Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris. Kristjan Port. Odüsseia käskis sireenide saarele lähenedes siduda end laeva masti külge ja ülejäänutel kaaslastel täita kõrvad vaiguga. Need sammud olid vajalikud, et jääda sireenide hüüetele kurdiks või vähemalt olla kinni seotud, et püsida vardal. Säilitada normaalne tegutsemisrütm ning minna laeva ja eluga edasi. Kes arvab, et teda ei õnnestu mingite sortimat? Sõnumitega sondide käimasolevat tegevust pooleli jätma ning ajada paaniliselt ringi jooksma siis ta võib end proovile panna ja vaadata telefoni aku staatuse ikooni. Huvitav, mis juhtub, kui aku laetuse tase? On mõni kriips alla kolmandiku. Suure tõenäosusega hiilib kehasse rahutus ja äsjane tegevus muutub väheoluliseks. Selle asemele asub küsimus akulaadija asukohast. Kas see on ikka käepärast? Kui kaua talun veel oodata ja nii edasi. Tõenäoliselt on erutamise lävend individuaalne ja asub erinevatele indiviididele muusuguse. Laetuse taseme juures millest võib arendada modernse piinamismeetodi, kui telefoniomaniku sunnitakse vaatama aku tasemele Kust võimaluseta seda laadida? Aga see oleks julm ja enamus keelaks taolise piinamise ära. Sest kui uskuda telefonivalmistaja Elgee poolt läbi viidud uuringut kogeb umbes 90 protsenti telefoni omanikest sele. Tühjenemisega seoses ängistust ega teine kolmas kogeb hirmu kartuses jääda mõnest. Kõnest ilma ega kolmas. Käimasoleva töö sinnapaika ja läheb akulaadija puuduses kasvõi koju, et tagada telefoni jätkuv töös olek. Hirm jääda mõnest telefonikõnest ilma on saanud nimeks homofoobia. Sõna kombinatsioon inglisekeelsetest sõnadest. No mul on foobia ehk mobiiltelefonita oleku kartus. Tomofoobidel esineb huvitavaid sümptomeid, näiteks kalduvus tunda fantoom, vibratsioone nagu teataks telefon sõnumi saabumisest, kuigi seda ei ole juhtunud. Nad haaravad tihti telefonist, et kontrollida, kas äsja teatas midagi kui järsku jäine midagi märkamata. Loomulikult võtavad nad telefoni kaasas kuhu traditsiooniliselt isegi kuningad läksid üksi ja neil on raske jälgida reaalse vestluse kulgu, kuna mõtted rändavad telefonis toimuvale. Ja loomulikult tabab neid ainult, kui telefoni aku tühjeneb. Kes tahab neid kiusata, võib esitada küsimuse. Mis juhtuks, kui sinu telefon raha kaob? Juhtub see, et näitava bäng ja mõnikord isegi paanikahoog ja seda pelgalt. Juba taolised küsimise peale sega, ärge seda teistele tehke. Viia need ise mõtelda olukorrale, kus jääd telefonist ilma. Kas need on hea olla? Lähima armastuse nimel võiks vältidega soovi paluda neilt laenuks. Kuladiat sest pelgalt tunne kaotada kontroll oma Akulaadi üle põhjustab nest tuska, kusjuures nad ise ei söanda teiste käest akulaadijaid küsida. Aga teevad seda ikkagi. Kuna hirm aku tühjenemise pärast ületab kaasnevat piinlikkuse tunnet. Seetõttu on nad valmis tülitama täielikult võõrast inimest küsimusega, ega tal pole võimalik korraks akulaadijat laenata. Ja saladuskatte all olgu lisatud, et mõned on valmis astuma isegi varguse teele, et omastada võõras akulaadija. Häda sunnib. Lisaks ollakse valmis maksma, näiteks minnakse kohvikusse ja tellitakse midagi süüa, et seejärel küsida, ega nad ei saaks oma telefoni korra laadida. Väidetavalt on selliseks sammuks valmis iga viies telefoni omanik. Väidetavalt laevadanud oma telefoni päevas mitu korda ja iga neljas hoiab seda pidevalt. Toitejuhtme küljes neil on rohkem kui üks akulaadija ja tõenäoliselt kolm kaablit, üks vastavalt laadija küljes. Üks arvutiga ühendamiseks ja veel üks näiteks autos või kotis. Riskirühma kuulub üle poolte alla 35 aastastest ja kolmveerand 18 kuni 24 aastastest. Hetkel arvatakse, et suurem tõenäosus muutuda. Poobiks seostub inimestega, kellel on kõrge intro, ekstra virtsus, aga piisab ka madalast enesehinnangust. Impulsiivsed käitumismoneerist, kannatamatusest ja sensatsiooni ning kõmujanust. Sõnaga enamus alla 35 aastastest. Millal sina nüüd oma telefoni akut viimati kontrollisid?