Kümneaastasena peetis ta end jõulude ajal terrassiuste eesriiete taha ja mängis Elvist Uste ja kardinate vahele tekkis mingi kummaline Elvislik õhkkond, on ta ise hiljem meenutanud. Mänguaasta oli siis 1958 10 aastat hiljem olid kõik eesriided avatud. Ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja. Helijälg jälg ajas osas. Helijälge ajas. Seekordse briti impeeriumi rüütliordu komandöri ristiga autasustatud Robert Plant kes on öelnud, mäletan, kuidas mu nooruspäevad vaid ühe nupuvajutusega dramaatiliselt muutusid. Vajutad nupule ja oled äkki üleni pluusi võrgutava rütmi lummuses. Uskumatute häältega mustad mehed, just kuuldud soni Williamson võlli Dixon Haulin vul kuuldavasti oma hinge kitarrimänguoskuse eest ühel neljapäeva keskööl ristteel saatanale müünud Robert Johansson. Need mehed viisid noore Robert plaan tee tema kujutluspilt sides vaimustavalt salapärasele bluusimaale. Sellest on palju aega möödas. Püüdkem aga nüüd mõne minuti jooksul tajuda robotplaan, tee enese unenäomaad plaadil rõimland ja seda juba uuel aastatuhandel. Võrgutav ja hullutav nagu toosama sireen, kellele see lauldud on, song teda saajeran, mille kohta Robert Plant pärast üht Haapsalus antud kontserti on öelnud. Välja arvatud mõni harv hetk Led Zeppelini ajaloos pole ma kunagi teiste lugusid mänginud. Kriimlenud koosneb aga küll. Te olite paladest, mis mulle elu jooksul väga tähtsad on olnud. Kõige kallim on ehk Timbakli song. Saern sündis ajal, mil muusikaelus valitses metsik kaos. Nii et see kaunis laul on omamoodi ime. Aga sealt see tuli. Led Zeppelin maailma nimi, vänd, kellest robotplaanist rääkides ei saa üle ega ümber. Päris kaugele hakkab juba jääma Led Zeppelini ajastu, aga küllap leidub neid, kes ei unusta. Robert Plant oli 16, kui lahkus kodust Stefan sfääris asuvast Uuesbrambitši linnast ja alustas oma, nagu ta ise on öelnud muusikalise hariduse teed, kuulates pluusi ja mängides pluusi. Seda mitmetes erinevates pedes elatist teenida sel kombel ei saanud. Niisiis pani ta teinekord teedele asfalt. Teinekord pidas kaubamajades jooksupoisiametit ja kohtus trummari Jon Bon Samiga. Oli 1968, kui kitarrimees Jimmy Page otsis oma uuele bändile lauljat ja plaan läks prooviesinemisele. Jimmy Page'i on meenutanud, kuulasin teda ja mõtlesin, mis tal küll viga on raske iseloom või midagi muud. Sest niimoodi lauldes oleks see mees juba päris kuulus pidanud olema plaan Page'i gruppi oma tuttava trummari Jon Bonhami nendega liit, Bassi mees, Jon Pauls oligi plats Zeppelin. Ega neil 1960.-te lõpus ja seitsmekümnendatel raskerokialal eriti võistlejaid ei olnud. Robert laante jaoks oli 1969 eriti oluline, sest Led Zeppelini teise albumi tekstid kirjutas Badema. Ja need olid mõnikord päris erilised tekstid, müstilised, filosoofilised ja spirituaalset valssi, müüdid andsid ainet ja kirjanik Tolkieni looming mõjutas teda päris tugevasti. Eriti Sõrmuste isand ja kääbik. Lätseteline esimesed plaadid ja tuurid ühendriikidesse tõid grupile kuulsust üha juurde. Mõned varasemad kontserdid kestnud isegi üle nelja tunni. Lood venisid kuulajate vaimustuseks lõputute provokatsioonide tõttu ilmatu pikaks, sest laval olid meistrid. Mart Laar oli üksildane kahekorruseline kivimaja Walesis, kus Jimmy Page'i Robert plaan. 1970. aastal alustasid Led Zeppelini kolmanda albumi laulude kirjutamist. Nende laulude rikkalik akustiline folgil. Kõla näitas küll bändi mitmekülgsust, kuid kahe esimese plaadi fännid näisid pisut pettunud olevat, et see tunne läks varsti üle, sest nende lemmikute raskeroki lik pool polnud kusagile kadunud. 1900 seitsmekümnendatel Led Zeppelini edu jätkus ja kasvas. Nad ilmusid lavale toredateks värvikates rõivastes valgussõõr, laserid ja peeglipallid aitasid kaasa. Aga muusik ikka oli muidugi see, mis saalid rahvast täis tõi. Juba kõneldi Led Zeppelini kui maailma parimast rokkbändist. Plaate müüdi kümnete miljonitega, papp üks tuur järgnes teisele. Ja mis viga mööda maailma tuuritada, kui neil oli selleks olemas tolle aja kohta ilmselt päris suur eralennuk Starship tähelaev küljel nimil Led Zeppelin, mis tõusis niimoodi sõna otseses mõttes taevasse. Muuseas, Singapuri ei lastud neid 1970. aastal esinema, sest nende juuksed olid liiga pikad ja seda need tõepoolest olid. Aga staažipi sisemust täitsid Maroko vaipadega kaetud padjad ja diivanid. Salongi pidi elutoa sarnaseks muutma imiteeritud kamin, mille Siimsil seisis uhke, anti kell. Üks tuur järgnes teisele, kuid kahjuks järgnes Robert plankli elus üks õnnetus teisele. 1975. aasta augustis olid Robert Plant ja tema naine moreen Kreekas Rhodose saarel puhkamas ja sattusid tõsisesse autoõnnetusse, kus mõlemad Rigasaid. See tõmbas kriipsu peale 76. aasta esinemistuuridele. 77. mängisin Led Zeppelin taas USA-s ja 30. juulil saabus teade plaante viieaastane poeg. Karak oli Inglismaal kõhuviirusesse surnud laul Holma elav koguma. Armastus on just temale pühendatud. Valus laul. Niipalju kui üks lihtsurelik kujutleda oskab, pole nende maailmakuulsate rokkbändide liikmete elu hoopiski kerge ja mitte iga Sa ei suuda selle rõõmudele ja pingetele vastu pidada Led Zeppelini trummimees. Jon Bon Sobonham ei pidanud vastu. 1980. aastal septembris, kui parasjagu järjekordseks USA tuuriks harjutati, saabus lepp. Monham suri alkoholimürgitusse, turnee jäi ära ja kolm Led Zeppelini liiget teatasid, et grupp läheb laiali. 10 aastaga saavutasid need neli, kas just surematuse, aga kauakestva kuulsuse igal juhul veel 2008 nimetajatele Zeppelin kõigi aegade suurimaks rokkbändiks. Aunimetusi ja autasusid on igasuguseid. Ja kõigi aegade parima bändi ees seisis ikka ilmatu pikkade blondide lokkide ja vööni lahti nööbitud särgiga. Jõuline ja karismaatiline noormees Robert plaat. Roki jumala algkuju pärast Led Zeppelini laiali minekute pisut kõhkles, kas jätkata, aga ainult pisut. Seenesise trummari Phil Collins õhutusel astus plaant sooloteele. Ase oli plaan disstiilinäide aastast 985 ja siin tim haadini, kui ma oleksin Puusepp aastast 1993 kui ma oleksin Puusepp ja sina oleksid leedi, kas sa tuleksid mulle naiseks? Ja siin pisut aafrika igatsust juba uuest aastatuhandest. Elu algab uuesti. Aafrika igatsusest rääkides ajakirjas Ankat hiljaaegu avaldatud pikas intervjuus meenutab Robert Plant juhtumit Marokos. Kaks politseinikku pidasid auto kinni, sest ma olevat liiga kiiresti sõitnud. Nad ei või olla, ütlesin mina. Küllap päike paistis teile silma, nemad riis 100 Dirhamit. No selle nad said ja saatsid noh, seejärel autosse istuma. Kui väljas oli 45 kraadi kuumust, õiendasid vahepeal teiste sõitjatega ja küsisid siis minult, kui palju sa tahaksid meile maksta. Mina, mis te arvate, kui palju ma peaksin teile maksma? Nemad ulatasid mulle 500 Dirhanit, mis ma neile andnud olin, hea ütlesid, võtta nii palju tagasi, kui tahad. Mina andke ise tagasi, niipalju kui õigeks peate. Taevas on sinine ja maailmas on kõik hästi, nagu ma seda olin öelnud, pistsid nad mulle 300 Dirhami pihku. Põhja-Aafrika, Maroko ja Alžeeria võlusid ja kummitasid plaaniti juba esimesest reisist peale, siis oli ta alles 23. Hiljem pagesid Jimmy Page'i ka aeg-ajalt ikka kõrbealadele seiklusi otsima. Tegid väikese laagri, ööbisid telkides. Robert meenutab roosade flamingod, kolooniat lagedad ja öösel kottpimedat kõrbe ning Maroko laste nalju, näiteks kohalik mees ütleb. Siin elavad mäestiku lõvid ei saa olla vastav plaat, siin pole neile midagi süüa. Oled sa ikka kindel, küsib kohalik mees ja mõõdab pilguga planti pealaest jalatallani. Sellised naljad. 1994. aastal olid headeks sõpradeks jäänud kunagised Led Zeppelini mehed, plaan diabeedi jälle Põhja-Aafrikas, Marokos aga seekord uut plaati salvestamas kaasa haarata ka kohalikud muusikud, kes omakorda tõid kaasa oma kohalikud rütmid. Ja nii sündis uutest lauludest ja hommikumaise värvingu saanud Led Zeppelini klassikast Teitsija planti album, nõukvaatler Led Zeppelini bassimees Jon pool, see on ei teadnudki, et tema bändikaaslased jälle kokku olid tulnud. Muidugi oli ta solvunud, seda enam, et uuele plaadile nime andnud lugu nõukvaather oli suures osas just see on see loodud, aga plaat oli üheksakümnendatel päris eriline ja sensatsiooniline. Ja praegugi on seda põnev kuulata. Robert plaan, Jimmy Page'i järgmine ühistöö oli bluusrokialbum waking interkraaks veel, millel on mõtlik ja kaunis lugu. Sinine Rang. Klaas Teili plaadil leidub ka see laul pliis reed mälete, palun loe mu kirja. Plaakstele album ei olnud kuigi menukas ja plaan otsustas taas soolodee kasuks, kuid selge teel on tal partnereid olnud, näiteks 2007 kuni 2008 sai selleks luugressi täht Alison Krauss ja toosama armastuslaul palun loe mu kirja hakas kooselissoniga esitatuna oma teist elu elama. Oi, kuidas Led Zeppelini fännid ootasid bändi uut kokkutulekut. See oli ju juhtunud juba 1985. aastal kontserdil, kus Phil Collins trummide taga istus ja mitmel korral pärast seda, kui trumme mängis Led Zeppelini algse trummimehed, Johnbonhami poeg Sheisson. 2007. aastal Ahmet Erte kuni autasustamiskontserdil viibis Led Zeppelin lausa kaks tundi laval. Seisson trummide taga, kuid seejärel pakutavast esinemistuurist. Robert Plant loobus. 2008. aasta intervjuus teatas ta, et ei taha ühe tüütu vanade meeste pundiga Rolling Stonesi jälgedes käia. Led Zeppelini ühinemisettepanekutes loobus plaan ka hiljem. Sõber Jimmy Page polnudki vist enam eriti suur sõber, kui teatas avalikult, et teised bändiliikmed tahavad edasi tegutseda ning tuuridel käia ja temal on planti mängudest kõrini. Robert Plant vastas. Ma saan temast aru, kuid ma ei saa aru, mida ta teha püüab. Nii et olen natuke pettunud ja hämmeldunud. Ainus mäng, mida mina mängin, on see, et tahan teha head muusikat elurõõmsate ja positiivsete inimestega. Kelti folk, aafrika rütmid, ballaadid, rock n roll, mida mitmekülgsem muusika, seda toredam. Vaat nii. Robert Plant on valinud oma elukohaks väikesem juurdli linna Severni jõe ääres Lääne-Inglismaal Manchesteris päris valsi lähedal. Siin on kaunis loodus ja vana loss. Kõidega ta siin kuigi kaua paigal ei püsi, muudkui rändab oma bändiga mööda maailma ringi. Muudkui tulen ja lähen, ütleb Robert Plant ajakirjale Ankat antud pikas intervjuus. Mulle meeldib igal pool sovhoos ja Ida-Londonis, Manhattanil ja Marrakeshis. Püüan rohkem tajuda aega kasvõi aastaaegade muutumist ja kõike endasse ahmida. Eestis ja Põhja-Rootsis olen näinud, kuidas kevadest saab suvi ja mõelnud, mis sel ajal kusagil mujal looduses toimub. Minus on piisavalt hullust, et ikka veel rännata ja laulda ja mul on hea meel, et ma seda jaksan. Pole mõtet teeselda, et ma selle üle uhke ei ole. Show'd seal, muusiku elustiil. Siin elu näitelaval on meile liiga vähe aega antud. Seda tuleb nautida. Aeg on suurim väärtus, mis meil on. Mäletan, et midagi niisugust ütlesin juba 1968. aastal. Küsimus aastal 2016 68 aastasele robotplaadile. Oled sa oma aega nautinud? Vastus on nii ja naa, aga enamasti olen ja lugematu hulk inimesi siin maa peal on tema muusikat nautinud. Siin vändavičoy, väikeste inglite tants.