Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris heitab Kristjan Port. Oletame, et oled korilane õunte sünnimaal Kasahstanis. Tundes regulaarselt nälga, oled õnnelik, märgates eemal õunapuudesalu. Õnnetuseks märkad, et samas suunas vaatab teisigi tühjusest korisema kõhuga indiviide. Aga selles oletuse mängus on sul kasutada omapärane laserrelv, millest tulistades saad muuta pihta 100 ajutiselt liikumisvõimetuks. Paraku pead arvestama, et ka konkurentidel on kasutuses samasugune relv sinu tulistamiseks. Mis sa arvad, kas keskendud rohkem õunte kogumisele või püüad pigem teisi tundest eemal hoida? Võime spekuleerida, kuidas valiks USA värske president, aga kui sa oled nutikas, siis nõuad otsustamiseks täiendavat informatsiooni. Tõenäoliselt tahad teada, kas õun on palju või vähe. Juhul kui õunu vähe, tasub keskenduda konkurentide segamisel. Kui õun on rohkem, võiksid olla inimlikum, süüa ise kõht täis ja jäta teised rahule. Inimlikkus ongi siin varjatud küsimuseks, sest tegemist on mängu teoreetiliselt. Stsenaariumiga, mille lahendamist pakuti tehisintellektiga varustatud õppimisvõimelistele aktuaalsetele agentidele selgus eteis. Nutikate agentide käitumine sõltus samuti õunte saadavusest. Õunte rohkuse puhul tulistati konkurente oluliselt vähem ja enamus sai õunaaias tegutseda omas tempos. Niipea kui õunte hulk vähenes, kasvas konkurentidele jala taha panemise sagedus. Seega võiks masinates arendatud mänguolukorra lahendamise intellekti pidada inimesele. Sarnaseks. Siiski veel on vara tarkuse ja inimlikkuse koha pealt otsustada, sest järgmiseks saatsid tehisintellekti uuriva ettevõtet tiitmaid uurijad mängu veelgi suurema arvuti ressursi ja tarkvaralise nutikuse potentsiaaliga agendid. Olgu need vahepeal lisatud, et 2010. aastal Londonis asutatud tiit mainud jõudis suuresti tänu oma nutikusele kiiresti. Siin maailma juhtivate ettevõtete sekka ja on hetkel maailmas valitsemise reaalse mängu tulemusel viimased kolm aastat Google'i emaettevõtte alfa bet omanduses. Aga tulge nüüd tagasi õunaaeda. Milles seekord liiguvad ringi inimese mõtlemisele rohkem sarnaneva ja suurema õppimisvõimega agendid võib-olla nende käitumine üllatav, võib-olla inimlikum kui lihtsakoelise mõtteagentide oma. Igal juhul olid nad õelad ja tulistasid konkurente ka siis, kui selleks polnud vajadust. Ja õunu jagus kõigile. Paistab, et nutikus võib seostuda õelusega vähemalt teatud olukordades. Teevad ju inimesed otsuseid arvestades suurema pildiga, arvestades selle olukorraga. Konteksti mõju selgitamiseks pandi agendid uude mängu stsenaariumisse. Seda võiks kirjeldada kui hundikarja olukorda, milles kõik ajamata ka saaki ja sellega Saajat premeeritakse. Juhul kui saagi läheduses on samal ajal mõni teine agent, loetakse temagi võitjaks, jääb preemia kummalegi veelgi suurem. Sellise reegliga motiveeriti agente eelistama koostööd. Peagi selgus, et varem mainitud lihtsama mõtlemisvõimega agendid kaldusid tegutsema individuaalselt ja pigem loobusid. Koostest õunaaiamängus õelamaks osutunud suurema nutikuse potentsiaaliga agendid olid seekord aga palju sõbrad, rikkumad ja eelistasid saagi nimel koos töötamist. Need kaks mängu teoreetilisteks varianti ei ole piisavalt vastamaks küsimusele, kas robotiteks meile head või halba. Samuti ei saa midagi öelda inimesest nutikama roboti ohtlikkuse kohta. Küll aga viitavad mõlemad eksperimendid, et koostöö on keeruline, sisaldab rohkem konteksti arvestamist, mis omakorda eeldabki suuremat mõtlemisvõimet, mida ka need eksperimendid demonstreerisid. Kuigi esialgu on raske tabada, et õunaaias ringi liikuvate tegelaste edukas tulistamine on Koostöö vorm siis kui võrrelda seda lihtsa õunte söömisega, saab ju sellest aimu. Lihtsam on aga tajuda koostuna. Hundikarjas saagi küttimist, suurema nutikusega agendid olid koostöövõimelisemad mis ei tähenda, et mõni sõdur robot meeli reedaks ega tulistaks meid selga. Tema otsus sõltub kontekstist ehk sellest, mida ta teab jooksvalt. Kujuneb vastuolukorrast ning loomulikult ka sellest, kui nutikas on robot. Kardetavalt on tarka masinatega. Rabi nõrka lõpuni usaldada, sest järsku ta teab midagi, mida meie ei tea.