Jutt käib. Keppa märkaid valgele käivindiga. Heita Põlva Põlva hõivake tankla. Rita. Klaver valgeva käivindiga helistab Põlva. Tartu vastu. Paluks anna punane pull jälle pulmarahvas, tahab imuksil Hiinas Ena tänu alla valvase keskmine poiss teeb selle tüki jää. Nüüdsel ajal pulmadega üx, igavene kiire. Ei Teamisse pärast. Armastus pole ometi Tuukli pudru, et enne jahtub kui meieisapalve lõpuni loetud. Teinekord muidugi omad põhjused ka seda moodikute mineva aasta karjamaa augustil oma pruudiga oli pruudi seisukord perekonnaseisu aktiskeekidele silmaga näha. Aga näedsa kord nõuab valjusti, tuleb küsida. Ons paarimineteite kindel soov? Eks siis augusti oli ohates ütelnudki Messaazi nõnberid. Pulmalauad käidi lõpus madavadavat, vot vot on tütar taagana. Et see on kõikuma tembud. Luupaarid ei kordu. Ämm ja äi leiba, soola kodavadavatvad, tuulevad kui karto madalamad ladvad, näevad riimil puudu veere suplemine, kui õnne veeres, oi alla. Mahaminejaid, kõik oma poissmehepõlvest tehtud tembu ämmale ja ma luban, et ei kordunud advembud. Kellel natuke Liba Ingo, sellel pole hakatuses pidamist. Ei Mess, mine asi kohut mõista. Mu oma tütar proovis, mitu poissi enne kutte ankrusse jäi. Need ajad olevat igavesti möödas, kos ennast kohe esimese poisi külge kinni joosti, mis mina loll? Räägi aga eksi otsiminedatabletuks lehmale külgut, nälgas looma. Vanasti läksid tüdrukud õpetajate Kutroosi puud. Aga need mäe vaata praegast Timmukse Leenat. Aast plasse, mustad ringid silme ümber, kutt oleks kolm päeva auks Sold. Aga nüüd ma küsin jäätsagaa, mis asjast algab, armastus? Kuskohast ta tuleb? Kass toob lina lina tiiva peal kauge mere tagant, veidi rib tuul sabapidi siberimäelt. Äi pole ühtemoodi, aga teistmoodi. On hoopis sedamoodi, et armastuse hakatuseks on armastus EPadsiilius Nende Kasi tuld hakata, nõndamoodi panepatsiiliusse südame särisema, valus, kohe. Hirmus jõudu armastuse patsiilusel veside täivete ning tulijaid tuhaks kannetti. Patsiiliuse kallale ei hakka, ekskid. Ma ole omal nahal tunda saanud, mis patsiilius inimesega Key käädee noorest peast olime nii ilus. Tedrikat isa hoidis peeglit kodus luku taga aga külapoisse ja ootanud mete luku taga hoida. Sellepärast et armastuse patsi illus täi pealukkudega laud. Need inimesed käisid linnas Piaatris ühte tükki vaatamas. Üks inglise sakus, pea oli tüki valmis kirjutanud ning oma keeli Hamlet pealkirjaks panud. Sa kuusk pead, need kirjutajad muidugi käik, sellepärast et möecklemine temma bioosed krossi. Mu vanamehel oli enne meite laulatust peaagu kadakad, koop veel, aga nüüd jälgib teni heledalt vastu kutt, pre ja nael. Imestada pole seal midagi maale juba 40 aastat perekonnapea olnud. Miks nüüdsel ajal ei taheta enam nõnda kaua koos elada? Mess oli, vaid ma räägin ise. Hakkame sellesse akus peamleebist pihta. Leet oli seal terve demodele avaringi lasknud Motkut küsinud, kas olla või mitte olla, kui inimene selle eest palka saab, eks ta preisi nõndamoodi küsida. Milles imetlejad siis ära elavad? Mess Movename säimoogest kolm karde vastu kõrvu, kui esimest korda nuusutama tuli niisugune sissejuhatus letis mehe muidugi valget plassiks. Aga selles nägime ühe jutigedzee pold, mete Vormaalne musu tahtmine, vaid köige sügavam armastus Roomassaare sadama ning linnusitasaare vahel edasi igavust tänaseni jätkunud. Ei no mis saadi. Üksainus Karl Laane sinu kullakarva läikivad lokid, iial ta sinu kullakarva läikiva laki. Ja seda, kui esimest korda näen Armastus paistis siis ilusaid. Armastas plastist. Ma ja sööda Ja jätsid leida. Ja seda. Ja jätsi. Vaid nõuab ikka. Ja alati sul. Nõua südant. Ja alati sulle minu vihmane mal, oh kuule Ahmad. Ta miks tuks aari loosnejevalias ja Marylin eksooteises, jookse. Kõik kadunud. Ja veri eksoodeses, jookse. Kadu. Sa oled see, mida me narva ses surma Lehtan baasilt. Sa oled ta Narva ses surma leida. Sinu elu seal sees, sööma varem kohale, eksmaa mitte, need oleks muusikaale. Otsata, aga. Oleks Saabe otsata kaardil. Lõik soovi. Kuni viimaks armsama rinna saan tunda, Elsa siis ei tunnusta tuule õnneseks. Mis nüüd arved, mis pärast sakus pea nõndaviisi küsis Mess. Kas olla Väimete, olla vait, ma räägin ise. Nägemismetel sil reepalu Tiinaga juhtus, juhtus nõndamoodi, et tiine võttis omale mehe, aga mees läks juures käe. Jumal olgu tänatud, enne jõudsid GTA teha. Eestis natuke lastepuudust jälle vähem. Mispärast mees minema läks? Aga sellepärast, et hakkas ka muidugi küsima, kas olle võimete olla? Need hakatuses aitajad, antiina, mees Hamletist tukkagi, käisid Tiinaga kaelakuti koos kutt Koit ja Hämarik. Esialgupool, kui on ikka käik maa ning meri armastuse udu täis nende igapäevane elu ei paista kuskilt välja. Perearst, kui lääriks puhub äide Haus kudet kadaka, too endistviisi karused. Vaata siis, kui ta hakkas öösel lõugama ning mees ei saanud magada. Siis hakkas tundma, kui ka arvamus, et need kadakad oo edama soole ütletiks, räige meeste pold. Häbenes isegi päise päeva läägarate ootas eteni, milles Tiina ning ämm hakkavad last peseme. Siis võttis kaks emaileeritud ämbrit ning läks kaust, vetoom pole tänaseni tagasi. Tuld. Kas pole südametu inime? Kaks nii kenad uut ämbrit vis, hääling pole tagasimete saatorit. Kuda moodi ta neid enam saadaki. Nädala pärast oli kuulutuslehes, et müüa kaks uut emaileeritud ämbrit ning pulmaülikond. Kui ma omale mehevexi küsisid, külaskäik mese sellise augustis, ometi leidsid loally inimesed kui enne abielukäik Enadused hääleitud on siis üldse Mätepaari minna. Nüüd on mul 40 aastat abielu selja taga augustil 20 tao pooled päevad maha maganud. Aga omavahel öeldes pole ma oma abi Kaasas Velmet midagit leida. August on nii sügava hingega, et sealt on raske midagi välja koukida. Keik varado, tema hinges, sügaval peitus kut kivisüsimaa sees. 40 aastat olema, teda torkinud, raputas. Aga tagajärg ikka üks ning samma. August hakkab haigutama ning kukub norskama. Kui ta siis ükskord maast lahti uudiani küsib vaevatud olemisega. Millal see jama ükskord rahusse jätta? Sina pakud maaja huvi surmani. Oma oma astusin ta voose, täpipealt. Oleks teistmoodi, poleks ma omale niisugust meest mete vetanud. Mina, usu ana augustisse, nii teadlik peab täna olema, sellepärast et püksipüksi ei hoia meest püsti. Nüüd ma siis küsi soo käest, kas ma oleks Väindame mehe juurest nõndaviisi ajama panna, olgu siis ämbritega ilma vaata met, kes ammugi ei liiguks maa augustist eemale. Seda mäe ütling, seda kinnitavat meite riis last ühest suust, kutt pesa täis linnupoegi Poleks ükski teine mees maamuna peale oskanud oma poegadele ja tütardele teha näida magusat lapsepõlve maa august. Asi hakkas muidugi jälle sellest, et August magas kus, aga tema sai ennast natuke toetada seal tema norskama, jäi ükskord kibele heina jahida, nõndaviisi pliidi ette tukkuma ning kuivatan maast lahti. Udiaci sai mu august nii vihaseks, et äris köögilauasahtlitega köie ning viskes õue Kaius. Meetele oli ajus ikka suur konn. See kohkus nii hirmsasti, et tippas Kaiust otse sirelimees ning kukkus seal latvas krooksuma. Augusti vanaema moemm pidi roosi sääl. Hiljem läheb ka koole, kui koledasti ööbik laule ate issand halasta. Ilm pole tänase päevani hukka läinud. Aga me ette lastel hakkas pärast seda magus elu küll. Vett kaevust enam ei tuld. Tuli Motkugi selli. Mool oli lauasahtlis viis kilusuu suhkurt, see sulas üles. Vesi, olikud, siiruk. Perearst läks punaseks, Gutki skeemid. Ühes sahtlis oli mete perekonnaalbum, selle punased kaaned hakkasid liigudes värvi andma. Lapsed jäid nõnda, kuid suutsid aga Kaju tühjaks, sai saat. Ükskord Eina loopisime pärmiga ajusse Läks kenasti käima ning tuli nii kange nirjed. Külamehed jäid viis päeva ning kuuenda päeva mängisid Kaiu pöhjas haigete peadega kaarti. Seal oli kena ilu ning naised ei saanud kätte. Pärast tõmmati söögilaud üles. Tammepuu, oli nii kenaks liigundkutrani krahvi väljama mööbel. Mis seepärast Pasooliseda nüüd rääkisin? Olge vait, Maitmise, ikka, mileedi pärast oleks maa augusti hakanud mõtlema, et kas ikka olla mete olla, siis poleks talle au taga ajus selle ooping ning inimesed oleks sellest kõigest ilma jäänud, mis ma rääkisin? Kui mees midagi pähe Vetta, siis tehku seda Lepuni, aga ärgu jooksku poole pealt minema ämbritega või ilma. Tuul mu reeglina siin on. Ma ta see suur see nuud Õega peahaavasoo tuul. On truudust? Tuulelinna serveks. SLI kuulduma saastuma ka. Kuule kurelistuks, sööda. Tuur linna Ra Siisa. Siin õitse. Ko. Ma ka see su So. Uurin tsooni truudust. See. Siin.