Kõik lembesõnad täitsid mind. Õit, otsisin, mis näiks, kui ime. Mind saatis hullav mängu end ja igatsus, mil polnud nime. Nii käisin kastes rohumaid pilkuitmas üle taevaranna. Ja nägijaks, mul silmad said Su, tundsin ära mu kaitsjanna. Ja mõistsin mõtisklev poeet et kogu õnn ja kogu rikkus su tahtes on et vabaks teed mind teenimise orjalikus. Kõigi aegade ja rahvaste poeedid, kirjanikud, kunstnikud on ülistanud sügavat ja puhast armastust kui kaunimat inimtunnetama. Mis on siis see jõud, mis paneb kirjutama laule, looma, kangelastegusid tegema pealtnäha tagasihoidlikke inimesi tänasel tunnile räägimegi armumisest ja armastusest? Teie, Anu Saule, Georgi Christian kindlasti olete palju lugenud armastusest armumisest ja ka mõelnud nende probleemide üle juba. Kas te oskaksite praegu vahet teha armumise ja armastuse vahel? Arvamusi oli armastus, loomulikult armumine on see algne tunne, millest võib üle kooruda armastus ja muidugi võib ka mitte. Täitsa katseri mõistlik. Armastus võib kesta kogu elu, aga armumine on niisugune hetkeline tagasitulekus armastuseks vihkamisega sõpruseks arvamine kasvab, võib tihti vastata armastuseks, aga selleks, et inimesed abielluksid, selleks peavad nad olema ikka tükk aega tuttavad niimoodi, nagu öeldakse. Kõik neli aastaaega, sest sa tunned inimest igast situatsioonis ja nii tööl, kodus puhkehetkel. Ja sa tead, milleks ta on võimeline ja milleks mitte. Kuidas ta võib sind aidata? Millistel tingimustel armumine võib üle kasvada armastuseks? Siis, kui sa näed ka vetsu armumine pole ühepoolne, kui teine inimene kasina vasto tunneb sümpaatiat, kui sa leiad temas üha rohkem positiivseid jooni. Aga siis, kui inimesed on juba tükk aega armastanud 11 ja nad on hästi õnnelikud, siis nad isegi see teine võib olla näiteks lombakas, noh, see absoluutselt sind enam ei häiri, sa ei pane tema välimust nagu tähelegi. Elatakse nagu niimoodi südamest südamesse. Välimus on oluline ainult tutvumisel ja esialgsel armumisel edasi juba kui armastuseks asi üle läheb sisenemiseks välimusele pöörata tähelepanu. Ühesõnaga, et nüüd, kui see asi kokku võtta, siis tuleb välja, et armudes ja armastadest nähakse ainult teise inimese positiivseid jooni. Negatiivset kas kaovad täiesti ära või siis tasandunud nii palju, et pole märkimist väärt. Tegelikkuses leidub küllaltki palju inimesi, kes üldse kahtlevad, et elus on olemas tõeline armastus, mis ühendab inimesi kogu eluks. Veelgi skeptilisemad inimesed arvavad isegi, et tõelist armastust pole üldse olemas. Ja kas võib üldse teaduslikult seletada armastustunnet. Selle kohta on väga palju erinevaid arvamusi. On ka autoreid, kes vaatlevad armastust eelkõige bioloogia seisukohalt. Kuidas teie arvate? Teaduslikult seletada ei ole võimalik. Aga tõeline armastus on kindlasti olemas. Ja ma arvan, et see inimene, kes kunagi elus ei armu, see peab olema äärmiselt kalestunud, ta peab olema millegis väga pettunud sest muidu ei ole võimalik gaasisest, armastan ikka inimlik tunne, see on loodud inimeste sisse ja peab kunagi välja lööma. Aga millal me sellest armastusest oleme hakanud üldse rääkima ajaloo allikad lubavadki oletada, et inimese arengu madalamal astmel seksuaalsuhted polnud veel seotud hingelise kiindumusega. Täiesti usaldusväärseid järeldusi me aga teha ei saa. Nagu oletavad teadlased, tekkis naistel hingeline kiindumus mehesse veel ajal, mil laste tõelised isad olid Kell tundmatud. Oluliseks etapiks armastuse ajaloos on antiikaeg, mis justkui avastas inimeses selle sisemise tule, mis ei andnud neile enam rahu. Keskaja ja renessansi künnisel avastasid luuletajad individuaalse hingelise armastuse kõigis tema vastuoludes ja keerukuses. Armastust on peetud inimühiskonna üldise kultuuritaseme ja inimisiksuse kõlbelise palge väljendajaks. Hinges ütles, et armastus, inimsoo suurim leiutis. Ma olen veendunud, et kahe inimese armastus on sügavalt isiklik tunne, mida ei pea näitama teistele ja arutama teiste inimeste juuresolekul. Kuid miks me siiski praegu nendest tunnetest räägime? Sest see on kõige üllam tunne ja see on kõige puhtam. Kõige alus on see. Iga inimene soovib olla elus kord tõsiselt armad ja kedagi tõsiselt armastada. Ja põhiline on see, et inimene tahab, et teda kindlasti armastataks sest keegi ei taha olla hüljatud. Oli armastus on põhiline perekonna loomisel. Perekond on ühiskonna algrakuke, siis peab ühiskond selle algrakukese eest hoolt kandma ja muidugi eeskätt selle armastuse kaudu. Noored pole alati suutelised mõistma, kus on piir armumise, sõpruse, armastuse vahel. Nii mõnigi kord peetakse armumist armastuseks. Sageli peetakse armastuseks teise inimese välise võlu, tunnetamist või elementaarset füüsilist kiindumust. Kui see kiiresti mööduv tunne kaob, pole enam midagi, mis neid kahte inimest seoks. Armumise objektiks võib olla inimene, kellel on mingid erakordsed välised tunnused või võimed, näiteks pikast hea rüht, ilusad silmad, hea tantsuoskus ja kitarrimängimisvõime ja nii edasi. Võib juhtuda ka nii, et need veetlevad inimest just partneri välised tunnused. Hiljem osutub see inimene lähedaseks ka huvide ja hinge poolest. Sellisel juhul pole välistatud, et armumine kasvab üle armastuseks. Millise armastuse juhtudega võib noor inimene veel kokku puutuda elus? Kas ainult see üks esimene tõeline armastus või on lihtsalt selle pettevariandid? Olemas noh, noored teavad armastuseks esimest, kas või hakkab meeldima, kohe arvab, et ma olen nüüd nii armunud ja ma nii armastan. Ja üldse peetakse armastuseks hoopis midagi muud, kui tegelikult. Armastuses on põhiline ikka see, et oleks kahepoolne ja et inimesed usaldaksid teineteist ja nad mõistaksid teineteist. Kindlasti armastus kunagi jahtub ja siis peab uuesti proovima. Armastus peab värskendama kogu aeg, näiteks abielus, need inimesed, kes on abiellunud hammastest, värskendavad väsi tirid ja peab olema vastavasti armas. Praegune armastus on üldse niisugune enam-vähem ajutine nähtus, ta eksisteerib esialgu aga siis, kui juba on abielu ja paar aastat juba koos elatud. Enam seal on ka see, et armastust ei olegi lihtsalt kohusetunne teise inimese vastu ja siis juba oma laste vastu. Kui juba harjutanud elamu teisega ja siis, kui inimene on hästi kasvatatud ja kohusetundlik, seda ei hakka keegi sellest mingeid probleeme on tegelenud, ei muuda oma harjumusjanu. Ja mingil määral peab muidugi olema kohusetunne ja vastutus oma perekonnaisa armastust. Sugugi ei pea kaduma ta, kes ta elu lõpuni ainult seal ühe inimese vastu. Kas see ei olegi üks põhjus, miks me neid perekonnaõpetuse tunde üldse teeme, miks me üldse neid probleeme arutame et vähemalt noored inimesed õpiksid elementaarselt orienteeruma inimestevahelistes suhetes, sest tegelikkuses on olemas ka noormehi, kes näevad armastuse tunnistust ainult füüsilises läheduses ja püüavad saavutada seda juba mõne kohtumise järel. Sellel võivad olla ka väga kurvad tagajärjed, eriti siis, kui noor tütarlaps asub seksuaalsuheteks. Noormehel aga võib-olla polegi tema vastu mingeid erilisi tundeid. Ja on ka noormehi, kes otsivad tütarlast ainult üheks õhtuks. Esimene armastus aga jääb kogu eluks kui mitte südamesse, siis vähemalt meelde inimesele. Ja see sõltub juba konkreetsest noorest. Kas esimene armastus jääb helgeks tundeks ka üle aegade või ta ei jää? Aga kuidas te üldse praegu siiski näiteks mõistaksite ja saaksite aru, et teil on tegemist armastusega, aga mitte mingi muu tundega? Ega sellest eriti aru ei saagi, ennem kui ta ükskord käes on. Siis ta võib tunda võib-olla siis, kui tekib vastupandamatu tahtmine abielluda ja ma arvan, et ise tunneb seda palju raskem muidugi seda, et teised näevad seda kõrvalt ja saavad siis aru. Mingi inimene on armunud, see paistab väga silma, aga kui ta juba armastab, et see on nii-öelda järgmine staadium, siis enam nii silma ei torka. Igaüks näinud vähemalt oma elus korras mingit armunud tüüpi, kes millegi põhjalikult erineb sellest, mis ta on olnud ennem. Mingeid kõik need järsud muutused, muutused inimese käitumises ja noh, kõik on tavaliselt tingitud mingisuguste muutustega, tema sisehingeelus käib ringi pill. Kaugusse suunatud või see ei maga korralikult, näeb unes ainult oma armastatud. Muidugi jah, käitumisest võib vahe tekkida näiteks mõni niisugune mitte eriti viisakas noormees või äkki hirmus viisakaks ja tähelepanelikuks muutuda teatud tütarlapsele suhtes, siis on kohe märgata, et pistmist armumisega. Muidugi võib ka teistsuguseid olla, mõningas häbeneb näidata seda, et on armunud, siis muutub nii sti pahaks jõhkardiks. Isegi tüdruk armub. Kellega sa paisisse siis tema parim sõbranna, kellega ta enne kõige paremini läbi sai päevad läbi koos oli ta teie sellest üldse enam välja Toyotal isegi halvasti öelda. Ja ta ei pane teda üldse tähele, see muidugi teiste inimeste palju solvata on, nagu öeldakse, et kui sõber armub, siis kad temast üle poole räägitakse. Meie vanused peaksid olema kord armud kindlasti kas mingisuguse filmitähes või oma lemmikõpetades. Ja need inimesed, kes pole kunagi armastanud, aga minu arust väga paljust ilma jäänud väga palju vaesemad. Armastusest nüüd, kumb siis tähtsam pool on, kas see vaimne emotsionaalne külg või näiteks need ka intiimsuhted? Mõlemad peavad enam-vähem tasakaalus olevat. Marksistlik eetika eristabki armastuses kahte omavahel orgaanilises ühenduses olevat külge bioloogilist ja sotsiaalset bioloogiline on armastuse looduslikuks aluseks. Armastust, mis tugineb mehe naise vaimsele lähedusele vastastikune sõprusele ja lugupidamisele Nende ühistele vaadetele põhilistes elu küsimustes peab meie ühiskond kommunistliku moraalinormidest lähtudes perekonna loomise tõeliseks kõlbeliseks aluseks. Nii et teine moment, mille pärast me räägime armastusest, on see, et meil oleksid loodud võimalikult tugevad perekonnad. Sest ainult tervesse tugevas perekonnas kasvavad ka sellised lapsed, kes on võimelised elu edasi viima ja on võimelised karmustuseks. Kindlasti vanematel on seal suur roll, kui vanemad üksteise vastu on lapsepõlves jah, tal on niimoodi üksteise vastu ükskõiksed siis laps ei näe ka soojust ja armastust temast ka saab ka külm inimene. Selle peaksid vanemad kilod pallimata. Tõeline armastus, see on mingisugune ebatavaline nähtus, mis eeldab sügavat austust, sõprusi, vastutustunnet, püüda hoida seda armastatud. Ja tõeline armastus on võimeline muutma inimest, tirima teda paremaks, puhtamaks, targemaks, tugevamaks. Ja siin ei ole väline ilu inimeste juures enam oluline. Hassan maimandilt küsiti kord miks sultan Mahmud, kellel on nõnda palju ilmaimena kauneid orje ei ihale aga ühtegi neist, nii nagu Aiaasi kellel üldse nägu ega tegu ei ole. Eks see, mis on sügavale südamesse läinud ole kaunis ka silmadele. Armastuses on aga väga oluline mitte ignoreerida vaid optimaalselt tähelepanuga arvestada teineteise iseloomu eripärasid. Tavaliselt on nii, et abielus armastus vahetatakse varsti argielusuhete vastu, õrnus ja hellus muutuvad asjalikkuseks, aga kire asemele tuleb harjumus. Ja siis ongi, juhtub nii, et tuleb lahutus, tuleb teine inimene, kes oskab seda kirge uuesti elustada. Kui armastad, tunned vajadust jagada oma muresid ja rõõme ning minna isegi ohvritele armastuse nimel hoida armastusse tähendab hoolitseda selle armastuse eest. Armastus ei ole ise niisugune väljast toodud tunne. Mis on need, kui te alguses abiellute armastusest, siis ta muutub kindlasti harjumuseks. Ei pea õigeks, et seda väga rõhutat. Sest tõepoolest on armastust, mis elu lõpuni võib inimese eluteed kergemaks teha. Me rääkisime, et perekonnas. On väga oluline, milline see kõlbeline atmosfäär on, kuidas vanemad armastavad teineteist, kuidas üldse perekonnaliikmete vahelised suhted on armastust, armastust, tunnet on vaja ka kasvatada, see ei ole väljastpoolt sisse tuntud ega kaasasündinud võime. Seda tuleb õppida ja seda on vaja kasvatada. Üks asi on kõlbeline kasvatus, aga teine kasvatus on see, et kuidas silla laps oma perekonna loob. Selleks on vaja mingit erilist kasvatust, mida siiski vähesed vanemad annavad. Ja mida on ka kindlasti raskem anda, kui seda kõlbelist kasvatust. Tavalist vanemad püüavad Andid mööda hiilida otseste perekonna kogemuste edasiandmisest oma lastele. Ma arvan, et ega perekonnaõpetuse tundidega ega üldse ainult sõnaga ei muuda inimest küll. Ja see on pikaajaline põlvkondadepikkuse töö tulemus, kui me üldse saame natukenegi midagi muuta ja selleks on vaja, et üldse hakkaksite nende probleemide üle mõtlema ja oma perekonnas asjad saaksite niimoodi tulevased lapsed lisaks diile enam öelda, et nende vanemad nendega ei tegele. Inimene, kellele pole kasvatatud armastuse vajadust, puudub võime sügavalt armastada ja ei saa olla ka psüühiliselt täisväärtuslik inimene. Siin on mõeldud mitte ainult armastust kõige laiemas mõttes positiivseid emotsionaalseid suhteid, lähedastega, suhtumist oma rahvasse, dema, traditsioonidesse, kodumaasse, ühiskonda. Jutt on ka armastusest kitsamas mõttes, see tähendab mehe ja naise vahelisest armastusest. Nende võimeliste vajadusest jätkuvateks sügavateks emotsionaalseks tunneteks on väga vaja tunnetada, et sind armastatakse ja et sa ise armastad. Siis ei ole isegi õnnetused, rängad üleelamised. Ületamatud. Hakake minema. Mina olen omadega läbi, näed isegi praegu veel tüdrukuga paar sõna ütleb, võtke ta kaaslaseks, võtke ta kohe. Kuuleme Madriidi meile. Jänkuke ära nuta. Ära nuta, Madriidi meile, aga ükskõik kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina alati sinuga kaasa. Saad aru, saad aru, jänkuke, kuula mind nüüd hoolega. Sa lähed nüüd jänkuke ja mina tulen ühes sinuga nii kaua, kuni üks meist elab, oleme mõlemad elus. Kas sa saad sellest aru? Ei. Ei, seda, mida mina nüüd teen, teen ma üksinda. UusMtõuse, nüüd oled sina ka, mina, ainult sinust saan ka mina edasi elada, inglist, tõuse. Tõuse. Kas sul on midagi vaja? Jänkuke hüvasti jätta, sest teineteisest lahku, mingu sul kõik hästi. Nüüd aga pime, ole tubli ja mine.