Täna toimub Tallinna tehnikaülikooli energeetikamajas teaduskonverentsi ülikoolilt ettevõtlusele. Tegemist on jätkuseminariga septembris toimunud ümarlauale ja eesmärgiks nii seminaril kui tollel ümarlaual oli teadmistepõhise Eesti ideoloogia arendamine. Et meie teadlased saaksid rohkem kaasa lüüa nii meie majanduse kui kogu ühiskonna arengus. Mul on nüüd telefonil Tallinna tehnikaülikooli teadus- ja arendusosakonna juhataja Ardo Kamratovi, tere päevast. Tere päevast. Niisiis teaduskonverentsi ülikoolide ettevõtlusele on pikema protsessi jätkuks, milleni selle konverentsiga tahetakse nüüd jõuda. Noh, tõesti teadmispõhise Eesti, kui kui valitsuse programm dokumendi nagu mõjuaeg hakkab, hakkab varsti aasta pärast lõpule jõudma ja on ettevalmistamisel siis uus teadus-arendustegevuse strateegiline dokument ja Tallinna tehnikaülikool on siin nüüd kavandanud rida ümarlaud, rida nõupidamisi, arutelusid nii ülikooli tasandil kui ka ülikool koos ettevõtetega, et mida selles uue perioodi programmdokumente võiks nagu sisse minna ja millised arengud meil siis ülikooli ja ettevõtete vahelises koostöös nagu peaksid olema. Ja, ja kui tõesti eelmisel üritusel, mis toimus, siis kuu aega tagasi olid nagu puht probleemi püstituslikud eesmärgid, siis ka juba sellel üritusel me üritame nagu otsima hakata lahendusi, et, et kuidas nüüd siis ettevõtete ja ja ülikoolide koostööd nagu parandada ja ja millised võiksid olla siis ütleme lähimate aastate suundumused selles osas. No see protsess on kahepoolne Ühelt poolt siis ülikoolide poolt ja teiselt poolt ettevõtluse poolt kuidas on tunne nüüd, kas mõlemad pooled on valmis selliseks koostööks või kus poole pealt on tunda, et veel jääb nagu vajak? No valmisolek on mõlemapoolselt olemas, võiks öelda niimoodi, et vajak on pigem niukses rahaliste ressursside puudumises, et et teatavasti ütleme, ettevõtete areng ei ole võib-olla veel jõudnud sellisele tasemele, kus nad saaksid tõsisemalt hakata raha kulutama oma teadus- ja arendustegevuse tegemisteks. Aga esimesed sammud muidugi selles osas tõesti olemas, nimelt siis tänase konverentsi lõpuosas on meil siis vestlusring, kus juba siis reaalsed reaalseid lahendusi arutame, lihtsalt need lahendused on juba proga praktikasse läinud, nimelt arutame siis tehnoloogia arenduskeskuste töö käivitamisega seotud probleeme ja kuidas seal edasi minna? Tehnikaülikooli poole pealt vaadatuna, millised ettevõtlusalad või ettevõtte konkreetsemalt on nagu olnud huvitatud teadlaste panusest. Eks siis tehnikaülikooli spetsiifikast tulenevalt ikka esimene on infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia, teine on siis ütleme laiapõhjaline materjali uuringud ja sealt siis võib-olla isegi konkreetsemalt nüüd bio-ja, geenitehnoloogia, biomeditsiinivaldkond, kuna seal on isegi konkreetne, siis tehnoloogia arenduskeskus nüüd kohe-kohe sündimas tehnikaülikooli ja haiglate ja ettevõtete koostöös ja muidugi traditsioonilised alad, energeetika, põlevkiviehitus ja nõnda edasi. Nii tänase teaduskonverentsi esimesel poolel on sellised sissejuhatavad või üldised sõnavõtud, mis teemadel need on? Võib-olla nad ei jää nii väga üldiste sõnavõttudeks, sellepärast et esimeses plokis, nagu on planeeritud esinema ülikoolide poole pealt esinevad Tallinna tehnikaülikooli teadus- ja arendusprorektor Peep Sürje ja Tartu Ülikooli teadusprorektor Ain Heinaru, kes siis pakuvad välja juba loodetavasti ka ettevõtetele uusi koostöövõimalusi, uusi ideid ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Ja teiselt poolt siis on ettevõtete vajadused, kus siis esinejateks on Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ja Eesti Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kes siis nagu püstitavad ilmselt üles ettevõtete vajadustega seotud küsimus. Ardo Kamratovi te ütlesite, et see on nagu osa protsessist, et mis see on siis nagu järgmine etapp, kui see konverents saab läbi ja mida tehnikaülikool kavandab tuleviku peale sellesama ülikooli ettevõtluse sideme arendamiseks. No meil on nüüd plaanid tegelikult päris päris selgepiiriliselt tehtud, nimelt siis juba novembrikuu ülikooli nõukogus, ülikool tahab arutada ja loodetavasti ka vastu võtta nüüd ülikooli teadus-arendustegevuse strateegia isegi kuni aastani 2014 ja seal on ka kindel blokk või kindel osa, mis puudutab ülikoolide ettevõtlus ja ettevõtluse koostööd või nõndanimetatud teadmiste siiret. Ja lisaks sellele oleme nüüd kavandanud kaks korda aastas konverentsi või siis niukse tõsisema seminari, kus me arutame siis ülikooli, teete koostöö küsimusi ja, ja nii nagu ma juba alguses ütlesime, tahame jõuda siis selge piirilistele ettepanekute, nii et mida võiks siis minna valitsuse programmdokumente teadmispõhise Eesti uude uude varianti uude redaktsiooni järgmisteks aastateks. Aitäh teile tehnikaülikooli teadus-arendusosakonna juhataja Ardo Kamratovi ja soovime, et siis need kontaktid ettevõtluse ja teaduse ehk siis ülikoolide vahel üha tiheneksid.