Kuulake noortekava. Täna kuulete esimest saadet matkast mööda isade võitlusteed. Siis vestame jutu ühelkanüü. 15.-st kongressist tutvustame noort Leningradi heliloojat Andrei Petrovi, kes meile Vene NFSV kunstipäevadeks külla sõidab. Ning lõpuks kõige värskem male kommentaar. Ma tahan jutustada oma selle kevade esimesest matkast. Ma käisin läbi tee, mis sai kuulsaks 22 aastat tagasi ja millest, kuni tänaseni on väga palju räägitud. See tee on Eesti laskurkorpuse võitlustee. Seda marssi lauldi veerandsada aastat tagasi. Nüüd teda enam ei laulda, sõnad on aegunud, kuid viis on endiselt sütitav. Laulsid minu vanuses hallide sõdurisinel, ütles mehed, kes nüüd ligemale kaks korda nii vanad kui mina. Minu jaoks tähendas sõda tookord vait, läikivaid, kibeda lõhnalisi padrunikesti, millega oli tore liivakastis mängida. Ema muret ma rohkem tajusin. Kui oskasin tähele panna Muisa võitles laskurkorpuses ja esimesed muljed sellest teest lõid mulle tema põnevad sõjajutud. Ei näinud me ema, laane, võimsak leegi, sandaasoonistak, kuivati, Saaraispaa, Gastello. Kevad meelitab matkateedele ja ma käisingi läbi oma isa võitlusteeristi üle Eestimaa Mehikoormas, Tallinnani. Mul oli taganema kaaslased. Parimad, kellega ma seda teed, üldse käia oleksin tahtnud. Meid oli kaheksa. Meie matkagruppi juhtis kombinaadi töö peakunstnik ja vabariikliku turismiklubi esimees Olev Eensalu. Sõja ajal oli ta vanemseersant. Siis oli meie grupis veel endine pataljoni komandör Oskar Andrejev ning pataljoni kunagine partorg Peeter Larin. Praegu töötab neist esimene vabariiklikus tsiviilkaitsestaabis kursust õppejõuna ja teine EKP partei Aero Instituudis vanema teadusliku töötajana. Neljas endine rindemees meie seltskonnas oli kunagine miinipildur, praegune ajakirjanik August Pähklimägi. Ülejäänud olime rohkem kuulajate ja mällu talletajate osas. Meiega olid kaasas veel aktiivsed matkaentusiastid 46. keskkooli õpilane Olav Eensalu ning 20. keskkooli õpilased Alar Ilo ja Ivar Andrejev. Niisiis meie isade võitluste esimene peatus Mehikoorma jutustab Peeter laarina. See oli siis nüüd septembri algus, 44. aasta selleks ajaks oli juba nõukogude vägede poolt vabastatud Narva linn ja osa Virumaalt maakonnast tolleaegsest. Nüüd edasi tungida Tallinna suunas ei olnud seal, ei hõlbusega mõtted Virumaalt Tallinnast suunast piki Narva maanteed. Vaenlase kaitse oli väga tugev seal. Ja aga seevastu siin Lõuna-Eestis, ütleme Kagu-Eestis siin Võrtsjärve ja Peipsi vahelisel alal just parajasti olid arendanud pealetungi kolmanda balti rinde väed. Ja vabastanud Kagu-Eesti koos Võru-Petseri linnaga ja 25. augustil vabastati juba Tartu aga põhimiselt vaenlase kaitsevöönd oli siin Emajõe vasakul kaldal. Ja siia suunatigi Narva alt, nüüd Eesti laskurkorpus ja palju teisi nõukogude vägesid kokku neli laskurkorpust, need olid võtnud sisse siis lähtepositsioonid Emajõe joonel edasi tungida siit juba piki Peipsi järve läänekallast Narvast lääne pool asuvatele vastase vägedele selja taha oli soodusmomente, et lüüa kiil siit otse põhja põhja suunas Sist Emajõe joonel, siis Narva vastase Narva kaitsele selja taha ja sealt juba keerata siis otse läände, Tallinna suunas. Nii üldjoontes oli siis väejuhatuse plaan. Septembri esimestel päevadel said need väed, kes vabanesid Narva all, said käsu liikuda juba Tartu alla ja sealhulgas ka liikus Eesti korpus piki Peipsi idakallast Oudova kaudu Narva rajoonist Kingissepa rajoonist siia, Mehikoormas tähendab Lämmijärve idakaldale. Siin on olemas üks nioovu küla. Selleks ajaks Peipsi järvele oli koondatud juba praamid ja laevad, kes vedasid siis vägesid Mehikoorma kohal üle läbi järve. Ühesõnaga Peipsi idakaldalt läänekaldale. See vedu kestis mitu päeva, osa vägesid toodi isegi raudteega Pihkva ja Petseri kaudu ringiga. Lõuna-Tartumaale ja Eesti korpus ka saabus siis põhiliselt oma jõududega tuli siit Mehikoorma kohalt üle Eesti korpuse väeosad koondusid nii üldiselt võttes Võnnu rajooni septembri esimestel päevadel ja tol ajal siin teised väeosad tähendab teised nõukogudepäevased olidki nud parajasti Emajõe paremale kaldale ja meie valmistusime tagalas alguses pealetungiks tehti plaanid, valmis, staabid töötasid täpselt ka pealetungikavad valmis. Väeosad valmistasid Emajõe forsseerimiseks Emajõe ületamiseks mitte üksnes meeste üleviimiseks, ükskõik mis kohale antud juhul meil oli ülesandeks siin Kastre ja kogutaja kohal ja saage kohal üle minna, siin sildu muidugi ei olnud ja meil tuli ette valmistada nii, et me saaksime üle minna, mitte üksnes inimesed saaksid üle. Kas ujuda, see oli septembrikuu külm oli vaid ka materjal, osa tuli üle vedada seks puhuks, siis väejuhatuse poolt anti korraldus valmistada ette igasuguse tujuvahendid, siis niinimetatud rünnak sildu tähendab laudadest kokku löödud purdeid, mida SAISis hõlpsalt köitega ja paatidega üle vedada. Nii et mehed hiljem, kui nad ületasid Emajõe, siis olid kohati vajusse sild vee alla, põlvist saadik olid vee sees ja teisi ujuvvahendid, nii et oli kõik, valmistati just selle Emajõe forsseerimiseks tol ajal. Nii oli lühidalt, no kui me Eesti pinnale saabusime, siis oli muidugi väga ülev ja pidulik silmapilk Mehikoormas iga väeosa, kes Laaritiselt laevade laevade belgia praamide pealt maha müüa lihtsalt niidetud ja tundsid rõõmu, et mitme aasta tagant elus on jälle kodumaale jõutud ja oldi valmis jälle peale tungima, täielikult vabastada eesmise territoorium ja ka saared, Saksa fašistlikest rööv vallutajatest. No ma ei Saaks ja. Ta oli seal. Mõis on vana, juba narmendama võõrdunud maastikukaart, mille Oskar Andrejev pärast matka minu kätte unustas. Ma mõtlesin selle peale ära teekonna Mehikoormas, Tallinnani. See oli üle 500 kilomeetri. Mehikoorma kohale tegin väikese sinise risti. Meie teekonna algus. Teise risti seekord punase, tegin Mäksa küla juurde kaerapõllu kohale. Kunagi oli seal lahing ja meil oli seal teine peatus. Seisime kesk suurt kõrrepõldu jalgade all virtsus, kevadine vesi ja August Pähklimägi kui kirglik jahimees vaimustus loodusest nagu poisike. Laar, kurg on vastakas huvitav. Kuule must-tooneorg, ei siis siis kurgega kahurimürinat üks Arakas kahe rinde vahel õhku tõusis, ei osanud enam kuskile minna sisse, vehkis ühe koha peal, senikaua kui ta kukkus maha, ma ei tea, kas te siis väsis ära võisaid munnikilluga pihta. Aga igatahes ei osanud enam kuskile minna, sest vastane laskis meie lasti mees kahurikuul, see oli nii, kahe poolt tulijaid? Ei olnud mitte kuskil. Siis kadus ta ühte majja ja tuli natukese aja pärast tagasi tuttavaga sellest ajast. Oskar Arik tutvustas ennast. Nüüd on ta nii vait, neelume, vaatan kurgegi. Gustadel käsitlemiseks. Kurgem. Kolorti piirkond siin praegu Kalinin ja nõukogude armee teisel pool orgu koheselt, nii et ma olen pensionär. Vaat siin olid suured suurepasiition ja siin veel praegu alles näed, sa mäletad siin metsa ääres oli talu, põles ka, kui me üle läksime siit, vot kus mets Siletab ja seal enne tee läheb, sime metsa minema, seal vasakul pool põles talu ja peremees tuli veel kraamikoormaga ja ütles, et viige hange nüüd fašistide talu põlema. Kas te seda mäletada? Aga talle muidugi, elumaja jäi muidugi kõrvalhoone lõhn, Lõhmus, Jaan Lõhmus. Aga see mees elab koletisel või lõbuse läbi, asi oli nii keskealine meestööna praegam ka punetab ja võta Tiina hästi ja virna teda ja tema vead piinadest kolhoosnikele. Siin oli suur kaerapõldu, mäletan ilusti, sil tuli veel tankid sõitnud. Ja siin oli maru juhussi, ehmatasime sigar, tead, kudamoodi siin kõhuli pikali ja puit äkki mu juurde, ütleb, et kuraski sakslasest kellelgi õhtul. Ja mina mõtlesin, mis samas ei olnud ja oleme siin pikali maas. Taivo voolile, kaerabörsid liiguvad, testib ühe korraga enam närv, kellelegi ei pidanud vastu ja tõusen püsti kõrvetamisi. Seiske. Kodutu siga, panin. Läks sinna taha. Varjunud on Postimehele terve kõneainet. Enne rünnakut siis 16 17, september ilusti pardid lendasid küljes maruparti lendu teha, siin jahimehena. Vot siin olin, sakslasel oli tagapool, kus see valge maja seal olid nendele miinipildujad. Seal taga metsafonismi kahur, mida me pärast tagasi. Aga huvitav, et siin oli väga harva ümbrus, kui seda meelde tuletada. Vaikus enne kella seitsmeni hommikul oli ka väga vaikne, üldse ühtegi pauku, kõik linnud laulsid nagu praegu, eks ole, aga praegugi, aga siis. Mul on meeles, et vot sülekalda üks, üks õhta sakslasel oli pistetud leivapäts täägi otsa, siis kõrvetas sellelt Rusco muu kui muu. Väga vigases vene keeles. Kas seda suurtükimürinat mäletate hommikul Henryle? See suurtükimürin, see lõpetaski linnu laulmesi kahtlema, ainult seal oli vastaspoole peal igavene põrgu, teat hakkas tolmupilved, tõusid siis suitsu, Kavastu mõisa, need laudahooned läksid põlema, kõik oli segame, tuli suits ja tolm, eks koera haud on vist ka, ei olnud ju kuulale. Moskased ei olnud sellest sakslast, kartsid koeri. Et koerad võivad ka tankihävitajat, eks muuta, Duda. Nii nagu Veliki Luki all mäletad, õpetati neid, olid nad söömata, taialt tuli läbi, anti süüa, koer õppis niiviisi, hiljem moodustati nendest tankihävitajate pataljon, koertepataljon. Vaenlane tuli rünnakule. Tee neile laadung, tead lõhkeainelaadung selja peale tanki alla niukses korja läks kogu koeraga õhku. Niukseid asju, no siin ei olnud, Eestis ei olda Veliki Luki all oli. Mul on meeles veel siin positsiooni sisse, võtsime seal käsklusi. Polgu mehed olid seal tagapool ja need pidasid miitingut, siis seal oli. Otsustasin, et noh rünnakhakatis ühe jutiga Tallinnani välja. Nad karjusid nii kõvasti, hurraa. Hurraa. Kohtis sinna. Jõe. Sakslased toibuvad seal siis hakkab üks igavene kõva kahurituli meile peale, aga ei see kvartali, no see karjumine ja vaidlus naistelt, kes ennem joob üksused ja pataljoni Tallinnas Jaali kui Peipsist juba üle tulime Mehikoorma, sellest päevast hakkas peale see kogu aeg, kes ennem jõuab Tallinnasse. Ma täna Ei saa. No meie endiselt vaatluspunkti, et augud ja kõik on juba põõsastega pajupõõsastega kinni kasvanud, aga siis näete, et gabaiga võtta. Kui danike tasaseks saada, mõtlesime orig, eks ole, meil on niisugune mõte, et vot see osa, mis siin praegu on need vanad kaevikud siiski tore jätta tulevastele põlvedele, kas söövad meiega kaasas olevaid, põhisin, vaata kunagi tulevad, et jääks alles, oligi, siis on teada, oli juttu, korpi laule, kas nende paikade vastu on huvi tuntud ka, olete näinud siin kedagi ekskursioonil käime iga nii, et iga aasta ikka käiakse küll. Vaat, Tulttasse üles käiakse metsa pidi ja vot monite nime ei tea, aga sissi käisin lakkadel minuga ja uurisin, haiged ei pojaga ühes minema, seda nime isegi ei pojapojale. Kuidas siin oli kõik, kuidas üritaks? Vaatest punk muidugi minu tare pääl sääl pilud augud näida siga auku. Teisele endisel sõjamehel oli seal kindlasti vaatlus oli, oli. Ja siis jutustas August Pähklimägi meie lahingust samal põllu lagedal sel sügisel 22 aastat tagasi. Positsioonid võiksid laskuri tuld. Väga hõredalt kuulipildurite autonaatorit, mürsikuid siis kahurväelased, miinipilduja tuld siin taga pulli vaatluspunktil, sind ikka veel siis, kui vajadus tuli siis kuskil kahurituli välja. Seda harva, Sinuti siis Seitsmeteistkümnenda septembri hommikut, siis hakkas hommikul ära minu arvates sellist muidugi pool kaheksa kahurituli siis kestis umbes tund 20 minutit kanti kahurituli kohe otse sinna metsa voolile. Siis laskurid tulid, kohe võtsid, tõmbasid sillad peale, kus jalaväelast üles, et minna. Esimesed osad auto mootor, need läksid kohe siitsamast metsatuka juurde seal tagant, ahah, nii et kui me räägime Emajõgi, Fortseeritasime, ütleme sedasama, lõikus on ja, ja siis läksime üle ja siis võtsime puiestee kujunen, jõudsime uuesti positsiooni sisse toetada need laskurid, kes läksid sinna metsa Kulile. Sealt nii suurt last ei saanudki, sest vastane tõmbussi poisina metsa sisse tagasi ja õitsengut vahelises tulevahetuses oli pauk, tulite ja siis hakkas kiiresti kõik tulema ja siis läksid väga kiiresti liikuma, nii edasi. Meil oli püstitatud nõuet. Kui kahe tunni jooksul kuut kaheksat kilomeetrit edasi läinud, siis pealetungi edu meil siin läks ta igatahes libedamine meil tunni aja jooksul olnud juba esimesed, tõusevad seal taga. Metsas vaat niisugune vahekoht paistab üle Emajõe. Vanemleitnant Pekre pihta, tõkerdaid pihta ja üks kolm sõdurit siin kaerapõllu sees olid pandud tõstimiinid, Womsid, mina näen, sõidab villis siia kindralipagunitest astus-ist välja, mina hakkasin jooksma siia talle ette kandnud, käis põmakas. See oli, tähendab naabri diviisi komandör kindralmajor Lombak ja kui jala välja ulatas nii miini otsa ja siinsamas aitasin ta autosse, autojuht viis sedasama teed mööda tagalasse ja kindral Lombaki lahingtee. Tähendab lõppeski siin hospitalid. Nüüd oleme parvel. Oskar Andrejev ajab endi suurt ratast ja parv loksub aeglaselt ühelt suurveest üleujutatud kaldalt teisele. Palju Emajõe porteerime aega, vutid. Kuidas, kellel pataljon umbes pooleteise tunni jooksul läksile rünnak silla kaudu. Neid rünnak Silvest oli mitu. Selle rünnak silla peal võis ainult üks inimene korraga peal. Rohkem aga oleks vahel põhja. Enne kui jõudsime Viira külasse laskis Oskar Andrejev auto peatada ja läks maha. Temalgi olevat siinkandis vanu tuttavaid. Samuti veel sellest ajast. Kuidas selle koha nimi on luksepa karu peale ka nimi, mis nimeline kolhoos, sinul Emajõe kolhoos ahnud seda teadma. Vaata kuidas Kalhoosi keskus, teil on nüüd kasvanud uued majad ja kõik siin ehitatud 48. aastal, kui ma käisin siin sõjameestega rännaku korras läbi teat sissi Kavastu mõisa sööma ja ei leinud, ei olnud, kus elada, jääda kuskile, ei ole inimesi ja siis tulimegi teile siia vaatame kolm kalu siin ja seal ja siis hakkasime tülitavad, et veel kord teile suur aitäh, et sisse laisite andsite meile sooja ja magusat värskelt küpsetatud leiba. Inimesele anti kunagi peavarju, leiba möödusid aastad ja see inimene tuleb tänama tükikese leiva eest. Järgmise peatuse tegime metsakivi ja sabury külade vahel. Mis siin toimus. Seitsmeteistkümnendal 18. septembril 1944. aastal arenes Emajõe lahing umbes järgmiselt. Kõik Nõukogude väeosad arendasid kiiret edasitungi maaribal Peipsi järve ja, ja Pedja jõe vahel. Nüüd pärast vastase kaitse läbimurdmist Emajõe joonel Emajõe vasakul kaldal põhjakaldal. Juba väeosad said nii palju edu, et liikusid põhimõtteliselt suuri teid mööda ja selle tänase sõidu meda lahingupaiku Me tegime kavastust umbes 30 kilomeetrit põhja suunas. Koosa ja Alatskivis suunast läbisime Viira, külatähemaa küla, kus olid väiksemad kokkupõrked vaenlasega ja praegu läbinud koosa. Oleme jõudnud sabury ja metsakivivahelisele vahelisele teelõigule, praegu oleme siin selleks ajaks see teeosa, mis, mis me oleme läbinud põhimiseks liikumise, teeks seitsmenda diviisi väeosadele ja liikusime kavastust paju kurmu tähema Taaveti lauri lombi koosa kaudu. Ja praegu viibime saburje metsakivivahelisel teelõigul. Kuni koosani erilisi lahinguid peale Viira ei toimunud. Pärast koos meie pataljon võttis lahinkur sisse, alustasime liikumist, sest ees siin on väeosasid Julnudkis. Jõudsime siia selle ojakese kaldale, kui eeloleva talu sepikoja tagant veeretati teele kahur ja sama majandusele oma poja punase kohta. Ja haavati meie kolonnile tuli eesliikuvad mehed, võtsid lahingkorrad kohe siis avasid tule. Kuid vastas siiski õnnestus mees rivis kaotusi, ohvreid tuua ja langes kaks tublit lahingumeest. Jefreitor, põhjar ja snaiper, suvina. Snaiper, suvi minu meelest on väga palju noort oli kirjutatud, tema oli üks tubli mõtest lahingumeestest Velikije Luki lahingus kus ta hävitas oma täpse tulega kuus aktivistide sõdurid ja ohvitseri. Ja siin selle metsatuka juures nemad kahekesi langesid. Sellele kohale joonistasin Andrejev vanale kaardile musta risti. Aastad on möödunud, kuid maa, mille roomates ära oled mõõtnud, jääb meelde. Iial pole ma maanteekraavi nähes mõelnud, kas ta võis pakkuda ka küllalt kindlat kaitset kuulide eest või mööda kivist põlluverd jalutades, arutanud, milline kivi on küllalt suur, et varjata inimest. Kuid mu matkakaaslastel pole sel teel tuttavat mitte ainult iga kraavia küngas, vaid ka inimesed. Saburis tõi August Pähklimägi meie juurde veel ühe tuttava juba tolleaegse tee äärest. Tere kuidas nimi on LEGO Aleksander, nii et te olite sõja ajal siin, siin on niimoodi Meghan ja mina kannetanal higi lahendi kestnud, võib-olla minutit oli kõik juba kaera kodun ja mesipuud põlema panna. Sakslased jah ja. Ja selle metskonna maja, kelle ülemus jällegi kurat telefonivärki emme seal oli, kelle kuradit maha s2 igalaskisega maha. Ants. Aga siis viit häis, kuid teeno külmoosi kaks. Ma et kel ammust Tupac puuna üks rühma Laat artusseis maks kuuni õ kuusk. Tekkinud. Väljapoole tooja lauakellaga. Me matkasime täpselt mööda laskurkorpuse teid. Me ei kasutanud tänapäeva privileege ega läinud otse sealt, kust oleks olnud lühem või mugavam. Me ei otsinud ebamugavusi, kuid meie vältinud neid. Me olime tihti märjad ja porised. Meil vedas, sest saime nagu kunagised korpuse mehedki nii päikest, tolmu kui vihma. Me liikusime bussiga, kuid matkameestel, kes sama marsruuti pidi matkata kavatsevad, meie seda ei soovita. Jala oleks nagu pikavõitu, tõsi, ikkagi üle 500 kilomeetri, kuid nagu August Pähklimägi meenutas masinal selle tee maha ainult jalgsi. Kõige pikem päeva teekond oli üle 72 kilomeetri. Nii et on järele proovitud, võib ka jalgsi. Meie järgmiseks peatuskohaks oli Alatskivi surnuaed. Eelmise päevadelt viljamasinad olid siin suured vilja, selle põhukuhilad me väga ja oli, nii, oli küll neid kulinaid hindamine oli seal eratee ääres vot seal magasime siis meieri oli siin pargis nurgakeses kuskil. Meil on praegu sealsamas, kus ta oli jõgenud, aga kauplus on nüüd toodud siiami luust kaugusel, kauplus oli seal vastas jahvatab ja siis oli seal lossisaalis, olid üks grupp fašiste. Tookord nemad ei teadnud meie õhtumil parki otsa juure juba välja jõudsime, nemad tulid sõit õppustel ja meil läks üks mees sinna lossi omapead liikuma ja see avas ukse ja fašistid söövad õhtust. Mees vaatab nendele otse, nemad vaatasid sellele mehele otsa, üks ütleb siis tross nii peene häälega, lõi lambi puruks, hüppas sealt aknast välja, siis osa, me saime sealt kätte vangi võtta. Leiva. Viima. Me. Viime. Moskva alt siis kooli õrgu. Ja nüüd oleme Kalevipoja sängi. Meie matka eesmärk on tutvuda Eesti laskurkorpuse võitlusteega. Kuid Me oleme matkajad. Muidugi kõrvuti korpuse lahingu teiega vaatame meie koduvabariigi ajalukuga kaugemale ja ka tänapäeva ja on huvitav just sellel korpuse lahinguteel, eriti siin Alatskivi kandis on terve rida huvitavaid kohti. Kõigepealt enne Alatskivile jõudmist, kui me tuleme Emajõe poolt leiame tee äärest oja talu. Selles talus elasid meie tuntud kirjanikud Juha, Liivia, Jakob Liiv ning selle leiab matka kergesti üles, kuna tee peal on korralik teeviit ja seal asub ka kaart, mis üldse räägib Alatskivi vaatamisväärsustest siis matka kindlasti astub sisse Alatskivi surnuaiale ja paljastab pea iva levi haual. Ja külastage ka kirjandusest ja ajaloost tuntud laksi Tõnise hauda, kus ta maetud siin Alatskivil. Ja kui me edasi tuleme, liigume siit põhja poole Avinurme suunas pala poole siis võtame kätte meie Eesti rahvaeepose Kalevipoja ja meenutame, et siin künka peal, kus me praegu juttu ajame nimelt istume just Kalevipoja päid, siis kus ta magas. Ja eestlaste linnus, kus omal ajal samuti eestlased selle linnuse veergude ja linnuse peal seniseid ristiriikide vastu ja siinsamas sõdisid nüüd 22 aastat tagasi me korpuse mehed haakristirüütlite vastu, nii et näete, kui tihedalt on see kant seoses meie eestlaste ajalooga. Edasi minnes Avinurme poole kindlasti matka, ärge unustage külastamast ka meie populaarse ja toreda luulemeistrina haava kodupaika. Üldse soovitaks mõtlejatele mitte ainult. Kui me nüüd räägime küll suurest isamaasõjast, vaadake tähelepanelikult ja küsige kohalike elanike käest, kuidas nägi välja see ümbrus ja kuidas siis elasid inimesed siin 22 aastat tagasi rasketel sõjapäevadel kõige paremad abilised ilmatkajad on selles suhtes ausalt öelda, vaadake oma matkarajal, kui te näete, toredaid vanaemasid, halli habemega, vanaisasid, teate, neil on väga palju mälus nii suurest isamaasõjast kui ta parematest aegadest, kuidas antud kohtades elati ja kui te panete need kirja, siis ma ütleksin teile, et see on suurepärane materjal isegi meie vabariigi ulatuses ajaloomuuseumidele ja ajalooteadlastele. Ja hea küll looks, aga noored, kes te lähete matkaradadele? Ärge unustage ümbritsevat loodust, kui me praegu istume Kaleva sängi, kui me näeme toredaid väikseid kuplid, mis meerima, võime oma maa nimetada mägedeks. Praegu on küll varakevadpuud, ei ole veel lehes. On kauguses muidugi parem vaade paistab puuduvat läbi näete samuti palju ilusat meie maastikus maastikupildis ja kui te kuulete mõnda lindu siristamas, siis igal juhul uurige välja, mis lind ja nii-ütelda metsalaulik, see on ka see on teile suurepärane tarkus, matkarajal. Söödu. Tal rõõmus. Ei? Ei. Ma nagu meie teel ajalugu. Ma näitan inimesi uuesti läbi elamas ammuseid aegu. Matkakaaslasel polnudki sineleid, kuid ma nägin, kuidas nad muutusid uuesti sõduriks. See osa meie matkast Mehikoormast Alatskivini oli vaid kolmandik neist matkamuljetest teeme noortesaadetes juttu, aga veel edaspidigi.