Luuletustes. Lüüsi koheldkonna. Need ööd on alati, kui kus leegiks kuumeneb igatsust on palju luuletustes helisevaid. Miks elus harva kohtab? On ju luuletustest mis neutriste hooldusest vaimustunud. Vena Tugaarne vali pääsmeid hoiaks. Puineka keelatud. Iga suvi, kui heitlikud ilmad oleksiti jätab ka meeldivaid mälestusi. Sügise saju, nukrad. Nendel päevadel kajastuvad need veel puhkeviivude mõtte rändudes leheveergudel ja laulu helides. Viimased laulud on vast olnud taas peegeldamisel emotsionaalse Heima mõjuga sest neis liituvad nii sõnaline kui ka muusikaline komponent. Esimest kiputakse sageli alahindama, olgu talle siis käesolevas saates pööratud enam tähelepanu. Helilooja Jan Frank, kel on öelnud sõnad, annavad laulule südame meloodia tiivad. Ja ekska kuuldud Aarne Oidi ja Heldur Karmo suveööle loovad mõttekas sisu just meie viljakaima laulutekstide autori sõnad. Kuulakem ka järgnevates palades koos viisid aktides kätkevad tiivalöökidega laulu südamelööke. Ja et see oleks kuuldavam, on kõigi selles saates kasutatud laulutekstide autoriks valitud nende arvukuses fenomenaalse hulga 3000 saavutanud Heldur Karmo. Eesti NSV muusikaalased aastapreemiad hindavad laulu puhul võrdväärseks nii teksti kui ka muusika looja osa. 1976. aastal pälvisid selle preemia Uno Naissoo ja Heldur Karmo Lauluga hüvasti, kaalia. Silmadest sino põiskutama su juukseid, suitsiidi siis põldude peal. Kõik see ei sobinud, kes sõtta ja. Siis auto oleksite. Kukkumast Pill Ukrainas. Põle pal mahunud seal Bobelis värske. Suvil tuleb ikka pahasti. Nii siin hoidku meid saadus. Temaatilise või kodanikuteemalise raske on sellele laululiigile õiget nimetust leida. Laulu puhul on teksti tähtsus ilmselt eriti suur. Muusika võib ju olla võitluslik või rahumeelne, rahulik või kiireid tööritamatkiv. Konkreetsema sisu annavad ikkagi sõnad. Üheks näiteks maailma mastaabis hargnevaid sündmusi kajastavate helisevast sõnast. Olgu 1979. aastal ranna sovhoosi preemia võitnud laul, see meeletu maailm. Muusika Valter Ojakäärsõnad, Heldur Karmo. Esitus Ivo Linna Härra Guido. Ka Inglismaa ja meili. Vahepõikena mõelgem ka laulutekstide tõlkimisele. See ei olegi neli. Töö tülikas on ta seepärast, et tuleb lahendada nagu mingit silprist sõnade mõistatust. Ette on antud sisu ja silpide arv lisaks vahel fraase katkestavad pausid. Tuleb otsida kõrgetele nootidele sobivaid vokaale, pidada silmas välteid ja paljusid muid tingimusi. Aga hästi tõlgitud laulu teksti kuulates ei tundugi, et ta on paigutatud sellesse nii rangelt nõudlikku kärge. Näitajana, kuulakem, 60.-te aastate nimekaid popmuusiku, Bob Dylani laulu. Vastust teab vaid tuul. Tõlge Heldur Karmo. Queeni tuumataat kuvad. N. Kui palju aastaid rahvateek? Üürida vabadus. See laul sai kodanikuõiguste eest võitlejate hümniks ja levis paljude tuntud estraaditähtede esituses, kelle hulgas olid ka Wellington ja Marleen tiitrich. Ent laulul on selle tõsisema tahu kõrval vaja olla sageli ka meelelahutuslik ja lõbus. Võitlusele kutsuva fanfaarifunktsioonid asenduvad siis humoorika heli ja sõnaseadega. Ja kui nad on veel oskuslikult seotud tuttavate paikade ja päevasündmustega, võibki sündida selline populaarne lugu nagu Avo Tamme ja Heldur Karmo Mustamäe valss. Ela siin värk. Scruusemaga tahtis pageda. Korter on aus ja ja nii see Sporduuradki maa pea. Naabrite rõõmude soolemm, nüüd osa neist, olgu seal piiru kõik, mida ma ka ei saanud, enne, kui kell on kolm. Nüüd. Uus korter on aus ja ja nii see le ordu suunagi pea. Kui nüüd vaid mustale siruuligandigas puruse sire, need looks võib-olla nii meelelaadi, siis auto veel mai ja tooks. Et laulude teemade ring võib olla väga avar, seda näitab kasvõi sisu kordumatus Heldur Karmo tekstide tohutus hulgas. Sadakond neist on auhindadega pärjatud võistlustel. Tippmeloodia noorus laulab pärnaõis. Hõbedane meri ja mujal. Enamik neist on ilmunud väljaannetes meie repertuaar ja laulge kaasa ning mitmesugustes lauluvihikutes. Tihedam on olnud koostöö nelja heliloojaga, Aarne Oidi, Uno Naissoo, Gennadi Bodelski ja Aavo Tammega. Ja kui saade algas meenutustega möödunud suvest siis kuulame lõpu eel ka pöördumist, algab aasta ja talve poole. Seekord Gennadi Badelskija talve serenaad. Laul rändab läbi aastaaegade, kõneleb tunnetest, aitab võitlus, teil nakatab naeruga ja lühendab ooteaega. Et kiiremini jõuaks jaama oodatud rong sadamasse. Tuttav laev. Mängi tuur. Ta ilusti. Siis ta seal saada mule. Ta tavaga saada ta Merele. Ma ei. Kuidas toorrautuksi, pess muula k leet. Saada ootab koju. Saada. Ja ma ei saa. Veere. Ega saa ka hellitada. Aga too ei ole ette tulnud üle sovhoos sest mula. Ootame ja jääme alati ootama ka selliseid uusi laule, millel on tugevad helitiivad ja tundehellad sõna südamed. Ta tahab saada kasvõi saada Vääre.