Aitäh järgmine sõnum. Sergei Soonov ja valmistada Jaan Timusk ja Jaan Arvola. Ja ma väga palun toetada neid. Andke andeks, et minu kena vene keeles, aga see on minu emagi näitaja tähelepanu. Järgmisena saab sõna Jaan Timusk. Lugupeetud Eesti Kongressi saadikud ja külalised. Ma tahaks puudutada vaheetappi riigi valitsemises kuningriigivolikogu valimisteni mis annaks võimaluse Eesti komiteele aktiivsemalt tegutseda. Eesti komitee kui ka ülemnõukogu on rahva poolt valitud esinduskogud. Teatud määral on mõlema esinduskogu võim poolik ülemnõukogu otsuseid tühistanud Nõukogude Liidu valitsus. Eesti kongressi otsustega pole rahul Eesti vabariigi ülemnõukogu, kuigi Nõukogude Liidu valitsus tunnustati Eesti ülemnõukogu. Eesti ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressil. Kahjuks hoiavad kiivalt nii Nõukogude Liidu valitsus kui ka Eesti ülemnõukogu mõningal määral võimu enda käes Nõukogude Liidu valitsus Eesti ülemnõukogu suhtes ja Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi suhtes. Niikaua kui me ei suuda saavutada koostööd ja võimu jagamist ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel, on meil ka raske võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude liidu valitsusega. Seetõttu on praeguse aja nõue ja poli poliitilise valitsemissüsteemi järgmine aste peale ülemnõukogu poolt Eesti komitee tunnustamist Eesti vabariigi riigivõimu taastanud, seda ka tegelikult täita. Üheks võimaluseks oleks kahekohalise parlamendi loomine, kui üleminekuperioodi valitsuse viisi edasiarendamine. Meie esinduskogu koostööd ja arengut ühtseks poliitiliseks üleminekuks. Valitsemiskorras jälgitakse teistes Nõukogude Liidu osades. Ukraina jäljendab meie rahvarinnet ja kodanike komiteede liikumist. Meie edusammud innustavad neid ja nende edusammud aitavad meid läbirääkimistel Moskvaga. Seega ühisrinne Eesti komitee ja ülemnõukogu vahel kahekojalist parlamenti näol aitab kaasa Eesti vabariigi taaskehtestamist nii otseselt kui ka kaudselt. Järgmisena saab sõna Jaan arvula valmistada Mart Laari ja Johannes kass. Jah, tahtlesi saadik. Minu kodukandist anti minule kaasa järgmised soovitused, mis küll eelmiste sõnavõtjate mõtteta kordab, kuid noh, ma annan siiski netile edasi. Kõigepealt mis puudutab kodakondsuse seadust, siis meie ei taha ja mina isiklikult ka mitte, et ei muudeta. Kas kuigivõrd seda kodakondsusseadust samuti meie ei taha, et muudetakse vabariigi põhiseadust, need kõik on ennatlik. Kes on siis meist õigusjärglane, muutma neid seadusi? Kõigepealt meie peame taastama seaduse Kristi vabariigi ja kui on seaduslik Eesti vabariik taarsel siis valitakse uus riigivolinik. Ja riigivolikogu moodustab valitsuse ja presidendi nimetab ametisse ja alles nemad võivad osta seda, kas on tarvis kodavan seadust muuta ja kui on, siis kuidas muuta mina sealt muuta ja kui on tarvis põhiseadust muuta, siis mina saad muuta ja kuidas muuta meil selleks õigust ei ole. Mul on väga valus näha, et meie tänases idapäeva heitlustes löövad kaasa hoolega endised komsomolid. Väga valus on see, kui endine komsomol kadi juht annab keskkoolis õpilastel usuõpetust. Väga valus on ta see kui endine parteilane ja praegune parteilane, tule seal tänaval vastu, ütlevad ahah, kas siis nüüd läheme koos ja taastame Eesti Vabariiki? Kommunisid teatu seda, et mina ja minu valijad ei ole sellega nõus, et nemad meiega kaastuvad seadusliku Eesti vabariigi taastamisel. Igal demokraatial on motiiv, prantslastel on oma piir, meie ütleme kategooriliselt ei, kommunistidele, uuele valitavale Eesti komiteele on minule isiklikult. Kui ma arvan vist ma olen siin kongressiliikmelised kõige vanem praegu kui endisel Vabadusvõitjal, kes osales teises maailmasõjas ja kes selle eest pidi 12 aastat olema poliitvangina Nõukogude Liidu tagalasse. Minul on soov, et Eesti komitee uus komitee väga targalt ja arukalt töötaks ja viiks tõesti nii kaugele, et meie oma raha eest mitte ei petaks, vaid teeks oma rahvale ka midagi, et siis komitee valimistel kasu olnud tulu onu, et ikkagi taarseteks seaduslik Eesti vabariik selleks palju jõudu. Järgmisena saab sõna Mart Laar, valmistuda Johannes Kazja, Olev Varres. Austatud juhataja, austatud Eesti kangas. Ma tahaksin omalt poolt toetada Eesti kongressile esitatud seadus otsuse projekti seadustelco liigu võimu taastamisest Eestis, sest tegemist on dokumendiga, mille kallal on õige erinevate poliitiliste jõudude poolt tehtud küllalt palju tööd. Ja tegemist on minu meelest dokumendiga, mis aitab meil selles suunas tõesti edasi liikuda, näidates ära ühtlasi need teed ja võimalused. Ja mis meil on. Kuid samal ajal soovitaksin järgi mõtelda teise esitatud dokumendi suhtes, mis puudutab hõõrdumist eksiilvalitsuse poole sest nakatas neid dokumente lähemalt uurima, selgub nende dokumentide vahel siiski paraku teatav vastuolulisus eksisteerib. On selge, et meie eesti rahvuslaste töö meie vabariigi kontinuteedi hoidmisel Otto Tiefi valitsuse näol on tohutu väärtusega meie ajaloole. Ja see, et seda kontinuiteet eksiilvalitsuse näol on hoitud, on samuti väga väärtuslik. Kuid samal ajal tundub mulle, et antud väga keerulisel poliitilisel hetkel, mil ka väliseesti enda ühiskonnas rääkimata siis välisriikide jaoks pole eksiilvalitsuse staatust täiesti selge. Loetasin mõistlikuks mitte hakata Eestist sekkuma nendesse arutlustesse, vaid pöörduksin üleskutsega meie väliseesti delegaatide poole seda asja arutada, konsulteerida ning vastavaid samme astuda juba Omalt poolt. Mulle tundub, et kui me hoiame erakordse kramplikult kinni kõikidest paragrahvidest, mille tihtipeale väärtus juba praeguseks on selle tõttu kahanenud, et nad on tõesti vananenud ja paljusid neist on paraku võimatu täita, pole midagi parata, nii see on, võime me omaenda õigusliku järjepidevuse teelt kõrvale kalduda. Meie õiguslik järjepidevus seisab meie Eesti vabariigi kodanikkonna tahtes. Selle järjepidevuse kandja on siin see oleme meie Eesti kongress ja pöörduda uuesti kellegi poole väljaspool, et taotleda endale sedasama õigust, mida me oma esimesel koosviibimisel siinsamas Estonia saalis deklareerisime. See tähendab, et me oleme Eesti vabariigi kodanikkonna seadust esinduskogu ei loe ma antud juhul mõttekaks. Me peame oma tööd tegema siin Eestis seisma oma kahe jalaga maa peal siin Eestis ja ainult sel kombel ühiselt tööd tehes õnnestub taastada tõesti Eesti vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Järgmisena saab sõna Johannes, kas valmistuda Olev Varres ja Vello hõlpsalt austatud kongressist osavõtjad. Eesti vabariigi riigivõimu üheks oluliseks kandvaks osaks on oma õiguskorrasüsteemi loomine. Ilma selle loomiseta ei ole ka võimalik õigusriigi loomine. Ja see on ka selle loomise hädavajalikes tingimuseks. Meil puudub oma, see tähendab Eesti vabariigi õiguskorra süsteemi puuduvad esimesed puhtad võrsadki. Üheksa võrreldes on praegune Eesti vabariigi politsei taastamine. Kuid Paikuse politseikooli juhib endine kompartei poliitTD Pärnu miilitsas, mis minu arvates on küll eetiline küsimus, kuid siit algavad juba kõhklused. Siiani on paigal vana süsteem, praegune kohtusüsteem, prokuratuuriseadusandlus kopeerib seega täidagi alluv nõu kogulikele paragrahvidele. Siiani on kohal Nõukogude Liidu prokurörile otse alluv Eesti NSV prokurör, kes juba oma ametiraha tõttu peab täitma Nõukogude Liidu seadusi. Rääkimata sellest, et olles kauaaegne omal kohal, on ta läbi imbunud nõukogulikult mõttelaadist ja tegutsemisviisist ning tuhandete niitidega seotud ja hoiab koos meie küllaltki opeerunud õigussüsteemi süsteemi, mis pärsib õigusriigi ülesehitamist. Ja sellega on kärsitud meie igapäevane tegevus seal ühes ülesehitamisel. Ja kestab pikaajaline agoonia, moraalne kriis, kõlbluse kriis, millest on ka rääkinud meie valitsuse juht. Kasvab edasi spekulatsioone, kuritegevust, mis lämmatab tööinimese ja igas eluvalt olemasolevate inimeste levikukkumisele on ka minu meelest määratud privatiseerimine ja omandas õigusesüsteem. Selle läbiviimine kestab edasi olukord, kus me küsime, miks aus inimene on kaitsetu, miks jalutab ringi Lõssenko, aga hirmuga tundma Eesti sõdurpoiss, kes lahkunud okupatsiooniarmeest? Ja härra Savisaar võib veel mitu korda küsida, nagu ta küsis eile hommikul ülemnõukogu ees, et miks ei ole ülemnõukogus arutlusel Need seaduspaketid, mille vastuvõtmisel saaks Eesti vastutusele võtta seaduserikkujaid. Protsess Parema õigussüsteemi loomiseks jalga ei nihku ennem kuni püsib vana tugisammas ja see ametkond on huvitatud oma staatus quo säilitamisest? Mitte uue loomisest. Praeguses eelnõus puudub mõiste oma, see tähendab Eesti vabariigi õigussüsteemi kiirem taastamise vajadust. Sellest on küll juttu meil Eesti teisest kongressist, kuid see tuleb ka siia sisse tuua tingimusena, et riigi enne riigikogu valimisi peab olema ka alustatud või ka mingis osas olema oma õigussüsteemi. Muidu ei rakendu uue riigikogu seadusandlus, seadusandlus nagu rakenduga praegused ülemnõukogu otsused ja seadused, mis on ette võetud Eesti vabariigi taastamiseks. Nad ei toimi lihtsamaks. Ma ei ole jurist ja võin eksida terminites ning konstruktsioonis. Kuid ma palun juristidel eelnõusse tuua meie õigussüsteemi kiirema taastumise vajadus. Esimene samm selleks on Nõukogude Liidu prokuröri, Eesti NSV prokuröri tagandamine, nagu seda Raivo teinud, meie lõunanaabrid. Aitäh, härra Johannes. Järgmisena saab sõna. Teiseks sammuks on vaja välja lülitada KGB meie praegusest õigussüsteemist, kus temale on antud õigus kriminaalprotsessi koodeksi alusel alustada juurdlust. Sihukest teine vajadus. Aitäh, see aega selleks, et need projektid sisse tuleks. Selleks, et see käivituks, on vaja eesti rahva toetavat survet eesti valitsusele ülemnõukogule nii olema, Eesti vabariigi kodanikkonna esindus ja meie otsuste kaudu peaks sinna jõudma. Palun arvestada seda. Tänan tähelepanu eest. Järgmisel nädalal sõna ära. Olev Varres valmistuva Vello Vilpsaaria Hando Runnel. Lugupeetud Eesti kongress. Lubage mul lõpuks ette lugeda Eesti kodanike komiteede kolmanda konverentsi pöördumine Eesti kongressi kolmanda istungjärgu poole. Meie, kes me olime Eesti kongressi liikmesvalijaskonna registreerinud ning valimistele auditeerinud, tundes seega moraalset vastutust kujunenud olukorra pärast, kus osa nendest ei ole kehtiva 1938. aasta kodakondsusseaduse järgi Eesti vabariigi kodanikud. Kuigi oleme neile välja, on tõendid märkinud seda on registreeritud kui Eesti vabariigi kodanik. Kutsume Eesti Kongressi üles, esiteks vastu võtma pöördumist Eesti vabariigi ministri presidendi üles andis poole paranduse tegemiseks 1938. aasta kodakondsusseaduse juurde, mis tunnistaks kogu hääleõigusliku Eesti kongressi valijaskonna Eesti vabariigi kodanikeks. Teiseks lõpetaja, oma vaidlused selle üle, kas Eesti vabariigi peaminister presidendi ülesannetes eksiilis ja Eesti vabariigi eksiilvalitsuse juriidilises järjepidevusest on katkestuse või mitte. Seaduslikumat valitsust Eesti vabariigil praegu ei ole, kuna tema kujundamine on toimunud väljaspool okupatsiooni ja ta lähtub 1938. aasta põhi- ja kodakondsusseadusest. Kolmandaks nõudma, et Eesti keskajakirjanduses avaldataks Edasiste segaduste vältimiseks 1938. aasta kodakondsusseadust koos 1950 seitsmendad Aarei parandusega ning Eesti vabariigi peaministri presidendi ülesandeid. Vastus ülalmainitud eesti kongressi pöördumisele Tartus 13. oktoobril 1990. aastal. Vello Vilpsar valmistuda Hando Runnel ja Peet Kask. Lugupeetud Eesti kongressi saadikud, lugupeetud külalised. Selleks, et taastada Eesti vabariigi põhiseaduslik riigivõim, selleks on meil juba tänapäeval tarvis midagi ära teha. Eesti kongress toimub ajal, kui maksimaalselt tugevneb surve Eestile, et see astuks Nõukogude Liidu koosseisu. Ja härra peaminister Savisaar oma esinemisel 25. oktoobril Eesti televisioonis avas juba selle kampaania, püüdes tõestada, et muud teed meil ei ole. Seetõttu langeb Eesti Kongressi ja Eesti komiteele ülesanne muuta järsult oma tööstiil teatud määral. Ma toetan härra Põldoosi väiteid et ka praegusel ülemineku perioodil on vajadus vastu võtta seadusi, mis on püsiväärtusega. Seetõttu ma arvan, et Eesti kongress peab vastu võtma otsuse püsiväärtusega. Eestile võivad olla vaid need otsused, mis on kinnitatud Eesti komitee poolt Jaan viimase tahte vabandada ja on viimase vaba tahte väljendus. Eesti komitee peab senisest enam esitama omapoolseid seadus projekte arutamiseks ülemnõukogule. Tuleb luua ekspertide grupid teadlaste osavõtul nende väljatöötamiseks Eesti riigikaitse osas. Me peame leidma võimalused saata kasvõi 10 meie noormeest kaitseliidust välismaasõjakoolidesse õppima ja oleks hea, kui mõned väliseesti ohvitserid oleksid nõus tulema õppejõududeks loodavasse Eesti ohvitserid kooli. Selle koolimajaga peame Eestis asutama. Eesti komitee peab hakkama avaldama tugevamat survet ülemnõukogule, et viimane täidaks tema enda poolt vastu võetud seadusi vaid ma mõtlen siin hiljuti vastu võetud immigratsiooniseadust, mida hakati kvootide osas rikkuma ja juba kaks kuud peale selle vastuvõtt kui poole aasta kvoodid on rikutud juba kaks kuud peale selle vastuvõtmist ja siis räägitakse, et noh, taotlega ülemnõukogult kvoote juurde, mida see on lahkelt nõus andma, siis selline seadus on lihtsalt eesti rahva petmine. Sama on vajadus piiriga, mida nähtavasti kavatsetakse kehtestada idapiiril. Eesti komitee peab saama oma ajalehe ja seda kasvõi üldrahvaliku korjanduse kaasabil. Globaalne laimukampaania, mida Eesti massiteabevahendid pidasid Eesti komitee vastu, on andnud mõningaid tulemusi kuigi ta ei täitnud valitsusringkondade lootusi ja purustanud Eesti Kongressi. Kõik Eesti komitee otsused peavad minema Eesti Kongressi saadik mulje, et need saaksid teha laialdasemat selgitustööd eesti rahva hulgas. Muidu on meie liikumine sunnitud minema hääbumise teed teed Eesti Kongressil tuleb esitada üleskutse kõigile, tõsi, rahvuslikele, mitte ainult sõnades rahvuslikele parteidele ja liikumistele ühineda Eesti kongressi ümber järjepideva Eesti vabariigi taastamiseks ja hüljata kolmanda vabariigitee, mis viib Eesti astumisele Nõukogude Liidu koosseisu. Selleks püüab valitsus luua diktaatori võimule lähedast presidendi võimu, sest nähtavasti näete selles ainuvõimalust eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga ja rahvusliku liikumise purustamiseks, milleks Moskva jätnud talle vaid paar kuud aega tuleb teha lõpp. Nii peale selle on kõik endised stagnaaegsed aegsed tegelased ekspertide või nõunikena ametis valitsuse juures ja dikteerivad seal endi endiselt oma tahet. 0,5 minutit veel. Me oleme suhteliselt vähe ära teinud Nõukogude Liidu armee poliitilised lagundamiseks. Me peame hakkama levitama lendlehti kõigis kohtades, kus Nõukogude Liidu armee väeosad on selgitama oma eesmärke, kutsuma neid üles tagasi minema. Ja nõukogude armee poliitiliselt laostama. Tänan tähelepanu. Nii järgmisel nädalal sõna ära. Nimel valmis Ülo Peet Kask, Ain Kaalep. Kallid kaasvõitlejad, minu ettepanek on väga lihtne ja lingvistiline. See tekst, mida me arutame, on huvitav, sellepärast et siin on kõik Eesti komitee põhipuudused sees. Et paljud sellised otsused on tuulde räägitud, neil ei ole õiget adressaati ja nad kannavad seda häda, mida heideti ette Eiseni muinasjuttudele, et nad on kirjutatud kaudses kõneviisis, et üks mees olevat läinud vabariik ehitama, selle asemel, et öelda üks mees või eriti mina läksin. Siin puudub see konkreetne aspekt. See on ilus filosoofiline traktaat. Aga siin on väga palju selliseid sõnalõppe tehakse, ollakse, tuleb tagada. Ja need on nõrkused. See tekst on lahtine ja seda annab muuta siduvaks. Me teame küll, et üks saksa filosoof on terve maailma tarkuse rajanud sellele maailma toimimise sõnale man. See on umbmäärane tegur, mida eesti keeles ei ole eesti keeles öeldakse, tehakse, ollakse või nemad teevad. Vaat siin on siin nemad ja me ei võta endale eriti midagi koormaks. Aga ma soovid. Ta on muuta see tekst siduvaks, siis ta muutub initsiatiivid kaks ja sellega täidaks ka Konstantin Pätsi riigi tarkusliku õpetust haarata initsiatiiv. Ma teen ettepaneku, see dokument või otsus sõnastada suur koostöökiri ülemnõukogule. Ülemnõukogu küsib Accessis, kes siis peab tagama, kes, kes peab tegema, kas meie või siis me saame öelda, tehke need asjad koos, see on, võib nimetada ka märgukirjal sama. Soovitasin suurejooneline olla ja öelda suur koostöökiri ülemnõu. Sellega on antud suunised ja ei ole ise ka jäädud passiivseks, muidu jääb see tõesti tuulde räägituks ja publikul kusagil kaugel maal seda lugedes on jälle piinlik. Palun. Tollele palun sõna ja Maie veel üks teadaanne Maie piiksu palutakse tungivalt kiiresti tulla staapi seal vasakus servas sibul tutest. Palun austatud rahvasaadikud. Mul on hea meel täheldada, et arutatavas eelnõus väljendatud mitmed põhimõttelised ideed on sellised, milles konsensus erinevate poliitiliste jõudude vahel on praktiliselt täiesti olemas. Marju Lauristin juba rääkis sellest, kuidas kodakondsuse küsimustega tegelev Ülemnõukogu komisjon on jõudnud Ma ei tea, kas sõltumatult või mitte, aga praktiliselt täpselt samadele seisukohtadele, mis väljendavad otsuse eelnõus Kahjuks. Sellise põhimõtteliste lõhe puudumisega minu. Positiivne suhtumine ka lõpeb. Eelkõneleja härra Runnel tegi hea ettepaneku sõnastada otsuse eelnõu ümber. Praeguses sõnastuses ei kõlba see projekt hästi isegi mitte aluseks võtmiseks sest tal on liiga palju üle aruseid detaile, mis ei tarvitse tulevikus täide minna. See on üks tulevikunägemus. Aga me oma eesti ühiskonnaga oleme sisenemas kriisiseisundisse ja me ei tea, milline on tegelik tulevikustsenaarium ja milliseid otsusi otsustasime, peame vastu võtma. Siin on liiga palju konkreetseid määratlusi ja tingimuste etteseadmist. Ma toon ühe konkreetse näite. Valijaskonna määratlemise, täpsema korra sätestab valimisseadus. Juba praegu on see vananenud. Ülemnõukogu nimetatud komisjonis on praegu käsitlemisel seaduseelnõu. Vali valijate registrist. Põhimõtteliselt on lahendus täpselt seesama. Tähendab, me ei lähe kodakondsusseadusega kodakondsusküsimuste lahendamise peale ülemineku perioodil, vaid lahendame selle mingisuguse muu seaduse raames. Aga meil ei ole mõtet ette kirjutada, et see on just valimisseadus. Ja teine suur puudus, millest on ka juba räägitud, on see, et eelnõus puudub nagu ka paljudes sõna sõna võtnute. Jutus puudub ülemnõukogu tähtis osa iseseisvuse taastamise protsessis. Ma ütleksin nii, et ehkki ülemnõukogu on valitud okupatsiooni tingimustes, ehkki seal istuvad teiste seas ka okupatsiooniarmee esindajad uuristades ülemnõukogu reputatsiooni kergemeelsete ja sageli üle kohtuste avaldustega, uuristame eesti taastärkava demokraatia vundamenti. Just ülemnõukogus, taastame demokraatia ja parlamentaarse kultuuri aluseid. Tänan. Aitäh kosele. Ja viimane sõnavõtja selles päevakorrapunktis on Ain Kaalep. Minu sõnavõtt kujuneb väga lühikeseks, sest kui ma sõnavõtuks soovi avaldasin, siis ma ei teadnud veel, mida kõnelevad Paul-Eerik Rummo ja Tiit Käbin. Ka kõik olulisemad ütlesid ära. Mul jääb lisada ainult väga vähe. Ma toetan mõlemat. Endastmõistetavad ja Paul-Eerik Rummo ettepanekute puhul tahaksin eriti rõhutada ja oluliseks pidada seda, mida ta rääkis juristide kaastööst. Sest veel enam kui aeg-ajalt meie nii hästi Kle kirja kui ka kõnemeeste esinemistes esinev niisugune pinisev iriseptoon häirib mind juriidiline täielik lapsikus ja isegi isegi nõmedus. Ma ei ole jurist, aga sagedasti tundub mulle, et ma tean õigusteadusest palju rohkem kui mõni väga pretensioonikas sõnavõtja. Ja sellepärast kõikide meie aktide juures, mis me teeme, olgu nad Eesti Kongressi omad, aga ka ülemnõukogu omal. Ka need ei ole juriidiliselt alati korrektsed. Hirmus tähtis on juristide kaastöö ja Hando Runneli puhul tuli mul niisugune vallatu mõte. Lõpuks tekst on juristide koostatud ja loodetavasti teevad nad veel paremaks. Hando Runneli ettepanek tuletas mulle meelde väga hea sotsa kirjaniku Bertult Brehti katset Marx'i ja Engels'i kommunistliku partei manifesti soni. Huvitav ajalooline dokument, panna heksa meetritesse. Ta jõudis pooleni, aga siis leidis, ei tasu ära, ta ikka kõlbab proosa ka olema. Ja lõpuks veel üks märkus, mõtlen, mis mind on tükk aega vaevanud ja õige koht, joige, seos, mulle tundub sellest paar sõna, kõnelda on see, kas me elame Eesti vabariigi sunnita. Pandi pahaks, et hakkad jälle tarvitama nime Eesti vabariik ja mitte enam ENSV. Mina igatahes 40.-st aastast peale olen alati elanud Eesti vabariigis kandku ta ametlikku nime siis kas ENSV või või raisk, komissariaat, Estland, Eesti vabariik okupeeritud kujul. Olete olnud ja mul on hea meel, et me praegu võime ära pühkida seda, et me elame Eesti vabariigis, mis siis, et okupeeritud see on kõik. Aitäh Ain Kaalepile kõik ettepanekud Belaktsiooni esitada redaktsioonitoimkonnale selle eelnõu osas ja nüüd me peaksime tulema. Üks asi on tegemata jäänud nimelt mandaatkomisjoni aruande kinnitamine. Sellega seoses oli mõningaid juriidilisi probleeme. Need Külvi Peterson nakkumistlikult. Mandaat komisjonile on tulnud veel üks volikiri, ma loeksin selle ette, võib-olla siis natuke seletaks, miks meie aruandes see seal volikiri käesolev kvalitan, mina, Tõnu Oja, Eesti Kongressi saadik mandaadiga 262 enda eest hääletama minu. Nüüd ma ei loe seda sõna välja. Kalle Kulbok-i, palun vabandada minu lahkumist kongressilt enne selle lõppu seoses andmekokku lepitud rahvusvahelise kohtumisega Riias toimuval konverentsil. Allkiri tänu aja. Tähendab, kuna Eesti komitee ja Eesti kongressi statuudis ja, ja nendes eeskirjades dokumentides pole ära fikseeritud sellist Telegeerimis, noh võimalust on ainult Eesti komitee valimise eeskirjas Tallinnas 11. märtsil 1990 vastu võetud, ma loeksin ette paragrahv üheksa, teise liikme eest hääletada ei saa, välja arvatud erandjuhtumid. Kui kongress otsustab liikme hääleõiguse, kes vaieldamatult poliitiliste takistuste tõttu ei saanud kongressile saabuda tema soovil anda edasi tema poolt volitatud teisele kongressi liikmele. Siin on ka vastus, miks väliseestlastel selline Telegeerimis õigus on ja, ja võib-olla ka Tõnu farming soovib täiendada siin selles suhtes kus see väliseestlaste reageerimisõigus nad olid. Aitäh, Pille Petersoni sõnade vorming. Kui te mäletate, siis kodanike peakomitee poolt välja töötatud valimi statuudis on üks paragrahv, mis ütleb, et delegaatide valimine välismaalt toimub erikorralduse alusel eri asumaades. Me fikseerisime valimisstatuudid ja algusest peale, arvestades mitmesuguste keerdkäikudega, mida välismaal elamisega, mis sellega seotud on. Me nägime ette seda volituste tarvidust, seda tõsteti juba esile läbirääkimistest peakomiteega. Ja juba esimesel Eesti Kongressil kongress võttis vastu selle nii-öelda eriõiguse, faktiliselt kui lubati väliseesti delegaatide ühel osal oma hääled edasi anda. Meil on vähemalt Põhja-Ameerikas oma reglement, selle kohta oma vastavat formularid. Mille alusel me neid volitusi ka oleme edasi andnud. Nii et meie puhul vähemalt on see juba kolmandal kolm kongressi istungjärku, igalühel on see olnud vastu võetud ja sellel on juba selles valimiseeskirjades, eks erialus. Tähendab. Nii me mandaatkomisjoni aruande oleme ära kuulanud ja nüüd ma paluksin mandaatidega märku anda kõigil neil et kes on kongressi saadikud, et kinnitada mandaatkomisjoni aruanne. Nii aitäh kesa vastu. Üks on vastu vist? Jah üks. Ja kes seal erapooletus? Ma näen siit kolme, neli, viis. Nii aitäh, sellega on mandaatkomisjoni aruanne kinnitatud päevakorra järgi, meil on väike vaheaeg ette nähtud. See peaks olema peale hakanud, nii et koguneme taas saali. Kell seitse jätkame tööd. Aitäh. Ja veel üks teadaanne. Politsei palub öelda, et kõik Eesti kongressi saadikud, kes on tervishoiutöötajad, palutakse vaheajal koguneda saali poolt vaadatuna poolsesse fuajee tiiba. Kongressi saadikud, jätkame tööd. Enne kui me saame päevakorraga edasi minna. On laekunud üks protesti. Kalle Kulbok. Mandaatkomisjoni aruande kinnitamise kohta ja küsimus puudutab väliseestlaste pagulaseestlaste õigust delegeerida oma hääli. Esimene istungjärk kinnitas pagulaseestlaste õiguse oma hääli delegeerida selleks konkreetseks istungijärgud praegu. Me kinnitasime selle istungjärgu õiguse sellel istungjärgul Telegeerimise õiguskomisjoni aruande kinnitamisega. Pass on seda küsimust vaja uuesti hääletada. Ei ole selge. Jätkame päevakorraga. Järgmine punkt on Eesti kongressi finantseerimises ning sõnavõtuks on sõna olla endarsol. Lugupeetud kongressi saadikud. Seda eelnõud mappide vahel ei olnud see valmis hiljem, aga kuna see eelnõu on hästi lühike, siis ma kõigepealt loeksin selle ette aeglaselt ja ma usun, et me saame võtta vastu oma seisukoha. Eelnõu Eesti kongressi kolmanda istungjärgu otsus Eesti Kongressi ja tema tööorganite kulude finantseerimisest riigieelarvest. Arvestades Eesti kongressi delegaatide tahet ja 13. oktoobril 1990. aastal Tartus toimunud Eesti kodanike komiteede kolmanda konverentsi otsust nii Eesti Kongressi kui Eesti vabariigi kodanike poolt demokraatlikult valitud esinduskogu tähtsust Eesti poliitilises elus. Samuti asjaolu, et Eesti Kongressi valinud Eesti vabariigi kodanikkond loob oma tööga põhilise osa Eesti riigieelarve sissetulekust. Eesti kongressi kolmas istungjärk otsustab. Nõuda Eesti ülemnõukogult otsuse vastuvõtmist tagamaks valitsuse poolt Eesti Kongressi ja tema tööorganite kulude finantseerimine 1991. aasta riigieelarves. Eesti kongressi kolmas istungjärk. Nagu me enam-vähem teame siiamaani kodanike komiteede liikumise ja samuti siis ka Eesti Kongressi ja Eesti komitee kulud kaeti summadega, mis laekusid ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest. Kokku on annetatud meile 410565 rubla ja sellest on ära kulutatud 400032 rubla. Seoses järjest süveneva majanduskriisiga muutub raskemaks saada annetusi ettevõtetelt, organisatsioonidelt ja ka loomulikult üksikisikutelt. Sellepärast et meie toetajaskond on üldiselt vaesem osa elanikkonnast. Näiteks praegune istungjärk läheb maksma 25000 rubla ja see ei ole täielikult kaetud. See summa. No meie otsuseprojekt näeb ette eelkõige finantseerimist järgmiseks aastaks ja see on ka osaliselt poliitiline probleem. Sellest küsimusest oleks pidanud nagu võib-olla varemgi alustama. Sest Eesti vabariigi kodanikud oma tööga peavad üleval ülemnõukogu üleminekuaja valitsust, noh, nimetame, kuidas me tahame. Samuti oleme sunnitud toetama siin mitmesuguseid struktuure. Ja ei ole midagi imelikku selles, kui sellest eelarvest eraldatakse ka Eesti Kongressi Eesti komitee ja tema tööorganite. Ülalpidamiseks raha ametlikus korras sest et vast teistpidi oleks see küll kummaline. Jääd seda siiamaani ei ole tehtud? Ei ole saavutatud, see on ka üks tõend sellest, et meil ikka tõepoolest okupatsioon on olemas. Ma palun sõna võtta selles küsimuses, kes soovib. Ja kui on rätaktsioonilise parandusi sellele eelnõule, siis need samuti esitada. Kirjalikult. Aitäh. Aitäh Ell Tartule. Avame selles küsimuses sõnavõtud ning esimese sõna Ivar Raig. Austatud Eesti kongress, mul panus redaktsioonitoimkond antud küsimuses teile ette lugeda. Kolmanda istungjärgu otsuse projekti mis siis äsja valmis Vastava töögrupi poolt. Eesti Kongressi ja tema organite kulude finantseerimisest Kolmanda istungjärgu otsuse projekt arvestades Eesti kongressi standardistungjärgust osa võtnud delegaatide lahet, 13. oktoobril 1990. aastal Tartus toimunud Eesti kodanike komiteede kolmanda kongressi otsust ning Eesti Kongressi kui Eesti vabariigi kodanike poolt demokraatlikult valitud esinduskogu tähendus Eesti poliitilises elus. Eesti kongress pöördub Eesti vabariigi ülemnõukogu poole taotlusega võtta vastu otsus, mis tagaks Eesti Kongressi ja tema tööorganite kulude finantseerimise riigieelarvest kuni seaduslike riigivolikogu valimisteni. Ja teiseks, Eesti komiteel valmistada ette vastav dokumentatsioon koos eelarvega esitamiseks Eesti vabariigi ülemnõukogule. Ja nüüd üks väikene kõditav küsimus. Lisaks sellel teemal nimelt oli ka ettepanek, et Eesti kongressi Ahto organite kulude finantseerimisest võtaksid kuidagi osa ka pagulaseestlased, kes teatavasti on samuti Eesti Kongressi liikmed, on olemas ülemaailmsed eestlaste organisatsioonid, mõlemas eksiilvalitsus ja nii edasi, kuid praegu sellesse otsese projekti sellist punkti Me revolutsiooni poolt otsustasime mitte lülitada ja sellel teemal oleks vaja konsultatsioone ja teha vastavad taotlused, kui see osutub võimalikuks edaspidi. Tänan. Aitäh Ivar Raigile, kuna selles päevakorraküsimuses rohkem sõnasoovijaid ei ole, siis tuleb sõnavõtud lõpetada. Ja kuna seda eelnõud kolumn mappide vahel meil, siis sellisel juhul tuleks meil ka läbi hääletada. Kas võtta see eelnõu, mille esitas Enn Tarto aluseks fraktsioonidega võlatööle? Ja palun. Anda Mondaator märku, kas redaktsiooni tegelikult hakkab selle küsimusega tegelema, üldse? Ei tee? Nii lugeda vaja ei ole ilm enamus, kes on vastu. Siit paistab kaks vastuhäält, kes on erapooletud. Uudseid seitse. Nii aitäh, sellega on see küsimus otsustatud ja nüüd ma annaksin sõnade fraktsiooni toimkonna esindajale proua Sirje Endrile, kes esitab eelnõu Eesti komitee valimistest. Lugupeetud kongressi saadikud ja külalised. Mul on au teile tutvustada esimese täna arutluse all olnud Eesti kongressi otsuse eelnõu, mis koosnes punktist üks muuta Eesti kongressi statuut ja kodukorda ja punktist kaks kehtestada uus Eesti komitee valimiseeskiri. Selle eelnõu üle toimunud arutluses tekkinud ettepanekute läbiarutamise tulemusi redaktsioonitoimkonna poolt. Redaktsioonitoimkond, tuletan teile meelde, koosneb järgmistest Eesti vabariigi kodanikest. Liia Hänni, Tiit Käbin, Kaido Kama, Kalle Jürgenson, Mart Laar, Jüri Adams, Andres Ammas, Ivar Raig. Ja siin teie ees praegu esineja, kes on volitatud esitama redaktsioonitoimkonna otsust kui toimkonna esimees. Enne kui me saame minna selle otsuse eelnõu sisseliidud redaktsioonitoimkonna poolt sisse viidud paranduste tutvustamisele on mul ettepanek koosoleku juhatusele, et me peaksime õieti kolmest punktist. Korraldama praegu siin hääletuse kas võtta aluseks komitee poolt esitatud Eesti kongressi otsuse eelnõu nimetatud küsimustes või täna siin saalis ja saali poolt esitatud saadikute ettepanekud. Need oleksid järgmised. Punktis üks, mis puudutab alalõiget number üks ehk uut Eesti komitee valimiste eeskirja. Nimelt on saabunud veel kaks täiendavat ettepanekut, mida ma teile veel kord tutvustan. Üks on härra Ignar Fjuk-i poolt kes teeb ettepaneku mitte rakendada Eesti kongressile pakutud valimiseeskirja korraldada uue pühendatud Eesti komitee moodustamine asendusliikme põhimõttel olemasoleva komitee baasil. See on igaüks, kes on teinud või teeb otsuse lahkuda komitee koosseisust nimetab asendaja, kelle kongress kinnitab. See eelnõu mille on esitanud härra Fjuk või õieti ettepanek langeb kokku Keila kihelkonna Saku valimisringkonna valijate pöördumisega Eesti kongressi kolmanda istungjärgu poole, millest ma tutvustan teile vastavat punkti puudus puudutavat ettepanekut. Nõuame uue Eesti komitee valimist otsestel valimistel kogu Eesti rahva poolt ja alles siis võib Eesti komitee täita oma ajaloolist missiooni. On selline ettepanek koosolekujuhatajatele panna hääletusele antud punkt järgnevalt. Panna hääletusele nõnda. Esiteks kes toetaks Eesti komitee poolt esitatud otsuse eelnõu, mis puudutab uue Eesti komitee valimise eeskirja kehtestamist. Ja teine oleks siis alternatiivettepanek lühidalt lükata komitee valimised edasi. Kas Eesti huvid? Selgelt sellest alustada, sest ma pole veel sellist otsustatud. Sellisel juhul tuleks ta veelgi täpsemalt sõnastada, kas eestikomiteed tuleb ümbervalimisele Eesti Kongressi kolmandal istungjärgul. Palun mandootliku Mark Valdo, kes on selle poolt, et Eesti komitee valida ümber kolmandal istungjärgul Pill enamus, kes on selle vastu? Üks on vastu kes on erapooletud. 12 on erapooletud, palun Sirje, jõudu. Teine vaidluse all olev punkt on see, kui me oleme nüüd juba hääletanud, et Eesti komitee tuleb uuesti valida. Mitmeliikmeline peaks olema, komitee on esitatud komitee enda poolt kaks ette panna ta, et ta peaks koosnema A 77-st liikmest, kellest 70 oleksid hääleõiguslikud ja seitse sõna õiguslikud. Ja teiseks 50 viieliikmeline, kellest vastavalt 50 oleksid hääleõiguslikud ja seitse sõna- õiguslikud. Vabandust, viis. Teen ettepaneku koosoleku juhatusele panna need ettepanekud hääletusele. Kas peaks Eesti komitee olema 70 seitsmeliikmeline? Kes on selle poolt, et Eesti komitee peaks olema 70 seitsmeliikmeline, palun märku. Palun lugeda. 153. Nüüd omal ajal see, kes on selle poolt, et komitee suurus peaks olema 55 liiget. Roman, tahtsime märkonda. Palun lugeda. 163. Sellega on komitee suurus otsustatud. Palomeetodi pruuend vä? Ja kuna me oleme vaba artistiga valimiseeskirja juures, siis lubage teile tutvustada redaktsioonitoimkonna poolt läbi vaadatud eeskirja puutuvaid täiendusettepanekuid. Kusjuures ma loen teile ette ainult need laused vastavate punktide all, mida me delegaatide esinemise põhjal oleme pidanud tarvilikuks arvesse võtta. Niisiis, Eesti komitee valimiseeskiri punkt viis. Lisada juurde täiendav lause. Nõusolek peab olema kinnitatud kandidaadi või nimekirja esindaja allkirjaga. Nüüd on mul küll küsimus juhatusele, kas ma võin tunnustada kõiki täiendusi koos ja panna koos hääletusele aja kokkuhoiu mõttes või eraldi ja see ongi redaktsiooni toimuda. Seejärel läänedasi punktis üheksa. Teises Absartsis loen tervikuna ette. Hääletamisel on igal Eesti kongressi saadikul üks hääl, mis antakse nimekirja poolt üldiselt. Ja eks eelistus konkreetse kandidaadi poolt selles nimekirjas Edasi järgneb nii nagu siin olnud. Niisiis täiendus Ani üks eelistus konkreetse kandidaadi poolt selles nimekirjas. Loen selguse mõttes kogu punkti, et hääletussedelil andeks. Hääletan nimekirjanumber poolt. Eelistan selles nimekirjas kandidaati number. Teise lõigu lõpp läks välja. Selle asemele tulevad järgnevad, mis on sõnastatud punktidena. Komitee liige ei saa enam osaleda Eesti komitee töös või ta loobub oma volitustest kirjaliku avaldusega. Astub tema asemele komitee liikme õigustes see asendaja, kelle kätte on jõudnud asendis kord Komitee liige ei saa enam osaleda Eesti komitee töös või ta loobub oma volitustest kirjaliku avaldusega. Astub tema asemele komitee liikme õigustes see asendaja, kelle kätte on jõudnud asendis kord. No nimelt selles nimekirjas, siis tuletan teile meelde, et see muudab mast asja selgemaks. Praegu. Redaktsioonitoimkond võttis arvesse härra Henn Sarve ettepanekuid mis olid esitatud läbimõeldud ja põhjendatud ja väga väikest sidesõnaliste regi. Keeringutega viis need täiendavalt sisse valimiseeskirja. Kas ma tohin edasi tutvustada? Punkt 16. Ikkagi Sis Enn Sarve ettepanek, kui Eesti komitee liige ei saa üle ühe kuu osaleda koma ei osale üle ühe kuu või loobub oma volitustest ajutiselt kirjaliku avaldusega koma astub tema asemele see asendaja kelle kätte on jõudnud asenduskord. Asendamine lõpeb kui Eesti komitee liige tuleb tagasi oma volituste juurde. Asendamise kord määratakse Eesti komitee valimise tulemusel järjestatud nimekirja alusel. Punkt. Asendama kutsutakse esimene kandidaat, kes ei täida parajasti asendaja kohustusi ja saab tulla asendama. Punkt 18. Kui alalise asendaja kohale ei ole kandidaati, vähendatakse Eesti komitee liikmena. Punkt 19. Kui ajutise asendaja kohale ei ole kandidaati jäetakse Eesti komitee liige asendamata. Ja. See oleks siis meie poolt kõik nende täiendusettepanekute arvestamise kohta. Mul on ettepanek lootuses et te olite küllalt tähelepanelikult kuulanud härra Enn Sarve. Ettepanekuid ja praegu ma piisavalt aeglaselt lugesin, et te saite üles kirjutada. On mul ettepanek panna hääletusele. Kes on selle poolt Eesti kongressi delegaatidele, et Eesti komitee valimise eeskiri praegu ette loetud nende täiendusettepanekutega tervikuna, mis puudutab punkti kaks, vastu võtta niisiis üksnes Eesti komitee valimiseeskiri Meil on saabunud üks protest muidu korilt. Nimelt kui Halüklomisel on 11 välistavad eelnõud 37 kongressi statuudis kodukorrast siis hääletatakse kõigepealt ainult poolt enim hääli saanud 36 ettenähtud korras, see tähendab äratuse poolt vastu erapooletud. Me peaksime, meil oli 50 70 hääletamisel juures olid meil hääled. 153 oli 70 seitsmeliikmelise komitee poolt ja 163 oli 100. Oli 55 liikmelise komitee suuruse poolt. Nüüd me peaksime selleks, et asjast kinni pidada, hääletama veel kord läbi poolt vastu erapooletud selle, et viisidki 50 viieliikmeline jääb Eesti komitee, siis me saame edasi minna. Palun Andomandaatega märku nüüd, kes on selle poolt, et komitee on 50 viieliikmeline. 187, kes on selle vastu, et komitee on 50 viieliikmeline, palun hääletada. Palun lugeda. 136, kes on erapooletud, palun märku anda. Viis. Nii sellega on otsus 55 liikmelise komitee suuruse kohta vastu võetud lihthäälteenamusega, nagu nõuab reglement. Ja nüüd tuleks panna hääletusele tervikuna. Valimiseeskiri. Kohtadel te ei saa püsida sõnavõttude aeg, selles päevakorrapunktis on lõppenud. Härra metahärra. Ma ei tea, tee nime, vabandage. Ma rõhutasin selgesti. Me hääletame praegu Eesti kongressi otsuse eelnõu punkti kaks. Eesti komitee valimise eeskiri. Me ei ole jõudnud veel Punkti üks juurde, me lihtsalt kõik, mis puudutas valimiste eeskirja, selguse mõttes võtsime koos, me kohe jõuame punkti niux. Nii, palun nüüd mandaatidega märku anda, kes on selle valimiseeskirja poolt koos nende parandustega, mis esitatud redaktsioonitoimkond. Kuigi on ilm enamus, on sellest hoolimata vist hea, kui otsuste puhul ikkagi hääled kokku. 295, kes on selle vastuolu mandaat märku anda? Palun lugeda. Viis on vastu, kes on erapooletud, palun märku anda. 16 sellega on Eesti komitee valimiste eeskiri vastu võetud. Nüüd siis jõuame Eesti kongressi otsuse esimese alalõike juurde kus meil tuleb tegemist teha kahe valiku vahel. Esimene valik on eesti kongressi otsuse eelnõu, mille on esitanud Eesti komitee Eesti kongressi statuudi ja kodukorra muutmiseks järgmiselt. See oli teile väljajagatud. Teine ettepanek on ja siin on siis selles esimeses ettepanekus on Eesti komitee esimehe valimine, toimub komitee istungil. Teine ettepanek on järgmine. 15 allkirjaga nimekiri. Allkirjad algavad härra arvavaltonigajale, praad härra Raudvassariga. Ettepanek Eesti kongressile täienduseks eelnõule Eesti kongressi statuudi ja kodukorra kohta. Valida Eesti komitee esimees kogu kongressi poolt otsesel ja salajasel hääletamisel. Eesti komitee esimehel tuleb peatada oma volituste ajal kuulumine mis tahes erakonda. Järgneb juba korraldus täiendust rakendada juba käesoleval kongressil ning üheaegselt Eesti komitee valimisega valida kogu kongressi poolt ka Eesti komitee esimees. Niisiis on meil tegemist kahe Erineva otsuse vahel valiku tegemisega. Palun panna see hääletusele ja redaktsioonikomisjoni ettepanek on panna kõigepealt hääletusele see variant, mille on esitanud Eesti komitee koosolek. Ma panen hääletusele, kes on selle poolt, et Eesti komitee esimehe valib Eesti komitee olulandomandaatidega märku. Palun lugeda 111, kes on selle poolt, et Eesti komitee või siis juba kongressi esimees valitakse Eesti kongressi poolt sellel istungjärgul, palun mandaatide Kaberkondav. Palun lugeda. 237. See ettepanek sai rohkem hääli, ema, et järgida paragrahv 37, et meie kodukorras küsin, kes on selle vastu, et valida eesti kongressi esimees sellel istungjärgul? Kongressi poolt otseselt palun anda mandaatide ka märku. Kes on selle vastu, et valida siin? Palun lugeda. 22 vastu ja need, kes on erapooletud Kolm, teistel erakorraldatud Eesti kongressi esimees valitakse sellel istungjärgul. Saalist kostavad hääled erakondliku kuuluvuse küsimus tuleks hääletada eraldi läbi. Kas ta peatab oma erakondliku kuuluvuse või mitte. Muidugi selles ettepanekus on ta esitatud koos, aga aga ma ei tea. Kui kongress nii soovib, siis miks mitte panna, see tähendab? Muidugi, kui kui ma tohin ületada volituste piirjooni, siis mulle tundub nii, et kui me liiga palju hääletame praegu küsimuste üle, mille üle me oleme otsusele jõudnud siis me kulutame asjatult aega. Vabandage, see vahele märkus. Redaktsioonitoimkonnale on ettepanek Eesti kongressi otsuse esimeses alalõikes mis puudutab Eesti kongressi statuut ja kodukorda, teha täienduspunktis kolm. Paragrahv 11. Ma loen selle ette tervikuna, kusjuures muudetud on viimase teise lause viimane osa. Paragrahv 11 Eesti kongressi istungjärkude vahelisel ajal on tema alaliselt tegutsevat organiks Eesti komitee. Juhul kui Eesti komitee liige ei saa osa võtta Eesti komitee tööst või kui ta loobub olemast Eesti komitee liige ja paguneid meiepoolse ettepaneku asub tema asemele Eesti komitee liikmekandidaat samast kandidaatide nimekirjas. Vastavalt Eesti komitee valimiseeskirjas kehtestatud asendamise korrale. Rohkem meie poolt siia täiendusi ja ettepanekuid ei ole, nii et ettepanek on sellisena ta nüüd panna hääletusele. Kõrval tähelepanu, et hääletasime läbi, kas kongressil valitakse otse või valitakse Poolt erakondliku kuuluvuse lause, ütlesite teie, proua Endre, nii et see küsimus tuleks ikkagi läbi hääletada, et asi selge oleks, siis ei ole pärast mingeid proteste. Tema paluksin kõigepealt anda märku mandaatide ka nendele, kes on selle poolt. Et Eesti kongressi esimees peatab oma erakondliku kuuluvuse, palume anda märku. Palun lugeda. 240, nüüd, kes on? 241 vabandust. Nüüd palun mandaatide märku anda. Kes on selle vastu, et ta peatab oma erakondliku kuuluvuse. Palun lugeda. 95, kes on erapooletud selles küsimuses Palun lugeda 17. Nii, nüüd me võime panna kodukorra statuuri paranduse tervikuna vist hääletusele. On nii, proua Endre? Tegelikult ma kuulsin praegu väga õigete ettepanekut saalist, aga ma ei tea, kas mu kodukorra järgi on õigus seda esile tuua, kui lubatakse. Tähendab tõesti, need on kaks ise asja, kas see, kas tulevane Eesti komitee esimees peatab oma kuulumise erakonda või peatab oma tegevuse? Minu arvates need on kaks ise asja. Me hääletasime kuulumise suhtes sõda, sõdalase vabastab partei liigo maksus. Kas me võime panna tervikuna hääletusele? Parandused? Ignar Fjuk protesteerib. Lugupeetud kongress, me hääletasime seda Arvo Valtoni ettepanekut, et Eesti komitee esimees valitakse kongressi poolt praktiliselt ühehäälselt. Aga peale seda hääletust hakkasime järsku rääkima meie armsa juhataja suu läbi kongressi esimeest, ma saan aru, neil on täitsa ise asjad. Komitee esimees ja kongressi esimees. Kongress võib seda valida, kuid praeguses raamis ja hääletasime teda kui komitee esimees, kellel on volitused esineda komitee nimel, mitte kongressi nimel. Tänane istung on hoidnud kurssi sellele, et me ei tohiks ühele inimesele anda sellist võimu. Tähendab igal juhul me peame hääletama läbi, kas tal on kongressi volitused või tal on ainult komitee volitused. Senini oli komitee esimees, sest ta valiti komiteel, kui valitakse kongressil. Ta peaks olema loogiliselt kongressi esimees aga selle küsimuse või panna hääletusele, kui nõuab kodu ja see on eraldi muutustatuurise kodu korras inimesi, isegi konkreetse ametiisikunimed. Ma panen selle hääletusele, kes on selle poolt, et selle isiku nimi, ametinimetus, kes valitakse, on Eesti komitee esimees. Palun andamandaatidega märku. Palun lugeda. 194 kes on selle poolt, et selle ametiisiku nimetasime eesti kongressi esimees, palun mandaatidega märku. 109. Sellega on ka see küsimus otsustatud. Kas erata on komitee esimees, ta ei olnud, mälesime läbi, kas tema nimel Eesti komitee esimees siis jalats hulgast on eesti kongressi esimees, valitakse ta igal juhul? Kongressil võime panna tervikuna hääletusele. Mille ma juba esiteks esitasin kusjuures mulle endale jääb ikkagi praegu segaseks, kuidas kõnealust isikut hiljem hakatakse nimetama. Kas eesti kongressi esimeheks Eesti komitee esimeheks ühel ja samal ajal. Me hääletasime selle läbida, on Eesti komitee esimees, kes valitakse kongressile. Tänan, sellisel juhul, mul on ettepanek panna kogu Eesti kongressi otsus, otsuse punkte eelnõu punkt, mis puudutab Eesti kongressi statuut ja kodukorda koos täienduste ja ettepanek, aga mis teie poolt äsja vastu võetud hääletusele vastuvõtmiseks otsusena. Kes on sellise otsuse vastuvõtmise poolt Palomandaatidega märkonnal? Ille elamus pole mõtet lugeda, kes on selle vastu? Kuus vastuhäält, kes seal erapooletud? 12 sellega on otsus vastu võetud.