Meil on külas Indrek Pertelson, tere hommikust. Indrek hommikuvõimlemiseks me tegime tund aega tagasi umbes. Rainer Rebane käis siin ja harjutused ära, mis kellaajal? Endise tippsportlase hommikuvõimlemise aeg praegu on. Kas pool kuus, kuus, veerand seitse, umbes nii oni jaks sõltub sellest, mis kell päeval ülejäänud ülesanded tulevad või, või lihtsalt ongi konkreetne, fikseeritud kellaks, see sõltub sellest, mis kell õhtul lõpetad. Nii kui palju magamiseks peab, aeg-ajalt mõnda? Võiks rohkem jätta muidugi aeg-ajalt. Aga mingit sellist kuldset reeglit ei ole. Inimene peaks magama kuus tundi selleks, et olla inimene. Ma arvan, et see on bioloogiline, kas kell kuus hommikul liiga vara ei ole hakata loomulikku võimlemist tegema, keha ei maga veel? Tuled voodist välja, kohe hakkan võimlema. 20 aastat enne. Aga Indrek ennem veel, mis, mis harjutused need täpselt on, mis praegu hommikuvõimlemise kompleksi hulka kuulub? Minul kuulub väike jooks, nii, see on siis selline poolteist kilomeetrit. Voodist vanni toani, hambaharja, haaramise. Trit korda neli meetrit, umbes viis nii. Jaa, Kindla mõõduka tempoga väiksed hingamisharjutused, väiksed niuksed, mõtlemisharjutused, väiksed venitusharjutused, väiksed kätekõverdused, kõhulihased, seljalihased. No aga pärast mõtlemisharjutasin kuskohast kõige rohkem väsinud, väsinud, siis oled mõtte. Mõtle, mida ma pole, kui öeldi, et hommikuti mõtlemisharjutusi teha. Vasa kajuvale, millal viimane kord vahele? Millal vahele, no ma katsun teha viis korda nädalas, selles mõttes, et küsimus on nagu lähenen natuke paindlikumalt. Vahel sõidan rattaga selle hommikuse harjutuse Need hommikul, siis kui ei tule teha ehk need kaks järele jäänud hommikut, need on siis selline puhkusehommik, saab magada kauem kui kümne-üheteistkümneni välja. Asja tuleks selles mõttes, ega see jooksjale pingutust omamoodi selline rõõm, eks ole. Et nüüd nagu tahaks lihtsalt puhata, ma ei tea, sellist tunnet nagu ka väga ei ole, lihtsalt. Teed lihtsalt hingamisharjutusi või lihtsalt võimlemisharjutusi teeb mingeid teisi harjutusi. Kas see indrek teate endiselt neid harjutusi, kas see tähendab seda, et et see on vanast harjumusest lihtsalt sellepärast, et sporti tehes kogu aeg sai tehtud midagi sellist või on ikkagi see, et, et ihu nii-öelda küsib oma juhul kui seda ei tee, on õige kiiresti asjad täiesti käest ära. Küsimuses peitus vastus. Fakt. Ütleme tippsportlastel ma ei teadnud, kas kõigile, aga paljudele on kindlasti see oht, et need koormused, millega sa trenni tegid tippspurdi ajal, eks ole, suhteliselt suured ja see energiakäive, eks ole, mida sa sealt siis läbilaset söögi näol joogi näol kõige muu näol on suhteliselt suur, nii et ära lõpetad, kogu organism on harjunud palju pingutama, eks ole, füüsiliselt eelkõige loomulikult ka läbi selle pingutuse on kõik need, et mis iganes pingeolukorrad ka. Ma mõtlen, võistlussituatsioonid, treeningsituatsioonid, igasugused pikad lendamiseni olemas, et nii et noh, see kõik tuleks tegelikult kuidagi niiviisi mõistlikult sujuvalt üle viia oma järgmisse Elukorraldusse, eks ole, kus sa siis tegeleb mingite muude asjadega, et rass võib lõigata, see on suhteliselt valusa karm. Kas valus ja karm on olnud see ka tulla ära tippsportlaste maailmast, sellest elust meie lihtsurelike ja tavaliste hulka? Ma arvan, et tippsportlane lihtsurelike elu. Lihtsalt sa oled nii fokusseeritud, ühel asjal on ega seal teistmoodi olema samasugune lihaste luust. On nii teistsugune, ongi vastus, ta on nii teistsugune, sa ju? Ütleme, spordimaailmas sisuliselt keskendud kindlate harjutuste mõtteviisi kordamisele või ehitad seal üles, eks ole, oma mingisugust sellist arusaamist. Reaalsest vormist, võideaalses sooritusest iga päev, siis teeb neid vastavaid misiganes treeningkordi ja tehnikaid ja, ja nii see areng seal toimub, eks ole. Kui sa tuled tagasi tavaellu, siis tavaelus on neid asju, millega tegeleda, millest rõõmu tunda, millega mis iganes skulptuuri poolt täiendada ja sinust mööda nii palju rohkem vaim Antsiks vaimlentsiks ei jää seda tippvõistlused võistlusteks valmistumine, see ju tegelikult ma julgen arvata pool, eksju toimub sellest ülalpool õlgi, kus õlgasid, kus tegelikult otseselt treeningut mingit kangi tõstmises abi ei ole, tuleb, tuleb nii-öelda iseendaga tegeledes kuidagi asjad paika saada. Paljudel see on nii paljudel see ei ole nii et, et väga paljud inimesed, kes on tippspordis, on selgelt väga andekad inimesed nende jaoks sobivam keskkond. Need kogemused seal sünnivad natukene iseenesestmõistetavalt, see ei ole alati niiviisi, et sa pead nagu meeletult tööd, paljud inimesed. Ma arvan, et võtta, et ta peab nüüd nii meeletult pingutama, ta ei saa endale seda seda lubada. See ei ole nii, see ongi tema elu sellest tema rõõmu tunnebki ja sellest tema nii-öelda toitubki, eks ole. Mis muidugi natukene lihtsam on see, et kui sa oled selles tippspordis, siis sa väga lihtsalt tead, mida sa saad lubada, mida sa ei saa, seal on nagu väga kindlad reeglid, eks ole, reeglina kui sa sealt nagu üle astud, siis noh, siis ei tule. No kui sa eelmine õhtu istud kuskil, ma ei tea kella 12-ni ja, ja see ei ole sulle kasulik. Istud mingis seltskonnas kuskil suitsuses toas, eks ole, ja ma ei näe seal nagu degusteerida viina, konjakit ja kõike muud segamini. Järgmine päev ei ole seda, treeningu nimetatakse, see on asi, mida ei saa lubada. Ei oleks mõtet lubada, mida saab lubada, ma arvan, jälle individuaalne, igaüks peab teadma, et tal on oma rütm oma ettevalmistusprotsess, aga ma lihtsalt vastane, et treeninguks sa pead olema puhanud, keskendunud ja nii edasi taastumine, eks ole sul, ma pean kogu fookuse tähelepanu seal. Ma usun, et ma ei tee indrek liiga, kui ma ütlen, te vist olite rohkem, räägime, räägime ikka. Kes, kes nii-öelda pidi töötama rohkem, eks ju, peaga andmete kahtlemata oli, aga, aga igal juhul tuli teha peaga tööd. No võib-olla peaks teised seda kommenteerima, ma vastan niiviisi, et viimased poolteist aastat olümpia ettevalmistusest, selline treeningu planeerimine, visualiseerimine siis teatud piltide teatud piltidega töötamine, see võttis päevast umbes kaks kuni kolm tundi ehk siis mitte kangisaalis, vaid sa olid siis oma mingisuguste mis iganes seal Arusaadav vastus olemas. Grammeerimisega, miks ma seda küsin? Tänan päev toob Eesti selliste tugitoolisportlaste nii-öelda ette täis täielikku täielikku naudingu skaalat. Põhimõtteliselt, eks on, peavad, peavad oma noh, väga olulised matšid, kaks koondist, üks jalgpallikoondis, teine korvpallikoondis, jalgpallikoondis alustab pisut varem ja, ja jalgpallikoondisel on kõige esimene ülesanne lüüa värav ja lõppude lõpuks siis saada kasvõi või üks punkt oma valikturniiritabelisse kirja korvpallimeeskond on justkui ennast juba tõestanud ja, ja, ja on võtnud võidud ja neil nüüd ei käi jutt mitte nii-öelda viimase verstaposti pealt ära saamisega saamise osas, vaid neil käib jutt sellest, et kas nad suudavad seda alagrupi võita või mitte. Indrek, kumb on kergem, kumb on raskemas ülesandes, kumma ülesanne vaimses mõttes kui kuidagi teisendada meeskondlik ala pealt individuaalala peale on praegu lihtsam. Kas see, et igal juhul on vaja võita selle jaoks, et jääda nii-öelda pildile või et, et võita, on vaja sellepärast, et saada kätte mingi suurem võit, kumb olukord on keerulisem? Noh, ma arvan, selles pildis on kindlasti korvpallurite natuke kergem, et neil see kohustuse pool on täidetud, et nad ei ole selles misiganes laterna rollis, eks ole, ja iga järgmine samm on juba tegelikult boonusena ja kui nad sealt välja saavad, siis see on veel täiendada, et selles mõttes on see kindlasti lihtsam ülesanne, jalgpalluritel on nagu see koht, et, et tuleb vägisi sama punkt ära tuua ja noh, sisuliselt siis sa oled selle veereklase peale, et kas sa oled Võimeline üldse tõestama, et sa oskad mängida, saad hakkama või sa siis oledki luuser, eks ole noh, a la nagu lihtsustame pildi, tuleme tippsporditasandile siis, tegelikult on see üks ehk kui sa oled professionaal, sa tuled sellele mängule, sa keskendud, sa annad endast maksimumi, eks ole, muidugi võistkond loomadel on ilmselge see, et see, see koostöö seal, eks ole, ikkagi, koosneb paljude inimeste erinevast rollijaotusest ja ja treeneri mõistmisest, kuidas üks või teine kujundatud välja töötatud strateegia sellel platsil töötab, eks ole. Ja kuidas üks või teine Anne korvpallis Müürisep, Kullamäe, nooremad mehed, kes seal kõik järgi tulevad, eks ole. Kuidas nad kokku mängima hakkavad, ühest mehest ei piisa, eks sama jalgpalli siis, nii et ma arvan, et ma arvan, et nad on nagu põhimõtteliselt sama olukorras jalgpalluritel on vaba ainult see asi keerulisem, et meil on ka siin äsja, eks ole treenerivahetus ja kuidas uus treener olemasoleva seltskonna eks ole, endale on selgeks teinud, et nad mängima saab. Ma arvan, et see on igal juhul küsimus luubiga vaatama, nii et jalgpallurite toetuseks nagu seda öelda, et ma olen vaadanud paari mängu ise ka koha peale raadioeetrist ja ütleks, et sõbrad ärge kartke rünnata, et no no jookske lihtsalt jookski kaks või kolm korda ja lööge peale, et kui te saate seal 16 kastides palli, ärge hakake oma värava poole tagasi. Mõlemad on vale treeneri saanud. Nüüd. Ma mõtlesin, et võib-olla peaks indrek olema nende treener, et ärge minge seal. Nagu me ütleme, et see oli nagu sportlasena, et kui sa istud seal staadionil vennad joovad 16 meetri joonel, pöörad tagasi, otsivad taga tagapool olevaid vendi, sõbrad, et meil on ainult edasi, davai läheb jooksuga või lüüa või ühesõnaga, on vaja nüüd seda nii-öelda murdeinstinkt, et sa lähed, lähed ja mis iganes keegi nii täpsusel selles karistusalas maha teenib penalti, vot sealt on vaja nagu edasi minna. Ja vot seal on äkki. Et mis nüüd saab, äkki ma löön värava, äkki äkki midagi tuleb? Niisugune tunne, võiduhirm on olemas. Ma ei oska seda öelda. Virve olemas, no minul ei olnud võiduhirm kaotushirmu raudselt selles mõttes raudselt, see on kõige suurem hirm paljudel tippsportlastel ja noh, see hirm ei ole ju vasta sees, see on iseenda eest. Ei, ei, ei, see on teatud nähtuste ees, kuidas ühiskond hakkab sinu kaotust kirjeldamaks, Woodsaid ilmselt treenise. Me tegelikult nägime teda seal õhtul üleval, tegelikult tegi seda. Me oleme ammu teadnud, et ta ei ole tegelikult üldse korrekteri. Vot vot need on need nähtused, eks ole, mida sa kardad, aga ma ütlen, et seesama jalgpalli teema lõpetuseks kunagi rääkisime, et kui mina oleks olnud jälle koheski seal eelmine treener, eks ole. Mina oleks teinud Erki Noole pakkumise kaheks aastaks üheselt ja, ja ja nii-öelda onuta sisse andnud talle rolli pannud veel Erkile täiendava nii-öelda Ko treeneri abitreeneri rolli, et oleks neid noori mehi selles mõttes utsitanud, rohkem pingutama, jäneseusku leidma, eks ole, Erki pannud ründesse ja Erki oleks üle jooksnud, kõik need kaitsjad seal ühtepidi tuleks nii palju segadust tekitanud. Et juba sellega oleks tekkinud mingisugune teistsugune arusaam üldse nagu sellisest võimalusest, eks. Okei, see on minu arusaam. Võib-olla see on nagu kellegi jaoks vastuvõetamatu, liiga äärmuslik, eks ole. Aga noh, mõte nagu selles, et isegi kui Eesti jalgpallis kaitseliine keskkaitse noh, enam-vähem töötavad seal on mingi süsteem, kord, seal on nagu tublid tugevad poisid, kiirust ka jagub enam-vähem siis ründes seal olevat sõnad nagu. Vaata, see võrdlus on selline. Oled juba aktsioonis, siis enam mõelda ei ole võimalik, seal on ainult tegutsemine, mis tähendab seda, et sa pead olema tõsiselt kiired, võitluslikud kõige sellised kuradi murdja sellel hetkel terasmunadega vana, eks, kes seal nagu askeldama ja, ja kui sul ei ole neid andmeid, siis noh, siis sai askelda, jalgpalli seal midagi teha, kui sina ei löö väravaid, siis sul oli, eks ole, kõik konkreetset skoor jalgpalli osas vähemalt kuidas lõpeb täna õhtul? Kui nad jooksevad üle 16 vedri lähevad edasi Andorra ise omale väravatele, eks ole. Siis või ütleme, et selles mõttes, kui nad ise jooksevad sealt üle ja Norra Andorra. Ma ei oska isegi, millal viimati nähtud pakume, et Eesti võiks kaks, üks täna võita, pakume. Aga eestlane on pigem seal see anekdoot selle elevandi anekdoot, eks ole. Et käib kolm ringi ümber elevandi, mõtle, pidemeid, element minust mõtleb no vot neid mõtteid enam platsi peal mõelda ei saa, säranant nagu tuld, noh seal nagu vot mäng hakkas. Järgmine hetk on see, kui sind viiakse kanderaamiga ära, noh seal peaks nii olema. Indrek Pertelson nime on viimasel ajal üha rohkem seostatud ja ongi seostatud Indrek Pertelson, ja see oligi, autokeskus on sisuliselt nii-öelda üks ja sama. Räägime Indrek Pertelson siis mõtlema ei kaota keskusest ega, vastupidi, võib-olla ma natuke liialdan, see keskus hakkab valmis saama. Selline mõte on, on mingi täiesti selline nii-öelda visualiseeritud plaan, selle osas maja seisab, eks ole, nii seisab, mööda sõites on võimalik näha, on nii palju tublisid inimesi, teeb selle kallal tööd, see ei ole üldse teistmoodi. Võimalik, et lisaks valmis, mis asja nagu autokeskus tegelikult on, kui me räägime kuidagi hästi nagu konkreetselt sellest, mis asi see ikkagi on. Kui me paneme ühte lausesse, premium wanna koht muutumiseks. Kõlab väga ilusasti. Meil on palju harjumusi, millest me rõõmu ei tunne. See on see koht, kus meil on võimalus proovida, kas me saame neid muuta. Kui saame, tunneme rõõmu. Kui sinu asemel istuks siin praegu keegi teine, kes kes juhiks või Manageeriks spordisaali, ütleks ta ka täpselt samamoodi toimimine tuleks, võtaks pinge maha ja ja lahkuks meie juurest puhta bestuna ja kammituna peale seda rõõmsana, kui ta siia tuli. Kammime isegi meiega kammile. Läheb ära, eks ju. Nii, olgu peale, selles kontekstis meie pakuks jah, seda tõenäoliselt, aga ma vastan niiviisi, et raske on panna sõnadesse, miks meie erineme teistest just nii ja nii ma isegi kui võimalik on, ei teeks seda, ma ütleks niiviisi, sõbrad, tulge sinna ukse lahti. Kogege kõik neid asju, mida keskus pakub, küsige, mida veel oleks võimalik. No kas seal burgerit saab seal näiteks burgerid seal ma arvan, et ei saa, aga mingite padja peale tikkimist õpetatakse seal venite. Peale tikkimist lääne ja muudkui sammukese lähemale, et ikka täpsemini aru saada, mis asjaga tegu on. Okei, mis millega tegu on, ma saan kindlasti jällegi suhteliselt lühikesel kirjeldada pigem kui küsimus oli see, et mille poolest me erineme siis ma vastan, et erinevust peab iga inimene tulema ise kogema. Seda ei saa sõnadesse panna, sest paljude inimeste jaoks võib olla ühe või teise asja. Proovimine ja tegemine tegelikult suhteliselt sarnanenud. Kuule, aga te teete tegelikult samu asju, eks ole. Ma arvan, et alati on küsimus selles, kuidas tehakse ühte või teist asja. Milline on see lõplik filmi, eks ole. Mis me teeme sel? Majal on mitu erinevat korrust, esimene korrus sees on eelkõige mõeldud idamaade võitlusviiside jaoks ja tantsu jaoks. Tantsupoolt tuleb sinna vedama eelkõige Kristiine Esko oma tantsukooliga ja erinevad klassikalised tantsud standardtantsud lastele, noortele täiskasvanutele seltskonnatantsud ja nii edasi idamaade võitlusviiside poole pealt lastele helgiga mõeldud judo ja ikkide treenerile Indrek Pertelson, olles antud esialgu mitte aga tulevikus natuke rohkem kindlasti. Meil on suur hulk tublisid treenereid. Osad ennast õpivad täiendavalt Inglismaal parimas ülikoolis, täna judotreeneriõpet parimate õpetajate juures. Ja seda liini me kindlasti jätkame. Sinna tuleb idamaade võitlusviiside juurde selline väga lahe formaat nimega Sobudoon. Vana iidne samurai. Nimetame siis võitlusviiside kogum, mis koosneb neljast erinevast formaadist, seal on jäido ehk mõõda mõõgavõitlus joodo ehk siis kaikavõitlus seal Nike, too aga ta natukene kompaktsem või siis ütleme heas mõttes. Efektiivsem tee seal on hulk võtteid juures, mida ei kasutata sellistes võib-olla tänapäeval modernsemaks arendatud aiti Too kontseptsioonidest. Ja ja, ja see võit või ütleme siis idamaade võitlusviiside õpetaja Bert vannerblas nimi Belgiast on ta tulnud Eestisse elama, leidis siin toreda kaaslase. Sõnastatud hästi lihtsalt sellisel moel, et iga meesterahvas ühel hetkel enda elus saab oskusi iseenda ütleme, sellise energia ja tahte tasakaalustamiseks me räägime kõigepealt iseenda arengust. Me nägime iseenda kindlustundest meie sees ja, ja kõik need on sellised vanad järgi proovitud vahendid. Igaüks leiab selles midagi oma. Võtame kas sedasama jäido mõõgavõitluskunst? Me alustame? Loomulikult, tegemist on päris mõõkadega nende samurai mõõkadega. Me alustame nüri mõõgaga kõige kõrgemal astmel. Kõiki neid samu tehnikaid tehakse terava mõõgatera on väga terav ja nii edasi, mis tähendab seda, et sa pead olema suurmeister, et teha seda nii et pärast seda kõik sa ise oled ühes tükis ja loomulikult kõik teised saalis on ühes tükis, eks ole. Nii et ai, ma veel kord vastanud, kõik see on üles ehitatud moel, kus on tagatud vastavus sinu sinu tasemele nendele harjutustele, mida sa läbi Nii et mingil hetkel on ikkagi see tase ju väga kõrge, kus sa siis hakkad, nagu sa ütlesid, et alguses on nüri ja lõpuks on väga terav libastuda, siis õpivad ja teevad ja. Teatud tasemel see selles kontekstis ei ole enam võimalik, millest me räägime, ehk meister kindlasti tulles saale ei saa endale lubada mitte keskenduda. Keskendumine on tegelikult kõige olulisem osa nendest kontseptsioonidest, ehk sa õpid keskenduma sellisel moel, et sa suudad teha seda hetke jooksul ja täielikult seda on võimalus seal õppida absoluutselt, olles keskendunud maksimaalselt kõik eelnev õpitu hakkab ise tööle. Meil on kehas mälu, ütleme, kehal on mälu, igale rakule, mälu. Kõik see mäletab, ühel hetkel sa oled selle ära õppinud, sa lihtsalt sooritan üles. Ja loomulikult need kontseptsioonid nad on, nad on elukestvad, sa hakkad neid õppima, kes kümnesed, kes muide 12-lt lõpetad siis, kui Hingla lahkub, sinu kehas nimetame nii väljapoole maja, tuleb uus või juba on tegelikult valmis uus kunstkattega jalgpallistaadion. Ja kohe-kohe alustame mõõtmates vaiksemalt ei, väiksem, väiksem muidugi olge ikkagi treeninguteks, mitte nii palju võistlusteks, aga treeninguteks. Ja, ja mis on seal pluss on see, et sinna alla panime kahe poole senise kummikihi põlvedele puusadele oleks natukene tervislikum seal peal toimetada. Ja et see keskkond oleks tõeliselt nauditav, väljaspool maja, on, on siin juba tänaseks rajatud kaks v silmame kaks v tiiki koostatud Kirsipuu selliste täiendustega ütleme selged elemendid jaapani aiast. Iseenda rõõmuks, kui sul on siis mis iganes lapsem trennis tuleb oma kas koerakesega või või väiksem laps, kärus, tuled sinna ja tunnen rõõmu kogu sellest keskkonnast. On see eelkõige massisport, mida te tahate seal näha või, või, või on kuskil tuksub ka Arigato klubi tegijate rinnus kõrgem ambitsioon jätkata Eestis sugugi mitte halval järjel olevat traditsioone. Massisport on minu jaoks niisugune võõras termin, et ma ei oska, ma ei oska seda kommenteerida, aga sport on SL õhtulehe rahvajooks, see on Tartu suusamaraton võib-olla vähem natukene. Seda ei ole, suusamaraton ta kindlasti ei, võib-olla ei ole ka massi sportexe selles mõttes sinna siis jookse kohale, siis see ta muidugi ei ole. Mis ta on, ta on võimalus, mida me pakume. Meie soov on läheneda personaalselt inimeste soovida alati ju ka meie klientidel, meie, meie külalistel on soovid personaalset, kes tahab kalale võtta, kes tahab toonust tõsta, kes tahaks, kes tahaks maailmameistriks olümpiavõitja, kes tahab maailmameistriks, kes tahab kes tahab lihtsalt mõnest tantsutunnist rõõmu tunda, emotsiooni saada, eks, kes tahab korraks oma tervist kontrollida? Inimestel võib-olla 15 20 erisoovi ja nad muutuvad ajas. Ühel hetkel võtsin kalo allagi, mis edasi saab? Nüüd ma tahaks olla mis iganes vormis, näiteks juunikuuks, eks ole, jaksate näiteks järgmised kolm kuud teha seda, seda tööd? 15 tundi päevas ja nii edasi inimestel on palju erinevaid isiklikke küsimusi. Mida rohkem sa sellesse maailma sisenenud, seda rohkemat spetsiifilisemaks lähevad, see on meie ülesanne üldse meie soov pakkuda. Võivad rohkem energiseerida oma elu, kes soovivad rohkem jaksate rõõmsalt jaksate tuge läbi. Nendele küsimustele mõtlesime koos vastuseid, meil ei ole kindlasti kõigile kohe fakt, me ei saa seda ka lubada. Me teeme maja lahti, seal on hulk inimesi, kes oma ametit tegelikult ju õpivad, eks ole, me ei ole ka kohe meistrid, aga me õpime seda koos. Ei olnud, ma ikkagi pean küsima seda, kui palju on Eestis neid praegu. Noorid suudab maadlejaid, sudo sportlasi, kes, kes võiksid mantli üle võtta. Kes võiksid suurvõistlustel teha ilma, kes võiksid Eesti spordiavalikkus ja spordisõpru rõõmustada näiteks? Võib-olla mitte pekingi olümpiamängudel, aga, aga sealt edasi Londonis. Jaagu mantlist käib jutt, eks ole. Millisest mantlist? Fritz judo judomantlist neid poisse on vaieldamatult kihvt on vaadata, andekaid kutte on Eestis küll, ma arvan, kümmekond on neid kindlasti. Kõik sõltub ju tegelikult sellisest. Kõik sõltub üldine lauset. Asi sõltub kahest olulisest asjast, selle poisi enda ande kaardist, valmisolekust selles katlas kogu aeg madistada seal seda, et palju pinget sul on seal palju koormust, sul on vaja seal kogu aeg iga päev midagi juurde õppida. Ja teine treener tema kõrvale. Kui õpetaja on innustunud, tugev tark, siis ma arvan, et see nii-öelda Tammem või, või mis iganes, kui need poisse tüdrukuid on ka rohkem, eks ole, siis see protsess on kiire, tulemuslik, keda nauditav kõik need inimesed iga päev tulevad sinna trenni, eks ole, mingisuguse, kindla teadmisega ja kindla emotsiooniga, kui see protsess on vähe laetud või ei ole seda energiat, energiat. Ma arvan, et see tee võib olla väga-väga pikk ja kui kui sa on eelkõige kant, ühe, ühe sportlase või ühe noore inimese isiklik, selline veendumus või, või mis iganes unistus ja tal ei ole seda partnerit, kõrvaldas ta muidugi see tee võib ka soovitud eesmärgil, mitte absoluutselt, sest see, see kogemusteta pagas, mida tegelikult ühel hetkel on vaja õigete otsuste tegemiseks on asendamatu. Arusaadav, algab kõik väikesest, mida judo tähendab, mida jaapanikeelne judo eesti keeles. Mida tähendab eesti keeles sõna jaapanikeelne sõna suudab? See tähendab pehme tee ehk siis q, pehmed o on tee. Ja kui džigoroga judo looja mõtestas sellele andis selle nime, siis tema kõige olulisem mõte selle juures oli. Vähima pingutusega maksimumtulemus ja sealt edasi minnes. Võib-olla annab inimestele natuke rohkem aimu, arusaamine on see, et ta ise oli meeter. Natukene eksidega peale metal 50 pikk ja 40 kilo tuli väga väikemees ja, ja ta oli koolis kiusatud. Ta alustas tüsiitsu õppimisega selle väga süviti saadud kogemusega, ühel hetkel ta tajus, et nii-öelda löögitehnikatest ja sellistest vastase alistamist tehnikatest on vähe. Midagi peaks veel olema, kuidas väiksem mees ühel hetkel võidab suuremat meest ja ta jõudis suhteliselt lühikese ajaga jõudis ta arusaamisele, kuidas oluline ei ole mitte sinu füüsiline jõud või mingisugune selline mis iganes agressiivsus või selline mõju, vaid oluline on see, kuidas sa suudad. Ühel hetkel sedasama siis õpitud kontseptsiooni kasutada. Kui kui valmis sa oled selleks elu hetkeks, mis sinu juurde saabub, eks kas sa kardad seda, kas sa jooksed sellest ära või sa oled sellel eluhetkel valmis? Minu jaoks oli see loomulikult kodanikuõpetus ühiskonnaõpetus läbi ühe indiviidid, kes on valmis elama oma elu täisväärtuslikult ja see, mida ta pakkus, on see, et üks noor inimene õpib tegelikult enesekindlust kõikides aspektides. Järelikult ma saan aru, judot on väga ilusad, inimestele ka soovida suudad sulle ja omamoodi on suudo ka Joarigaato. Absoluutselt hakkasime üks osa sellest absoluutselt suur aitäh, et sa olid stuudios. Meil oli täna külas Indrek Pertelson, aitäh.