Oli kord Eesti Raadio kammerorkester. Seda juhatas üks Paul Paul Mägi. Ja praktiline direktor, mänedžer ja kõik muu asjaajaja ühes isikus oli Paul Himma. Paul mõtleme neid tagasi sellele orkestri tegutsemise ajale. Nii praktilises tähenduses. Mida see andis sulle ja mängijatele ja kindlasti ka dirigendile ja, ja Eesti raadiole. Ärme jätame ka seda aspekti kõrvale ja võib-olla ka natuke nostalgiliselt, mis kadus sellega, et see orkester ei saanud kuigi pikka aega töötada. Miks sellised asjad vist ikka juhtuvad siis, kui väga-väga paljud või õigemini ütleme, mitmed erinevad asjaolud on nagu öeldakse soodsast tähtedel seisus ja nad trehvad ajaliselt samale perioodile ja ruumilised piisavalt lähestikku. Ja siis siis tekibki mingi selline kriitiline mass, mis paneb mõned mõned asjad liikuma ja ja mina mäletan seda algust küll niimoodi, et mina olin tulnud just aega teenimast Nõukogude armeest. Ja see oli 78. aasta maikuu, kui ma nüüd õieti mäletan, kui vana raadiomaja kohvikus Mägi Paul minu käest küsis, et et kuule, et, et kas sa oled huvitatud kammerorkestris mängimisest ja sellega tegelemast ja, ja võib-olla natuke üht ja teist, nii nagu ta on omaettevaatlikum moel, kuna mingit ettepanekut tegema hakkab, et võib-olla ka siin midagi korraldama, nii ja naa ja ja niimoodi noh, sõna sõnast ja mõttemõttest, et see asi seal siis alguse sai, selles mõttes, et tegelikult oli Jum Paul Mägin oli oma selline tuumikgrupp või noh, mõttekaaslaste gruppi juba osaliselt olemas ja ta lihtsalt oli sinna vaja juurde liikmeid ja ja, ja võib-olla tol hetkel kõik olid väga noored ja täis entusiasmi ja praktiliselt mitte kellelegi ei olnud selles ringis, nad olid küll suurepärased muusikud ja hiljem elu on näidanud, et nad on reeglina pea kõik, kes seal orkestris mänginud on ka Eesti tippmuusikuks jõudnud või saanud või on siiamaani ei olnud sellist organiseerimise ja noh, ütleme neile toimetamislaadi kogemust ja, ja selles mõttes meie olime nii mina kui Paul Mägi ja veel üksjagu kolleeg meie hulgast seal Aleksander Jõgi, kontrabassimängija praegu Estonia orkestris, meie olime pisut teistest vanemad, mingi aasta, kaks või kolm, mis sellises eas oli muidugi väga suur vahe. Kas keegi nüüd on seal kaheksa, 19 20 või keegi on juba 22, kolm, neli viis ja, ja kuskilt sellest otsast võib-olla lähtuvalt ja ka sellest, et me tegelikult olime juba selleks ajaks mägipooli olnud tuttavad üle 10 aasta pea 15 aastat seal teineteist tundsime ja ta arvas, et ma võiksin sobida nii muusikuna sinna orkestrisse kui ka midagi toimetama. Ja nii see asi alguse sai ja, ja muidugi täiesti asjaolud peavad olema võrdlemisi soodsad ja ma pean ütlema küll seda. Ma olen olnud nüüd ka raadios oma 20 aastat mitmetes ülesannetest ja ma pean ütlema, et ka sest ta kümnevahetus 70.-te 80.-te vahetus on olnud ka minu arvates ükse soodsama kliimaga. Just ma mõtlen muusikaga ja loominguga muusika ja kontserteluga ja salvestusega ja kõige sellega seonduva tegelemise aegu selle minu selle 20 aasta jooksul, mis mina olen kokku puutunud raadioga, selleks siis õnnelik õnnelik aeg selles mõttes. Noh, mis sellest kõigest oleks nüüd edasi saada, Ma ei tea. Vot sellel vabadusel on ka üks selline kummaline mekk man. Et kuna meil ei olnud kohustust ütleme seal mingi teatud arv minuteid kuus salvestada või teatud arvu kontserte teha, see ei tähendanud seda, et me laisklesime või, või et me oleks seda kohustust vajanud, vastupidi me tegime. Oli, ühelt poolt oli tunda sellist vabaduse hõngu selle valimisel, mida teha ja mismoodi teha. Ja, ja kuigi sai ühteteist ideid, sai ka ringi vangerdatud, aga enamasti ja need välja pakutud ideed olid ka vastuvõetavad raadio juhtkonnale ja muusikatoimetuserahvale. Ja selles mõttes oli ta, miks mäes nii mitmetel tasanditel nii nii kontserdilugu helisalvestusele, organiseerimise muresid ja rõõme, siis oli üsna õnnelik kokkusattumus, aeg, ma ütleksin. Kas sa arvad, et raadio juurde tähendab hiljem sa ju töötasid raadios funktsionärina, kui nii võib öelda et raadio juurde oleks olnud vaja alalist Kammerorkesterit, ma isegi ei pea silmas seda, et see koosseis, see dirigent Paul Mägi, nagu me nägime, oli ikkagi noor, andekas ja veerev kivi sellel ajal ja, ja tema õpingud ja kõik muu oli veel ees. Aga ma mõtlen just raadio aspektist ja muusika aspektist, kas oleks vaja olnud kammerorkestrit meile? Ma ei saanud ja sellele niimoodi vastata, et kas oleks vaja olnud. Eesti Raadio traditsioon on arenenud kuidagi pisut teisiti kui ütleme raadiote. Ma mõtlen siis avalik-õiguslike või riigiraadiote traditsioonid mujal maailmas selles mõttes, et muusikaelu selles mõttes, et kes tellib muusikat ja on olemas esitajate kaader selles mõttes, et on olemas Kammerorkesterit kvarteti sümfooniaorkestrid on olemas kogu struktuur ja strateegiline ülesanne, raadiol sellega tegeleda, need on Wabariigi raadiotes ja avalik-õiguslikes raamides on väga tugev ja seda ei saa lihtsalt ühel hetkel mingi käskkirjaga nüüd luua, et vot nüüd Eesti Raadio hakkab ka kultuuriinstitutsiooniks selles mõttes, et meie raskuspunkt nagu kaldub noh, kui me praegu räägime muusikast, skulptuuri, meestes muusika poole, seegaagi eeldab ilmselt ühelt poolt mingit ühiskonna küpsust, et ühiskond on küps seda vastu võtma. See eeldab, et hakkab tekkima mingi traditsionaalne või traditsiooniline muusikaelu raadiol endal. Sest kui me võtame siin Soomest alustades kuni ütleme siin BBC ja Saksamaani välja siis Deutsche Rumfuncylon oma kümmekond sümfooniaorkestrit pluss veel muud muud asjad, pluss veel uudisloomingu tellimise, aga see eeldab, et nendel on ka teatud noh, ütleme, sotsiaalne baas ühiskonnas on olemas, kes seda vajab, kes seda tarbija, kelle jaoks on vajalik ja samas ka riik tunneb, et sellise institutsiooni nagu raadio kaudu saab kaitstud avalik-õiguslike sektori kaudu, need avalik-õiguslik huvi saab kaitstud selle raadio kaudu, ta esindab nüüd ka selle muusikakultuuri, vot see roll on olnud läbi aegade Eesti raadios mitte just kõige tugevam Eesti Raadio on alati olnud ja teda on alati igal pil võetud eelkõige poliitilise organisatsioonina mitte kultuuriorganisatsiooni, kuigi ta on minu arvates teinud tohutult palju eesti kultuuri nii muusikakultuuri kui ka sõnalise igasuguse kultuuri säilitamiseks, võib-olla mitte niivõrd palju arendamiseks, aga just säilitamiseks, et noh, et, et me teame, et mingid asjad on meie jaoks olemas, et ehk kunagi on võimalik nendega täpsemalt tegeleda ja sellepärast kogu see see fonoteegi osa ja nii muusikalise kui sõnaliselt osa, mis siis, mis küll võib-olla mõnele tundub, et noh, mis muuseum see nüüd siis on, eks ole, tegelikult on selle tähtsus märksa suurem, kui me kõik oskame seda arvata, aga nüüd seda järgmist sammu siit vot ei suutnud. Ei mina ei funktsionärina muusikuna seda nagu öeldakse, edasi viia, et et Eesti raadiol oleks tekkinud, meil oli ju seal üritusi ja me tegime kontserte ja ütleks selles mõttes tegijatele endile võib-olla pisut koormuse poolest hullumeelne, kuid oma tähtsused siiski oluline on kõik need näärimuusikat ja taasta muusikat, mis, mis tehti esimesele jaanuaril juba aastast, kui ma ei eksi, 70 980 oli vist esimene aasta ja, ja vot sellest põhjalt kasvõi näiteks oleks võinud ju mingi regulaarsus ka muus vallas välja kasvada, aga, aga see oleks näiteks sümfoonilise muusika puhul eeldanud seda, et meie Raadiol, Eesti raadiol oleks olnud oma kontserdisaal, sest reeglina kaseelu nagu ikkagi kulmineerub või koondub ka selle kontserdikoha ümber või siis tähendab nii suur stuudio, kus on võimalik, et inimesed harjuvad seal juba käima ja siis on täiesti täiesti normaalne ka see, et üks uue muusika suurimaid tellijaid oli mujal maailmas ka raadiot, kes tellivad seda ja, ja tasuvad selle ja ja, ja siis pärast seda ka levitavad. Kuid hoolimata sellest, et see nagu selles mõttes noh, ei käivitanud täies mahus, sest noh, tulid ka teised ajad ja rasked ajad peale, kus tõepoolest Eesti Raadio täitis väga hästi oma poliitilist funktsiooni, ma mõtlen just kaheksate aastate teine pool ja ja Eesti taasiseseisvumine minu arvates need on kui pateetiliselt öelda, eesti raadioid, kuulsusrikkamad leheküljed võib-olla kunagi tulevikus tagasi vaadates, aga ütleme just see, kui sa küsisid seda muusika poolt, siis see roll tegelikult noh, ei ole veel käivitunud, jaga, loodame, et me ise küpseme selle ümber ja sellega seoses küpsevad ka otsustajad rohkem ja et on võimalik. Me muutume jõukamaks, siin on võimalik rohkem. Sest see eeldab ka muidugi raha olemasolu ja, ja muidugi head tahet. Et, et see, see asi on veel ees, et see saab olema. Ja taas kuuleme helilinti aastast 1979. See on väga kaunis teine osa Largo manandanto Johann Sebastian Bachi kontserdist kahele viiulile ja kammerorkestrile d-moll. Solistid on orkestri omad, mängijad. Elar kuiv ja Ulrika Kristian. Tuleme nüüd veel tagasi kammerorkestri mineviku juurde ja ja võib-olla päris lihtsalt nagu nüüd kombeks, on öelda natukene nostalgiat. Kes oli teil ideede generaator, kui palju see sündis, noh, nagu kollektiivse mõtte vaimus, teil oli väga toredaid selliseid sari kontserte ju? Üle terve Eesti ringi sõites ja ma mõtlen näiteks Saaremaa kirikud ja Pärnu esinemised ja mitmed mitmed asjad millele sa mõtled tagasi sellise südamesoojusega ja kas oli ilus aeg? Lihtsalt oli jah, nii võib öelda, on ilus aeg, oli ilus aeg ja sai mängitud väga palju head muusikat. Ja see Saaremaareis oli ka väga, ma ei teagi täpselt, kuidas Paul Mägi, Tõnu Kaljuste teineteist selle reisi jaoks leidsid, et see niimoodi koos teoks sai. Minu arvates on see väga kiiduvat, et see nii oli ja ma leiaksin, et meie Eestis ei ole suuri muusikuid palju ja mul oleks väga hea meel, kui nad kõik tihedamini 11 leiaksid. Mõne suure idee ja hea idee nimel. Jah, väga palju head muusikat sai mängitud ja see muusika oli minu arvates ka meil ei korraldanud selliseid suuri koosolekud, kus kõikuid koosnevat vaat et nüüd istume maha, hakkame arutama, mis me teeme, see kõik tuli kuidagi nagu iseenesest mingit tööd alustades, meil oli juba enamasti teada, mis see järgmine töö võiks olla kuidagi aegse tuliga. Siin on, selles mõttes on minu arvates suur osa oli ka selles, et osa meie headest noortest kolleegidest olid sellel ajal veel õpilased muusikakeskkoolis ja, või kes oli alustamas oma õpinguteed konservatooriumis ja siin oli Paul Mägi, oli väga hea ülevaade nende erialasest võimekusest ka ilmselt nende eriala õpetajate kaudu ja see oli selles mõttes ka minu arvates on üks aspekt see, et valida siis ühte või teist teost või sarja koostades sai ka arvesse võtta nende noorte inimeste arengut samale sel hetkel see andis ka nende arengule tohutult palju kaasa, et nad said noh, samm-sammult jõukohaseid ja õigeid ülesanded, mis puht pedagoogilisest küljest andis neile endile võimaluse oma arengut süvendada ja kiirendada, aga ta andis ka kuulajatele muusikalise elamuse ja minu arust see kombinatsioon oli oluline. Ja, ja see oli ka või võib-olla üks aspekt, et noh, et, et see sellises vormis ei saanud ka lõputult jätkuda ja järsku tundsime, et on vaja viia nagu see asi mingile teisele dimensiooni Levee, mille lõppväljundiks oli see, et Paul Mägi läks Moskvasse, Rost, Esscard õppima ja ja teised muusikud, kes läksid siia-sinna, veel edasi ennast täiendama, et need, ütleme niimoodi, et ta oli üks väga huvitav ja põnev etapp meie kõigi elus, mis tegelikult sellisel kujul ennast ka võib-olla selleks ajaks ka pisut ammendas, nii et kui sa nüüd ütlesid, et aga mis siis, kui oleks tänud alaliselt, et võib-olla oleks tekkinud, eks rutiini orkester, kus käiakse palgast mängimas ja võib-olla ta ei olekski loomingulised, nii põnev siis olnud. Kuulame vahepeal taas mängimas Eesti Raadio kammerorkestrit Paul Mägi juhatusel. Teine osa Hadaadiov ja kolmas osa allegro Tomas Albiniooni kontserdist Koboele ja kammerorkestrile teetuur, oopus seitse, number kuus. Solist poel on kolewainone. Kas oleksid nõus natuke mõtisklema Paul Mägi väga noore dirigendina. Kas te hoomasite siis, et temast tuleb üks meie Eesti juhtivamaid dirigente? Küll, sest tegelikult need dirigendi omadused, mis on hoomatavate samas täna ja ja, ja kui ta tuleb orkestri, et oled sa siis orkestri poole peal või, või saali poole peal, need tegelikult minu arvates olid ka olemas juba, siis küsimus on ainult väga paljus selles, et eks muidugi inimene areneb ja võib-olla see repertuaari valik oli siis märksa kitsam kui see, mis, mis on praegu Paul Mägi nii-öelda muusikalises portfellis on seal tohutult laiem, seda ei ole võimalik võrrelda selle, sest me alustasime kitsalt barokiga ja itaalia muusika mängimisega ja, ja, ja sealt noh esialgu see oli üsna üsna kitsas selles mõttes, et meil võtnud sealt kõrvalt midagi ja aga see hakkas samm-sammult mine, pigem on täienenud ja täiustunud, need puht dirigendi spetsiifilised tehnilised võimalused ja vastastikku mõjutanud tehnilisi võimalusi on mõjutanud ka see, et on, on avastatud nii palju huvitavat muusikat, mis maailma loodud ja seda kõike tuleb esitada ja selleks, et seda esitada, seda on vaja vaja võib-olla järjest keerulisemat tehnilist aparaati, puhted dirigendile, et seda väljendada ja võtvat selle kaudu minu arvates, sest kõik need eeldused ja dirigendi omaduseks olid Paul Mägi oli juba siis olemas, ainult et ta on, tal on õnnestunud nende aastate jooksul neid me minu arvates tohutult avardada. Aga teisest küljest nüüd sina kui administratiivtöötaja. Et kui palju andis kammerorkestriga tegelemine, sebimine, organiseerimine, teil oli ju tihtipeale vaja suuremaid koosseise, kui see põhikoosseis oli. Minul tuli kasuks see ja üldse ma ei kahetse seda, sest ma olen noh, tegelikult ütleme siis niimoodi, et praegusel hetkel muusikust direktori nagu ütlemisele gamma kõik läbi käinud jah, tõepoolest tihti oli vaja operatiivselt leida üks või teine pillimees ühte või teist projekti tegema ja ja, ja selleks oli vaja, noh, mitmeid asju. Esiteks sul oli vaja usaldusliku vahekorda, sa pidid olema oma lubadustes korrektne ja, ja et inimesed sind usaldaksid, sest ega meil ei olnud tihti paljus mingeid kirjalikke 10 leheküljelisi lepinguid, lihtsalt lepiti kokku, vaadati üksteisele otsa ja muslikvaatseks, seda venda võib uskuda või mitte ja kui võis, siis asi toimis, eks ole. Ja mina olin ise sellel ajal raadio estraadiorkestris aldirühma kontsertmeister ja selle töö kõrvalt mul jäi, ühelt poolt ma tundsin ka puudu sellist loomingulist väljendusvõimalust ja selles mõttes oli see nagu rusikas silmaauku ja teiselt poolt mulle on alati meeldinud toimetamine ja inimestega suhtlemine ja mingi asjad, noh, ärategemine, et ma olen ta korraldanud ja mõtteta, nüüd ta ühelt poolt jookseb sekundi poolt täpselt või ta jookseb mingite muud asja. Need asjad on mulle elus alati huvi pakkunud, kuigi ma olen ise ka, mõtlen, et esimene asi, et kui ma oleks võib-olla algusest peale õppinud seda kõik, kas see oleks mulle huvi pakkunud, kui ma oleks olnud Dior KuMul teoreetiliselt oleks olnud kõik see selge, et mul ei oleks olnud seda avastamisrõõmu ja ilmselt siis nende ülesannete maht ei kasvanud kohe nii suureks, et ta võimaldas ka veel omatehtud vigade veakeste kaudu ennast parandada ja arendada, et võib-olla, kui see koormus või need ülesanded oleks alguses kohe olnud hirmus suured, siis oleks noh, võib-olla tulnud seal mingi mingi mingi tagasilöök ja ei olekski suutnud nagu sellega hakkama saada. Sest tõepoolest raadio kammer, orkestri, nagu see ülesanded ka lahenesid, laienesid kogu aeg ja, ja rohkem järjest rohkem tuli tuli. Selles mõttes testime seda sebimist. Aga õnneks oli kontakt ja teiste muusikutega oli kontakt muusikaga otsusega, kus oli üks selline tuttav inimene, kelles raiuslikud tead, kelle nimi oli virve, Normet võib-olla kestab sellel aastate, neid kammerorkestri asju toimetas ja, ja muidugi siin on, ma pean ütlema, suureks kasuks tuli see, et tegelikult ma olin selleks ajaks päris palju juba ringi rännanud, ma olin töötanud kaks aastat Estonia teatri orkestris, järg ma tundsin kõiki neid muusikuid, ma olin. Ma olin töötanud selleks ajaks, kui ma nüüd õieti mäletan, üle kolme aasta riiklikus sümfooniaorkestris. Siis kui ma tulin Raadio estraadiorkestri, see tähendab sisuliselt seda töötades raadio estraadiorkestris ja nüüd Modolise ja veel eraldi raadio kammerorkestris, kuhu tuli väga palju loori, siis mul tegelikult ma võin öelda, et mul oli ülevaade kõigist Eesti professionaalsetest muusikutest, mina tundsin neide, nemad tundsid mind ja selle võrra oli muidugi ka kergem kõiki neid asju ja neid suuri projektiga kokku panna, kus oli üheks õhtuks välja vaja saada kuus 70 meest. Ega seda sai tehtud ja ainult sõna peale kokku nad saadet, eks ole. Sellest ausalt öeldes oli, ma ütleks, mitte tihti tihti mitte mitte väiksem rõõm kui, kui ühest heast muusika esitlusest, millest sa ise said osaline olla. Mul on keele peal see küsimus nüüd asja teine külg. Et kui palju nüüd su praeguses Estonia direktori töös on sul abi sellest, et peaaegu kõik Eesti muusikud on, võib sõna otseses tähenduses öelda sinasõbrad, sest sa oled tõesti muusikute keskelt tulnud. Päris nii ma muidugi enam ei saa öelda, sest on tulnud, uued põlvkonnad on tulnud peale ja väga palju uusi ja häid muusikuid on tulnud juurde kellele pead ütlema, aga ma siiski ei saa pisut nostalgiliselt jätta ütlemata, et kuigi meil teinekord ka siin vaidleme, Meie oma Estonia teatri sümfooniaorkestri siin kas usaldusmeeste või, või mõne kontsertmeistriga ühel või teisel teemal ja ja nagistamine pisut siiski siis hoolimata sellest ma tunnen mingit nostalgilist külgetõmbejõud orkestri poole, need aga samas olen ka teadma endale selle selgeks tegema, olles teatri direktor. Ma pean olema objektiivne ja võrdselt tegelema nii kõigi inimeste murede ja rõõmudega. Aga, aga muidugi nüüd aega on palju muutunud ja, ja tegelikult on praeguse aja noortel on see võimalused. Maailm on ju lahti ja nagu öeldakse, katlal on kaan pealt ära ja, ja praegune uudistamise aeg ja kus minnakse laiali maailma vaatama ja seal tohutult juurde nüüd võrdlusmomendid muu maailmaga, mis tulevad ja ma ei usu, et siin nüüd Eesti selles mõttes nagu verest tühjaks jookseb, küll tuleb aeg või märgid näitavad, et esimesed tagasitulejad on ka juba tulnud ja tulemas ja tulevad veelgi ja ja kes ei tule, no ei tule, ei ole ka midagi katki, küll aeg oma asjad paika paneb. Ja, ja selles mõttes on põnev vaadata nüüd, kuidas uued põlvkonnad teevad uusi, selliseid, selliseid noh, mitteformaalseid ühendusi ja ansambleid ja orkestreid ja kuidas, kuidas nemad praegustes oludes püüavad läbi lüüa ja ja, ja kui on võimalik neid nii nõu kui jõuga toetada, mõni on käinud ka küsimas, olen ka olen ka seda teinud, on tore jälgida. Aitäh, Paul, ja palju jõudu sulle siinsele raskel tööl. Jõudu on vaja veel rohkem mõistust. Taas Johann Sebastian Bachi muusika teine ja kolmas osa Hadaadioja allegro brandenburgi kontserdist number kolm g tuur. Teile mängib tänases saates Eesti raadio Kammerorkester. Enne kui me oma saate lõpetame, võtsin ma ühe juhusliku aasta nende tegutsemisaastate hulgast ja see sattus 1980 üks-ühele lehele on kokku võetud suuremad esinemised, salvestused ja lihtsalt väikeseks, näiteks ma loeksin selle aasta plaani aitäh. Esimene jaanuar, Eesti Raadio valge saal, ilmselt näärimuusika kontsert ja veel samal päeval TV-s-videosalvestuskontsertklavessiini-le ja orkestrile f-moll. Siis kaheksandal jaanuaril TRÜ aula kontsert 11. Estonia kontserdisaal, 24. raadios lindistamine ees Perehaaweebaater Fondi salvestus ja 26. Bachi Brandenburgi kontsert number neli k fondi salvestus. Veebruar seitsmes videosalvestus Olevi saalis Jaan Räätsa viiulikontsert number kaks. Esinemine Tombi kultuuripalees samal päeval 15. lindistus heliloojate majas muusika filmile tuuline saar, Jaan Räätsa muusika, helirežissöör Enn Tomson, 28. videosalvestus, Bahia orkester, esimene ja teine saade ja 29.. Samuti videosalvestus Rahvakunstnikud Jaan Rääts ning selle järel õhtul veel saade. Märts seitsmes kuupäev. Video Bahia orkester esimene ja teine saade salvestus. Kaheksas veebruar, Rein Rannap noorte kontsert, raadiosalvestus 21. videosalvestus, pahia orkester, teine saade, salvestus. Aprill viies raadios Bach kantaatide eelmängud. Neljas 12. 21. Fondi salvestus. Mai kontsert Estonia kontserdisaalis 25. juuni raekojas kontsert raadio hoiarty sümpoosioni puhul. Siis on paar kuud vahet. November 29. oma kontsert Estonia kontserdisaalis ja detsembris 14 10. raadios salvestus Hendenikkondschertogrossa number kolm, Üheksateistkümnendal esinemine Estonia kontserdisaalis 29. osavõtt linnahallis kontserdist Ruja 10. aastapäev ja 30. kontsert, raadio tellimus Audrus. Isa jätta selle juurde ütlemata, et Eesti Raadio kammerorkester oli palgata, oli mittekoosseisuline. Ja nii tihe oli tema iga-aastane tegutsemisaasta need töögraafik. Ja tõepoolest nagu Paul Himma ütles selle mittestaatusega kaamera kestri, mitte staatusega toimetajaks, olin ma suure sümpaatia ja huviga muusika toimetusest siis mina ja ma mõtlen suure soojusega neile aastatele tagasi. Tänase saate aga lõpetamegi nüüdsama süüdiga, millega me saadet alustasime, seondadeos pairdi, kolabrin, joon teise pealkirjaga süüt ammustest aegadest. Ja olgu siis tänase saate lõpetuseks viies kuues osa sellest süüdist mängib Eesti Raadio kammerorkester. Dirigeerib Paul Mägi, solist on Jaan Õun.