Eesti kalatööstuse elab üle keerulisi aegu. Eile kuulutas kohus välja Hiiumaa kalatööstuse Tagotar pankrotti. Lääne-Eestis ja saartel on kalatööstusele rasked ajad. Ida-Virumaal Toilas ja Vokas tegutsev osaühing Viru kalatööstus kuulutas aga detsembris, et võtab tööle 30 inimest kalatöötlejaks ja mehaanikuks. Osaühingu juhatuse esimees Agu Laanemets kinnitas, et tahab Voka kalatehase kaks vahetust täielikult komplekteerida. Vaatamata sellele, et Lääne-Eestis lähevad kalatööstused pankrotti, leitakse Toilased. Kalatööstusel on perspektiivi. Mina usun, et on märgtunnet, hakkab ikka natuke paremini minema. Muidugi võib olla üks põhjus see ka, et konkurendid vaikselt välja surevad mis iganes põhjustega ei oleks. Me usume, et me vähemalt lähiaastatel saame küll natuke ikkagi laieneda ja saame paremini, jalatallad pragunenud. Kuidas te Viru kalatööstuse majandus praeguse avaldaksite, kuidas oleks? No meil on kolm aastat järjest muidugi käive langenud, kolm aastat järjest on olnud kahju tsessis tööline sai möödunud aastal keskmiselt 3389 krooni palka, nii et kui ma ütleksin hästi, siis ma oleks kas loll või häbematu, et kehvapoolne, see on aga sammast meelde muidugi ei ole kogunenud võlgasid, need palgad, mis on küll väiksed, oleme nüüd õigel ajal ikka välja maksnud arved maksmata ei ole, maksuametile võlgu, ei ole, pangale maksame raha tagasi õigeaegselt, nii et me saame omadega hakkama. Ja kõik eeldused selleks, et majandustulemusi parandada, on olemas. Ja loodate, et selleaastane juurdekasv imestage? No teistsuguseid eesmärke mina firma juhatuse esimehena nüüd küll ei saaks panna, et ikka loodame, et saame vähemalt plusspoolele. Jah, pärast kolme aastat kahjumiga töötamist, loodame, et ikka aeg sellel aastal saame saame kasvõi väikese, no ikkagi kasuks. Kuidas sul on õnnestunud paremini majandada kui tuntud toiduainetespetsialistidel jõudmates? Ega meil need välised tingimused on ühed ja samad kõigil ja vahe on vast vast ma ütleksin mentaalne meie firma puhul on niimoodi, et kui asjad lähevad halvasti, siis me ise olemegi selles süüdi, meie, see tähendab siis firma juhtkond minuga eesotsas ja meie peame lahendusi otsima. Aga noh, Hiiumaale. Mul on jäänud mulje, et et süüdi on kalanduspoliitika puudumine, euronormid, vilets dollari kurss, Vene kriisijäljed ja loodusjõud. Ühesõnaga, süüdi on parts Barroso, buss, Putin ja vanaemal, taevast ainult mittefirma juhtkond, et noh, eks see suhtlemise vahe on. Kas täna võib pidada Eestis? No eksamifirmasid Eestis kalanduse vallas, kellel hästi läheb, noh, ei tahaks nihukest konkurenti kiita ka näiteks Paljassaare kalatööstusele oli väga hästi läinud. Nii et kuigi see traditsiooniline kalakonservitootmine nüüd kiratseb ja ma arvan, et ta sellises mahus ka muidugi kunagi enam ei taasta, oli nõukogude ajal siis püüda teha ja muid tooteid. Ja ometi on ju näiteid, et kellelgi on see õnnestunud. Teil on kulinaaria ja kulinaaria Tottena sisse, eks ole, aga need jumalused Pekdoodilisteritesse soomlastele mikrotasand. Paraku on niimoodi, et see konservivabrik meil on, me oleme selle eest makstud raha ja seal on teatud ressurss. Pealegi eks konservidest on olnud aeglased, on väga hästi sisse toonud ja võib-olla tulevad need ajad ka veel tagasi. Niisama lihtne see ei ole konservivabrik kinni, sest sellisel juhul muutuvad kõik need seadmed ja majad seal siis üks vana raudkonservivabrikut ümber teha näiteks vorstivabrikuks või kingavabrikuks või minu poolest kas või mobiiltelefonivabrikus ei ole niisama lihtne, lihtsam on ehitada ilusale rohelisele aasale siis uus mobiiltelefonivabrik, pealegi ega siis mobiiltelefone teevad ka väga paljud tänapäeva, nii et seda see äri ei ole magusaid mitte kuskilt. Ühesõnaga minu vana kaubamärk jääb alles, eks ole? Kahtlemata kasvanud. Ka Viru kalatööstusel on olnud raskeid aegu, ent omanike huvi on olnud firmat säilitada. Aastavahetus oli kolme aasta jooksul üldse esimene kord, kui firma uusi töölisi palkasid. Uhke kontorihoone, mis sai valmis 90.-te aastate lõpus enne suurt rublakriisi, mis omaaegse aktsiaseltsi Viru rand pankrotti viis on tühi ning sellele otsitakse ostjat. Kontoripersonali on oluliselt vähendatud ning kontor on üle viidud väga tagasihoidlik kasse ruumidesse. Kokkuhoidlik majandamine on olnud üks püsimajäämise eeltingimusi. Aga ka turgu on suutnud Viru kalatööstus hoida. Eestis müüdi mullu 55 protsenti oma toodangust. Kui vahetult peale Euroopa Liiduga ühinemist kadus Ukraina turg, siis nüüd on see taastunud. Kaup läheb Ukrainasse sama hinnaga, mis vabakaubanduslepe kehtivuse ajal. Ja Ukraina andis Viru kalatööstusele veerandi mullusest käibest. Aga Viru kalatööstus on oma toodangut Viru rannakaubamärgi all müünud ka Rumeeniasse ning Iisraeli. Venemaa turule pürgimine on lõpetatud, sest probleeme on sellega rohkem kui asi väärt.