Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Rootsis hakkas alanud aasta algusest kehtima uuendatud maksuseadus, milles kehtestati maksusoodustused, asjade remontijatele kasutuses kulunud asja minema viskamise ja uue ostmisega. Rahuldumise asemel näeb seadus ette kaupadele ja teenustele lisatava käibemaksu langetada tamist riiete, kingade, jalgrataste remonditöödelt umbes poole võrra 25-lt protsendilt 12 peale. Lisaks pakutakse välja arvestada kodaniku tulumaksust osaliselt maha kulud, mida ta teeb pesumasinate, pliitide ja jääkappide remontimiseks. Rootslane saab remontimise kuludest poole maksud tagasi arvestada. Nende sammudega loodetakse vältida loodusele. Põhjustatavad kahjub asjade minema viskamise ja tarbetult uute valmistamise kaudu. Riigis on 90.-te aastate alguses suudetud õhku paisata vam süsihappegaasi hulka vähendada veerandi võrra ja elektrienergia tootmisest pool rajaneb uuenevatel energiaallikatel. Paraku seoses tarbimisega on aga hoonegaaside hulk pidevalt kasvanud. Samuti kulub uute asjade valmistamiseks erinevaid loodusressursse, mida iga riik võiks hea pere meelikumalt kasutada. Samas arvestatakse, et kui uute asjade ostmise vähenemine pidurdab käibest eemale hoitava raha tõttu majandustegevust siis selle efekti vastu loodetakse aktiveerida remondiga seotud ettevõtlust, mis peaks siis ringlusest välja jääva raha sinna tagasi tooma. Lisaks arvestatakse, et remonditöö suhteline lihtsus, jam, töötajate hõlbus koolitamine võimaldab pakkuda tööd madala koolitustasemega immigrantidele, keda tööl käimine ja remondiettevõtluse arendamine aitab integreerida Rootsi ühiskonda. Seega paistab, et remondikultuuri edendamisest on rootslastel ainult võita. Ilmselt oli see ka põhjuseks, miks eelmisel aastal tehtud maksuseaduse parandusettepanek aasta ühe viimase otsusena veel ära tehti. Nii et see hakkaski aasta algusest nüüd kehtima. Siiski kõik pole alati uni lihtne. Tänapäeval tehakse palju asju võimalikult odavalt, tänu millele parandamine võib olla majanduslikult ebaotstarbekas. Seetõttu ongi hetkel valikus vaid teatud tüüpi tooted köögitehnikast kingade ja riietega seni mille remont on otstarbekas kas majanduslikult või siis sobib kokku kultuuriväärtustega ning stimuleerib rõivastega seotud pisiettevõtluse arendamist. Omaette väljakutse on laiatarbetooted, mille remontimist valmistaja ei taha kuidagi edendada. Üheks taoliseks on kindlasti näiteks Apple mis veab hetkel kaigast USA Nebraska osariigi seadusandjatega. Sarnaselt Rootsi teele püüavad Nebraska jahtida kell seitse osariiki sätestada nõndanimetatud remontimise õiguse. Seaduse vastuvõtmisel kehtib neis osariikides müüdavatele elektrooniliste seadmete valmistajatele kohustus tarnida varuosi ja remondijuhiseid iseseisvatele remondiettevõtetele. Seejuures oleks õigus remondimanuaale lugeda ka avalikkusel ehk igalühel, kes tahab kodus oma telefoni või raadiot parandada. Umbes nii nagu ennevanasti ostetud televiisori või magnet toolaga tuli, kaasab paks raamat remontimise elektriskeemidega. Apple plaanib taolise seaduse vastu võidelda. Arvatavalt on nende soovidega majanduslikud huvid, hoidad toodete järelteenused ja hooldus oma kontrolli all ja võtta selle kaudu samalt kliendilt seadme. Kas sul raha mitu korda sealhulgas kasutada võimalust talle uue mudeli ostu mõistlikust iga kord põhjendada. Seetõttu on Apple'i poole peal ka mõned sideteenusepakkujad, keda huvitab samuti hoida kliendid võimalikult kaua enda läheduses. Säärase jutuga oleks aga natukene inetu avalikkuse poole pöörduda ja seetõttu kasutatakse remontimise vastuargumentidega kavala rebasejuttu. Näiteks hoiatatakse, et kui keegi hakkab kodust telefoni kest avama, võivad kurikuulsat liitiumi joon akud põlema süttida. Ja samuti on räägitud ekraani teravad reservaadiga klaasi ohtlikkusest remontija sõrmedele. Kuid suures pildis võib märgata teatud muutust millele võib lisaks loodusele ja majandusele olla positiivne mõjuga. Mehelikkusele.