Meie seltsis on miniturniiri armastatud saatejuht Nemo turniiri meeskonna liige ja ka meie armastatud laulja ning lisaks kõigele vägagi kogenud ja tark mees Ivo Linna. Aitäh ilusate sõnade eest. Tema käest küsime täna, milline on sinu lemmikraamat, mis on võib-olla sulle väga hingekosutavat mõjunud või kuidagi tujutõstvalt või jätnud jälje. See küsimus on sama, sama piiritu minu meelest kui, kui küsida, et mis on minu lemmiklaul. Sest nii nagu laule on ka raamatuid kümneid, kümneid, mis on ühel või teisel moel jätnud mulje. Aga esimene, mis mulle pähe lõi ja see viib mind tagasi kaugesse lapsepõlve on üks eriliselt kaunis ilusa keelega, ilusate piltidega suur ja paks raamat, Eesti rahva ennemuistsed jutud, ilmus ta nüüd uues trükis jälle? Kenakene, teine ja, ja miks omal ajal mulle mulje jättis? Mulle jättis, mitte sellepärast, et seal olid tõesti uhked pildid, muinasjutulised pildid, aga, aga, aga see, see Kreutzwaldi keel see voolab nagu allikas vulinal, sealt ma sain aru, kui ilus on tegelikult eesti keel, muidugi ma ei tajunud seda veel, nii et nagu ma praegu sellest räägin, aga, aga see tundus kuidagi see, see raamat oli mul teki all ja padja all ja ma lugesin teda taskulambiga teki all, kui kui vanemad tule toast ära kustutasid, et lapsed peaks jaguma. Mida aeg on edasi viinud nende eluteel ma loen seda, ütleme korra, viie või 10 aasta jooksul ikka üle ja üle, nüüd lugesin selle uue trükiga üle. Ja see on tõepoolest üks armas raamat, et seal on nii palju tarkust, vanarahva tarkust sees ole aga mees ja otsi ridade vahelt välja. Alati ei pea kõike rääkima keerulises ja võõrsõnadest kowisevas keeles. Aga see on. Seal on üks tore raamat, kas mõni selline värvikas seik või tegelema. Me ei saanud ka meelde, no üks on kindlasti põhja konn. Mul on niisugune natukene hirmuäratav ja mul oli tohutult hea meel, kui see põhjagan oma hirmsa otsa leidis. Ja jah, esimene tuli meelde, Bayekond. Aitäh sulle.