Ei õhkeli musingi võinud maailma tulla ilma lihtsate esivanemateta. Ärge laike siis vana grammofoni, mis omal ajal tegi suuri tegusid. Ja mis helilint vaid poolteist aastakümmet tagasi ära ei olnud. Kaasaegset muusikatükki ei söanda enam ennemuistse kõrvale pannagi. Vahe on liiga kõrvatorkav. Areneb stereo, foonia helilindi homset päeva ei oska veel ette nähagi. Kuid nii nagu pruun ribaki juba tänapäeval oma võimalusi avab, on ta tore. Ning vahest kõige enam raadiotöö tegijatele. Neile on helilint tõeline sõber ja vend. Sellele vennale aga tahaksime tänase saate pühendada. Vaat kus mehel on ikka kopsud, veab pikka nooti, nii et lõppu ei jõua ära oodatagi. Saalis oleks talle selle eest osaks saanud kõva aplaus. Nii nagu balletitantsijatele piruetide tegemisel. Palun korrata. Tavaline vigur, kõrge noot helilindil oli umbes ühe meetri pikkune. Lõikasime selle välja ja kleepisime otsad. Kokku. Tekkis nõndanimetatud lindiring, mida kasutatakse sageli näiteks taustade pikendamiseks. Kui see ring panna pöörlema magnetofoni helipea eest läbi on võimalik loodil ehk taustal lasta kõlada peaaegu piiramatu aja. Olgu või aasta, kui magnetofon vahepeal Rice ei lähe. Operetis rahutu õnn jutustab üks tegelasi heliloojast, kes ratsionaliseerida oma tööd. Ta võttis mõne tuntud klassiku partituuri ning kirjutas selle ümber tagant ettepoole. Senikaua läks kõik hästi, kuni üks tema hobustest sattus dirigendi kätte kes originaalse interpretatsiooni huvides omakorda partituuri ümber keeras. Eks siin maailmas juhtub mõndagi ja kui kunagi aastate eest ka meilt üks verivärske sümfoonia tagurpidi eetrisse tus oli pahandamist parasjagu. Jaan koha tagurpidi polka käib aga täie eduga juba aastaid eetris. Siiani pole keegi midagi öelnud. Mingu ta siis nüüd ükskord ka õiget pidi. Orkestri ja eriti klaverimuusika reedab ennast tagurpidi mängimisel kiiresti. Kõik helid algavad kajaga. Oreliga, anna gaasi, pisut keerulisem. Selle instrumendi helide ühtlane tugevus võimaldab ka tagurpidi jooksval lindil üsna normaalse kõlaga muusikat edasi anda. Proovime korraks pahiga. Kuidas meeldis? Teistpidi on muidugi etem. Küllap tundsite Heli Läätse otsemaid ära. Kiiruste äravahetamine on ju võimalik isegi kodustel magnetofon idel samuti nagu heliplaati teki puhul. Igal teisel juhtumil oleks eelmine lõik saate praagiks tunnistatud aga vahetevahel mõni saatetegija paneks meeleldi poole kiirema tempo peale, kui tekst ei taha antud aja piiridesse ära mahtuda. Ja midagi välja võtta ka ei raatsi. Muide, Buratino meetodit pruugitakse siiski täie eduga teksti ülekuulamisel. Vilunud operaatorid leiavad jutust vead ja kordused üles niisuguse lindi liikumise tempo juures, milles harjumatu kõrv peale mulina mitte midagi ei eralda. Kontrollida jõuab umbes 600 SÕNA ühe minutiga. Helilindi kuuluvus informatsiooni uputuse süsteemi on vaieldamatu ja tõstab tunduvalt selle tulvale pinda. Mõiste informatsioon kuulub kahtlemata positiivsesse rubriiki. Uputuse kohta seda ütelda ei saa. Olgu lood nüüd informatsiooni rohkusega, kuidas on, aga SÕNA vahavuse vastu aitavad siiski käärid üsna kenasti. Et mitte praegu ise liialt vohama hakata. Laseme kõnelda mõnedel elavatel näidetel. Kas olete usin raadiokuulaja? Olen küll. Raadio on enamasti esmaseks vahendiks, kust hangin endale uut informatsiooni. Aga muusika? Ka muusika on omamoodi informatsiooni ja peab ütlema, et mida ka meeldiv ma ei oska seda informatsiooni emakeelde tõlkida, see pole üldse võimalik. Kuid pärast meeldiva muusikapala kuulamist tunned ennast, nagu oleksid läbi käinud värskendavast vannist. Vähemalt sellel hetkel vaatad elule ja inimestele hoopis teistsuguse pilguga. Muusikaline informatsioon suunab kuidagi alateadlikku tunnetuslikku sfääri. Palun, tooge näiteks kas või üks helide või autor, kes on teid niimoodi suutnud mõjutada näiteks Beethoveni looming. Praegu kuulsite jutuajamist kujul, mis jäi esialgsest järele pärast kirurgilist ravi. Enne seda oli lõik vahest liialt priskusest pakatav ja andis ka esinejast pehmelt öeldes üsna ebasümpaatse pildi. Palun vabandust järgmise lõigu pikkuse pärast, kuid esialgsel kujul oli helilint niisugune. Kas olete usingaaria kuulaja, no igatahes ja olen küll. Raadio on noh, ikka enamasti nii-öelda kõige esmaseks primaarseks kanaliks ja no tähendab vahendiks, kust hangin endale nii-öelda uut, see tähendab kõige värskemat ja, ja Anno aktuaalsemate. No kompetentsemaks ja kompaktsemad informatsioon. Aga muusika? Loomulikult igatahes muidugi ja ka muusika on nii-öelda omamoodi informatsiooni ja peab ütlema, et see on see informatsioon, tähendab see on väga imposantne ja nii-öelda ekstra meeldiv. Ekstraordinaarset ja imposantset informatsiooni ma ei oskagi sõnadesse. Rans transponeerida. Sõnadesse transleerida. No ühesõnaga, ma ei suuda seda öelda. Emakeelde tõlkida. See polegi, tähendab, minu arvates üldse vist võimalik. Kuid pärast sugestiivse ja meeldiva muusikapala nii-öelda kuulamis tunned ennast tähendab kuidagi puhtamana ja energilisem ana ja nagu oleksid saunast tulnud või oleksid, tähendab algselt tähendab läbi käinud värskendavast vannist. Hingelise selguse ja puhtuse hetkel tunned ennast tähendab nagu uuesti sündinuna renoveerituna ja vaatad, tähendab kõigele argipäevasele ja inimestele ja noh, nii-öelda vaatad elule hoopis teistsuguse pilguga. Ja selle kõrge emotsionaalse väärtusega muusikaline informatsioon suunab kuidagi imetlusväärselt seda tähendab vaimset. Ei, mitte müstilist. Võiks öelda alateadliku ebaratsionaalselt, vot nii-öelda seda tunnetuslikku sfääri. Palun, tooge näiteks kasvõi ükski helitöö või autor, kes on teid niimoodi suutnud mõjutada. Oo näiteid võiks nii öelda. Neid võiks väga palju tuua, eriti igipüsiva väärtusega klassika, näiteks Beethoveni looming või Kinski, Polonees ja sümfooniad ja sonaadid ja Straussi valsid ja marss, vanad sõbrad ja no võiks öelda, et et väga palju teisi muusikavaramu säravaid pärle Mis hirmuäratav võim on aga kääridel võime näha veel järgmisest lõigust. Sellegi algmaterjaliks osutus eespool kuuldud intervjuu. Kas olete using raadiokuulaja? Igatahes raadio on nii-öelda primaarseks kanaliks, kust hangin kõige kompaktsemad informatsiooni. Aga muusika? Igatahes seda ekstraordinaarset informatsiooni ma ei oskagi transponeerida. Tunned ennast, nagu oleksid saunast tulnud renoveerituna. Kõrge väärtusega muusikaline informatsioon suunab ebaratsionaalsed müstilist sfääri. Palun, tooge näiteks kas või üks helitöö või autor, kes on teid niimoodi suutnud mõjutada. Näiteks Beethoveni Uginski, Polonees. Liialt kaastundlike kuulajate lohutamiseks. Intervjuu improviseerisime spetsiaalseks näidiseks, kuidas kääride abil on võimalik kujundada muljet esinejast nii positiivsemas kui negatiivsema suunas. Ent võin kinnitada, et ei tea raadio tööpraktikast ühtegi juhust, kus seda viimast võimalust oleks kasutatud. Aastasadu on Aafrika džunglites kõmisenud tamm tammide need kuuluvad samuti informatsiooni edastamise vahendite hulka ja jälle on helilint see, mis võimaldab eksootikat siingi esile tuua. Musta mandri Moose kandid pole ammugi enam jäänud üksnes oma trummide manu. Praeguse saate tegemise käigus puutus näppu teistsugustki muusikat, sellelt suurelt Maalopilt tegijale meeldis, vahest meeldib ka kuulajaile. Meie raadios on pala esiettekandes Pealkiri Ekspress. Te harrastajate laulmist. Tore. Missugust orkestrit soovite, saateks Eesti raadio, kergemuusikaorkestrit, juriisile, Antivi orkestrit, melakryna või Tseemsaasti oma? Olge lahked, kõik need ja paljud teisedki on valmis koos teiega musitseerima. Kui kerge on niisuguseid võimalusi kasutada, nähtub järgmisest lindistusest. Esialgu jätame trios esinejate nimed saladusse, sest nad on väga tagasihoidlikud inimesed. Isetegevuslased, algajad, debütandid. Aga kui esimeste püüti, nagu tavatsetakse öelda kroonib kuulajate juures edu, siis võib ansambel edukalt edasi debateerida. Ja see on muide täiesti võimalik. Kui iga uue laulu puhul näiteks ansamblile uus nimi panna üks korralik ansambel peaks kandma ka ühte korralikku väljamaakeelset nime siis olgu selleks näiteks trio Tamur. Niisiis esineb trio Tamuur Tseemslaste orkestri saatel. Loodame, et seent laaste orkester pidevas koostöös uued Riivoga muutub üha paindlikumaks ja nende viljakas koostöö ka edaspidi jätkub. Nüüd tõsiselt kommenteerides saatepartii ei olnud fonogrammile mõeldud vaid martiini armurõõmu orkestritöötlus. Aga praegusel ajal tehakse sageli laulu orkestri saade eraldi valmis ja pärast laulja paneb oma hääle sinna juurde. Teedeeoo, kui kasutada löök terminit. Juhtub näiteks, et lindistamise ajal teeb solist kuke või juhtub miski muu häda siis pole vaja suure orkestri kollektiiviga uuesti tööd otsast alata. Pillimehed võivad oma aega hoopis viljakamalt kasutada, kasvõi kodus pilli harjutada. Fonogrammile on lauldud ka kõik tippmeloodia laulud. Ei mu tüdruk sellist laulu. Sellest, mis praegu laula käegi emale. Laadi. Kauneva. Laene. Fonogramm võimaldab ka mitmekordseid peale laulmisi ja mängimisi aga seda tehti ka juba ammu enne fonogrammide leiutamist. Oleme kuulnud laulmas neljast Georg Otsast koosnevat kvartetti Emil Laansoo kitarriansamblid, kus ta kordamööda on lindile mänginud bassipartii sekunda meloodia ja kontrapunktid. Meie staadisolistidest kasutavad mitmekordset lindile laulmist kõige enam Kalju Terasmaa ja Mariaare vahele paar tõsist sõna noore lauljatari ja Te olete üsna palju teinud mitmekordseid lindistusi. Mis teid selle asja juures võlub? Ma olen ürituse ansambli patrioot, vokaalansambli patrioot ja ilmselt sellest on tulnudki see tahtmine ka mitmekordset pääl laulda ka seal nagu teistmoodi ennast väljendada ja nagu rohkem jõudu lugudesse anda või erinevaid karaktereid ise anda. Hea külg on see, et iseenda hääled, iseenda hääl sobib, tähendab, sulab kokku, saad laulda edukalt unisoonis aga kunni tõelise vokaalansambliga võrrelda, siis eks värvi jääb kesisemaks, erinevad hääled annavad nagu rohkem värve. Palju on läinud aega kõige rohkem seni ühe niisuguse mitmekordse lindistuse peale. No rohkem aega läheb Ast mõtlemise peale, mismoodi teda teha, otseselt laulmise peale? Nii palju aega ei lähegi, on selge, mida sa tahad teha ka ühe Silverbecu looga oli ikka päris suur mässamine. Ma laulsin liiga palju liiga täis selle loo, siis asi kaotas nagu oma mõtte ja see võttis tükk aega, enne kui aru hakkasin saama, mida tegelikult seda teist korda teha? Ja praegu vist peate ise ka seda kõige õnnestunum. Ei, no mul on kohutavalt hea meel, et mul õnnestus nagu teistmoodi ennast väljendada. Ja muidugi seal on väga palju vigu sees ja, aga siis ma sain nagu mingisugustest kammitsatest laht. Laulsin vaikse ilusa häälega. Sellest ma sain lähetuse pärast tohutult hea meel. Ja mehed, nii see. Ja Mart Saare linnu. Paadist kiikriga vaatamise lugu või samuti ainult klindil niisuguse näo saada. Kui üks mees oskab mängida paljusid pille, tavalises korras, ei saada üksipäini mitut korraga puhuda. Kliendil võib kasvõi terve sümfoonia üks pillimees ära teha, ainult et liiga paljude ümbervõtmiste korral lindi kahinat, mida muidu ei märkakski, hakkavad ennast lõpus tundma andma. See seab piirid. Improvisatsioon sageli Neteoorina süttiv hetke looming läheks ilma heli lindita jäädavalt kaduma. Ja siin on magnetofon suureks sõbraks ka neile muusikameestele, kelle esinemised on improvisatsiooni ka tihedalt seotud. Ma mõtlen eelkõige džässmuusikat. Tõsises muusikas on kaasajal improvisatsiooni osatähtsus küll väiksem, kuid esinemisloomiku fikseerijana on helilint suurima tänu ära teeninud. Ja mõnede teiste lindistuste vahele tulevad tuju tõstmiseks väikesed naljakesedki, mille lint kinni püüab. See summani lõbus talupoeg on nagu vähekene vindiline. Komplitseeritum asse linditehnikasse enam ei tungi. Leppigem sellega hüvastijättu tänase saate kuulajatele, ütleb kuldkalake jah, tõepoolest tõeline kuldkalake, kelle häälitsuse püüdis kinni samuti helilit.