Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva teise märtsi olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Valitsus leppis kabineti nõupidamisel kokku, et vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem muudetakse paindlikumaks. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul võiksid esimesed muudatused jõustuda järgmise aasta alguses. Ühtlustame ära sünnitus raseduspuhkuse vanemahüvitise vanemapuhkuse ja hakkame neid arvestama ühtemoodi. Saksamaa kaitseminister Ursula Von der Leyen ütles Ämari lennubaasis, et Saksamaa peab järk-järgult tõstma oma kaitsekulutusi. Seda tingivad muutunud julgeolekukliima ja enne seda pundar sfääris valitsenud säästurežiim. Rootsi valitsus otsustas taastada kohustusliku ajateenistuse. Euroopa parlament tühistas prantsuse presidendikandidaadi, parempopulistliku rahvusrinde liidri Marine Le Penni puutumatuse. Eesti ta oma kaubalaevu tagasi Eesti lipu alla. Ettepanek on esiteks pakkuda laevadele maksusoodustus, et oleks mõttekas laevapere Eestis maksustada. Ja Eesti tahab saada isejuhtivate autode katsetamise keskuseks. Seaduse poolest on see võimalik ja ka erilisi investeeringuid ei ole vaja. Isejuhtivate sõidukite tänavatel ilmumine vajab aga mõtteviisi muutust. Kui me mõtleme pikas perspektiivis, siis see tähendab, et me sõidukeid linnaruumis näiteks saaks olema 10 korda vähem, kas see tähendab seda, et linnaruumi ja linnatänavate ruumi saab hakata planeerima hoopis teistsugused? Peediteenus on probleem, tähtis on jälgida, kelle käest ja mis vormis eralogopeedi teenust ostetakse. Välishästi uurija. Anne Valmas on koostanud teose Eesti raamat välismaal 1994 kuni 2010, mis teeb ülevaate teostest, mis on ilmunud pagulaseestlaste poolt. Väliseesti kultuur tervikuna on üks osa Eesti kultuurist ja selle tundmine annab meile väga palju juurde, kui me suudame näha seda, mida eestlased välismaal teinud on. Ja ilm püsib meil pilves selgimistega ning võimaliku lörtsisajuga öösel on temperatuur miinus kolmest pluss ühe kraadini homme päeval pluss üks kuni pluss neli kraadi. Valitsusel on täna pikk tööpäev, hommikul oli nii-öelda tavaline istung ja pärast algas kohe kabinetiistung, see kestab siiamaani. Kabinetiistungi päevakorras on 30 punkti, kõik nad päris olulised. Räägime siis mõnest. Valitsus leppis kabineti nõupidamisel kokku, et vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem muudetakse paindlikumaks. Janek Salme jätkab sel teemal. Valitsuse pressikonverentsil teemat selgitanud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et eelnõu ettevalmistamisel seisab ees veel palju arutelusid ja analüüsimist. Üks peamisi põhimõtteid on tema sõnul aga see, et erinevad puhkused ja arvestuse alused viiakse ühtlasemaks. Ühtlustame ära sünnitus raseduspuhkuse vanemahüvitise vanemapuhkuse ja hakkame neid arvestama ühtemoodi sünnitus ja raseduspuhkusele tulevad siis nii ülemine kui alumine piir, nii nagu on praegusel hetkel lapsehooldushüvitisel Toome juurde isadele ainuõiguse ehk et üks kuud täiendavat vanemapuhkust vanemahüvitist isadele, mida siis isa saab võtta ja saab seda teha emaga samal ajal ehk et see asendaks seda kümnepäevast isapuhkust, mis praegusel hetkel on. Ministri sõnul peaks paindlikum süsteem motiveerima isasid rohkem pereelus osalema. Vanemapuhkuste ja vanemahüvitist on tulevikus võimalik välja võtta kolme aasta jooksul. Summa summarum ei lähe seda rohkemaks aga on võimalik tulevikus siis peatada hüvitise maksmist ja võib-olla osaleda mõnes olulises projektis või hooajalises töös ja pärast seda jätkata. Ministri sõnul on plaanis muuta vanemahüvitise maksmise valemit vanemahüvitise saamise ja samaaegse tulu teenimise korral ei vähendata hüvitist, kui tulu jääb alla pooleteistkordse keskmise palga. Sellest rohkem teenivate vanemate hüvitis väheneb vähehaaval, sõltuvalt teenitava tulu suurusest, ent ka nende hüvitis on uue valemi korral suurem kui praegu. Ja see keskmist arvutame siis sotsiaalkindlustusameti poolt arvutatud üle-eelmise aasta keskmise palga järgi sama numbri järgi, mis on ka praegusel hetkel hüvitise piirmäära arvutamisel, et see on kolmekordne, et nad oleks ühesugustel alustel jälle samamoodi, seda ei saa langetada hüvitist allapoole, inimese hüvitisele, põiga olla, määra siin on palju numbreid nagu ka praegusel hetkel, aga on oluline paindlikkus ja samm siis juurde antud, et emadel, kes tahaksid osaleda tööturul samal ajal, kui nad kodus on, et see võimalus oleks ja, ja need piirangud oleks palju vähem. Ministri sõnul on kokku lepitud, et muudatuste eelnõu valmib sügiseks. Esimesed muudatused jõustuvad tema sõnul loodetavasti tuleva aasta alguses. Valitsus kinnitas täna 55,3 miljoni euro eest investeeringuid 22 omavalitsuse põhikoolide taristu suuremahuliseks kaasajastamiseks. Investeeringute abil saavad omavalitsused koolid, mis vastavad eelseisvate aastakümnete vajadustele. Paraneb õppekeskkond, vähenevad kulud hoonete ülalpidamisse, mis lubab omakorda suunata rohkem raha hariduse sisulistes tegevustesse. Valitsus kiitis heaks otsuse, millega luuakse omandireformi valitsus, komisjon. Selle eesmärk on koostada omandireformi seniste tegevuste kohta kokkuvõtte ja analüüsida lahendamata küsimusi ning esitada ettepanekud valitsusele nende lahendamiseks, ütles riigihalduse minister Mihhail Korb, kes on ka komisjoni esimees. Komisjoni koostatud aruanne loodetakse valitsusele esitada, kus ta lõpuks ja valitsus otsustas, et 2005.-st aastast uimastisõltlastele statsionaarset rehabilitatsiooniteenust pakkunud Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskuse tegevused antakse üle Viljandi haiglale. Muudatuste eesmärk Con tõhustada uimastisõltlaste abistamist Ida-Virumaal 2000 seitsmeteistkümnendal aastal on HIV ja narkomaania raviks ning ennetustegevuseks nähtud ette 16,43 miljonit eurot ja see on 600000 eurot rohkem kui mullu. Ja veel ühest teemast, mis täna valitsuskabineti istungil päevakorras on. Eesti on jõudnud olukorda, kus Eesti lipu all sõidab täna null kaubalaeva. Praegune koalitsioon püüab muuta. Olukord on nii, et see oleks kasulik nii omanikele kui meremeestele ja tuua laevad Eesti lipu alla. Majandus ja taristuminister. Kadri Simson. See on viinud meid olukorda. Tald. Et hinnanguliselt 6000 Eesti meremeest ja neil paljudel puudub sotsiaalkindlustusse välismaine ja Eestis registreerimata ettevõte, ei maksa Eesti päritolu töötajate sotsiaalmaksu. Nüüd esimene samm, millega teiste riikidega konkurentsis kehvemad oleme, on maksusoodustused ja meie omanikele kuuluvad laevad on läinud teiste riikide lipu alla sest seal on meid odavam pidada. Seega ettepanek on esiteks pakkuda laevadele maksusoodustus, et oleks mõttekas oma laevapere Eestis maksustada ja vastavalt siis rahvusvahelisele õigusele. Meremees, kes peab maksma, sotsiaalmaksutulumaksu lipuriiki maksma ei pea, aga ettepanek sisaldab endas ka kaldateenuseid. Sisendab selgeid suuniseid, millistele reeglitele peavad vastama need laevameeskonnad, kes tegelikult ju Eesti vetes tööd ei teegi ja sisaldab ka seda, et laevaomanikel oleks võimalik siis valida maksurežiim. Näiteks kaks aastat tagasi Rootsi, kelle lippude alt hakkasid kauplevad samuti lahkuma, läks üle Donnaaži maksule. Kas te eeldate, et nüüd need uued ettepanekud mõjuvad, et laevad vähemalt osaliselt otsustavad Eesti lipu alla tulla? Me oleme kohtunud kõigi laevandussektori olulisemate tegijatena ja ka merendusnõukojas, arutanud seda ja Euroopas on näiteid, kus mõni riik on võtnud eesmärgiks endale laevandusmaine luua ja on laevaka tulema hakanud. Eesti pluss võiks olla see, et me oleme tuntud nutikate lahenduste poolest ja kui meie kaldateenuse meie registrid on konkurentsivõimelised, siis hea asjaajamiskultuuri pärast võivad nii mõnedki reederi Dogsustada tulla ja Eestisse. Ja selge on ka see, et kui meie lipu all laevu, siis ka kaldeteenused toovad lisatulu riigile annavad haritud inimestele siin töökohti, et optimistlikuks plaanis. Kui me vaatame nüüd lähimat kümmet aastat, siis kui meil õnnestub kaubalaevu Eesti lipu alla tuua on juttu kümnetest miljonitest lisatuludest. Ma julgen kinnitada, et uuel valitsusel on soov probleemi lahendada isegi sotsiaalministrit, kes loomulikult vaatab valuliselt küsimustele, kui tahetakse teha maksuerisusi näiteks sotsiaalmaksu osas. Vähemalt valmidus probleeme arutada, seda enam, et täna on olukord, et erisuse tegemine ei viiks maksuraha ära, sest et me saame Eesti lipu all olevatelt kaubalaevadelt null eurot tulu. Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen on külaskäigul Balti riikides, et kohtuda siin NATO heidutusmeetme raames viibivate saksa sõdurite ja õhuväelastega. Vahur Lauri käis Ämari lennubaasis. Saksamaa kaitseminister Ursula Fonderlaien istus Ämari lennubaasi juhtimistornis ja tema sõrmevajutuse peale startisid angaarist kaks õhuturbe Eurofaykerit näitlikule tuvastuslennule. Hiljem surus proua minister Luftwaffe meeskonna käsi ning lasi endale hävitaja kokpiti näidata. Kui aktuaalne kaamera kaitseministrilt küsis, mida tema arvab kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangu suunamisest kaitsekulutusteks selgitas ta, et viimase veerandsajandi jooksul on Bundeswehr üle elanud lõputu säästmise ja reformide joru. Kuid käesoleva aastatuhandega on maailma julgeolek muutunud. Saksamaa alustas välismissioonidega eeskätt Afganistanis. Venemaa annekteeris Krimmi käib sõda Ukrainas. Nüüd tuleb Bundes verist tekkinud tühikuid täita ja väge moderniseerida. Saksamaa on järgmise aastakümne keskpaigaks lubanud kaitsekulutusi kahe protsendini tõsta, ütles Ursula von der Laien. Tähendab seda pole võimalik teha ühekorraga, Seeger järk-järgult. Mul oli hea meel kuulda, et Saksa välisminister ütles eile selgelt välja, et investeeringud Bundesteeri eelmisel aastal kaheksa protsenti oli õige tegu. Nii et Saksamaa astub samme õiges suunas ja seda tuleb jätkata. Saksamaa kaitseminister külastab lisaks Ämari lennubaasile täna veel Leedust Saksa sõdureid, kes moodustavad seal NATO kontingendi tuumiku ning jõudsid kohale veebruari alguses. Indrek Lepik jätkab nüüd välisuudistega. Rootsi vasaktsentristlik valitsus langetas täna otsuse taastada sõjaväe kohustus. Kaitseminister Peter hulk vist viitas seejuures halvenevale julgeolekuolukorrale Euroopas ja Rootsi ümbruses. Juhul kui ajateenistus taastatakse, kutsutakse tuleval suvel sõjaväkke 13000 noort alates 18.-st eluaastast. Neist 4000 valitakse järgmisel aastal algavale põhikoolitusele. Kutsealusteks on nii mehed kui naised. Huld Kristi ütles usutluses Rootsi rahvusringhäälingule, et riigil on kavas luua Norraga sarnanev süsteem. Pühendus ajateenistusest kutselisest sõjaväest. Rootsi loobus kohustuslikust sõjaväeteenistusest 2010. aasta suvel, kuid ajateenistust oli koomale tõmmatud juba 90.-test saadik. Euroopa Parlamendi tühistas prantsuse paremäärmuslaste liidri Marin Le penni puutumatuse kohtumõistmise eest seoses twitteris jagatud iisise veretööde piltidega. Prantsuse prokuratuur esitas leppenni vastu hagi ülemöödunud aastal, kuna rahvusrinde liider levitas äärmiselt võikaid fotosid iisise veretöödest, mille hulgas oli näiteks pilt USA ajakirjaniku James Fauli peata kehast. Saadikupuutumatuse ära võtmine jõustub otsuse vastuvõtmise hetkel, ütlesid Europarlamendiametnikud. Leppenn immuniteedi ta ainult twitteri piltide kohtuasjas, mitte aga süüdistustes, et kuritarvitas parlamendi abi, palgates Euroopa Liidu raha. Le Pen ütles üleeile, et puutumatuse ära võtmine on katse peatada teda kui prantsuse presidendikandidaati. Prantsuse presidendivalimistel sõltumatuna kandideeriv tsentrist Emmanuel Macron ütles täna oma valimisplatvormi tutvustades, et Prantsusmaa peaks tõstma kaitsekulutused NATO liikmelt nõutava kahe protsendini SKT-st. Lisaks peaks Euroopa Liit tema sõnul kaitsma kõnelustel Suurbritanniaga ühisturgu. Ta kutsus ühendust üles eurotsoonile uut hoogu andma ja Euroopa koostööd süvendama. Tema peamine konkurent leppenn tahab Prantsusmaa Euroopa Liidust ja eurotsoonist välja viia. USA justiitsministeeriumi andmeil kohtus minister Jeff Sessions möödunud aastal senaatorina kaks korda Venemaa suursaadikuga. Vestlused leidsid aset presidendikampaania ajal senati kuulamistel, kus temalt küsiti võimalike sidemete kohta Donald Trumpi kampaania ja Venemaa esindajate vahel. Sessions neist kohtumistest ei rääkinud. Esimene vestlus vene saadikuga toimus senati relvateenistuste komitee liikmena. Kontaktide avalikustamine võib hoogustada üleskutseid Etsations taandaks end FBI juurdlust Venemaa sekkumise kohta eelmise aasta presidendivalimistesse. Eestis tahetakse luua võimalused isejuhtivate autode katsetamiseks loodesse ja meelitada rahvusvahelisi ettevõtteid. Kai Vare räägib lähemalt. Eestis loodud isejuhtivate sõidukite ekspertrühma eesmärk on jõuda lahendusteni, mis võimaldaksid ükskõik millise autonoomses astmega isejuhtivate sõidukite katsetamist Eesti avalikel teedel. Riigikantselei nõuniku Marten Kaevatsi sõnul on maanteeamet, politsei- ja teised osapooled jõudnud ühisele arusaamale, et liiklusseaduse muutmist ei vaja. See juht, see inimene, kes selles autos sees on ja vastutab kogu toimimise eest, mis sõidukiga juhtub, on katsetamist testimiste puhul ikkagi siiski olemas ja leidsime liiklusseaduses siukse koha, et on võimalik teha ka kaugjuhtimist, ehk siis, et tegelikult see juht on olemas kusagil arvuti taga. Kaevats ütles, et testimiseks ei ole vajaga taristus muudatusi teha. Jah, praegu tõesti on mõned sõidukid, mis vajavad liikumiseks jooni mõne aasta pärast juba enam ei ole nii, sest ilmtingimata ei pea olema nendel teedel joone, ilmtingimata ei pea olema mingisuguseid spetsiaalseid andureid, tee sisse paigutatud. Eelkõige on vaja mõtteviisi muutust, rõhutas Marten Kaevats. Kui me mõtleme pikas perspektiivis, siis see tähendab, et me sõidukeid linnaruumis näiteks saaks olema 10 korda vähem. Kas see tähendab seda, et linnaruumi ja linnatänavate ruumi saab hakata planeerima hoopis teistsuguselt? Liikumine muutub oluliselt kiiremaks, majanduse alus muutub efektiivsemaks selle tõttu, et liikumine on odavam, siis me tegelikult säästame raha selliste suuremate investeeringute pealt ja me peaksime seda suunama niukestest targemates lahendustesse. Ekspertrühma juht Pirko Konsa ütles, et Eestil oleks isejuhtivate sõidukite katsetamisest palju kasu. Igasugune uus tehnoloogia annab võimaluse luua uusi teenuseid ja need teenused tegelikult tähendavad ka tarku töökohti. Eestil on oma eelised, mille abil ettevõtetes huvi äratada. Konkurente on palju, aga ma arvan just see võimalus, et meie väikse riigina saaksime olla palju väledamad ja paindlikumad. Meie roll on just see, et kui väga palju on neid katsetusi tehtud kuskil polügoonil ja nii edasi, meie pigem, nagu tahaksime, fokusseerida sellele, et reaalses keskkonnas Testimine toimub maanteeameti järelevalve all. Ameti tehnoosakonna juhataja Jürgo vahtra sõnul on olukord uus ja tuleb olla kindel, et nii automehaanika kui tarkvara vastavad nõuetele. Esimene isejuhtiv buss hakkab Tallinnas Mere puiesteel sõitma esimesel juulil. Marten Kaevats loodab, et suurem testimine läheb käima aasta-paari jooksul. Tema usaldab isejuhtivat autot. Praegu hetkel me seisame just Eestisse esimese isejuhtiva bussi kõrval ja minutit seal oli esimene inimene, kes sõitis Eestimaa pinnal isejuhtiva bussiga. Tõesti, jah, mina, mina isiklikult küll ei karda, sellepärast et need masinad teevad oluliselt oluliselt vähem vigu kui inimesed nad ei vaata telefoni sõidu ajal, nad ei ole purjus. Pikemas perspektiivis. Ma arvan küll jah, et see liiklusruum ja kultuur läheb meil ikkagi väga-väga palju oluliselt turvalisemaks. Eestis on head logopeedid, aga neid on vähe, tööd jätkub nii riiklikele kui eralogopeedidele, aga oluline on jälgida, kelle käest ja mis vormis eralogopeedi teenust ostetakse. Jane Saluorg jätkab. Kui kõnetakistusega lapse ema Manuna Paris tuludeklaratsiooni tegema hakkas, selgus kurb tõsiasi. Paarise poja laulmise ujumistunnid mahtusid kenasti koolituskulude sisse, aga kasutatud eralogopeedi teenuse eest raha tagasi küsida ei saanud. Parise sõnul on olukord absurdne. Kui me teeme ühelt poolt, siis selle vanuseotsuseid ja meie anna logopeedile enam haigekassa tuge, siis me võiksime teiselt poolt anda selle toe vanematele sellega, et ma saaksin logopeedi pead natukenegi maksusoodustus, samamoodi nagu ma saan praegu maksusoodustuste, oma lapse ujumistundide ja looringile. Aga kui ma võrdlen siiski nende sügavamat tähendust, logopeed hetkel defineerib mu lapse tuleviku usumegi, mitte. Parise poeg on eralogopeedi juures käinud viimased kolm aastat ning iga nädal kulub visiitidele ligi 30 eurot, mis hammustab aasta lõikes perekonna eelarvest tubli tüki küsimusele. Nixis Paris ei kasuta näiteks riiklikus süsteemis olevaid logopeede, kelle teenuse kasutamise eest tasub haigekassa. Vastab Parismi. Valisime oma lapsele välja spetsialisti keelega laps, suhtestus, kes suutis seda teha mängulisest ja kes sain juba tulemusi esimese paari korraga. Need logopeedid, kes olid riiklikes süsteemides minu laps kokkupuutes, need ei sobinud talle, nad ei saanud temaga koostööd. Tartu Ülikooli kliinikumi kõne- ja neelamishäirete taastusravikeskuse juhataja, kliiniline logopeed Anne uuriko lisab Parise öeldule, et vahel tulebki leppida eralogopeedide ka, sest alati ei ole võimalust riiklikus süsteemis töötava logopeedi vastuvõtule pääseda. Ma arvan, et eralogopeediline teenus, miks seda üldse kasutatakse, on pigem abi kättesaadavus, et kõik, kes soovivad, ei saa paraku meditsiinisüsteemis seda abi ja nad on sunnitud kasutama. Võib-olla on siin ka regionaalsed erinevused Eesti piires, sest mitte kõik eesti alad ei ole logopeediaga kaetud, rääkimata kliinilisest lagopeediast. Meil on kindlasti liiga vähe logopeedi tööd riiklikus süsteemis käesoleval hetkel maksu- ja tolliameti andmed kätte saab, aga ka kasutatud eralogopeediateenusest tuludeklaratsiooni käigus raha tagasi, kui teenust osutav ettevõte pakub logopeedia teenuseid koolitusteenusena. Seega on tähtis, et inimene jälgiks ise väga täpselt, kelle käest ja mis vormis logopeedia teenust ostetakse. Jane Saluorg, Tartu. Äsja ilmus väliseesti uurija Hanne Valmase koostatud kaheköiteline suurteos Eesti raamat välismaal 1944 kuni 2010. Erle loonurm räägib sellest. Raamatu autor Anne Valmas ütleb, et aja jooksul on muutunud see, kuidas määratleda eestlast, sest ajaga muutub keele ühendav jõud. Eks pagulase eestlase mõiste on juba kusagil aastastest võib-olla 90 90.-te lõpp juba täiesti muutunud, tõsisemalt sellepärast vastad kunagi. Luuletaja Kalju Lepik ütles, et eestlane on see eesti kirjanik on see, kes kirjutab eesti keeles, aga nüüd tekib isegi selle koha pealt nagu probleeme, et on ju eestlasi, kes räägivad eesti keelt, aga kirjutada nad ei suuda, sellepärast Nad kirjutavad juba võõrkeeltes. Aga samas nad hingelt peavad ennast eestlasteks. Raamatust selgub, et 1900 neljakümnendatel ilmus kõige enam eestikeelseid teoseid Saksamaal ja Rootsis. Ameerika mandril ja Austraalias tekkis kirjastustegevus viiekümnendatel. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel langes pagulaseestlaste aktiivsus märgatavalt ja üheksakümnendatel vähenes teoste ilmumine järsult. Volmase sõnul on väliseestlaste kirjastustegevuse panus eesti rahvuskultuuri säilitajana hindamatu. Väliseesti kultuur tervikuna on üks osa Eesti kultuurist ja selle tundmine annab meile väga palju juurde, kui me suudame aru saada ja mõista ja näha seda, mida eestlased välismaal teinud on üsna kitsastes oludes üsna sageli siis, kui neil ei olnud üldse lihtne hakkama saada, eriti pagulase algusaastatel. Kirjanik Enn Nõu, kes perega 44. aastal Rootsi põgenes, on nõus, et pagulaseestlaste tähtsust kultuuri kandjatena ei saa alahinnata. Paguluse Eesti oli ju võitlusolukord, iseseisvuse taastamine, oli see sihtmärgi ja see pea meetodoli eesti kultuur. Midagi muud ei olnud võtta näiteks ilukirjanduse osas enne 1956.-st aastast ilmust enamik ja ma julgen ütelda paremik eesti ilukirjandusest väljaspool Eestit, nii et tehti, ma arvan, siiski päris palju tehti väikeste ressurssidega seemneks, praegu on Eesti riik taga, oli siis pagoscand oli 80000 inimest, siin räägiti tiraasidest, kooperatiivi tiraažid olid kunagi 5000, Eesti keskmine tiraaž, teatavas ilukirjandus on täna on 800 ja siin on ligemale miljon eesti keelt rääkivad. Sel ajal oli neid ostjad võib-olla mõned tuhanded. Milliseks kujuneb ilm, taimi paljak? Eeloleval ööl liigub väike osatsüklon üle Leedu ja Läti ja viib tihedama saju neile. Meile ulatub vaid sajupilvede serv. Nõnda saab Kagu-Eesti lörtsi ja lund, Lääne-Eestis võib tulla tiba vihma või lörtsi. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur langeb sisemaal nulli, miinus kolme meretuulega rannikul pluss ühe kraadini. Homme päevaks toob edelavool niiskust juurde. Sajab lörtsi ja vihmasadu muutub laialdaseks. Keskpäevast alates puhub lääne ja edelatuul kolm kuni üheksa, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb pluss ühe pluss nelja kraadini. Ja nüüd spordiuudised Johannes vedru. Lahtis jätkuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel teenis murdmasuusatamise naiste nelja korda viie kilomeetri teatesõidus kulla Norra. Juba enne võistlust suurfavoriidiks peetud naiskonda edestas konkurente turvalise vahega Maiken, Kaspersensalla, Heidi Weng, Astrid Uhrenholdt Jacobsen ja Marit Björgen tõid Norrale murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustelt läbi aegade 100. kuldmedali. Viimases vahetuses kulmineerunud hõbeda duellis lõi rootslanna Stina Nilsson poole sekundiga soomlanna Krista Pärmäkoski. Norrale kaotasid aga nii Rootsi kui Soome lõpuks veidi üle minuti. Eesti naiskond koosseisus Laura Alba, Anette Veerpalu, Tatjana Mannima ning Marju Helmerly tulles sai teatesõidus 16 riigi konkurentsis 14. koha. Kaotust esimesele oli lõpuks veidi rohkem kui seitse minutit. Eesti kolmandat vahetust sõitnud Tatjana Mannima kommentaar. Kõik naersid ise ka väga hästi ja nüüd me saame kah lõpetada ikka. Noh, ma arvan, see ka väga hea. Kui ma nägin Eda esimene vahetus ja siis vaatan ETK aega väga hästi sõidab, siis tegelikult olen kindel, et saame sõita ikka jah. Täna seisab lahti sees veel mees, suusahüppajate suure mäe põhivõistlus. Eestlastest teevad kaasa Kaarel Nurmsalu ja Martti Nõmme. Laskesuusatajate maailmakarikasari jätkub pärast maailmameistrivõistlusi etapiga Lõuna-Koreas Jongis. Täna toimus järgmise aasta olümpiaradadel naiste 7,5 kilomeetri sprindivõistlus. Esikoha teeninud sakslanna Laura Dahlmeier edestas lähimat konkurenti norralannad tiri Rekohvi 8,4 sekundiga. Kolmas oli prantslane Aniševajee kaotust võitjale 41,6 sekundit. Esikolmiklasketiirudes ei eksinud ükski Eesti laskesuusataja, jälitussõitu ehk 60 parema hulka ei pääsenud. Kadri Lehtla lõpetas kahe möödalasu juures 70. positsioonil. Jälitussõitu jõudmiseks pidanuks näitama 23 sekundit kiiremat aega. 93 lõpetaja seas oli Grete Kaim täna 87. ning koguni viis eksimust teinud Kristel Viigipuu 91.. Viimastel päevadel valitsenud soojade ilmade tõttu jääb ära sellele pühapäevale planeeritud kõrvemaa suusamaraton. Kõrvemaa nelikürituse korralduskomitee andis teada, et lumevähene rada muutub nädala lõpus saabuvate miinuskraadidega suusatajatele ohtlikuks. Ja see oligi siis tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.