Enne kui anda sõna Tartule. Ma juhin kongressi tähelepanu sellele, et meil on saabulka kongressile Soome parlamendi väliskomisjon. Südamega tervitame. Ja nüüd palun ära. Punasega. Lõhume. Kongressi saadikud, oodatud külalised. Siin on räägitud juba ühtteist meie komiteede töökomitee tööd. Kuid ma tahaksin juhtida tähelepanu, et kodanike komiteede liikumine on ühtne tervik. Ja kui see algas poolteist aastat tagasi, siis kodanike komiteede liikumine võttis oma aluseks juriidilise printsiibil, see tähendab ei võetud aluseks poliitilist printsiip. See oli suur sõpruse ja ja üksmeeleavaldus ühesõnaga tol korral ja ka praegu. Meil on käimas protsess EPommuniseerimise protsed, kommunismist lahti saamise protsess ja kui sellesse protsessi käigus me võtsime aluseks Juriidilise põhimõttel tähendab kõikidel oli võimalus meiega ühineda, kõikidel oli võimalus teha, ütles, et seal tähendab sisemises plaanis ka välises plaanis see tähendab Eesti vabariigi kodanikud rahvusele vaatamata, samuti olid tegemisel ühtsusega. Kuid ajalugu nõuab oma. Me peame ka edasi minema selles kommunismist lahti saamise protsessis ja mitmed meie sisemised probleemid, mis on tekkinud, on just sellest tekkinud, et sellel teel on tulnud tõrkeid. Kui rääkida Eesti komitee ja tema juhatuse puudustest, siis tõepoolest üks puudus ja minu arvates on see, et liiga vähe on tegeldud konkreetse poliitikaga. Ja ma loodan, et täna siin härra Tunne Kelami ettekandes on juba märgata uusi tuuli et hakatakse tegelema konkreetse poliitikaga ja see on ka täiesti paratamatu. Me peame sellel istungjärgul selgelt välja ütlema oma põhimõtte tuleviku Eesti kohta ja ka üleminekuaja Eesti kohta. See on demokraatiale, jah. Diktatuurile ei, totalismir totalitarismi eile ei mis tahes etega ettekäändel. Selleks on meid rahvas valinud. Ja siin on Eesti rahva enamuse esindajad ka selles mõttes, et siin on mittekommunistide enamuses ja me esindame Eesti rahva, mitte kommunistlikku enamust. Järgmisena saab härra Ülo Seppa valmistuda Peeter Ello ja meil on tulnud ettepanek juhatuse, et Covid või komisjoni esimehe soovivad sõna siis komisjonide esimehed panna sõnajärjekorras vahele. Nii et komisjonide esimeheks toimkondade esimehed, palun avaldama sõna- soovitus sekretäriaadile. Palun Ülo Seppa austatud kongressi delegaadid, daamid ja härrad. Meie kongress toimub praegu sügava poliitilise ja majandusliku kriisi tingimustes. Toimub sellistes tingimustes, kus ülemnõukogu kohta on avaldatud arvamust, et ülemnõukogu on muutunud jututoaks. Ta ei ole olnud suuteline vastu võtma enam ühtegi konkreetset seadust. Meil valitseb elementaarne seaduse puudus elementaarne õiguseteks. Valitsus ei tule toime oma ülesannetega. Kuritegevus suureneb pidevalt. Korruptsioon on hakanud tungima kõige suurematesse ja tähtsamatesse keskustesse. Riik kui teda riigiks üldse nimetada on hävimise äärele. Ma võtan siin praegu sõna, kui Eesti komitee korruptsioonitoimkonna esimees. Ma tahan juhtida tähelepanu just sellele, et Eesti vabariigile tähendab Eesti ülemnõukogu. Kui ta võttis vastu 16. mail Eesti valitsemise ajutise korra alustest seaduse, siis seniajani ei ole ülemnõukogu midagi teinud selle seaduse elluviimiseks. Ei ole olemas meil prokuröri, ei ole olemas meil ka seadesse kaitseorganeid. Prokuröri pidi nimetama ülemnõukogu ametisse. Seni seda tehtud ei ole. Kogu terve struktuur on meil Nõukogude struktuur, meil ei ole olemas oma õiguskaitseorganid. Need on kõik paika panemata ja mulle tundub, et need on paika panemata teadlikult ja tahtlikult viilitatakse. Ja olukord on selles, et see viivitus on tingitud sellest seosest privatiseerimisega. On olemas ringkonnad, kes püüavad haarata enda kätte privatiseerimisele minevaid varasid. Ja selline olukord soosib seda. Ma teen ettepaneku kongressile kuulutata Eesti vabariiki, praegune valitsus avaldada talle umbusaldust ja toetada koalitsioonivalitsuse loomist, tänan tähele panna. Järgmisena sõna hära Peeter Ello ja valmistuda majandustoimkonna esimehele Ivar Raigile. Lugupeetud kongress, lugupeetud koosoleku juhataja Tahaks natuke täpsustada, mida Eesti komitee on teinud ja milles on nagu, millel on liiga vähe tähelepanu pööratud. Ma olen käinud kõigil Eesti komitee koosolekutel ja asetunud mingisugune ülevaade sellest asjast on. Olen viibinud enamusel komide juhatustega juhatuse koosolekutel. Komitee on selline, nagu ta on seetõttu et komitee komacel õigus kuid ei oma otsustusvõimet. Sellest maakonna esimese ettekandes oli juttu. Sellele vaatamata on kohal käinud käia teinud kõik need seista kodanike õiguste jagu ideest. Seda tehes on siis juhitud tähelepanu nii majanduspiiri niinimetatud Kalev Kuke majandusreformi ja pakaadi Savisaare lepingule ja näidatud, et nendega toimub taganemine ülemnõukogu poolt vastu võetud 30. märtsi otsusest ja isegi rahvusriigi taastamise kontseptsioonist. Positiivse poole pealt tuleb veel esile tõsta. Seda komitee pöördus kirjalikult täiesti korrektses vormis ülemnõukogu poole ettepanekuga sõlmida sõlmida lepped, mis täpselt fikseeriks reglementi Eriksid ülemnõukogu ja Eesti komitee koostöö Nendes küsimustes nagu kolme, mis tuleneb kolmanda märtsi otsusest ülemnõukogu otsusest. Kuid ülemnõukogu presiidium arutas seda ja jättis selle asja lihtsalt kõrvale. Veel on üritanud Eesti komitee juhatust viia Eesti Eestit ise omariikluse poole. Eesti komitee juhatus nimelt üritas härra Savisaare valitsusest proovis variant võimalust, et härra Savisaare valitsus kujuneks tõesti kongressi otsuse kohane ülemineku valitsus. Nii nagu Eesti kongressil on taotlenud. Selleks käidi härra Savisaare jutul. Kus see oli olukorras, kus oli välja käimata veel härra Savisaare valitsusprogrammi ülemnõukogust. Ministrid olid kinnitamata. Härra Savisaar sellel teemal ei soostunud vestlema, kuid küll informeeris napilt oma kavatsustest. Seega üleminekuvalitsuse loomine nurjus. Puuduste ritta paneksin ma selle, et Eesti komitee koosolekutel on ilmnenud tendentsid, aga ta kaaluda juba praegu 38. aasta põhja kodakondsusseadusest seda revideerima, seda muudarniseerima, kuna aeg on edasi läinud meie jaoks aeg omariikluse koha pealt edasi pole läinud. Meil okupatsioon on endiselt tänaval ja toimub Neusoletismi kindlustamine. Sellistes tingimustes ei saa taganeda juriidilisest järjepidevusest 38. aasta kodakondsuse ja põhiseadusest. See on kõik. Tänan. Järgmisena saab sõna härra Ivar Raig, majandustoimkonna esimees ja valmistuda Üprus vaim vanglatoimkonna esimehena ja veel üks teade. Mandaat komisjonilt, et härra Lauri vastavalt palutakse tungivalt tulla kohe registratuuri. Austatud Eesti Kongressi liikmed ja külalised meie majanduselu sisulistes küsimustes võttama sõna hiljem. Praegu peatun vaid siis Eesti komitee Andrus toimkonna tegevusel. Eesmärgiks seati teha konstruktiivseid ettepanekuid majandusreformi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning meie tegevuse peamiseks suunaks on seni olnud majandusreformi omandiküsimusega seonduvad küsimused. Tulemuseks on, et Eesti Kongressi ja Eesti komitee ning ülemnõukogu poolt vastu võetud ning veel vastuvõetavad otsused on kantud põhimõtteliselt ühtsest vaimust ning omavahel sisuliselt lähedased. Edasi muidugi selles juures ma ütleksin seda, et initsiatiiv paljudes küsimustes on tulnud just nimelt Eesti komitee kongressi poolt ja ülemnõukogu on siin olnud senini taga tagant sörkijaks. Põhisuund majanduskomisjonil on olnud sidemete sisseseadmine väliseestlastest, majandusmeeste ja teadlastega eelkõige nendega, kes ei kuulu niinimetatud valitsuse majandussõprade klubisse. Kontaktis ollakse paljude majanduse maailmaorganisatsioonidega, Maailmapank ja teised ÜRO majandusorganisatsioonid kuid kahjuks nendes organisatsioonides sisulise töö korraldamine on seatud tingimuse sellest, kas kuna saab Eesti vabariik. Tunnustatud de facto iseseisvaks riigiks. Pisut nõu on majanduskomisjon andnud ka Eesti komitee majandusasjade korraldamisel ning vastanud valijate arvukatele kirjadele ja küsimustele igapäevamajanduselu küsimustes. Ja ma tahaksin veel ütelda ka ühe märkuse erakondade nõupidamiste kohta, mis on ka korraldatud majanduse omandu omandireformi küsimustes. Nende eesmärgiks on olnud ilmselt demokraatliku mõtte edasiarendamine ning samuti vastuste leidmine igapäevamajanduspoliitika küsimustele ning minu arvates ei ole nendel otsitud praegusel momendil vähemalt enamuse poolt seda eesmärki, et hakata valitsust kukutama või midagi sellist. Meie eesmärk on ühine konstruktiivne koostöö kõikide. Mõtlevate jõududega, kes tahavad eesti majandust tervendada. Tänan. Aitäh. Järgmisena saab sõna ära. Avo Üprus vanglatoimkonnas ja valmistuda Avo Kiir piirialadel toimunud. Lugupeetud kongressi vanglatoimkond moodustati peale esimeestest kongressi istungit. Härrad Tarto, Nizza ja Üprus koostasid peatselt üle näkku valitsusele suunatud ettepaneku väljaspool vabariiki karistust kandvate vangide tagasitoomiseks Eestisse. Edaspidi algne koosseis ei ole koos käinud ja seetõttu tuli, kui Eesti komitee volitas mind täitma nimetatud toimkonna esimehe kohustusi, komplekteerida uus toimkond. Eesti kongressi saadikutest on uues toimkonnas aktiivselt osalevad härra Jüri põld, härra Jüri Liim, väljastpoolt Eesti Kristliku Ühenduse pedagoog Maia Ehandi ja veel mõningaid isikuid, kes ei pea otstarbekaks oma nimesid veel avaldada. Komisjoni töö tulemusel on selgunud, et olukord laagrites on väga pingeline streigid, mässud, sealhulgas ka töötajate rahulolematus ei ole vaibunud. Endiselt on laagrite haldamine okupatsioonivägede ülesandeks. Keeleseadus kinnipidamisasutustes ei toimi. Kodanike registreeritud ei ole. Küll on läbi vaadatud toidunormid ja töö tasustamine, mis mõlemad vangidele mõningast leevendust võivad tuua. Samuti väheneb riigile minek sunnib maks tõenäoliselt 50-lt protsendilt 25-le protsendile. Hiljaaegu nõustus laagrite pea valitses edastama ka tervishoiuministeeriumi nõudmisel kõikide surmajuhtumite kohta andmed. Miskipärast küll on aga väidetavasti jälle salastatud laagrites olevate isikute arv. Pean oluliseks, et vallatoimkond on teinud kirjalikud ettepanekud praegusel üleminekuvalitsusele. Tõsi küll, selliseid ettepanekuid augustikuus on tänaseni ja vastuseta üks ettepanekutest oli valitsuskomisjoni moodustamine. Valitsuskomisjon praegu töötab. Ma nimetaksin veel mõningaid mõningaid ettepanekuid, mis on kirjas härra Savisaar. Moodustada erikomisjon operatiivosakonna töö kontrollimiseks väljaspool Eestit küüditatud tagasi tuua, vaadata uuesti läbi paragrahv 107, kuusik tunnistas kehtetuks, ebaeetiliseks kõrvaldada töölisest isikutele sobimatus või kuritegu on kinnitust leidnud. Poliitiliselt peame oluliseks, et Eesti komitee vanglatoimkond teeb minu arvates tulemuslikkust, kas tööd koostöös praegusel üleminekuvalitsuse poolt moodustatud komisjoniga. Lähitulevikus edastamine, ettepaneku moodustada diferentseeritud maakonna vanglate süsteemi. Tagasi viia võõrriikide kodanikud peale karistuse kandmist oma kodumaale ja tõhustada tööd vabanevatega. Ning veel kord ma tavaliselt tahan juhtida tähelepanu ka praegu selle üleminekuvalitsuse tähelepanu, et tuleb kaotada surmanuhtlus mida kõikuvad valitsejad võivad kergekäeliselt kasutada ja mis on vastuolus elu pühaduse. Tänada. Järgmisena ära Avo Kiir. Piiralade toimkonna esimees ja valmistuda Tiit Madisson KGB likvideerimise toimkonna esimeheks. Austatud kongress, enne kui ma räägin, piiravad põlvkondade eest. Ma tahaks Parsa öelda Eesti komitee koosolekutest, kuidas need mööduvad? Täna saite siin alguses väikese õppetunni. Midagi taolist on tihti toimunud ka Eesti komitee koosolekutel kus keegi närviliselt hüppab sisse, nõuab poliitilise hetkeolukorra analüüsi rikkudes kogu töömeeleolu ära ja siis mõne minuti pärast läheb minema. Ja viib veel mõned kaasahta. Koorm on kadunud ja nii juhtub seda tihti. Täiesti komitee piirialade toimkond moodustati peale seda, kui kerkis päevakorda Venemaaga läbirääkimiste küsimus. Me arvasime, et arvatavasti hakatakse ka sellel teemal rääkima ja püüdsime siis Eesti komitee selle toimkonna poolt nagu kaasa aidata selle küsimuse lahendamisele. Me tegime suvel kaks ekspeditsiooni Eesti vabariigi Jumalale Petserimaal ja Narva jõe taha tutvumas olukorraga, mida mõtlevad sealsed inimesed, mida tahavad. Kuidas loodusliku olukord on. Ja oli kavas nagu rahulikul teel tasapisi selgitada nendele inimestele, mida me tahame. Kuid kogu selle töö rikkus ühe hetkega ära ei tee majanduspiirist. Mille mõtet ma ka mõttes ka täna aru ei saa. Ma mäletan, kui setud tulid Toompea lossi ette meelt avaldama, siis ülemnõukogu saadikud tulid välja, sülitasid setudele päid, et oi kui ilusad, te olete hästi laulate Me kaitseme teid. Mõtleme teie küsimuse üle. Ja viimane kord, kui hääletati piiri majanduspiiri seaduse üle, siis me nägime, kuidas mõeldi sõprade üle kõik Kaido Kama poolt, kolm ettepanekut hääletati maha. Ja täiesti süütud õhtu palatud. Nii et mitte üksnes Savisaare valitsus ei tekita takistusi andes Kirde-Eesti või vähemalt soovitades Kirde-Eestis teha eri majandustsoon. Ja selle veksli on ta välja käinud nii Narva linnavalitsusele kui ka Kohtla-Järve linnavalitsusele. Ja tänu sellele eksile siis tehakse ka eeltööd. Et mitte ainult Savisaare valitsus ei tekita takistusi, vaid ka teatud mõttes ülemnõukogu ise. Ja võiksin vastata selle härra küsimusele, et miks siis Eesti komitee midagi konkreetsete tee ei saagi teha, kui teiselt poolt jõud kõik ära blokeerinud. Kuidas me likvideerime KGB, kui härra Savisaar ise peab nendega sidemeid, kuidas likvideerime okupatsiooniväge kui nendega on kokkulepped, kuidas miilitsa? Ma tea, Klodeerijat. Aitäh. Järgmisena sõna Tiit Madisson KGB likvideerimisega. Vanast valmistuda Arvi Paalandi tervishoiutoimkonnas. Austatud Eesti kongress, austatud koosoleku juhataja. Ma pean kahetsusega nentima, et ma juhin ühte toimkonda, mis ei ole oma ülesandega hakkama saanud. KGB tegutseb edasi? Jah, kuid nagu öeldakse. On kombeks stagnaajal ütelda, et on ka rida objektiivseid põhjuseid, miks me ei ole KGB suutnud veel likvideerida. Esiteks on meie KGB likvideerimise toimkond kahjuks küllalt väike, sinna kuulub ainult kümmekond inimest Eesti komitee liiget. Nendest enamus, välja arvatud kaks sõltumatut haritlasi Tartust, on teised kõik ERSP liikmed. Ükski teine ühiskondlik liikumine ei ole soovinud KGB likvideerimise juures kätt külge panna. On küll tehtud kohapeal rajoonides, õigemini maakondades ja linnades rida katseid, kõige edukam Mazdonne Tartu fenomen, ma ütleksin lausa või see julgus, volikogu julgus, kuid seal on, ei ole väga palju meie toimkond kaastegev olnud. Kahjuks on meie praegune valitsus, mida mõned nimetavad ka üleminekuvalitsuseks või mis peaks üleminekuvalitsejaks olema teinud vastupidiseid katseid. Mai alguses ma lugesin ajalehest, et härra Savisaar on asunud reorganiseerima KGB-d minule isiklikult ei olnud, ei üllatuseks see, et härra pool oli nüüd savisaarel, vastas lennukil. Ka ei olnud üllatuseks see, et on asutud KGB tri likvideerima, kuna ma varasemalt olin kokku puutunud härra Savisaare mõningate võitluskaaslastega või tema tuliste poolehoidjatega ostsin ühe inimese käest repliiki, et tulevases Eesti vabariigis peavad olema ka meil profid ja ei ole mõistlik praegusi KGB inimesi vastu seina suruda, kuna meil läheb neid veel vaja tähendab minul kui endisel poliitvangil ja paljudel teistel siin saalis. Ja ma arvan, et kogu Eesti kongressil või vähemalt eestikomiteel on tulevikus oht saada represseeritud nendesamade inimeste poolt, kes represseerisid teisitimõtlejaid stagna aastatel, kuid nüüd võib-olla saarele kaela Eesti vabariigireetmise paragrahvi või midagi taolist. Meil on siiski õnnestunud ühteteist teha. Me oleme KGB saladusi omajagu avalikustanud, võib-olla tuleb varsti aekuna, aga kanname need tulemused rahva ette. Kahjuks on KGB arhiivid juba tühjad, alates veebruarikuust, sealt ei ole meile enam palju midagi võtta, nii et me saame kasutada ainult inimeste tunnistusi ja seega ei ole meil ette näidata pabereid. Nii, ma loodan, et minu järglane esimehe koha peal, et tema käsi on õnnelikule ja tema aeg saab KGB likvideeritud, kuna mina uude Eesti komiteesse ei kandideeri, kuna ma ei suuda ühes ruumis olla inimestega, kes kogu aeg ka Eesti komitee tööd takistavad. Tänan tähelepanu eest. Teisena saab sõna ära Arvi Paalandi. Tervishoiu toimib ennast ja siis me saame asuda oma nimekirja järjekorra juurde, nii nagu on laekunud sooviavaldused ja sealt tuleb Vello Salumi järglased. Lugupeetud saadikud, külalised, tervishoiutoimkond on Eesti komiteeks kõige nooremaid toimundi, ta võib olla, on alles alustanud oma tegevust ja tervishoid nagu kõik teised valdkonnad, on kannatanud 50 aasta okupatsiooni tagajärjed. Kui okupatsioon viis eestlaste ja muulaste suhtarv 60 protsenti ja 40 protsenti siis tervishoid on need tagajärjed palju kohutanud. 1900 89. aasta andmetel on Eestis 707600-st arstist eestlasi ainult 1000. See protsent oleks 13 protsenti eestlasi ja 87 protsenti muulasi. Teisest küljest oleme jäänuka mahameditsiinitehnika valdkonnas ja kuna ma ise tehnikaala töötaja tähendab nimelt töötasime meditsiinitehnika remondiettevõttes mõõde töötlesin mõõtetehnikalaboratooriumi juhatajana praegu mind on koondatud selle tegevuse pärast. Ja siis. Praegune tervishoiutoimkonna põhitegevus või probleemid on seotud just meditsiinitehnikaga nimelt Te, olete ajalehest lugenud, et meile saabub annetustena väga palju aparatuuri nii Rootsist, Kanadast kui mujal. Ja muidugi ilus on lugeda, et meie kallid väliseestlased abistavad meid selles, kui puhul see aparatuur läheb ja millise kasutusprotsendiga. Ta leiab rakendamist. Palju signaale on tulnud nii Pelgulinna haiglas, vabariiklikus haiglas, kus on tulnud mitte kompleksselt osaliselt aparaadi, siis jäävad sinna seisma ja ei, keegi ei oska selle rakendust levitada ja sellepärast Võtsime siis moodustasime tervishoiutoimkonna esialgselt oli plaanis moodustada sellel eesmärgil, et abistada tervishoiuasutusi meditsiiniaparatuuri vahendamisel nende hooldamisel ja remondil. Remondi ettemeditsiinitehnika remondiettevõte keeldus mul ruumide andmisest. Ja ka ma ütlesin, et esimesest augustist siis ma olen ka tähendab meie mõte, tehnika, laboratoorium on koondatud järelikult edasi tegutsemiseks, moodustasime aktsiaseltsi ja jätkame tegevust praegu. Ruumide saamisel aitas meid linnavalitsus ja See maja on praegu sellises olukorras, et vajab remonti. Ja sellepärast, kuna aega on väga vähe aega läbi, siis ma kasutan lihtsalt teieni saadikute poole pöördumiseks, et tervishoiu, Tonga onu on pöördumine pöörduks Teie poole, et tervishoiutoimkonnale on postiaadress 200 null 90 postkast 32 66, kes soovib aidata tervishoiutoimkonnale. Glutid lõpuni palun nädalas õlut, austan Eesti Kongressi liikmele ja külalise. Vabandan, et teie kallist aega raiskan maid akti sel teemal sõna võtta. Põhjus on aga selle, et me tapsime, arutab Eesti komitee tööd. Ja kummaline, me ei tahtnud ära kuulata Eesti komitee ühisaruannet. Oleks aruannetel trükituna, mapi vahel, siis oleks põhjendatud aruande kõne ärajätmine. See on tüüpiline praegusele situatsioonile. Päevaleht palus avaldada Eesti kongressi eelnõude nimekirja tähtsuse järjekorras, saades selle tähtsuse järjega. Korra avaldas tagantpoolt kõige tühisemad ja kõige olulisemad jättis sel istungjärgul ja keelmisel avaldamata. Ülemnõukogu võttis kevadel vastu väga ilusa deklaratsiooni. 30. märtsil. Tahab tunnustada Eesti Kongressi Eesti vabariigi taastajana ja alustab koostööd temaga. Tunnustus kirjalikult oli aga mitu kopikat. Toompea valitsus on andnud Eesti vabariigi taastamiseks Teile selle kongressi läbiviimisel. Vastupidi, praegune valitsus andis autod Eesti komitee kasutada aga autod küllalt soolase hinnaga. Transportööri oli küllalt. Komitee tegevust. Nii Eesti komitee on käinud küla Ta ja selle eest oleme väga tänulikud Wilbekoloosi, Lelle-Rapla rajooni valitsusele ja Otepää linnavalitsusele. Seal on vastuvõtt olnud soe. Tallinnas on seda vähem, nii et Eesti vabariigi taastamine ei ole lõppenud. Eesti Kongressi Eesti komitee töö ei saa ka enne lõppeda, kui Eesti rahvusvabariik on taastatud. Sest eesti rahvuse olemasolu on täiesti hädaohus selle migratsiooni ja omandiõiguse nullvariant seetõttu seepärast me peame tõsiselt töötama. Tänan. Järgmisena härra Jaan Tammsalu ja edasi ja sõnavõttude järjekord on Arno Susi, Kaljo oja, õnneaa Kabrits, Tõnu farming, Ignar Fjuk. Andrus Villem, Vello Vilpsar Vardo Rumessen, Andres Tarand, Eldup, Peeter Loorents. Sellele nimekiri, palun. Jaan Tammsalu, austatud kongressi saadikud. Eesti komitee tegevus on sõltunud Eesti kongressi otsustest, tema liikmete töötahtest ja kindlasti ka suhtumisest temasse. Selles suhtumisest on täna olnud juba palju juttu. Eesti komitee töö algas ja on jätkunud suure aktiivse ja passiivse vastuseisuga Eesti komitee tööle. See rahvarinde prominentsel isikud täna end redaktsioonikomisjonis taandasid, olles heade peadega ja võides seal tõepoolest head tööd teha, on ju tegelikult jätk vastu tööle. Meil on alati olnud valuline eesti rahvana küsida, kes meid juhib ja sellepärast on ka see küsimus täna siin päevakorda tõusnud. Ja ma tahan ütelda seda, et kui ühes perekonnas on tüli siis on sellel tülil kaks lahendust, lahkuminek, mis on halvem variant ja parem variant, on andeks palumine. Leedu sai uudise juht, seda oskas teha. Kas oskavad ka inimesed, kes usaldasid mõõga temale kord? Annaks jumal, et me suudaksime täna teineteiselt andeks paluda, kui oleme teineteise ja üldiselt kogu rahvatööd pidurdanud, kui oleme kaikaid kodaratesse loopinud teineteisele. Ja kui püüame väita seda, et Eesti kongress ei ole töövõimeline ja ka Eesti komitee Ta tuleb uuesti valida, aga selle uuesti valimisel võib juhtuda see, mis juhtus juba ennem. Seepärast ma väga palun, et inimesed, kes tunnevad, et nad on süüdi ja võib-olla mina arvan valesti et need inimesed julgeksid tulla sellesse polti ja vabandada kogu Eesti rahva ees. Et see üritus on püütud seisatada, aitäh. Praegu saab sõna- Arno Susi ja järgi kalmistud Arvo Walton, kes kultuuritoimkonna esimehena palub sõna nii lugupeetud eesti kongressi delegaadid. Tegelikult on Eesti kodanikud ja liikumine praegu jõudnud kriisiseisundisse. Kahjuks mul on niisugune tunne, et selle liikumise liidrid seda tõsidust praegu endale täiesti ei teadvusta. See me teame kaheksa kuud pärast esimene kongressi esimene istungjärku, vanima uue komitee. See on väga tõsine asi. Valisime komiteed, mis ei hakanud töö. Põhjuseid oli palju, sinna sattus inimesi, kes ei tahtnud edaspidi seal tööle hakata, kes ei tahtnud osa võtta kogu tööst, kus nad domini laisa. Teine olulisem poliisi suund on aga see kokkusaamised. Meie valijatel on minule nisukesed südamesse jälje järgi, et need, kes meid kaheksa kuud tagasi valisid, enam ei ole eesti kongressi selja taga, nii nagu nad aasta tagasi võtma. Ja kui Eesti kongress ja Eesti komitee lontardis mõni aktsioon ette võtta, mida tõesti on targad Eesti kodaniku Eesti vabariigi huvide kaitsel, siis meil ei ole enam vajaliku jõududega. Ma pean üheks oluliseks põhjuseks sellele, et kogu meie kodanikuliikumine, kui ta murdis läbi kongressi esimesel istungjärgul sellise eduka, mida keegi temalt ei lootnud ja mille suhtes varem ja seal olid ka rõõmsalt joot siis pärast seda ei osanud võitleja läbimurdja rollis ümber lülituda rahval juhtimisel. Ja edaspidises töös jäi suurelt osalt ja sama vastu võitlemise ja destruktiivse kriitika joon valitsema. Edu meetrimisele Kebilisa tegevuse positiivse tegevus ja see ei ole muidugi ainult, aga see on viinud tõrva. Seda osa meie, meie valijaid meie selja taga. Muidugi, praegu tundub mulle, et meie sellele kompromissile On tähtsamal kohal kõige tähtsamal kohal uue komitee vaidlemine. Deklaratsioon oleme enne vastu võtnud, oleme vastu võtnud otsuseid, mis on jäänud õhku rippuma nagu näiteks seadusandliku võimu saamine, mida ei ole suudetud kuidagipidi realiseerida. Aga see, kas nüüd tuleb Kovingudel, kes hakkab tööle ja taastab selle Eesti kodanikud ja usalduse kodanike liikumise vastu, mis on kadunud, see on sõlminud, lesib ja ma tahan sellepärast väga üles kutsuda kongressi, vahetada välja suurem osa. Ja tõesti kandidaatide ülesseadmisel ja valimisel väga hinnata seda just seda aspekti igal pool inimesed, kes termiliselt atooriumis koolitustel Toimkonna esimehel Arvo Balkanil valmistuda Kalju Oja. Kongressi delegaadid ma sain sõna kolmanda palumise peale, see näitab, et kultuuris see suhe on ühesugune valitsuses imeprogrammis, aga ka kongressil. See ei ole nüüd mitte niisugune solvunud hääle tegemine, aga ma olin üks nendest. Selle kirja osalejatest, kes palus reglementi muuta või tähendab päevakorda muuta ja leidsin, et kõik saatkondade esimehed peaksid kohustuslikus korras aru andma. Ja sellepärast ma siin ka esineb. Aga see Soome järgmine juhatajatel nähtavasti arusaadav. Eesti komitee Kultuuritoimkond alustas kultuurivaldkondade probleemistikku praeguse hetke pingerea määratlemisest. Aktuaalsuse seisukohaga. Oleme tähtsamaks vedanud institutsiooni loomist mis püüaks haarata meie muutuva ühiskonna poliitilist majanduslikku ja vaimset dünaamikat ning läbi mängida tulevikuprojekte leidmaks optimaalseid. Selleks aga on Eestis ennekõike vaja hoolitseda korraliku informaatika ja side väljakujundamise eest. Mõlemad need ülesanded peaksid haarama olulise osa Eesti ajupotentsiaalist. Samuti oleme arutanud haridusprobleeme, sealhulgas täiskasvanute ümberõpet, mida tingib Eesti, muutub tegelikkus. Väiksemaid keskusi on ju tekkinud asutuste juurde, kuid koonduvad, koondavad sellest institutsiooni pole ikka veel loodud. Mitmeid kordi oleme arutanud Tallinna vanalinna kui Eesti ühe suurema ajalooliskultuurilise objekti saatust. Leiame, et see on rahvuslik vara ning nõuab vaikset linnavõimude poolt kommertsette võttekestele mahaparseldamine eest. Algusjärgus on arutelud teadmise olukorra üle syndrad palju muutuma juba organisatsiooniliselt, kuivõrd enamasti 100 inimest teevad 10 inimese tööd ja nii edasi ja nii edasi on veel olulisem on nõukoguliku bluff, temaatika, tarbetuks muutumine ja vajaduse tekke uute uurimissuundade ja tõhusamate tulemuste järele. Mõistetavalt saame meie olla vaid fikseerijaks ja parimal juhul impulsi andjaks moraalseks mõjutajaks. Oleme pakkunud koostajad teistele kultuuriga tegelevatele institutsioonidele. Võin öelda asjast huvitatuid väljastpoolt pangressi on toimkonna töös rohkem osalenud kui poliitika Aldeid. Kongressi liikmeid. Parim saavutus oleks inimeste leidmine, kellest kujuneks eestvedaja. Tema nakatumine toetamine olnuks enim, mida saaksime teha kuid kahjuks antes stabiliseeritud ühiskonnas ülesehitavat kavad pärsitud või poolte seisundis nii kõigis suundades, nendest tuleb edasi tegutseda ja lähiaegadel kujuneb oluliseks skulptuuri kaitse pealetungiva äri- ja kultuurisisese moe äri vastusena. Ma juhin tähelepanu Tarmo Olgo albumil ettuda on tõepoolest saadud kolm kirja, kes siia, kuid need esimesed kirjad ma loeksin ette vastavalt läbi kaalutud otsuse kohaselt paluksime koosolekujuhatajatele järgnevalt toimkondade esindajatele nimeliselt sõna pakkuda. Sulgudes on kirjutatud mitte tahta, et nad seda ise paluksid, kui keegi loobub klaasi allkiri, Arvo Walton. See ei ole sõnapalumise kiri ja kui see saabus, siis kohe sõnasoite. Järgmisena Kaljo Oja, valmistada õnne hea Kabrits. Kõrgesti austatud Eesti Kongressi liikmed ja külalised. Eesti komitee on töötanud umbes sellises olukorras nagu üks erafirma kes oma väikeste võimaluste juures on pidanud konkureerima määratu riigimonopoliga. Ja selge on see, et iga ärimees ja ma arvan, lugupeetud eestlased välismaal, mõistavad seda paremini kui siin, et üks väike väikesel erafirmal on Sellises olukorras tegutseda ülimalt raske järeldus sellest on see, et see organ, see äriettevõte, kes püüab luua riigivõimu valitsemise ja majanduse monopoli, Eestis ei saa enam selliselt edasi tegutseda ja see tuli ka ilmekalt välja minu arusaamise järgi Eesti komitee esindaja aruandekõnes. Kuid selles erafirmas on olnud ka selliseid büroomehi, kes on teadlikult püüdnud Testrukteerida selle firma tööd. Ja see ei ole mitte sugugi olnud ühe üksiku inimese eraalgatus, vaid see on olnud teadliku poliitika tagajärg, mida Need, inimesed ja need institutsioonid ja organisatsioonid on harrastanud. Kes ei soovi Eesti vabariigi järjepidevus, vaid kes soovivad vahes teadlikult venitada seda, mis on praegu. Ja sellepärast tuleb eriti hinnata neid inimesi, kes ühel ajal on suutnud töötada nii eestikomitees ja ülemnõukogus. Ja mõningad hääled, mis on mõnikord kahe koha vastuollu, ei ole minu arvates õiged. Ja sellepärast neile inimestele tuleb erilist tunnustust avaldada. Nüüd me näeme, et poliitika, mida aetakse Okupeeritud Eesti valitsuse poolt, et see poliitika suunduka ülemnõukogu enda vastu. Nii et härrased ülemnõukogu saadikud, kõik saadikud, mõelgem selle üle. See oli juba kord, 12. märtsil 1934 oli selleks piirdeks, kus riigikogu õiguslik riigikogu laiali aeti. See võib ka nüüd juhtuda. Sellepärast tuleb ainsa poliitilise lahendusena leid ainsa volituse lahenduseks leida rahvusliku ühtsuse valitsuse kujundamine kõikide edumeelsete erakondade juuresolekul. Ka rahvarinne ja kõikide heade inimeste juuresolekul. Järgmisena õnne Eha Kabrits, Valmis. Aga härra taluvormiga, lugupeetud testikongress, mina tahan tunnustust avaldada Eesti komiteele kõigile nendele liikmetele eesotsas härrad elamiga, kes on teinud kõik endast oleneva, et ärakeelamine, etteheidete või see oli nii väike märkus, ma ei tea, kuidas seda võtta, et ta palju välismaal käia. Aga kui me praegu vaatan üle Eesti käib nii suur sõpruslepingute sõlmimine väiksemal, et ma arvan, et enam ühtegi vaenlast ei ole. Ja see on kõik meie rahakoti. Nii et kui hakkame, härra Kelam, keda mina isiklikult loodan, mina valiks ta küll jälle Eesti komitee etteotsa, aga seda otsustab kongress. Hakkame siis temalt ilusasti aru pärima, mis ta seal välismaa kordas häid, seda sel juhul, et kõik teised lepingu sõlmijad teevad. Ja teiseks, minu valijad pöördusid niisuguse mõttega minu poole, mida ma kohustasutasin edasi andma. Et kaua aega, üks väike grupp inimesi, et siis me tõesti ka sain aru, et kõik see Eesti komitee vastane suund on õige. Sest veel ütleks vahele, Eesti komitee ei ole mitte langenud rahva silmis, vaid langetatud. Aga küll maine majandus paneb suhted paika, kui ei kaitsta Eestis eesti ema vanurit ja tudengid meie tulevast aju ja riigi elu edasi viia. Ja okupatsiooniväele ja liidutehastele on eelisõiguse, Me oleme number kaks rahvas ei usu põhjendust, siis ikka valime Eesti komitee poolt ja ma olen seda usku, et elu läheb edasi ja tahan öelda, et pisike haapsalu muuseum autorüütli näol kogume kõik kopikad, oleme neid juba üle 2000 hästi komiteele andnud. Nüüd hakkame veel suurema energiaga koguma. Tänan. Järgmisena saab sõna ära turufarmi valmistuda üsnagi. Mul on au tervitada Eesti Kongressi eestlaste kesknõukogu poolt Kanadas ja Kanada Eesti kongressi saadikuterühma nimel ja avaldada seejuures ka kiitus täiesti komiteede ja eriti tema esimehe Tunne Kelami tehtud töö eest väga rasketes tingimustes. Vaadates Eestit kaugelt Põhja-Ameerikas näib mulle, et Eesti vabariigi taasiseseisvumise peamiseks tõkkeks ei ole mitte koostööpuudus Eesti komitee ja praeguse valitsuse vahel vaid välispoliitiline segadus ja kaos, mis valitseb Eesti praeguses valitsuses. Eestil on kaks välisministrit. Härra Rüütlil on omaenda suursaadik Kalle Tenno näol Washingtonis. Eesti idaministril on oma suursaadik oma poja näol Washingtonis, kui me oleme jõudnud aega ajastusse, kus härra tänno käib mööda USA kongressi koridori ja õõnestab ära härra Meri positsiooni ja kus härra Meri Eesti vabariigi välisministrina kutsub USA presidenti kalastama mitte Eestisse, vaid Kamtšatka-sse. Mu daamid ja härrad, on tarvis täiel määral uus valitsus Eestisse. Ja mitte ainult. Ja meie hinnangul Et ainult koalitsioonivalitsus, vaid valitsus, mis tugineb demokraatlikult valitud parlamendile, mis on moodustatud erakondlikul alusel ei pruugi eesti rahval karta valitsuse muudatust. Praegusel ajal. Eesti vabadussõja ajal valiti lahingu kõrgkäigus. Eesti asutav kogu moodustati esimene Eesti vabariigi valitsus, mis asendas Eesti ajutist valitsust ja veel rahul läbirääkimiste lõpule viimiseks. Moodustati uus valitsus. Arutab Eesti Lembit Kaljuvee. Ja valmistuda Andrus Villem. Kaldun arvama, et me peame lõpetama Andrus Villem igavest meil lõunaaeg jõuab peale austatud kongresse austatud juhatus. On püütud näidata, et Eesti komiteed materdatud ja alandatud ja süüdistatud mõned suunad proovivad suunata veel selle nagu vaeslapse rolli Eesti kongressile. Ütlen täie veendumusega, et mina küll selliseid tendents ei ole läinud, kõige vähem, aga Eesti kongressi vast kui midagi ongi juhtunud, siis on tegu lihtsalt demokraatlikus ühiskonnas täitsa normaalse pressi kriitikaga arvamust avaldustega ja tõenäoliselt on ka siin mitmesuguseid põhjusi, mida tuleks ka pressist lahendada. On see siis kas kriitika Eesti Kongressi ebademokraatliku valimiseeskirja suhtes või mingite muude pingeolukordade suhtes minu meelest arutades Eesti komitee tegevus on võimalikud välja tuua kaks vastuolu, mida ka rahvas minu meelest on märganud. Esimene ehk on see, mida tunnetavad komitee liikmed ise on see, et komitees ei valitse nõndanimetatud rahvusliku ühtsuse vaim. Väga tugevalt võivad olla etteheiteid siin üksikutele liidritele, kuid see ei ole absoluutne, kes lähevad välja hea koostöö ja teineteise mõistmise raamides. Nii seda kohapeal personaalküsimuste tõstatamisega, kuid veel enam välisreisidel, kasutades kanaleid ja otse rünnates komitee kaasliiklejaid. See ei ole võimalik, et taoline, kus oleks aluseks koostööle Rahva seas, aga on tunda teine võimalus, miks komitee suhtes ollakse kõhkleb, nimelt Eesti kongressile tuldi valima teadmisega ja seda kinnitasid kõik peakomitee liikmed, et meie vali alternatiiv võimul. Teine kongress ületas sil volitused ja tõenäoliselt mingite uute valimistega või poliitilise diskussiooniga oleks võimalik seda küsimust lahendada. Kuid kui ma alustasin oma juttu sellest süüdistuste laviini Eesti komitee riista, siis ma näen, et sellise süüdistuse all tahetakse näidata, et Eesti komitee Eesti kongress peaks olema opositsioonis. Rahvas ei valinud Eesti Kongressi, kui opositsiooni ja Eesti komitee ei saa olema opositsioonist on Eesti kodanike esindus ja Eesti rahvas ei ole täna enam opositsioonist. Seetõttu on võimalik küsida, kellega siis võiks olla komiteeks opositsioonis. Ma arvan kõigele vastata, et ülemnõukoguga, sest peale eestiku kongressivalimisi kuu aega hiljem valis seesama rahvas ülemnõukogu ja on hääletanud ka selle poolt. Meie ülemnõukogus peame lahendama väga olulise ülemineku ajal küsimuse, see on sellesama 40 protsendi küsimust. Seda ei saa lahendada deklaratsioonidega. Seda saab väga higise koostööga, mis venitab neid otsuseid, kuid me ei saa üle minna, ega üle neist hüppa. See on reaalsus. See on võib-olla üleminekuperioodi sisu, kuidas me saame jõuda Eesti vabariiki, ilma et ma iseennast oma lapsi, oma peresid katkestaksime. Seetõttu võib-olla meie edasise töö aluseks ainult ikkagi koostöö ja mitte vastandamine. Nii, ja nüüd, lõpetuseks, meie tänane olukord on alles kriisi. Need kõik, kes räägivad, et oleme sügavus ühes, teises või kolmandas kriisis, ma arvan, eksivad rängalt. Meie tee on alles kriisiminek. Me peame ise hakkama kujundama sellist õhkkonda, et me sellest kriisist üle saame. Senini oleme tootnud kriisi, ma arvan, Eesti rahvaülesanne on täna kõigi nende võimustruktuuride läbi, mida ta on ise loonud nii Eesti kongress kui üleminekuaja ajutine organ kui ülemnõukogu kui üleminekuaja ajutine organ nendega koos toota tasakaalu. Ja võib-olla ainult see tasakaalu, Ühtsuse liin on võimeline meid viima välja sellest kriisist. Ma tänan. Järgmisena Andrus Villem. Austatud juhataja. Lugupeetud delegaat. Ma ei tahaks õigustada Eesti komiteed, sest selle tegevuses on ilmnenud ka palju saamatust. Aga kõrvaltvaatajana, analüüsides tema tegevust, ei tohi unustada, et meil käib sõda. Ei, mitte kedagi ei tapeta sest ohvreid nagu näha ei ole. Aga praeguseni mürgitab inimesi totalitaarne ideoloogia. See ideoloogia on loonud süsteemi. Ja nüüd vahel vahetab ta värvi, vahel vahetab kuju. Aga oma olemuselt muutub ta vähe. Selle võitmiseks on vaja survet. Eesti Kongressi Eesti komitee ongi selleks loodud. Praegu on kell komitee alla jäänud, sest pole Dalai repressiooni ega massikommunikatsiooniaparaati. Aga ega rahvaga ei saa lõpmatuseni manipuleerida. Ajapikku tuleb tal juurde teadmisi, sallivust, siis avanevad ta silmad. Uuskomitee peaks tulema suures hulgas uutest liikmetest koosnev ja ta peaks olema tunduvalt mobiilsel. Seetõttu oleks vajalik valida ta näiteks viiekümneliikmeline. Ja lõpetuseks tahaks öelda veel sellist asja, et osa komitee liikmeid, kes on aktiivselt töös osalenud, tahavad nüüd väsimuse tõttu loobuda. Ma tahaks koputada nende südametunnistusele. Meil on küllalt neid niinimetatud pragmaatikuid. Aga eestikomitees alaliselt koos käivas Surva organis. Oleks vaja ka üldinimlikke seisukohtade kalleid. Et Eesti komitees valitseks koos vaim. Meil on selle päevakorrapunktis veel viis sõnasoovijad Vello Vilpsar, Vardo Rumessen, Andres Tarand Enn Tupja, Peeter Loorents, kuid kahjuks meie poolt hääletatud aeg maksimaalselt tund aega Laura punkti peale on läbi saanud, kuigi ma isegi üle saades juba viis ööd üle ja meil ootab lõuna, ma kutsun üles neid isikuid, kes praegu loeti võtma oma sõnavõtu soovi tagasi ja me peame ka kongressi istungiga alustama täpselt 16 30. Alusega ja me jätkame päevakorraga ning päevakorras on meil Eesti Kongressi otsus, Eesti komitee valimistest ja ettekandjaks on Kalle Jürgenson, palun, Kalle Jürgenson. Austatud Eesti kongress, austatud istungi juhataja. Teile jagatud Eesti kongressi otsus sisaldab sisuliselt kahte osa millest esimene käsitleks muudatusi Eesti kongressi statuudis ja kodu korras. Mappide vahel olid teil esimese ja teise kongressi esimese teise kongressi istungjärgu materjalid. Nii et selle muudatuste sisuga te saate võrdlevalt ise ka tutvuda. Võib-olla mõned täpsustavad märkused selle kohta, noh siin on põhilise muudatusena sisse toodud lisaparagrahv ettepanek sõnastada see teise ja kolmanda paragrahvi vahele, mis sätestaks saadiku gruppide teke Eesti Kongressi. Ettepanek oleks mitte mingil moel reglementeerida seda, mis alusel moodustavad need saadikute grupid, mis tunnuse alusel saadikud liituvad või kes nad on. Sellest johtuvalt on paranduse neljandas punktis ettepanek paragrahv 34 lõppu lisada ainult üks lause, mis sätestaks mingil kombel saadikugrupitööd kongressi tegevuses. Ja see annaks selle lisa järgi saadikugrupile õiguse olla esindatud ühe liikmega redaktsioonitoimkonnas. Muudes osades ei ole saadikugrupi formeerimine ja töökongressil millegagi reglementeeritud. Järgmine parandus puudutaks juba paragrahv kaheksa ümbersõnastamise mis käsitleks Eesti komitee valimisi ja nii kui siin on sätestatud, et Eesti kongress valib proportsionaalselt valimisel nimekirjade meetodil alaliselt tegutsevat Eesti komitee see oleks põhimõtteliselt uus lahendus Eesti komitee valimise meetodile, kuid sellest võib-olla komitee valimise eeskirja juures lähemalt. Edasi on selles seaduseelnõus või selles otsuse eelnõus üks koht, mis vajab hääletamist ja see on nimelt uue komitee suurust. Välja on pakutud kaks võimalikku suurust. See on jääda endise suuruse 70 liiget. Sõna- õiguslike saadikute hulgast ja seitse liiget taotlejate hulgast või minna üle väiksemale Eesti komitee suurusele 50 ja viis liiget. See küsimus tuleb ilmselt hääletada ja sellest teatada oma seisukoha välja ütlemata. Edasi. On viimase parandusena sõnastatud ümber paragrahv 11 mis vanas Redaktsioonis senist komitee tööd ei rahuldanud. See puudutas asendusliikmeid seoses uue valimismeetodiga, mis ette pannakse. Komitee valimiseks näeks selle tulemusena ette ka võimalike asendusliikmete tekkenimekirjades nimekirjade pingerea alusel. See oleks ka vastuseks Eesti kodanike komiteede kolmanda konverentsi pöördumisele kus nõutakse üleminekut platvormiga valimistele ja nõutakse ka saadikute tagasikutsumise sätestamist. Siinjuures peab märkima, et kui me läheme üle mingisuguselgi moel proportsionaalse valimi, selle, see tähendab valitakse nimekirja või platvormi siis põhimõtteliselt ühe saadiku tagasikutsumine ei ole mõeldav sest tagasikutsumine ühe saadiku tagasikutsumist saab sätestada isikuvalimise korral. Antud juhul tuleks kõne alla selline asendamine pingerea alusel nimekirjasiseselt, nii nagu see parandustes ette on pandud. Ja paragrahv 38. Mul ei lähe enam kaua. Sätestaks ümberhääletamise põhimõte, natuke konkreetsemalt. Nüüd teine osa olekski uus Eesti komitee valimise eeskiri. Mis teile ette pakutakse proportsionaalselt põhimõttel ta ei ole päris proportsionaalne valimine nimekirjade alusel selle valimismeetodi täielikus tähenduses. Kuna siin lõpptulemuses sätestatakse, et nimekirjas pingerida kirjutatakse ümber olenevalt eelistustest. Ma tahaks ära märkida kaks parandust veel, mis oleks juba vajalik sisse viia, üks oleks punkt, üheksas teine lõik. Oleks täpsustus, et hääletamisel on igal Eesti kongressi saadikul üks hääl, mis antakse nimekirja poolt üldiselt ja üks eelistus, mis antakse konkreetse kandidaadi poolt mingis nimekirjas. See tähendab, et igalühel teist oleks üks hääl ja üks eelistus. Ja teine parandus puudutaks ette pandud hääletussedeli tekstivalimiskomisjon, kes valimist läbi viib, pakub välja sõnastust. Hääletan nimekirja lummer punktiir poolt, eelistades selles nimekirjas kandidaati Nummert. See oleks arusaadavam. Sisulisest küljest hääletamise protseduuri käigus. Tänan. Sõnavõtjad on õigesti järjestatud praegu selliselt registreerimise järjekorrale vastavalt. Henn Sarv, Ignar Fjuk, Üllar Reino, Arvo Walton, Jüri-Mikk, Sulev Alajõe, August Kilk, esimesena sõna Henn Sarv kalmistule Ignar Fjuk. Aeg on kolm minutit, kahe poole minuti pealt kõlab kelluke kongress. Ma teen, püüan teha hästi lühidalt ja konkreetselt. Eile arutasime liberaalide fraktsiooniga seda valimiskorda ja kvaliteeti tegema mõnenud täpsustused kaantelt kirjalikult, redaktsioonitoimkonda. Esiteks, liberaalide fraktsioon toetab arvusid 50 ja viis selles nimekirjas. Teiseks teen ma ettepaneku konkretiseerida asendamise kord, muidu juhtub niimoodi, et homme valitav komitee oma koosolekutel hakkab jälle mängima segast mängu. Kord ei saa aru, kes mitme käega hääletab. Ja siis ei saa aru, kes parasjagu keda asendab ja seekord kuidas, kes keda asendab, peaks olema täpsemalt reglementeeritud. Ja selle tõttu ma teen ettepaneku paragrahv 11 lõpp kirjutada ringi selliselt, et asub tema asemele Eesti komitee liikmekandidaat samast kandidaatide nimekirjast vastavalt Eesti komitee valimiseeskirjas kehtestatud korrale. Enne kui minna edasi selle korra teatan ma veel seda, et meie ettepanek kandidaatide esitamise lihtsustamiseks, eriti kui on tegemist nimekirjade esitamisega oleks natukene vabamalt suhtuda nimekirjade vormistamist. Ja selle tõttu ma teen ettepaneku lisada punkt viis, valimiseeskirja punkt viis. Kolmas lõik, kus on öeldud nõusolek peab olema kinnitatud kas kandidaadi allkirjaga või nimekirja esindaja allkirjaga. Ja siis täpsustused esindamise korra juurde. Teen ettepaneku lisada punkt 15 kuni 18. Mis siis ütleksid nii, et kui Eesti komitee liige ei saa enam osaleda Eesti komitees või loobub oma kohast vastavalt avaldusele astub tema asemele komitee liikme õigustesse asendaja kelle kätte on jõudnud asendus korrad. 16-st punkt, kui Eesti komitee liige ei saa üle ühe kuu osaleda või ei osale üle ühe kuu või loobub oma kohast ajutiselt vastavalt avaldusele astub tema asemele see asendaja, kelle kätte on jõudnud asenduskord. Asendamine lõpeb, kui Eesti komitee liige naaseb oma kohale. Kui asendamise ajal ma siis püüan, lühidalt. Asendamise järjekord määratakse ära valimistulemustele ja tuleb ära sätestada ka alalise asendaja ajutise asendaja puudumisel, mis juhtub. Ja lisaks ma teen ettepaneku vast valitaval Eesti komiteele, ta sätestaks ära, et samasugune asendamist kord laieneb ka Välis-Eestist valitud komitee liikmetele. Aitäh. Järgmisena saab sõna Ignar Fjuk, valmistuda Üllar Reino. Lugupeetud Eesti kongress. Eesti komitee valimine on päeva esimesel poolel meile andnud küllalt palju jutuainet ja me oleme saanud enam-vähem selgusele, et on vaja valida uus Eesti komitee. Ma loodan, et praegune päevakorrapunkti sisaldab ka veel kord küsimuse esitamist, kuidas seda teha. Ma näen ühte võimalust, et me võiksime uuendada üleüldse eesti kongressi liikmelist koosseisu ja kui selleks pole meil aega ja tõenäoliselt mitte, siis me võiksime minna Eesti komitee valimisele otsestele valimistele. Siin oleks väga palju pluss esiteks sel juhul me saaksime veel kord valijaga nõnda öelda, kooskõlastada selle suuna ja praktilise taktikalise tegevuse, milline on ühel või teisel kandidaadil üles seada, seega kaoks ära see teatud mõttes vastuolu, mida ikkagi seatakse ja öeldakse meile, et meid ei valitud kui alternatiivset hõimu. Teine moment on siin ääretult vajalik. Me peame laiendama pidevalt laiendama seda baasi, mis meil on. Esimestele valimistele ei jõudnud kõike ennast seada kõike andvale selleks valmis nii kodanike seas kui ka taotlejate seas, eriti just viimaste seas. Nii et kui me alustaksime otsevalimisi Eesti komitee, et komiteesse seda protsessi, siis sellega kaasneb ka väga aktiivne kodanike registreerimise lõpetamine, registri, selle registri lõpetamine, aga veelgi tähtsam kodanikeks taotlejate uus laine ja ma arvan, see on poliitiliselt ääretult tähtsad. Nii et ma teen ettepaneku tänasel kongressil viia läbi reglemendi muutusega komitee asendamine nõnda nüüd asendusliikmega erakonna seest. Igaüks, kes tahab tagasi astuda oma nõndanimetatud oma nimekirjast, esitab kandidaadi kongressile ja kongress kinnitab selle usalduse alusel. Ma arvan, see oleks väga hea lähtepunkt. Kui meil oleks usalduse alus, aga samal ajal uuskomitee alustab otsest Eesti komitee valimistega, mis võiksid siis toimuda tõesti jaanuaris või veebruaris, seal esiteks, teiseks toetab ka Mõõdukate koostöörühm 50 ja viie põhimõtet juhul kui läheb täna ikkagi proportsionaalset valimistele. Mõõdukate koostöörühm on need, kes ei ja luua Eestis kaksikvõim olukord ehk alternatiivset võimu ja märkusena. Tahan öelda, et need, kes ei ole parteidesse, ühinenud nendele tänane ettepanek selle komitee moodustamiseks. Taolisel viisil ei anna praegu võimalust organisatsiooniliseks tööks või nimekirja koostamiseks parteitudele. Seetõttu leida juhatusel võimalus, kuidas parteitud mingisuguses ruumides või kuskil võiksid neid nimekirju koostada, allkirju korjata ja oma platvormi ka häälestada. Võin nii palju öelda, et see Mõõdukate koostöörühm koguneb täna peale viimast istungit projekteerijate majja. Seal me saame ehk oma nimekirja kokku pandud. Suur aitäh. Järgmisena saab sõna Üllar Reino valmistatud Aru Walton. Ohtralt täiesti Kinglasse juhatus, lugupeetud saadikud, külalised. Juba enne Eesti kongressi kolmanda istungjärku võis kuulda hääli, et tuleb valida. Kongress juhitav komitee peaks valima väiksemaarvuline, kui ta oli seni. Ma ei pea seda õigeks. Sellepärast et Eesti kongress on ikkagi Eesti vabariigi esinduskogu. Ja lähtudes sellest peaks olema ka proportsionaalselt Arv, ütleme 70 pluss 70, nagu ta oli ka meil möödunudkevadisel valimiste aegu. Ja üks nüanss on võib-olla siin veel, et kuna ülemnõukogu on muidugi rohkem saadikuid kui kui eestikomitees kuid võib siiski pidada Eesti komiteed mingiks parlamentikus organiks, kuigi ametlikult seda ei ole. Ka ei pea seda õigeks, et Eesti komitee on töövõimelisem. Kui sellest võtab osa kas 30 või 50 saadikut. Sest enne valimisi oli juttu ka kolmekümneliikmelisest komitee moodustamisest. Võib öelda, et komitee ei hakka ka siis tööle korralikult kui sa kvoorumit kokku otsustab, ikkagi see, millised inimesed Me komiteesse valime ja kuidas nad tahavad tööd teha ning kas nad peavad seda üldse vajalikuks. Mis puutub aga valimisnimekirjade alusel, siis sellega ma olen täielikult poolt kuna ka Eesti vabariigi ajal kasutati seda moodust. Nüüd siis nimekirjadesse kantud isikutest. Me peaksime siiski kaaluma ja seda ikka sügavalt, keda me sinna nimekirja kannana. Pöördungi saadikute poole palvega, et nad üksikasjalikult analüüsiksid iga üksikut inimest, kes on seal nimekirjas. Ning eelkõige soovitan neil, kes on teinud koostööd KGB ja muu taolise repressiivaparaadiga oma kandidatuuri mitte üles seada. Veel parem, kui nad avalikult tunnistaksid seda? Jaa. Vastasel korral võib juhtuda nii, et teised paljastavad ta varem või hiljem nagunii. Ja see on juba hulga hea, meeldivam kuise enese puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Eesti vabariigi ajal heideti tavaliselt taolised isikud Eesti vabariigi kodakondsusest välja. Nii et kui meie hulgas on KGB agente silma, pöördun teie poole. Võtke eeskuju, leedus ajutise häälekandja peatoimetaja käitumisest ja püüdke oma süü lunastada Eesti rahva ja riigi eest. Tänan tähele pannud