Eilsest sai Toomas Kivimägi taas Pärnu maavanem, ilma täiendava mõisteta kohusetäitja. Toomas Kivimägi oli Pärnu maavanema kohusetäitja aasta ja kolm kuud enne seda oli ta 10 aastat lihtsalt maavanem. Kivimägi kandideeris nüüd kaks korda edukalt maavanema kohale, sai ka kaks korda Pärnumaa omavalitsuste liidu üksmeelse toetuse osaliseks, kuid valitsus ei kinnitanud teda ikka maavanemaks. Kuni eilseni, mil valitsus kinnitas Võru maavanemaks Ülo Tuuliku ja Pärnu maavanemaks Toomas Kivimägi, mida talle endale nii inimese kui ametnikuna tähendas, enam kui aastane teadmatus Toomas Kivimägi. See kohusetäitja aega on olnud oluliselt raskem, tegelikult ma arvan, võib-olla mitte küll kaks korda, aga ma arvan, et poolteist korda kindlasti raskem kui ilma selle kaadeet. No mina küll, mina hakkasin ka oma initsiaalidega kutsuma seal taga, vaieldamatult selline ebakindlus tuleviku suhtes avaldab rohkem pinget ja tekitab stressi ja sellist ebamugavust. Selles mõttes on mul kindlasti hea meel, et selline kaote aeg on ümber saanud ja ma saan jätkata seda tööd nii-öelda täie rinnaga. Kas võib öelda, et midagi jäi ka tegemata või siiski andsid endast parima ja midagi sellega Nad ei taha? Ei jäänud? Ma tegelikult arvan, et midagi praktilised, tegemata jäänud, sellepärast et vaatamata mõningatele vaidlustele siin mõningatel teemadel võisin vabalt suhelda kõikide valitsuse liikmetega, ükskõik millisesse erakonda nad ka ei kuulunud. Et selles mõttes sisuline koostöö on ka selle, ütleme nüüd juba aasta ja kolme kuu jooksul, mil ma kohusetäitjana Pärnumaavanemal on töötanud, igati konstruktiivne, nii et selles mõttes ma arvan, Pärnumaa midagi kaotanud ei ole võib-olla üks koht, kui päris aus olla, et kus ma olen nagu natukene tagasi võinud, see puudutab võib-olla et Pärnu linna natukene rohkem, et Pärnu linnateemadel ma tunnen vajadust või kohustust nagu rohkem kaasa rääkida, osalt võib-olla ametist tulenevalt aga osastuber linnakodanikke, et siin on kindlasti asju, mis võiks olla natukene teistmoodi või paremini korraldatud, et neil teemadel ma tõesti ei ole jätkunud, võib-olla ka jaksu ja aega, et sõna võtta, aga ma arvan, et üks koht, kus ma peaks rohkem võib-olla kaasrääkima, kas nüüd on aeg küps parteistumiseks? Kindlasti mitte. Eks minuga mulle tundub, et üks põhjusi, miks see olukorda nii komplitseeritud oli, et juhul kui ma oleks astunud ükskõik millisesse kolmest koalitsioonierakonnast ühte neist, siis mulle tundub, et kaks, ülejäänud oleks olnud üdini solvunud selle peale, seetõttu oleks nagu küll üsna problemaatiline, aga praegusel hetkel selline parteistumine, niiet et minul kindlasti sellist soovi ega vajadust ka Pärnu mahue silmas pidades tegelikult ei ole, ma loodan, et ka erakondade poole Talts sellist survet ei tule ja mul on hea meel öelda ka seda, et mitte mingeid selliseid imperatiivseid tingimusi ei ole ka selle viimase aasta jooksul mulle nagu seotud. Selles mõttes on mul hea meel, et, et, et ka seekord mingeid tingimusi ei seatud ühte või teise erakonda astumiseks, selleks et ma saaksin jätkata Pärnu maavanema ja mis te ise arvate, mis oli see põhjus? Tõid alles nüüd kinnitati maavanemaks võib-olla mõned sellised emotsionaalsed avaldused, mis võiksid võib-olla poliitika valdkonda kuuluda, sama sisema poliitik ei ole võib-olla et need on nagu kedagi häirinud, kuigi eks igal ütlemisel on ka oma taust ja võib-olla ka emotsioon. Noh, olgu siinkohal eks minu jaoks üsna tõsine üllatus saada pahameele osaliseks ka selle tõttu, et kui ma väitsin ühel hetkel, et, et ma astun sellesse erakonda, kes kes ehitab valmis Pärnu haigla, on ju päris selge see, et sellel väljaütlemisel on kaks põhjust. Ühest küljest oli see aasta-paar tagasi, kui tundus selline jõuetus hetk, kus me olime rääkinud, rääkinud, rääkinud asjast nagu edasi läinud, see oli selline appikarje ühest küljest. Ja teisest küljest oli see kindlasti ka selline teatud mõttes emotsionaalne, kui vaadata ka minu, ütleme miimikat, et selle väljaütlemise juures siis on kõigil ka arusaadav see, et seda tuleb natukene mõttega naljana, tegelikult, et aga samas ütleme sedasama väljaütlemist, ma olen saanud üsna tõsiselt sarjata, et see just nagu ei ole sobilik ühele korralikule ametnikule. Jah, kui seda väga tõsiselt võtta, siis ta tõepoolest võib-olla kritiseeritav, aga saades aru neist kahest taust, Ta iseloomust asjaolust, millest ma just äsja rääkisin, siis ma usun, et ei ole põhjust ka siin väga tõsisteks eteeriteks selliste ütlemiste puhuks, kumba videoid algas, maavanem on kogukonna esindaja riigis hõie riigi esindaja maakonnas või ei saa nii üldse küsida, eks siin tuleb lähtuda, loomulikult seadusest ja seaduse peame me kõik täitma, ükskõik millisesse erakonda üks või teine inimene kuulub või ei kuulnud üldse kuskile ja eks me seaduse järgi olema ikka riigi huvide esindajad maakonnas, aga ma olen seda meelde, et ega siis riik ei alga ainult Tallinnast, riik on tegelikult ka Pärnumaa või ka Pärnu iga omavalitsus eraldi võetuna, nii et kui me räägime nagu riigi huvide esindamisest, siis see tähendab loomulikult ühte otsa pidi ja võib-olla ka ennekõike vabariigi valitsuse, ministeeriumide, nii-öelda huvide poliitika esinemist maakonnas, aga kuna vald on ka üks osariigist ja Pärnumaa on veel suurem osariigis, siis loomulikult riigi huvide esindaja tähendab nende huvide esindamist nii-öelda riigi tasandil. Seda enam, et ikkagi tänasel päeval on siiski maavalitsus, ütleme ainus selline arvestatud struktuur maakonna tasandil, kes vaatab maakonda kui tervikut territoriaalsest mõttes, seetõttu oleks nagu üsna selline arusaamatu, kui nagu ei ole ühtegi sellist struktuuri, kes võiks maakonna kui terviku huve esindada, aga neid on vaja koondada ja ka riigile on lihtsam oma poliitikat kujundada, kui keegi on maakonna tasandil, kes selle maakonna huvi nagu kokku võtta ja selles mõttes, kes ma arvan, et on see igati loogiline ja kindlasti ei ole vaja siin otsida kantogonismi, nüüd ütleme keskvalitsuse huvide ja maakonna ja valdade linnade huvide vahel, et noh, tegelikult meil on ikka üks eesmärk, seetõttu esinedes loomulikult riigikogu jään ma jätkuvalt esindama ka maakonna hoovaldade linnade uue riigi tasandil, see on nii loomulik ja vältimatu, muidu nagu ei ole mõtet siin tooli peal istuda. Viimastel kuudel olnud pärnakad ja pärnumaalaste toetus Toomas Kivimägi le harv, nähtavalt jõuline. On teil sellest oma ametit? Savijalad inimesena ei olnud absoluutselt, ma arvan, et võimul ei oleks sellist toetust olnud maakonna inimeste poolt, kui oleks sellist toetust olnud maakonna omavalitsuste poolt uskumatu ka ajakirjanduse poolt, kes noh, üldiselt väga harvas nii jõulist positsiooni võtad, kui sellist toetust ei ole olnud, siis isegi nii tugev kui ka mina tegelikult oma natuurilt enda arvates ei ole. Aga kahtlen, et ma oleksin nii-öelda seda aega nii-öelda vastu pidanud, mitte selles mõttes, et ma oleks siit ilmast lahkunud, aga ma kindlasti ei oleks olnud ka maavanema kohusetäitjana nii pikka aega, nagu ma praegu olin, aga see võib tunduda natukene demonstratiivne väljaütlemine, aga on ka minu jaoks on see sisuline, kui ma ka ise arutasin seda, et kas ma teisel konkursil kandideerinud või mitte, ma tunnetasin, et see oleks tegelikult ka nende inimeste reetmine, kes nii-öelda on minule panustanud, minusse uskunud, olgu need maakonna inimesed, olgu need Pärnumaa omavalitsuste liit, kes üksmeelselt minu kandidatuuri on toetanud, ma leidsin, et ma ei saa nii-öelda minna seda teed, ei jäta maakonda neljatuulega ja seepärast ma kindlasti olen väga-väga-väga tänulik ilma selle toetuseta tõsimeeli ma ei oleks olnud aasta ja peaaegu et kolm kuud, maavanema kohusetäitja, millised on, löödi esimesed teod taas täievolilise maavanemana, no eks tuleb seda igapäevast rutiini tööd jätkata, et ega siis nagu ma ütlesin, et mingite puhkepausi ei ole pidanud ka selle aasta kolme kuu jooksul, et me oleme kõike seda tööd jätkanud, eks siin on uued planeeringud, sellised tõsised planeeringud, mis puudutavad sotsiaalset infrastruktuuri, mille vabariigi valitsus, mis võib-olla inimestele lähedasemaks teeb selle, et see kindlasti üks selle oluline osa on koolivõrgu ja selle kujunemine tulevikus, eks need on sellised väga tulised teemad, millega tuleb väga tõsiselt arutelusid jätkata, nii et töid ja tegemisi on tegelikult, et rohkem kui küll ja neid probleemseid kohti olgu või kutsehariduskeskuse nii-öelda ikkagi väljaehitamine, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži roll ja koht, teedeehitus, Via Baltica, teine niit, mida tahaksime ikkagi hakata järjest järjest jõulisemalt rääkima, ka see ei ole emotsioon, see on tegelikult sisuline vajadus. Kui me vaatame autode hulka arvuni, et Pärnu maanjõuliselt arenev maakond ja maakond, mis areneb seal, tekib ka kindlasti probleeme ja millega on vaja tegeleda, nii et selles mõttes tööpuudust küll karta ei ole. Toomas Kivimägi nimetati Pärnu maavanemaks kuni 2010. aasta teise veebruarini päeva südamele Pärnust Toomas šalda.