Leonhard te astusite kommunistlikusse parteisse 1918. aastal ja olite siis seitsmeteistkümne aastane. Hakkasite kohe sidepidajaks ja teisi oma organisatsiooni ülesandeid täitma ja melu keskel ja well läks veebruaris saksa okupantide vastu puna kaardlane ja langes selles lahingus. Vanem vend lahkus saksa okupantide pealetungiga Nõukogude Venemaale tiheskaada jääretki. Aga suvel, 18. aastal tuli vanem velled salaja tagasi Eestisse ja koos teiste elukutseliste revolutsionääride ka hakkasid taastama Eestimaa bolševike parteiorganisatsiooni, mis okupatsiooni aegas purunes. See töö oli kaunis edukas ja vanem vend rakendas mind põrandaaluse tööülesande täitmiseks. 18 aasta sügise meie kvartalis tehti minule teatavaks, et mind loetakse kommunistliku partei liikmeks 19 aasta detsembris. Vanem vend partei ülesandel läks Tartusse, kus Kaitsepolitsei ta arreteeris ja kolme päeva pärast Raadi mõisa kruusaaugus maha lasti sõja välja kohtute põhjal. Mina jäin perekonnas viimaseks ja üksikuks. Töötan põranda all kuni 21. aasta oktoobrini. Oktoobris leidis aset partei põranda rule teine kongress, teine põrandaalune Eestimaa Kommunistliku partei kongress. Peale kongressi Keskkomitee võttis vastu otsuse, et Ma lahkuksin Eestist. Ma töötasin põrandaaluses organisatsioonis ligemale kolm aastat. Siinjuures olles legaalne isik ja keskkomitee otsus oli õige. Kui palju aega ka ei oleks läinud kaitsepolitsei siiski oleks minu jälgedele sattunud ja Eestist lahkumine. Pidi olema salaja üle piiri minek. Aga meie teejuhtidest reetis meid. Vaivara jaamast vaevalt kuus kilomeetrilt. Kui meie grupp politsei poolt Ringist välja. Kuid. Mulle pandi küsimus, et oled kommunist ja ma vastasin täiesti ausalt, et jah, ma olen kommunist. Miksas salaja tahtsid minna üle piiri. Siin tuletan meelde oma vanemat venda kes läks 19. aastal Tartusse, et sidet luua Nõukogude Venemaa rahu saatkonna esitusega. Ma võtan enda kaitseks selle juhtumisel ja ütlesid, et et vend lahti sellepärast et ta läks Nõukogude Venemaa saadikuga kohtama mahlad ja julgeb alati minna salaja. Isa oli Venemaal, Eestis tööd ei ole ja arvasin seal tööd leida kui veenal voli. Minu, minu jutt nendele kaitsepolitseis või muidu ma ei tea. Aga väga palju on mul. Et minu jutt Kaitsepolitseiuurijatele oli küllaltki veendunud, et minu minu kohta Puufüüsiline mõjutamine jah, see oli ja nende arvamine, et ma midagigi ikkagi põrandal organisatsioonid tean. Siis oli ettepanek niisugune, et ükskõik missuguse summa ma ei nimetaks see summa mulle antakse ja mind pandaks. See jutt minu peole ei mõjunud. Ainult elada. Aga kui sa vaikid ja midagi ei räägi? Immila, mille, millest, võib-olla, ehk kahetsed ma rääkima siin kohe, et mida siis ikka tuleb, et kui nad mind praegast lepikuse viivad. Kahetseda ei ole mitte midagit. Vaikin. Kui vanades tol ajal olid kahekümneaastane. Ja oli see päris kindel, et selline asi võis olla, et nad lasevad teid maha. Kõik võis olla selle pääselt läbi elatud aeg. Siin Tallinnas oli ja nii väga palju inimesi minu lähedalt seltsimehi, keda öösiti Tallinna lähistel maha lasti. See kõik võis olla. Kinnivõtmine ja arreteerimine, see tegi mind lihtsalt tuimaks, selle vastu ma ei, ei, ei, ei olnud. Ei mõtelnud selle peale, et tehku mis tahavad, aga minu suust ühtegi. Kahju kannatada, kahju saada, parteiorganisatsioon millist kaitset nad Teile pakkusid oma seltsimeeste eest, juhul kui te oleksite Reet Välispass oli mulle, pakuti välispassi või, või sõita Rootsi või Soome või kunstlikult loodud, siis olen oma nende reedetud inimeste päästetud. Aga see oli lihtsalt minule paistis nende poolt väga suurel-suurel lollusena. Ei, ei saanud minu keelt selleks tööle panna, et ma oleksin oma tõlkineerijatud, see läbiminek läbi metsa läbi võsa. Kus oli siis ohtlik moment, et kaitsepolitsei oleks teid maha lasta seal siis teel Narvast Tallinna ja Narva vallast. Narva jaama rongi peale. Ja oht niisugune oli. Meetodi toodi Tallinnasse ja tainast veidi tagasi Narva piiri piiriäärne tsoon ja sõjaseadus ja. Annab niisuguse võimaluse leid vaikselt Isabella kohtuotsuse põhjal maha lasta. Kahekeia hammeriga.