Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte riidest kolmandast märtsist, stuudios on Kai Vare. Valitsuse suurimaks saavutuseks peetakse vanemahüvitise korra muutmist suurimaks läbikukkumiseks tulumaksureformi. Peaminister Jüri Ratase sõnul on valitsuses tugev omavaheline usaldus ja kõik vajalikud otsused. Ka rasked tehakse ära. See 100 päeva ei ole ju see, et valitsus paneb kaaned kokku, ütleb, et nüüd on asi tehtud, küllap lähima kuu jooksul saavad ka need täidetud siia rohkem veel. Reformierakonna liikmed kandideerivad kohalikel valimistel enamasti erakonna nimekirjas. Erakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul varjutavad aga kohalikke teemasid üleriigilised teemad nagu keele- või kodakondsuspoliitika. Kuigi kohalikud elanikud tahaksid ju rääkida võib-olla lasteaia kohtadest ja teeaukudest ja sellest, kuidas linnavalitsus või vallavalitsuse juhitud, on nad siis paratamatult riiklikud teemad trügivad sisse ka kohaliku kampaaniasse. Varssavis kohtunud Euroopa Liidu regioonide liidrid ei toeta Euroopa tulevikunägemust, mille järgi keskenduks liit üksnes ühtsele turule ja kaoksid olulised investeeringutoetused. Suurbritannia lahkumisega muutuvad mitmed Euroopa piirkonnad statistiliselt rikkamaks ega pruugi enam ühtekuuluvusvahenditele ligipääsu saada. Tuneesia nõustunud tagasi võtma 1500 Tuneesia kodaniku, kelle varjupaigataotlused on Saksamaal tagasi lükatud. Briti peaminister Theresa May rõhut Šotimaal Konservatiivse partei konverentsil, et riigi ühtsuse säilitamine on valitsuse tähtsaim ülesannet. Kaheksa Ida-Virumaa valda ei soovi liituda üheks omavalitsuseks ilma jõhvita, mis oleks suurvalla loogiline. Keskus. Tuli ettepanek, mis vabariigi valitsus nüüd tegi, ei vääri isegi arutamist. Muusikavaldkonna üritustele rahastuse taotlemine on tekitanud mitmele festivali korraldajale kollektiivile ja muusikutele meelehärmi. Spordist. Lahtis toimuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis meeste neli kord 10 teatesõidus Norra nelik. Eesti meeskond finišisse ei jõudnud. Ilmateenistus lubab lund, lörtsi ja vihma. Öösel on temperatuur miinus kahest pluss kahepäeval nullist pluss viie kraadini. Homme õhtupoolikul langeb miinuspoolele. Peaminister Jüri Ratas tõi valitsuse 100 tööpäeva täitumise puhul antud pressikonverentsil välja, et tööd on palju tehtud, kuid alles nüüd hakkab opositsioon nende poole kriitikanooli viskama. Margitta otsmaa jätkab valitsuse 100 päeva plaanis oli 88 ülesannet, millest täna hommikuse seisuga on täitmata 11. Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et koalitsioonis on tugev usaldus ja see võimaldab paljudes rasketes küsimustes vajalikud otsused ära teha. See 100 päeva ei ole ju see nüüd, et valitsus paneb kaaned kokku, ütleb, et nüüd on asi tehtud vastupidi, et see on esimesed sammud, mida selles eel tuleb astuda, siis tuleb edasi minna. Et koostöötahe on oluline veel olulisem on tahe langetada otsuseid. Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski märkis, et ei pea otsuste venimist traagiliseks. Olulisim on sisuline kvaliteet. Küllap lähima kuu jooksul saavad ka need täidetud ja rohkem veel rohkem veel. Europarlamendi saadik Marju Lauristin hindas tänases Uudisplussi, saates Jüri ratast peaministrina 100 päeva põhjal koolipoisi kolmega. Mitmes asjas ta siiski minu meelest veel päris hästi ohjasid, oma käes ei hoia, harjutamis oma erakonda puudutab. Mulle torkas silma, et ikkagi Keskerakonna nii-öelda ministrite valiku pink osutus üllatavalt lühikeseks. Valitsuse suurimaks saavutuseks peab Lauristin vanemahüvitise korra muutmist, kuid see oli juba nagu mitmed muudki teemad. Eelmise valitsuse pärand. Ilmselt ei olnud siis eelmise valitsuse koosseisus noh, võimalik neid asju ellu viia, aga nad olid juba nii-öelda küpsed, et nendega sai kohe hakata tegelema tõesti see esimesed 100 päeva, sest need on väga keerulised asjad, eks ole. Ettevõtja Jüri Mõisa hinnangul on valitsus üldiselt tugev, välja arvatud mõned erandid. Probleem ei ole mitte nagu valitsuse juhtivates erakondades keskerakonnas ja otsides, vaid see probleem on hoopis isamaaliidus. Mulle tundub noh, et need hakkavad nii ära kaduma pildilt ja nii raskeks hakkab meil minu arvates minema, et sealt võib hakata lagunema, nii et valitsusliikmed, haare on ikka suhteliselt väikesevõitu, et ega see pole kuhugi kadunud. Muidugi seal on terve rida väga tugevaid ministreid. Rahandusministrist ma pean erakordselt nõrgaks uue valitsuse suuremat puterdused on ju sealt kõik nagu alguse saanud. Ajakirjanikel oli täna ka küsimusi, miks pidas valitsus 100 päeva täitumise eelistungit öö läbi ja püüdis kiiruga otsuseid teha. Peaministri vastus. Eile oli lihtsalt pikk päevakord, oli soov kõigil paljud punktid ära arutada, ära menetleda, leida lahendusi, mida me ei teinud kiirustades, läks pikaks. Opositsioonilise Reformierakonna esimees Hanno Pevkur üle kahe valitsusele hindeks ei anna. Et oleks täiesti puudulik, sellest päästab neid see, et mõned mõistlikud ideed nagu näiteks kaitsekulude hoidmine või haldusreformiga jätkamine või ka piiriehitus, et need on jäänud alles, aga selline arusaamatu laristamine näiteks 100 miljoni euro maksumaksja vahendite paigutamine Linnahalli või ka sisekaitseakadeemia äraviimine Narva samamoodi ei saa kuidagi toetada seda, mida valitsus isegi mõtleb keele- või kodakondsus poliitikas. Et me oleme hoidnud seda meelt, et keele kodakondsuspoliitika põhialuseid ei saa muuta, eks siin meie kriitika jätkub. Reformierakonna nimekirjad sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimisteks selguvad kuu-poolteise jooksul. Oma valmisolekust Tallinna linnapeaks kandideerida teatanud Kristen Michal, Helle nurm tegi pärast Reformierakonna volikogu koosolekut intervjuu erakonna esimehe Hanno Pevkuriga. Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul on ligi 80. protsendis omavalitsustes nimekiri kohalike omavalitsuste valimisteks valmis ning kohalikke teemasid hakkavad varjutama riikliku tähtsusega teemad. Suure tõenäosusega sellised riiklikud teemad nagu keele- või kodakondsuspoliitika, mida siin Keskerakonna juhitav riigi valitsus täna muuta tahab, et siis need teemad saavad mõjutama suure tõenäosusega ka varjutama kohalikke teemasid, et kuigi kohalikud elanikud tahaksid ju rääkida võib-olla lasteaia kohtadest ja teeaukudest ja, ja sellest, kuidas linnavalitsus või vallavalitsuses juhitud on need, kes on ikkagi ausalt ja kas on läbipaistev, siis paratamatult riiklikud teemad trügivad sisse ka kohalikku kampaaniasse. Haapsalu linnapea Urmas Sukles on öelnud, et ei välista võimalust kandideerida sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel oma valimisnimekirjaga, mitte koduerakonna ridades. Hanno Pevkuri sõnul see erakonna nõrkusele ei viita. Sukles on teadaolevalt tõesti praegu ainus, kes on nii tegemas nagu ta on ise öelnud, et see on talle juba selline poole aasta tagune otsus, mida ta siis nüüd läheb tegema teistes kohtades. Toomas Kivimägi on lubanud, et annal on Pärnu linnapeakandidaat Reformierakonna nimekirjas samamoodi. Meil ei ole mingit küsimust selles, et Tartus Urmas Klaas või keegi teine võiks veel mõelda selle peale, et minna oma nimekirjaga, et Reformierakond on tugev erakond, Reformierakonna märk on tugev ja loomulikult meie liikmed lähevad Reformierakonna nimekirjas kohalikel valimistel. Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat kohalikel valimistel selgub ametlikult aprillis, kui koguneb Tallinna piirkonna üldkogu. Seni on oma valmisolekust Tallinna linnapeaks kandideerida teatanud Kristen Michal, kellel on Pevkuri sõnul kogu meeskonna toetus olemas. Pevkuri sõnul kandideerib ta ka ise Tallinnas kas nõmmel või mustamäel. Pevkur kinnitab, et valimistele on lubanud tulla oma toetust pakkuma ka Kaja Kallas ja Urmas Paet europarlamendist. Lõplikud nimekirjad valmivad Pevkuri sõnul kõige varem kuu aja pärast. Me oleme põhimõtteliselt seda meelt, kohalikud valimised on kohalik teema ja kohalikud inimesed ise otsustavad need, kes võiksid olla nende liidrid, kes võiks seal on nimekirjades, meil on väga suures mahus juba, nagu ma ütlesin, nimekirjad koos, aga, aga tuleb kindlasti veel üllatusi. Tuleb uudi uusi nimesid, et ma usun, sellised suuremad kohad nagu Tallinn, Tartu, Pärnu teevad oma otsused siin kuu-pooleteist jooksul. Brüsselis kohtunud Euroopa Liidu regioonide liidrid lubavad võidelda euroga tulevikunägemuse vastu, millega liit keskenduks üksnes ühtsele turule ja kaoksid olulised investeeringutoetused. Tšehhi regionaalarenguminister ütles, et ühtekuuluvuspoliitika on rünnaku all. Visegradi riigid peavad Euroopa komisjonile esitama selge oma nägemuse liidu eelarve tulevikust. Johannes Tralla jätkab. Varssavis istuvad koos sajad Euroopa kohalike omavalitsuste poliitikud Rakverest Lissaboni, koos nendega arutavad liidu tuleviku üle Tšehhi, Ungari, Poola, Maggie valitsuste liikmed. Nad on mures, sest kui lahkub Suurbritannia, võib liit ilma jääda ka ühtekuuluvuspoliitikast, mis annab vaesematele piirkondadele miljardeid eurosid investeeringuraha. Nii näeb ette vähemalt üks võimalik liidu tulevikustsenaarium, mille käis kolmapäeval Brüsselis välja Euroopa Komisjoni president Adolf funktsionaajos. Valges raamatus esile toodud viiest stsenaariumist kaks kaotaksid ühtekuuluvuspoliitika ära, ütleb regioonide komitee liige Birminghamis Albert pool vii kriitmedest siniaga. Me ei nõustu selle stsenaariumiga, ütleb mulle intervjuus Tšehhi regionaalarengu minister karras Lestova. Me peame Euroopa komisjonile ette valmistama pöördumise, et nad teaksid, kuidas meie näeme ühtekuuluvuspoliitikat tulevikus, ütleb Slehtava. Valitsusjuhid arutavad Euroopa tulevikunägemusi kuu lõpus Roomas lives membrast ehk kui Euroopa Liidu liidrid tahavad Euroopa liitu ilma ühtekuuluvuspoliitikat, mida ma ei suuda ette kujutada, teavad nad muutma aluslepinguid, ütleb ühtekuuluvuspoliitika raportöör regioonide komitees Michal Schneider. Ja teate küll, kui raske on aluslepinguid Ta, lisab Schneider. Kuigi liidu tulevikudebatt on alles hoogu kogumas, on üks selge Suurbritannia lahkumisega muutuvad mitmed Euroopa piirkonnad statistiliselt kamaks ega pruugi enam ühtekuuluvusvahenditele ligipääsu saada. Fakt. See mõjutab mitmeid piirkondi Ida-Euroopa liikmesriikides, mille SKT ulatub praegu ligi 75 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, ütleb raportöör Michal Schneider. Pärast Suurbritannia lahkumist on need piirkonnad 80 protsendi juures ja tunduvad rikkamad, kui nad tegelikult on, ütleb Snyder. Johannes Tralla Varssavi. Muud välissõnumid võtab kokku Janek Salme. Tuneesia nõustunud tagasi võtma 1500 Tuneesia kodanikukellal varjupaigataotlused on Saksamaal tagasi lükatud sellest Tuneesia pealinnas Tunises. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes kohtus Tuneesia presidendi Patšigaid apsiga. Mercal mainis ka, et need Tuneesia kodanikud, kes on valmis vabatahtlikult kodumaale tagasi minema, saavad selleks abi. Tuneesia president Assapsid ütlased. Tuneesia saadab Saksamaale delegatsiooni tuvastada tagasipöördujate isikud. Mercale mainis ühtlasi, et Saksamaa annab Tuneesia-le arenguabiks 250 miljonit eurot. Briti peaminister Theresa May rõhutas Šotimaale Konservatiivse parteikonverentsile. Riigi ühtsuse säilitamine on valitsuse tähtsaim ülesanne. Mei ütles Glasgow's toimuval konverentsil, et Šotimaa iseseisvus on saanud šoti rahvuspartei kinnisideeks. Peaminister heitis Šoti rahvusparteile ja sale juhile Nicola staadionile ette kinnismõttelist rahvuslust, mis keskendub tema sõnul üksnes iseseisvumisele iga hinna eest. Station on viidanud võimalusele viia läbi teine rahvahääletusiseseisvumise küsimuses, sest Šotimaa valijad ei toetanud mullu juunis toimunud rahvahääletusel Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Tema sõnul ei ole valitsus võtnud kuulda ettepanekuid sidemete hoidmiseks Euroopa Liiduga Kreekal ja rahvusvaheliste laenuandjate laanetahet lõpetada. Kreeka abiprogrammi hindamine, ütles Ateenas prantsuse peaminister Bernard Cazeneuve avaldas lootust. Positiivne tulemusi ja hea poliitiline kompromiss saavutatakse lähitulevikus. Prantsuse peaminister rääkis sellest pärast kohtumist oma kreeka kolleegi Alexis Tsipras, aga Tsiprase sõnul on täiesti võimalik saavutada esialgne lepe 20.-ks märtsiks, mil järjekordse kohtumise peavad Euroopa Liidu rahandusministrid. Ta lisas, et Kreeka taotleb aga lahendust, mis sisaldaks võlaleevendusmeetmeid pärast seda, kui rahvusvaheline toetusprogramm lõpeb. Kreeka ning rahvusvaheliste laenuandjate kõnelused. Kreeka abiprogrammi ülevaatuse ning Kreeka reformi eesmärkide asjus on väldanud juba mitu kuud. Aserbaidžaani julgeoleku ülem kindralleitnant mädad kuliiar teatas, et 84 kodumaale naasnud aserbaidžaani kodanikku on kohtus süüdi mõistetud sõdimise eest Süürias ja Iraagis rahvusvaheliste terrorirühmituste koosseisus. Tema sõnul on üldse üle 900 aserbaidžaani kodanikku liitunud rahvusvaheliste terroriorganisatsioonidega ning paljud neist on hukkunud lahingutes. Kulijal teatas ka, et 54-lt Iraagis ja Süürias sõdimas käinud inimeselt on ära võetud Aserbaidžaani kodakondsus. Tagasi Eestisse valitsuse plaan liita kaheksa Ida-Viru omavalitsust suurvallaks tekitab koha peal vastuseisu. Jüri Nikolajev annab teada Ida-Virumaa keskosavaldade ühinemisplaanid pole seni elanike miinimumarvu kriteeriumi täitnud. Valitsuse pakutav lahendus on vallad lihtsalt liita kaheksa, Ida-Viru valla liitumisel tekiks aga Soome lahest kuni Peipsini ulatuv kahe Hiiumaa suurune jällegi 10000 elanikuga omavalitsus. Riigihalduse minister Mihhail Korb. Vallad, mis ühendaks omavahel, kannavad, mis, kus ma ise oma valla, kus on hõre asustus. Hetkel me räägime valdades, mis ei täida viie tuhandelise kriteeriumi ja valitsus tegi ettepaneku vallata moel liita. Kohtla vallavolikogu esimehe ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevjuhi Arno rosmanni sõnul pole liidetavad vallad valitsuse suunisega rahul. Ettepanek, mis vabariigi valitsus nüüd tegi, ei vääri isegi arutamist niivõrd erinevad kogukonnad, erinevad huvid, selline liitmine ei too sellele suurele vallale arengut. Arno Rasmanni sõnul võiks valitsuse ettepanek jutuks tulla vaid juhul, kui liitumisse kaasatakse jõhvi, mis oleks suurvalla loogiliseks keskuseks. Jõhvi on aga mängust välja jäetud ja ise kellegagi liituda ei soovi. Arno rosmann. Ilma jõhvita on ta üldse absurd, kus siis keskus on? See on igapidi ka logistiliselt vastuvõtmatu. Toila vald, mis on põhimõtteliselt suure omavalitsuse poolt, näeks samuti Jõhvit keskusena. Vallavolikogu esimees Roland Peets Et see omavalitsus peaks olema piisavalt suur. Me arvame, et kui jõhvi oleks selle uue moodusega liitunud ja oleks tekkinud omavalitsus, kus on 20000 elanikku, siis see oleks olnud nagu see, mis vaadates kaardi peale võiksime Ida-Virumaal olla. Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rasman ei välista, et Jõhvit ootab liitumine Kohtla-Järve Ahtme linnaosaga. Mina näen siit läbi tõesti, et järgmine samm on Jõhvi ja Ahtme Idla ühendamine. Kohtla-Järve Järve linnaosa ei saa ju sellega liita, sest neil pole ühist piiri. Riigihalduse ministri Mihhail Korbi kommentaar. Ahtme linnaosaga, aga sellele tuleb väga suur vastuseis, seda nagu niisugust ukse avad ei ole mõtet antud hetkel. Täna ei saa rekt linnade ühinemist sel lihtsal põhjusel, et need, kes täidavad viie tuhandelise kriteeriumi saavad ühineda ainult vabatahtlikul ja kahe volikogu otsuse alusel. Siin ei ole õigust ja võimalust valitsusele midagi juurde rääkida. Kaheksa Ida-Viruvalda kavatsevad riigipoolsele suur liitmisele vastu vaielda. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas sel nädalal käskkirja, millega jagatakse muusikafestivalidele korraldajatele kollektiividele rahalist toetust suuruses 5000 kuni 60000 eurot. Kähkenega venitati aga rohkem kui kuu aega ja see on tekitanud paljudele muusikavaldkonna inimestele meelehärmi. Kärt Kelder jätkab. Kui muusikavaldkonna ekspertkomisjon vaatas taotlused läbi juba 16.-ks jaanuariks, siis ministri otsus venis rohkem kui kuu aega. See aga tähendas, et kätte jõudis ka kultuurkapitalile taotluse esitamise tähtaeg, räägib ekspertkomisjoni liige Marko Lõhmus. Minister ausalt öeldes pani praegu festivali korraldajad situatsiooni, kus nad pidid kultuurkapitalile vabandust, teemsest blufib. Kui oleks teada olnud see summa, siis oleks olnud ta need, need taotlused adekvaatsemat. Minister on ise Kultuurkapitali nõukogu juht ja peaks suurepäraselt teadma seda, et nende taotluste kvaliteet on see, mis tagab alati selle menetluse võimalikult valutu ja objektiivse lähenemise nendele summadele. Festivali Juu jääb kunstilise juhi Villu Veski sõnul raskendas olukord plaanide tegemist paljudel muusikavaldkonna esindajatel. Täpselt see ongi see probleem, et ei teata, kui palju kultuurkapitalilt küsida ja Kultuurkapitali iseenesest ei ole ju võimeline kõike seda katma, mis võib-olla ministeeriumist ei tule. Surub otse loomulikult festivali programmi koostamise olukorda, kus festivali programm peab olema piisavalt atraktiivne, et saad kaetud piletimüügiga ja võib-olla sponsorite toetusega, et need festivalid, kus ei ole nii üldrahvalikud, atraktiivne muusika, nüüdismuusikafestivalid, kammermuusika, festivali, see kõik jääks siis tegelikult nagu vaeslapse ossa. 20.-ks veebruariks laekus kultuurkapitalile 506 taotlust seotud või mitte, kuid Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esindaja Tiia Teder tõdeb, et ministeeriumi rahastamisvõimalus peegeldub tihtilugu Kultuurkapitalile esitatud avaldustes. Eelmisest aastast, kus oli ministeeriumis rahavada näiteks heliloomingu ostmiskomisjonis, kus tulid väga suured tellimused, Eesti vabariik 100 peale ja neid oli vaja rahastada ministeeriumi poolt, et siis oli küll märgata, et nende, kes taotlesid helilooja jaoks stipendiumi uue teose loomiseks et neid lisandus meile tõepoolest Eesti riigi raha on üks sihuke sulatud kraan. Ja kui ta ühest otsast tilgub või on kinni jäänud, eks ta siis teises otsas on jälle natukene nagu ummistus. Kultuuriminister Indrek Saar leiab, et allkirjastamise venimine ürituste korraldamist ei takista. Kultuurkapitali tähtajaga ei ole ka meie otsused kuidagi seotud Kultuurkapital, Kultuuriministeeriumist, sõltumatu organisatsioon ja sinna saavad kõik oma taotlused esitada, sõltumata sellest, kas kultuuriministeeriumist ja mis summas on toetust eraldada. Silve Grabbi Kaiv räägib nüüd ilmast. Skandinaaviast Baltimaade kohale ulatuv madalrõhuvöönd eemaldub eeloleval ööl meest kirde suunas hoides esialgu ilma meil enamasti pilvise ja mitmel pool sajusena. Sajab lund, lörtsi Eesti lõunaosas, sekka ka vihma. Kohati on udu. Vastu hommikut jääb sadusid loode poolt alates hõredamaks. Puhub valdavalt läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus kahest pluss kahe kraadini. Homme päeval tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari, mis sirutub üle Läänemere meie poole päeva. Esimene pool on homme veel üsna pilvine ja mitmel pool sajab vähest lund, lörtsi, lõunapoolsetes maakondades, sekka ka vihma. Tuul on muutliku suunaga ning nõrk. Pärastlõunal on oodata kohati selgimisi ning lääne poolt alates sajud lõppevad. Tuul pöördub põhjakaarde, puhudes kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval nullist pluss viie kraadini. Pärastlõunal hakkab põhja poolt alates langema miinuspoolele. Spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Distoimuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis meeste nelja korda 10 kilomeetri teatesõidu Norra nelik, kes edestas 4,6 sekundiga Venemaad. Heitluse pronksile võitis Rootsi. Norra poolel pääses Finn Haagen kroog viimast vahetust sõitnud Venemaa ankrumehe Sergei Ustjugovile 17,7 sekundilise eduga. Liidrikohta norrakas ei loovutanudki. Võitlus pronksile pidasid kuni finišisirgel rootslast Kalle Halfarssoni, soomlane Matti Heikkinen, šveitslane Göring Berl. Kui viimasesse kurvi Halfarssoni järel teisena tulnud Heikkinen kukkus ja soomlased jäid viiendaks. Eesti nelikust tuli Raido Ränkel avavahetuses 14 10.-na, Algo Kärp tõstis eestlasi kahe koha võrra ja Karel Tammjärv saabus oma vahetusest 13. positsioonil. Aivar Rehemaa aga enam rajale ei pääsenud, sest eestlased püüti ringiga kinni. Kokku lõpetas võistluse 11 võistkonda. Kahevõistlejate paarissprindivõistlusel on eestlased Han Hendrik Piho ja Kristjan Ilves hüppevooru järel 10. kohal ja läksid praegu käimas olevale murdma distantsile liidritest prantslastest rajale minut ja 50 sekundit hiljem. Kristjan Ilves ei ütle 119 ja pool meetrit oli paremuselt 12. Han Hendrik Piho 105 ja poolemeetrine hüpe jagas 20 neljandat kuni 20 viiendat kohta otseülekannet murdva võistlusest praegu ETV2 eetrist. Belgradis algasid täna sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kus eestlasele avapäeval stardis kolm. Merilyn Uudmäe hüppas naiste kolmikhüppe kvalifikatsioonis uue isikliku rekordi 13 55. Uudne hüppas rekordit kohe avakatsel, sisetingimustes oli ta varasem tippmark 13 40. Uudmäe oli 18 võistleja konkurentsis 14.. Kuulitõukaja Kätlin Piirimäe jäi endale enne võistlus seatud eesmärgist lahutama vaid üks sentimeeter. Ta tõukas viimases voorus 16 29, mis andis 21 kuuli tõuka konkurentsis 16. koha. Hendrikut Bergi võistlus kaugushüppe kvalifikatsioonis ebaõnnestus kud. Berg oli endale sihiks seadnud kõigepealt hooaja tippmargi seitsme 70 ületamise, kuid ta piirdus vaid seitsme, 49-ga. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.