talveline õigus poiski endale kasulatses võtta, seda enam, et tal endal latsi ei ole, sest et abikaasa Joosep temast palju vanempomm. Aga nüüd tunnistas Kaarel ver, ehkki tema arvamine neist kohtuasjust täiesti esiäralinoomi sugugi asja külge ei puutu, ei või tema mitte välja ütlemata jätta. Ja nimelt, et kannel, kurja juur ja algpõhjus ning tegelik sümfi alune Juba Juudama kuningas Taavet kollev solkinu ilusa kandle kõlistamisega lämmal maal palju tüterlatsi ära. Nink kannel, heegelpuul ja edel inimlatsel tiibel. Job liistu ja jaan vahest käima peale saanud, pärast maha saanu ja nüüd maha mõttetum langenud, niisamuti tulles salakavala pillivõrkudes. Sest nii tema kui jaan vahakulli jäänukullema Peep Jakobsoni kandlemängu Aga sihkis liis muidugi perenaisest, sest et Jaani abikaas juba üle aasta oli no Otepää surnuaia. Ja arvad deme Kaarel verre vett just selle tarest kadunu liis tuk peremehega käima peale sai. Aga selle peale Katrina keel ütles Jaan vahale paljut ennuritsena poisikese valmis olete enne. Aga üles kasvatate tamine. Ja kui sa last minule ei anna, tahan ma nii Kuitsel Räkin sinuga kohut, kel kasvõi põlvili maha, kas võib Peterburi senatisse, well. Ning Katrina kääpal kõrgesti austatud kogukonna kohut seal Laitsas periselt temale antud. Homse Liivimaa talurahvaseaduse paragrahv ütles 150 kats järgi ka nende tehtud saanu. Ning pääle sellel nõuab Katrina kellet jaan vahelt mõistetas välja lapsekasvatusraha, nii kuidas ta ütles? Kaheksa rubla hõbedas 10 ajast haiga järgemööda. Selled tšanssikele. Minu sõsar kõge kallim Berends. Murdel tänases kultuuripildis, tal on kahtlemata selline värvilaigu ülesanne või kui suur tulevik sellel kõigel on praegusel hetkel võib-olla kõige aktiivsem on just see Võru liikumine, Tartu on jäänud pisut tahaplaanile. Artur koguni tahab, ma ei teagi kedagi rohkem, kes oleks tartu murret nüüd kasutanud, praegu küll kasutatakse mulgi murrete võru murrete Tartu murran ja tahaplaanile humala kasutas seda kuigivõrd ju Gustav suits, Tartu murde murrakut, see on küll Tartu murde teises otsas otepää, murrakut. No siis on väga raske mulle seda öelda näed-Euroopasse Äramooni keel näiteks millest me midagi õieti diapruulikeel milles kirjutas kuulus luuletaja, filmirežissöör Piero Paolo Pasoliini näiteks. Näiteks Leedus kaks põhimuretsema jaoks tädi näiteks kunagi kirjutati Kasemaiti keeles näiteks tüübid on hakatud siis ka veel ka midagi seal erustama nii edasi, nii et oli Ratgali keel ju uue iseseisvusega nakatunud raamatuid välja andma ajalehte ja tegelikult alati küsimus, kui suured need erinevused on, kui vaadata, siis noh, see on juba Tartu murde ja kirjakeele erinevus latgal ja läti keele vahel kõrvalt on raske niisuguseid asju täpselt selgitada, kui palju tulevikku on nüüd kõigil neil keeltel ja võru keele ja Tartu murdel ja ma ei tea, niuksed, mina ei ole ennustaja. Olge tänapäevast pilt seda kasutanud, romaanides kasutanud, kuna need ajaloolised romaanid ja ma ei kujuta ette, et sa oled 100 või 200 aastat tagasi või 150 aastat tagasi räägiti puhas kirjakeel, see on kuidagi tundub võltsinud. Murdele on üks hea omadus, ta annab edasi regionaalsete taju ja mõtlemist, arhailist elu, pilti, edasi, midagi sellist, mis kirja keelistab kaotsi igas kirjakeeles. Arhailine elupilt aga tänapäeva elupilt. Tänapäeva elupilt on murdesubstraat on sees, siis ta on, aga see on ju lagunenud. Purunenud maailm, tegelikult pean sellest endale aru andma keele, ilm purunenud keeleil ja on järele jäänud mingid killud ja laastud tükid. Ja see regionaalne teadvus ju ka seetõttu siis killustab koos, keel väljendab ju kõike seda, kuidas temagi sisse. Kuidas siis teadvus, killuste mõte, nii nagu jällegi Euroopa, mis viibidajaidega Unifitseerimiseni unifitseerumine, protsessid ju toimivad, kogu aeg, nad ongi toiminud. Kujutage nüüd ette, kui oleks Eesti jäänud näiteks Poola võimu alla 16. sajandi rootslasteks võitnud seda Rootsi-Poola sõda oleks võitnud Lõuna-Eesti oleks praegu katoliiklik ja väga võimalik, et ka vastav siis kirikukeel ja kirjandus, kõik oleks lõunaeestikeelne tartukeelne. Kuna siis 19. staato saanud ja ta oleks arenenud palju jõudsemini ja keedetakse põhja ja lõunaeesti keelt kaugenenud, üksteisest arvata võib. Sõnalooming oleks võinud nad eemal üksteisest, see on umbes sama nagu eri religioonid konfessioonid, indi, keele kaheks lõhkunud tõesti sendi keel ja teine on siis muhameedlaste ordu keel üks ja sama keel aga lahkenud, lõhenenud, kaugenenud ja no murdes oma murrakut nagu liit silmi. Murrang liitsil. Aga minu arust ei maksta ka järje üle dramatiseerida, üle tähtsustada sest ikkagi eesti kirjakeel on tähendab välja kujunenud ja spetsiifiliselt jagada lõhkuma tükkideks, kas sellel jälle on kani mõtet ja kuulutada, et nii tähtsate kuulsad ja nüüd me peame tingimata olema siduvate rahulikumad, lihtsalt rahu, ainult rahu, nagu ütles Karlsson katuselt. Kui oleks hästi suur maa, suured territooriumid seal siis on teine asi. Kui näiteks Prantsusmaal arvatakse, 10 miljonit inimest räägivad seda oksi. Viis, sellel on teistsugune kaal, aga siin on peale selle, need maarajoonid tühjenevad inimestest, kui, nagu me rahvas üldse sureb välja praegu intensiivselt me oleme jõudnud intensiivse väljasuremuse ajajärku, seetõttu need regioonide tühjenevad ja koos nendega hajub ju ka keel vajub ka mälestus sellest ja väga kiiresti. Nii et noh, mina kasutan küll muret, aga ma tean, et mälestusliku ja õlendusliku kallakuga see kasutamine ja need luuletused, mis siin armastuse päevas, sest teises raamatus küllane atakk, need on ikka nagu minevikulises ette kujutuslikute õlatavuslikkuses, keel elab autoris ja seal ongi tema ainuke koduma. Tänase saate üksik täht oli Mats traat. Tõnis Rätsepa lugeda olid katkendid Mats Traadi novellist kohtupeegel. Muusika valist Külli tüli ja saate seadis kokku kui toimetaja maris Johannes. Meie tegemisi toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Kuulmiseni.