Tere õhtust, lugupeetud raadiokuulajad, tänase saate esimese poole pühendame orkestrile, mis juba ligi kolm aastakümmet on püsinud maailmatooniandvate džässkollektiivide esireas. See on kamp esiorkester ja kui arvestada džässmuusika pidevat muutumist, mille ohvriks on langenud paljud kunagi populaarsed orkestrid siis väärib selle kollektiivi senine tee tõsist imetlust. See oli tänapäeva Peisi orkestri tüüpiline kõla Heimsija prantibalas, see on kõik, mille seade on Pilibayersilt. Ligi 30 aastat tagasi on tehtud heliülesvõtte Khani palast saapapuhastaja, mida kuulate järgmisena. Siin mängib Peisi ainult kvintett iga, millesse peale ta enda kuuluvad veel Lesteri tenorsaksofoni kaardatis, mis trumpetil. Valter Page kontrabassil. Tolleaegse mõõdupuuga võetuna olid siin mängitud soolod Peisilt, klaveril, yangilt tenorsaksofoni ja Smissilt trompeti väga head. Ma usun, et paljud kuulavad neid rõõmuga tänapäevalgi. Selleks on nad küllalt rütmi, rõõmsad ja leidlikud. Kaunteisi sündis 21. augustil 1904. aastal. Tema esimeseks muusikainstrumendiks olid trummid, kuid hiljem jäi peale klaver, mida ta õppis emalt. Kümmekond aastat töötas ta Harlemi ööklubide pianistina, saatis bluusi lauljaid muuseas ka kuulsat pessis Missy ja reisis ringi sõitvate džässorkestrite. Ka. 30.-te aastate algusel töötas ta Kansas Citys veni muutine orkestris, mille juhiks ta sai peale muutseni surma 1935. aastal. Aasta hiljem, kui Peisi mängis Kansas City Rino klubis tegi üks katsesaatja ülekandeid samast klubist. Juhuslikult kuulis Peisi orkestrit tuntud New Yorgi kriitik John Hammond kes Omalt poolt kiirendas Peisi orkestri üleslendu. Nii kujunes veisi orkester svingmuusikaperioodi üheks loominguliselt rikkamaks. Kollektiivikski suutis edukalt konkureerida mistahes soositud valge svingorkestriga. Kaunteisi kuulsa pala vannuklock trump võtsid üle paljud valged swing orkestrit eesotsas Bennigudmaniga. Muide, Edgar Udmani orkester omalt poolt veidi Peisid mõjustas, kuuleme näiteks uudija mägree palas Broadway eriti, mis puutub saksofonisektsiooni. Soolosid mängivad vastavalt Peisi ise Lester Jang, Harri Edison trompeti jälle Peisi. Peisi enesestiilile oli ta kõige iseloomulikumad jõuliselt rütmiliselt palad, mis ei taotlenud lihvitud elegantsi. Peisi silmapaistvamatel solistide eesotsas oli sel perioodil tenorsaksofonist Lester Jang keda kuuletegi ta enda palas. Lester hüppab sisse. On märgitud, et 30.-te aastate lõpu ja 40.-te aastate alguse Peisi orkester tegi palju ära järgnevate stiilide ettevalmistamiseks. Märkigem Peisi enese klaveristiili, milles vasak käsi kaotas oma pidevat rütmi, markeeriva osatähtsuse parem aga jäi sageli vaid üksikute vahele visatud akordidega värvima rütmisektsiooni ühtlast pulsi. Märkigem ka trummimängija Dow Jonesi stiili, milles valmis hilisem piibopi, tüüpiline Hay hättarricu kasutamine. Jaheda džässi üheks kindlamaks esivanemaks peetakse aga Lester yangi pingevaba tenorsaksofoni. Viimastel aastatel on counteesi teinud mitu heliplaati populaarsete laulude töötlustest mis on sündinud võib-olla rohkem kommertsiaalsetes kaalutlustest tingituna kui veisi oma südame sunnil. Olgugi, et ka neil plaatidel on hea maitse ja kaasakiskuva rütmiga džäss, pole nad siiski ületanud näiteks niisuguseid varasemaid saavutusi nagu album Jounci paladega, millest praegu kuulake üht, mille nimeks on tühised sepitsused. 50.-te aastate lõpul mängis Peisi uuesti plaadile terve rea oma varasemaid löök numbreid, seekord aga vokaalses töötluses. Üks niisuguseid vanu lemmikuid oliga lüheldane George mida Peisi orkestri saatel laulsid Joe Williams, Deiw Lambert, Joe Hendrix ja Hänni Ros. Kuigi reisi nimega assotsieerub esmajoones hea instrumentaalne džässmuusika, on tema orkestri endised vokaalsolistid Jimmy Rašingija, Joe Williams, samuti džässlauljate paremiku hulgas. Kaleon Soomas, kes on üks preisi viimaseid laulusoliste on omapärane ja väljendusrikas džässlaulja, nagu seda kuuleme koksilaulus, keegi ei tunne sind, kui oled põhjas. Viimasel ajal on teise orkestri saatel laulnud mõned populaarsed lauljad eesotsas Frank Sinatra. Ka neegerlaulja ja filminäitleja Sammy Davis juunior laulis koos Peisi orkestriga rea laule. Millistest erilist huvi äratab bluusmeister Charliele? Seda just oma sisu poolest, mis on suunatud rassilise diskrimineerimise vastu. Märkigem, et mister Charlie on Ameerika neegrite kõnepruugis valgete hüüdnimeks ja et sama pealkirjaga pluus vormistas Charlie oli ka Ameerika neeger kirjaniku James poolduni rassismivastane näidend, mida meie teatripublik nägi möödunud aastal Soome külaliste esituses nime all. Laul valgele mehele. Tõlkes kõlavad laulu esimesed read järgmiselt. Pluus minister Charliele on kaeblikviis, sündis kannatustest, viletsusest ja valust. Ta tuli üle ookeanide Istandustesse, kus väikesed lapsed rebiti emade käte vahelt. Laulu teine pool on aga julge, avalik vabaduse ja inimväärikuse nõudmine neegritele kaasaegses Ameerikas. Pärast seda laulu on üsna raske kinnitada džässmuusika ei ole suuteline mahutama suuri tõsiseid inimtundeid ja ideid. Nii palju siis täna kaunteesist ja tema orkestrist. Seda, et vanu ja edukalt töötavaid džässorkestreid leidub ka Euroopas tõestab tšehhi orkestri juht Gustav proom, kes kuulu järgi pühitses hiljuti oma 20 viiendat tegevusjuubelit proomi orkestri uusi huvitavaid ülesvõtteid. Kuulsite ühes meie detsembrikuu saates. Täna meenutagem aga tema külaskäiku Tallinna ja kuulakem kontserdid, laevastiku ohvitseride majas tehtud heliülesvõtet, Jaromeer, Niilitška palast, sisalik. Londonist kuuldub, et inglise džässmuusikute elu on ikka veel biitmuusika vaimustuses tingitud majandusliku surve all. Tuntud saksofonist Pruustonar, kes möödunud aastal peale vaheaega jälle oma orkestriga tööle asus kavatseb nüüd hoopis muusikandi elukutsest loobuda, kuna džässmuusikaga elatumine on väga ebakindel. Meenutagem, et tööna tegi mõni aasta tagasi heliülesvõttega Uno Naissoo improvisatsioonilist Eesti teemale. Kuulake katkendit sellest vanast, nagu ta kõlas ühes saates Londoni raadios. Pruus T4 meloodilisest Heabiidiga improviseerimisandest saksofonil annab väikest muljet samast saatest lindistatud katkenud palast. Saa ajab mind hulluks. Ameerikast Euroopasse asunud džässmuusikute read on hiljuti täienenud jälle ühe ühiku võrra. Selleks on neeger, viiuldaja staff, mis, kes on asunud elama Kopenhaagenisse ja on juba esinenud mujalgi. Kuulake temalt tänase saate lõpuks Schwartzi pala üheskoos üksinda. Ansambli ülejäänud mängijad on luu liivi klaver, popene Voltzen, tenorsaksofon pöörbellis kitarr, äll, Mcybon kontrabass, jelly, mänd, trummid. Kahe nädala pärast vestleme Jugoslaavia džässmuusikast, seniks aga head jälle kuulamist.