Kas te tunnete Nasem Hikmeti? Merre tagasi minna. Vete sinipeeglisse sulada, merre tagasi minna. Lähevad laevad Sinavatele horisontidele lähevad üle v? Mitte kurbus ei tõuka neid tagant. Rõõmsad tuuled on need. Tean, et jälle kord laevale viib mind mu tee. Nii kindel kui surma saatusel leping on, see. Merre tagasi minna. Põleva küünla lantesse sulada. Merre tagasi minna. See oli luuletus, kurbus, kirjutatud on ta 1927. aastal siis 50 aastat tagasi. Tänavu möödub türgi luuletaja Myhit Meti sünnist 75 aastat. Käime nüüd neil minutitel tema luule jälil. Aga et selle õiget kodukeelset kõla kuulda, peame sõitma Raplasse ja paluma seda lugeda tõlkijal Liis Eppelil. Mavi ainasson taas, sular on poiverit, kõrin Mäkisti joru Tennis Eedeeemmekist, jeerum. GM illergide R-i tunnu fucklara Kemillergides. KergInB Jelt kelleri Toldurmaskedes. Hälbed, rüngemiller tee, Birgin, Olsson, DDR remadenudki, Virgin Limmukater pen, sular, tapatan piružukibi, sulardaarsen mekisti, orm, tennise teen mekisteerum, tennise Teeemmekisti jalul. Kas sinu tutvus Higmeti luulega algas siis, kui nende luuletuste keel hakkas juba selgeks saama või varem? Ei minu ratast Metiga hakkas hoopis vara siis, kui keelt oli ülikoolipäevil alles hakatud õppima. Tõlkimine tuli liigagi vara. Mees meenutas, nagu alles nägi nägijaks saama hakkava kassipoja vette viskamist. Aga seal oli see hea külg, et varem, kui miski muu filoloogiateaduskonnas õpitud keel hakkas, hakkas just see veel halvasti osatav türgi keel minu jaoks elama. Kusagil 65. aasta paiku oli see aeg, kui Ain Kaalepi õhutusel sai ette võetud Nasumitmeti luuletuste tõlkimine. Ain Kaalep õpetas ja tegi tõlkisid poolelt luuletused. See oli ka minu esimene tõlketöö ja luuletõlketööle üldse. Sultani paša saloniiki, viimase türgi kuberneri pojapoeg, seitsmeteistkümne aastaselt Istanbuli aristokraatlik salongide armastatuim, poeet ning Türgi kommunistliku partei keskkomitee liige, rahvusvahelise rahupreemia laureaat üks 20. sajandi suurimaid luuletajaid. Need on tema elu piiritähised. Suure tõsidusega pead teda võtma. Näiteks nii nagu orav ootamata midagi elust väljaspool. Kogu sinu töö peab olema elada. Elu peab tõsiselt võtma nii tõsiselt, et näiteks selja taha seotud kätega selg vastu seina või laboratooriumis oma valges kitlis ja hiiglasuurte prilliklaasidega võiksid surra inimeste eest. Seejuures inimeste eest, keda sa kunagi pole näinud näost näkku. Ja seejuures nii, et keegi pole siin sundinud. Ning sa tead, et on kõige õigem ja kõige ilusam elada. Suure tõsidusega pead sa elama nii, et 70 aastaselt veel võiksid istutada oliivipuu. Mitte sellepärast, et ta jääb lastele vaid sellepärast, et surmahirmule vaatamata sai usu surma. Ja elad. Sest elada. Selles raamaturiiulis on teiste hulgas üks teos. Nasem Hikmeti elust ja pühendus on Liis eppelile Türgi tervitusega Moskvast radifis. Ta on üks tuntumaid Meti uurijaid. See on tõepoolest tuntud NASA mitmeti uurija raadi fish, kes elab Moskvas. Tema pani oma käe alla ka Ain Kaalepi ja minu tõlkele. 65. aastal, saatis originaale, aitas valida ja õige mitme kuu jooksul rändasid kirjad Eesti ja Moskva vahet. Meie poolt siis küsimustega, et kuidas mõista seda või teist fraasi või, või rida või koguni tervet luuletust ja Moskvast tagasi vastusega, et see asi on nii ja see asi on naa. Räägi siis on varustanud ka meie eestikeelse luuletuskogu saatesõnaga millele ma praegu ja kogu saate jooksul toetun. Kui tahan, lühidalt Ki, nädame Hikmeti elust kõnelda. 60 aastat elas Nasemaid mets sellest sina selles maailmas, kuid seda, mida need aastad endas kätkevad, oleks jätkunud kas või 10-ks eluks. Osmani impeeriumi purustamine esimeses maailmasõjas türgi rahva rahvuslik vabadusvõitlus imperialistliku Antanudki vastu. Illegaalne sõit Venemaale, õppimine Moskvas, ida rahvaste kommunistlikus ülikoolis, sõprus Bagritski ja Majakovski põrandaalused aastad Türgis, illegaalne Trükikoda, Izmiris, surmaotsus jälle immigratsioon ja satiiriteater, Arkelli Metla loomine Moskvas. Tagasipöördumine Türgi Vabariiki ja poliitiline ning kirjanduslik võitlus, mis pööras pea peale tema kaasmaalaste ettekujutused luulest. 17 aastat vangistust. Kuueköitelise epopöa inimlik panoraam loomine, ülemaailmne liikumine tema vanglast lavastamise eest. Amnestia ja uus illegaalne piiri ületamine. Töö ülemaailmses rahunõukogus, raskekujuline infarkt, elujanu reisid ülemaailmse rahu nagu korraldusel Aafrikasse, Kuubasse, Hiinasse, Pariisi Fireensesse ja Stockholmi 20 näidendit ja värsid, värsid, värsid. Kuni ühel juuni hommikul, mil ta kuulis ajalehtede postkasti langemise sahinat oma Moskva korteris ja uksele läks. Siin jäi seisma see süda, see punane õun, mis oli inimkonnale kuulunud. Nõnda on kirjutanud Hikmeki uurija radifis. Hiljem küll olen Moskvas õppides kohanud teisigi teooriaid. Olen kuulnud magnetofoni klientidelt tema enda loetud luuletusi, tema kõnesid, mida me türgi keele tundideks koguni pidime lindilt üles kirjutama ja ja ümber jutustama. Kas see on temperamentne või või tuline kuidagi see esituslaad või, või hoopis vastupidi? Kui ta on mõnda aega kõnelnud või mõnda aega oma luuletust lugenud, siis ta läheb hoogu ja unustab nagu kõik enda ümber. Hääl on aga palju kurvem ja melanhoolsema, kui, kui seda võib-olla oleks võinud oodata. Siin on 30. aastal kirjutatud Majakovski stiilis murtud ridadega. Luuletus nagu Keremm, mille on tõlkinud Ain Kaalep. Raamatus on kommentaar Keremm see on müütiline idamaa kangelane, kes armastuse leegis ära põles. Õhk on raske, kui tina. Tema minule ütleb. Ise hüüdja saa tuhaksina nagu Kerem, põle ja sõitle kannatada 100 häda. Ükski sõda ei kuule seda. Õhk on raske, kui tina. Mina temale ütlen. Last tuhaks saan, mina nagu Kerem põlen ja ütlen. Kui mina ei põle, kui sina ei põle. Kui meie ei põle. Siis pimedust valguseks muuta keegi ei saa. Õhk on rase, kui maa-õhk on raske, kui tina. Avatab praki pikebee Habakushungi pea, Orph Pavus, Tahorstav rühiharu, kus unkursson Eritmi Chao raviarve. See on üks rütmikamadja kauni kõlalisemaid, mitmeid luuletusi. Ma olen vestelnud tema abikaasa Veera Tuljakovaga käinud selles majas, kus ma neid nüüd elas. Viimastel eluaastatel kõige selle najal hakanud teda inimesena selgemini ette kujutama. Kahtlemata on ta elus oma elus väga palju näinud ja kogenud inimene. Ta on ühtekokku Türgis 55-ks aastaks vangi mõistetud, kui kõik tema vangi võistmised kokku arvata. Viimased 12 aastat elas ta teatavasti Nõukogude liidus ja ajuti Poolas. Tema eluajal veel olid Türgis tema teosed keelatud, tema luuletusi ei antud välja. Nüüdseks on küll Türgis välja antud kõik tema teosed. Juba ainult tema luuletusi lugedes võiks tulevane ajaloolane koostada tema eluloo sünnist matusteni teada saada kõik, mis juhtus tema südame, tema maa ja meie maailmaga. Ta on kirjutanud, see on proosatõlge. Olin kolmekümnene, kui mind taheti üles puua, aga ei, poodud. Olin 40 kaheksane, kui mind taheti autasustada rahupreemiaga ja ma sain selle. Olin 36-ni, kui poole aasta jooksul käisin edasi-tagasi neli meetrit üksik ongi betoonpõrandat. Mööda. Olin 59-ni, kui lendasin 18 tunniga Prahast Havannasse. 1951 merel noore seltsimehega läksin surmale vastu lõhki keristatud südamega, ootasin neli kuud selja peal surma. Ja ta ütleb veel ei ole häbi karta, surma ei ole häbi temast mõelda. Kannatused, surm, kannatuste ületamine, surmast, jagusaamine, see jaotab samuti elu. See luuletus on leinapaju kodusõja-aastate mälestus. Voolas vesi vaikset juttu vestes pajud jalgupidi ojas seisid oma valgeid juukseid pestes. Saablitega rabades kappasid paju tööle punased ratsanikud sinna kust täis saamas päikesepäevane ring. Järsku hobuselt, nii nagu tapetud lind. Verine ratsanik libises alla. Ei tulnud karjatust üle, ta huulte ei ainustki sõna. Kõrv püüdis veel hääbuvat rautatud kapjade kõma. Lamas nii kurb oli endal et ta enam kunagi nõnda kummargil vaevuse hobuse üle valgete jõugu järele ei lenda. Ent sinna, kus täis saamas päikesepäevane ring. Kapjade kõminat, Skappavad, ratsurid, ratsurid, ratsurit. Tugevad tuuletiivulised ratsurid tuulekiirustel ratsudel ratsudel ratt. Nii nagu eemale sööstvate hobuse kapjade kaik läheb elu mööda. Sinu voolav vesi jääb vait. Varjud katavat, tuhmunud värvid. Mustkate laskub siniste silmade üle Valgete juustega nõtke paju kummargil vajub Taavile. Ärge seiske nii vaadates enese ette öisesse tumedasse vette. Ärge seiske. Ja ärge nutke. Kui mina neid hakkasin seda saadet ette valmistama ja uuesti lugesin seda kogu see punane õun siis jälle hämmastas laius ja see kogu suur maailm, mis selles luules on ja praegu ka tuli nagu seesama tunne pääle, kui ma siia Raplasse sõitsin. Valge lumi, lapsed tõukekelkudega ja lume all lookas õunapuud ja üks väitke punktikene maakera peal rapla. Ja ma lähen sinna selleks, et otsida mingit sidet türgimaaga. Aga selle kaudu Moskvaga Prahaga, tähendab, see ei ole legend, et tema luule selles meie sajandi maailmas nii populaarseks sai, keda ise inimesena samuti. Ja kui siis mõtelda seda, et oma viimastest eluaastatesse võttis ta kaasa veel meie võidu väljakult näärikuuse ja pani oma luuletuste ühesõnaga oskas seda, mis meile nii kallis ja tähtis ja ilus on ka näha ja ilusaks pidada, siis tekib tema luulega niisugune isiklik side, on sul oma luules äkki mõnda motiivi või mõnda sõna võib ühendust temale ka. Nii päris teadlikumatiivi võib, ühendust ei ole, aga ma usun, et, Et tikaal luule tõlge on, on jätnud midagi minusse enda endasse sügavat küll. Ja, ja võib-olla oma luulekirju lihtsalt mõjutanud. Jah, mäletan, et 60.-te aastate algul Tartu üliõpilaste seas leinas on vett õige populaarne, mäletan, et ühiselamus lugesime teda vene keeles ja olime õige heldinult. Soome lahe lõunakaldal öös mustava mere ligidal on kullas karras nääripuu. Tumedate gooti tornide ja ordurüütlite pappide vahel. Vabrikute korstnate keskel on nääripuu, on nääripuu, lumisel väljakul on kõlamas eesti laulud. Kullas karrasem, määratu nääripuu. Juukseõlgede kollane ripsmete, sina, sa oled punase klaasmuna sees. Selle siiamari mõtlesin. Sinu panin sisse. Sinu valge kael on pikk, on Neymar. Omaenda hirmude, murede, sõnade, lootuste ja õrnustega koos panin sinu maa klaar kuma sisse. Kõigi nääripuude kõigi puude, kõigi rõdude ja akende ja naelte ja valude külge riputasin punase klaasmuna. Sinu panin sisse. Andesta mulle. Suren varsti. Eesti on kõige väiksem sotsialistlik ühik loeb kõige rohkem luulet inimese kohta joob kõige rohkem viina ja armastab kõige rohkem autosid, mootorrattaid. Mootorrollereid on kuulus nahatöödega, mööbliga ja kolmekümnetuhandelise kooridega. Praegu ma ei vaata surmavoodil lamajjale otsa. Häbenen elada on häbi, kui keegi mu kõrval hinge heidab. Marina suremas, Moskvas entusiastide tänaval. Ma ei tea, mis numbriga haiglas. Nägu kui pestud puulusikas. Sulapinnas peitubki imediku. Mööduvad veoautode voorid võõristavalt asfalti. Kas Marina pärast, tappev tusk mul laupäeval asub? Võimu enda ligineva surma pärast. On nääripuhu, lumisel väljakul on kõlamas eesti laulud. Kullas karras, määratu nääripuu. Andesta mulle, ma suren varsti ja jätan su klaasmuna sisse. Elab selles ilmas, eks olend enda taoliselt teda ei näe. Elab üks olend ja keegi peale minu ei märkagi teda. Ma suren varsti, andesta mulle, ma suren varsti. Ja sina purustad klaasmuna, tuled välja ja langed lumisele väljakule. Kas siis Moskvas või Tallinnas või Leningradis. Langed lumisele, väljakule, nääripuu otsast. Aga mina elasin selles ilmas sinu pärast. Tema pole asjata elanud. Marina on suremas nägu kui Ehatanud puulusikas. Enne mind on suremas, mis pean tegema pärast tema surma? Müürilehtedel 65. aasta hiiglaarvud. Nii mitu tonni sütt, innitum, naftat, nii mitu meetrit riiet lumisel väljakul, nääripuu on kõlamas eesti laulud. Tumedate gooti tornide vahel ja vabrikute korstnate keskel on näärikuu. Ja veel üks nädal mitmeti mõte. Ma mõistan, et sellest ajast, kui esimeses koopas esimese piisoni joonistas inimkäsi sellest ajast vooladki jõgi. Jälle proosa, tõlkija ja üha uued ja uued jõed, suubuvad temasse ja uued kalad ja uskand. Uued maitsed lisanduvad sellesse, mis ei kuiva ära ja voolab lõputult. Selles jões on tõmbasid Meti luule üks kõige puhtamaid ja sügavamaid harusid. Tema viimase aastakümne luuletuste tagaplaaniks on väga suur kodumaa igatsus ilma milleta võib-olla ei oleks tema elu lõpuaegade luule saavutanud sellist sügavust, kui me seda praegu võime täheldada. Pole sinu tehtud sonigi mul enam pole sinu teedel kantud saapaid. Su viimane kampsun mu seljas on kulunud ammu. Silees kootud. Nüüd oled sa ainult mu juuste hallis mu südameinfarkti Is mu lauba vagudes. Mikk Mikiver kui te eile õhtul võtsite selle väikese raamatu, nädam Hikmeti luuletuskogu, see punane õun ette süveneda ja mõtelda tänasele lugemisele, Raadios, lindile neid luuletusi, kohtumise värskendamine, nad on Hikmetiga. Kas te tundsite tse luule näiteks teile on lähedane? Seda andsin ma, kel uuesti, sellepärast et kunagi oli luule mulle väga lähedane. Ja nüüd ma olen hulgaks ajaks nagu sellest luuletajast eemale jäänud. Ühe taaskohtumine tähendas seda, et ma otsisin Endalgi selle raamaturiiulist välja ja ilmselt heitmetega mõnel vabal hetkel. Nüüd tegelen ootamatult. Mehelik mu jaoks poes ja niikuinii, aga see alus see luuletaja sisesele kenasti kargelt karmilt. Mehelik õrn köhicock. Ja, ja 20. sajand mille luule meile on küllalt laialt kättesaadav ja selles luules need maailmasuuruse kõikide rahvaste ja maade ja riikide teemad, mured ja rõõmud korraga sees. Aga niisugust laiust ei ole siiski igal poeedil. Ja kahtlemata ei saagi kõik olla ühenäolised. Aga mindki kuidagi just võlus see. Ja tema internatsionaalsusi ja tema hõivatus. See tähendab, ma mõtlen eelkõige tema avaldust Ma olen kommunist. Tema rääkimine suurtest asjadest seal. Ootamatult. Nii et selle tõttu kõik see, millest ta kõneleb mõjugi niivõrd suurte sõnadena, kuivõrd-kuivõrd, ma tunnen siin selle taga poedienda pulsil muidugi teades veel ta elulugu, mis kõik selle kinni maksab, millest ta räägib? Olen pealaest jalatallani armastus. Armastus. Sündiv laps, liikuv valgus. Armastus hälli riputamine tähtede külge, armastus, terasevalamine palehigis. Olen kommunist. Olen pealaest jalatallani.