Millest on tehtud väikesed tüdrukud, millest on tehtud väikesed tüdrukud? Suhkrust ja jahust ja maasika? Mahust, millest on tehtud väikesed poisid millest on tehtud väikesed poisid. Tiigrist ja konnast ja kutsika hännast. Ma olen näinud? Ei, me veel. Ei luba teadma, tee, mehene kinni. Ja nii või. Teisiti lõi mets mõtte kummalisi radu. Miks põis käivi mees? Ega seal? Mulle näib, et kiidab ju, null on meil pole nainegi. Ega õrnal juhtumiga VQ käituda. Noh, tehke ikka, kui vaid mõned tunnid peale pildiraamatuid köögis, seal õpetas meile ta miks mulle naine toodud ja veel üks ehk mõni kordan, laiku 100-lt ette leeni põlved leida. Tuhandeid vaatab, helgib võõralt nats. Kuulge kas tellid raamatu põhjal sõpradega? Miks pole naine? Algus on tehtud ja sellest tuli ilusasti välja keema. Mees ja naine, vastandid, kes üheskoos moodustavad inimkonna kõigi tema heade ja halbade omadustega. Kui nüüd hakata häid ja halbu omadusi otsima siis ei maksa siin midagi nii väga rõhutada, et üheskoos teada puha, kui midagi on viltu, siis otsi ikka põhjusena naist. Shugi ohkab Hikinsi suu läbi, miks pole naine nii loodud kui mees. Sõnana kui puuduks naiste kannatlikkust ja arukus, mis sest ilmaelust siis küll välja tuleks. Kõik, mis ma teen, on vaide hele ja see on Tihti ma tean, et rohkem halb, kui hea. Oled ruum tõesti kõik see geeni. Kõik. See on küll vist naiste tehtud laul aga ega see ainuke laulule Kuulge, aga korpus. Vokkaid paiknev kassidel armsake küüniline kardame Narvat. Valgusekiir, mis tungib arglikult teise südameni, saad sealt tagasi peegeldudes jõudu juurde ja nii ikka edasi kuningaks sigantsitivad ühisesse lõõmas. See sisemine valgus muudab inimesed kauniks silmisse toota soojuse sära hääldesse mahedat pehmust, palgeile õrna puna. Ta teeb nõrgad, tugevateks ja arad julgeteks taltsutab tormakaid ja innustab loidusid. Tema nimel on korda saadetud sangaritegusid. Ja teoks tehtud julgemaidki mõtteid. Ja see õrn tunne on suurem ja tugevam, kõigest isegi surmast. Armastus. See on ju eluviise. Inimene, kelle sõnanud pole kunagi puudutanud armastus. Ei oleks nagu päikestki näinud. Eks armastuse nimel on ka palju meeletusi tehtud ja veel rohkem lubatud kõiksugu narre asju, mida korda saata pole kellelgi õnnestunud. Kui armunud noormeestel oleks korda läinud oma lubadused alati täita siis poleks meil kindlasti aimugi sellest, et kunagi olid taevas kuu ja tähed. Need oleks ammu enne meie aja arvamist kõik ükshaaval ära nopitud ja kallimate jalge ette toodud. Ja tööd jääksid puha tegemata, sest truud armastajad kannaksid omat huvikesi eluaeg käte peal. Nagu kunagi kergemeelselt sai tõotatud. Ei ole siin midagi pilada ei ole piigad seda kunagi pahaks pannud, kui neile niisuguseid jutte räägitakse, panevad muudkui silmad kinni ja ohkavadentselt, mis sest, et vale. Aga mõtle, kui ilus. Ja kosjakaup oli lõppude lõpuks ikkagi üks õige asjalik toiming mis juba sellest sõnastki välja paistab. Egas tõsine mees ainult tähtedest, lindudest ja lilledest võinud rääkida. Ükskord ma söövad kalakonservi Aalto raviva finaalini maadel. Aga täna ma olin, ma olin veatraalil laama. See võib ta seda mari, vaata Ramoni peal fina. Aga seda ma ei vaata, enam oli pealaama relvastajatel maa ja seinalt katoosele altaril käin paar korda elamu elamu tenori elama kupatanud elama. Onu vankriratas korstna otsa. Astme. Aadressil. Ah, mul juba päris üks dollas võtavad. Nojah, niisugused, ent tänapäeva naised on meestega võrdsed, kodanikuõigused kätte antud ja kohe arvavad, et nüüd võivad kõik asju meeste kombel ajada. Isegi kosja kipuvad ise minema. Neid mehi ikka tahavad nad olla, see tugevam ja kangem pool, kes juhib ja otsustab. Olgu tark naine, hoiabki ohje oma käes, aga on ise selle koha pealt vakka ja laseb mehel uskuda, et too päris omal tahtel ja iseenese tarkusest just nimelt selle raja on valinud. Ja muidugi, kavalus on ju nõrkade jõud. Eks naised sellepärast kipuvadki seda kasutama. Las nad usuvad, et ohjad on nende käes. Tugevamaks pooleks on ja jäävad mehed. Olgu, olgu selle peale kuuleme ära meie kõige mesisema laulu, mille kirjutas naishelilooja. Ükskõik millise laias laastus, ükskõik kus ma kõik imet mõtleratlast kiiguttedes ühesuguseid mõtteid sirgu terveks, tuukrid targaks ja Auseks saa õnnelikuks. Need on ürgnaiselikud soovid, mis esindavad kõiki maailmaemasid. Ükski ema ei sünnita poega, selleks tapluses langeks eluandja. Igatsed nähuna lapsele? Üksi elavat kinnitust, et elu jääb kestma, kuigi põlvkonnad kaovad. Ilu ja harmoonilisuse sümbolina kujutatakse ikka naist ammustest aegadest tänapäevani välja. Need omadused ongi naiselikkuses peamised. Ja ilu nimel on iga naiselik naine valmis kulutama aega ja vaeva. Aga ega see siiski alati tulemusi ei anna. Pealegi, ilu mõiste on ju aegade jooksul muutunud. Miiloweenus pole enam moes ja lopsaka vormilise Willendorfi Veenusega sarnanemine ajaks iga naise meeleheitele. Igaüks otsib ideaali oma ajast lähtudes. Igivanas Saalomoni ülemlaulus kirjeldatakse kaunist naist, nii. Sinu kael on kui torn, elevandiluust sosilmad, kui tiigrid, Esponis patrabiimi värava ligi Sonina kui Liibanoni torn, kust vahib takse damaskuse poole. Nii edasi veel ja veel. Kuid eesti luules pannakse sellistel juhtudel tavaliselt kolm punkti. Aga kaasaja ülemlaulu eraldab ju sellest vaid stiili, vahepõhimõte jääb samaks. Sinu silmades mu laevukene randu, sinu süda mulle ankrupaigaks saab. Sinu Belhoolse võivad mul rohkem anda kui kõik troopilised lõunameremaad. Sinu silmad on põhjatud ja suured nagu kodulahe rahulikud v. Sinu huuled on kui soojad suvetuuled, mille puudutus mind õnnelikuks teeb. Sinu ripsmed on kui viire linnu tiivad. Nende all on vihmast Lergu Vikerkaar. Sinu juuksed on kui kodurannaliivad, mille kullata ma elada ei saa. Sinu käed on nõnda nobedad ja varmad nendes kätes lausa lendab iga töö. Aga minule on siiski kõige armsam, kui need käed mu kaela ümber kokku lööd. Kõigil rahvastel on oma vägilased, eposte ja Sangeri lugude kangelased jõud ja tugevus. Igivana mehelikkuse ideaal. Kuigi tänapäeval polegi vägilase jõul suurt praktilist tähtsust, püüab iga kitsakas poiss oma muskleid kas või pisutki suuremaks paisutada. Juba antiikajast peale on jõulist meest peetud ilusaks. Eks siingi ole ideaali põhimõte jäänud samaks. Millest on tehtud väikesed tüdrukud, millest on tehtud väikesed tüdrukud? Suhkrust ja jahust. Ja maasikavahust, millest on tehtud väikesed poisilt millest on tehtud väikesed poisid. Tiigrist ja konnast ja kutsika hännast. Olgu pealegi, et väikestest tüdrukutest saavad naised, kellest peale suhkru, jahu ja maasikavahu võib leida ühtteist kibedamatki. Las neil olla oma väikesed nõrkused, nad ju nõrgem pool. See kõik kuulub naiselikkuse juurde. Mis sellest väikestest poistest saavad suured mehed, kes mõnikord võivad olla tiigrina sõjakad, konna kõngel, külmad või kutsika moodi üle annetud. Neis on ju veel palju muudki. Nad on ju tugevam pool. See köik käib mehelikkuse juurde. Vastandid kuuluvad ju lahutamatult ühte. Täiendavad teineteist üheta poleks Kappest olemas.