Tänases saates sarjast kahekõne on meie külaliseks ansambel. Sinna kuuluvat kitarrist Robert Jürjendal, löökpillimängija Arvo Urb ja kunstnik Tõnu Talve. Mina olen saatesarja autor Mirjam Tally. Ja kõigepealt uurimegi ansambli liikmetelt, et kuidas tekkis sellise kollektiivi idee ja kuidas üldse muusikud ja kunstnikud 11 leidsid. Kes meist alustab, kas sina, Robert, äkki vä? Ma mõtlen niimood, Tõnu, vaatad et on ju alati räägitakse, et otseansambel sai kokku, kujutan seda ette nii. Huvitav, kuidas ta kokku sai, kas need kõik need tihti on päris suured koosseisud seitse inimest, kaheksandas munni tulidki. Et kui nüüd selle loogika järgi ei võta, siis alguses oled ikkagi sina kunstnik Tõnu Talve. Ja ma mäletan seda sulle meeldis kangesti kuulata muusikat ja sa oled sihuke pall ütleme kõige sellise uuema asja. Ja siis mis juhtus nii, et hakkasime nagu selliseid nagu. Selliseid hetki nagu kokku panema, et kus on muusika ja pildi tegemine Minu jaoks oli see küll niimoodi tõesti, tähendab Robertit ma tunnen ütleme, sõbrana vist märksa rohkem aastaid kui kui kompanjoni, no ütleme siis niimoodi ja vot seesama mõte, et eks ju, sest neid möödakäija tervitada ja külas käia on üks asi ja teine asi on see, kui äkki avastada ta midagi koos koostööd teha ja, ja minu jaoks oli ütleme kuskil aastal vastu 94 või 93 94 jah, tundused. Et ei olegi nagu kõige, poleks ta enam midagi eriti teha. Võiks jah, kas võiks midagi tegema hakata, võiks, või selle senise tegevuse võiks täiesti järsult lõpetada, sellepärast et see tundus ja mitte ainult mulle tundus täielik jama ja, ja tänu muusikutele siin Robertile arvule. Ja ma pean ka mainima Tõnis Mäge, kes julgustasid loomingut jätkama, mitte täiesti seda maha matma. Mis toimus, ütleme pärast kollektiivi sündi, et kas sa muutsid stiili või leidsite mingid uued väljendusvahendid maja? Me arvame, mis te arvate, kas ma muutsin stiili? Ütleme, see protsess lihtsalt ajasemada sealt ateljeest välja, nii-öelda suitsuateljeest välja ja siis ma veel suitsetasin ka, enam ei saada muuseas suitsud suitsetavast. Tõnis sai mittesuitsetaja välja, eks ole, seal vaikselt niimoodi noh, endale sobival ajal ja teha, mida sa heaks nagu pidasid. Aga see tundus, et see ei vii kuhugi, see ei vii kuhugi, ei ole nagu nii-öelda elusalt maetud. Mis on sinu jaoks nagu see erinevus, et kui sa oled ateljees maalikunstnike, ütleme, kui sa lähed niimoodi elavate muusikutega kuskile See on väga väike, see on väga lihtne, ateljees ei ole, ei, ei vaata, ei kuula, ei näe sind, ühesõnaga mitte keegi peale sinu enda muidugi mingil moel ta harjutamise mõttes nagu on, aga õieti taim distsiplineeri? Jaa, jaa. Vot see sõna distsipliin sai nagu mulle Roberti kaudu sai, mulle nagu hakkas nagu kuidagi muljet mõju avaldama, et noh, niimoodi muusikud, mida mängib, ta ei saa teha. Kui ta puterdab või midagi valesti, siis on see kõigele kohe kuulda ja ta peab ennast distsiplineerima, nii ka kunstnikuna. Kui midagi teed, siis see peab olema näha. Et ta ei oleks koperdamistega koega kobistamistega üle tegemist, vaid see, mis on paigas, on paigas. Kehtib. No ikkagi on ta, võib-olla räägiks natuke muusika poole pealt, et et kuidas platsiali muusika nagu hakkas. Niimoodi kujunema, alguspunkt oli, no mina leidsin kaunis vorsti, et kuidagi puudu, tähendab kui nüüd päris sellest tunniajast või pikemat show'd tahavad. Et olles kitarrist, et noh, nende vahenditega võib-olla päris ei kanna välja, ei ole nii huvitav, lihtsalt ajab liiga, ütleme andi andlikuks teiega selliseks noh liiga vähe dünaamiliseks, ütleme, et ei ole sellist tõusu-mõõna nii nagu tegelikult võiks olla. Ja noh, ma, selles mõttes sai Arvo kohe kutsutud Tarvurb oma, kellele kaadrummidega tuli kohe juurde ja minu meelest sellest hetkest tegelikult nagu asi muutus tohutult, et et kas bändi kõla või suure orkestri kõla, ütleme ennem seda oli nagu sinuga nagu kahekõne, eks ju, pigem oli 20 kahekõne aga ometi väga stimuleeriv ja distsiplineeriv kahekõne siis nagu märkasime, tähendab et vist on mingeid kokkupuutepunktid, tähendab, ma, mina arvasin enda puhul, et vist on ütleme, kujutava ja kuulda oma osas. Ja üsna selline napp selles mõttes minu osa ka. Sest mõni ma lihtsalt ma ei kasutanud eriti palju siis veel elektroonikat natukene niimoodi näpu otsast, aga mis, kui Arvo juba tuli siis oli, mul juba oli nagu üsna nagu juba tihti seda Operat kasutanud ja muid asju niimoodi, et me hakkasime kihiti neid asju ehitama. Ja nagu ska sarnaneb tegelikult no ma ei tea, vähemalt esialgsel sellisel vaatlusel sarnaneb natuke maandumisele. Selline no muidugi, see on väga selline ümmargune, tema jalaga, aga mingil määral ta nagu sarnaneb selles mõttes, et ta katad mingeid kihte. Ja eks ole varjääridendaga. Ja selle tõttu muutus see nagu loomulik osa ka tihedamaks ja dünaamikat oli juurde trumme sinna veel oma osa, nii et. Et alguses tegite muusikat nagu Robertiga kahekesi kolmekesi. Ja mina mäletan sellist lugu. Käis Tallinnas üks Soome õpilaste ansambel, mis koosnes kolmest inimesest. Kaks kitarri ja trumm. Üks selline koosseis, üks kitarri ja üks trumme kannab ära küll. See on väga oluline ja ma mäletan, nagu tähendab selle poole pealt nagu asju minu lähenemist nagu idee tuli, nagu sellest kogemusest oli, isegi mäletan, see oli Von Krahli baaris toimuvasse kontserdi. Siis 95 alla siis juba 94 või viis kuskil seal päris aastavahetusel umbes seal, mis seal. Ja ei ole mingit tehnikat, väärilist, midagi luuperadega midagi seal lihtsalt mängisid sellist progerokki. Nii et läheb laialdaselt sirge käega ja ja konkreetne seal. Arvo aga sina, löökpillimängijana kasutada lisaks löökpillidele ka mingit elektroonilisi lisandeid. No löökpillidel on oma jah, väike selline efektiplokk on vahel. Peale selle ma kasutan Robertil luupperit lühendada ja jõud ja. Ja rohkem nagu elan, midagi. Etame kude, musitseerid, kas on ka niimoodi, et nii-öelda, et kunsti inspireerib muusikat ja muusika kunsti, et kuidas see protsess toimib? See on lasteaia teema, sellepärast et noh, kõik seda küsivad ka, et kas on nii, et tähendab seda ja see tähendab veel omakorda seda. Mina olen sellest täiesti loobunud igasugusest sellisest programmilisusest. Et mina võtan seda asja äärmiselt emotsionaalselt lihtsalt, et kogu seda maalimist ja musitseerimisega mängimast sangarina väga meeleline maailm ja ja kui sa tajud lihtsalt sa tajud, kas seda hästi vallast, eks ole. Kui sa tajud seda hästi, see annab sulle jõudu ja siis sa tahad seda jätkata ja sa naudid seda, ütleme, mängimist, sest ema olemist. Ja kui muusika aitab, ütleme, innustab maalin maalima ja vastupidi, siis on lihtsalt energiat nagu ütleme, energia ringleb lihtsalt ja liigub ja see on nagu peamine, et ilmakast ilma totsimatanud sealt mingisugust, tohutult meeletult sisu, mida nüüd miski asi tähendab. Võib-olla kas need Tõnu tegi mingi pintslitõmbed, et huvitav, kas me nüüd markeerime kohe muusikast mingisuguse triki seal sellele, et see pole etendust selles mõttes mis on nagu läbikomponeeritud, et see ei ole nagu teatritükke? See on ikkagi tegelikult, selles mõttes on see organisatsioon. Et ta ei ole külla, võib-olla improvisatsioon klassikalises mõttes, meil on lihtsalt omad printsiibid ja noh, omad võib-olla sellised piirangud ka kindlasti. Mis siis, kas meeldivad või mitte, mõnele Sa pakkusid praegu päris adekvaatse, ma olen ka umbes mainida, vaata vist olen rääkimis töödestamistes praegu rõõmuga tõesti kuulen, et sa oled umbe umbes samade sõnadega sõnastab neid asju, mida ma olen mõelnud. Et seda ainult, et vaata see on muidugi iseenesest, see koostöö võib olla, kujun on kujunenud tänu usalduslikkusele, tähendab, ega alguses päriselt vist nii ei olnud, siis ikka mina küllaltki kuulasin ja jälgisin ja võib-olla sina, eks ju, ja, ja eriti noh, nüüd nüüd on see läinud nagu noh, lõpptulemuse peale, tähendab noh, nagu sa oled mulle minu töödele nagu hinnangu andnud pärast, eks ju noh, tööprotsessi käigus enam nagu jah, on, võib-olla mina isegi jälgin, kuulan teid rohkem, sest ma tean, millal ma ma ei tea, ma enam-vähem peas, mida te teete, mis järjekorras ja ma niimoodi pea ennast häälestada aktiivsuse ja passiivsuse poole. Et nii, et selles mõttes nagu dünaamikat teha, päris hea vaadata sõna, ütleme ikkagi töötad silmadega ja nüüd sa oled sunnitud ka kõrva topivad kätega kätega ka veel lisaks meie töötame ka kätega ja kõrvadega, eks ole, silmad kinni ja aeg-ajalt silmad kinni ja võib olla isegi sina oled selles mõttes nagu eesmeest, et sa suudad nagu rohkem Ma ei tea, kas ma olen ees, eks võrdselt ikka niuke. Kolonel, siin muidugi Tõnu, tunnetatav meil, kuigi me seda pilti tihtipeale näha. Publiku haa, tegelikult me näeme, et sa, kas me tulime siia selleks okei, kohe-kohe tõmbame sellele asjale teise joone. Alguses ma mõnikord kurtsin ühte häda, nimelt ma tundsin, et vaadake, vaadake muusikat, teil on üks, üks suur eelis, teil on alati 220 taga. Ühesõnaga teil on teinudki Ratkenud pillid, teil on lisaks sellele veel 220 volti, te panete oma laiatuse peale ja see tuleb niivõrd mõjuvalt, et et tuleb, aga minul ei ole, ütleme, selles visuaalses küljes ei ole kuskil niimoodi seda 220-l ajatust võtta ja teinekord oli mul küll jänni jäämise tunne, aga nagu sa, Robert ennem ütlesid seda, seda asja asja arengut silmas pidades või usalduslikust ja mingi aeg hakkasid sa mulle ka ütleme umbes niimoodi, et Tõnn, vaata et kuule, sul on see asi sirge käega välja tulnud. Vaat siis ma sain aru, et ma ühesõnaga mingil hetkel sain endale ka selle kuskilt, ma ei tea, ilma juhtmeta selle 220 sisse ja, ja see töötööl nagu, nagu elustus selle võrra paremini ja lisaks sellele veel puhttehnilises mõttes sain omale selle 220 sellel moel, et oli suur videoprojektor ja videoekraan, nii et see töö, mida ma parasjagu just tegin, oli projekteeritud see suurele ekraanile, mida siis vaatajaskond nägi, mina ka muuhulgas. Ja see andis võib-olla mingi kvalitatiivse muutuse, sest seal tekkis üks väike ajaline nihe ja sellega oli päris huvitav mängida, et tehes mingit joont, see joon suurel ekraanil tuli veidi hiljem ja see on päris huvitav. Tegelikult on ju see nii, et eks ole, kui sa tuled tänavalt, ütleme siis seda visuaalset müra parajas kogudus ära lämbuma, siin lihtsalt tehniline küsimus, et kuidas sellest nagu hästi kähku nagu erineda või väljuda, sellest vabaneda, vabaneda, mis sa nüüd, mis on teistmoodi, kui sina, nüüd käid duši alt läbi, kui sa hakkad maalima, need inimesed vaatavad ja mis sa oled sellest nüüd niivõrd palju teistmoodi kui selles mida me nägime võib-olla tänaval ja mujal ja meie muljed, eks ole. Ja tegelikult on muusikaga ka ju kogu aeg on helid ja kogu aeg käib kuskil mingisugune viisijupp kaubamajas või tänaval. Ja tegelikult, ega mõnes mõttes adekvaatne olukord, katsu siis luua selline ühest hetkest mingi selline lummus, et ahaa, see nüüd meie enda tunne või me teeme seda, eks ole, praegu siin mitte et see ei ole mingisugune tehistehisasi, eks ole, aga mida mina tundsin kohe sellest hetkest alates, kui Arvo tulid nii-öelda kolmandaks, nii oli see trio paigas ja nii tekkis, tekkis teil omavahel kohe selline sedalaadi on töö, mis nagu minu olemasolu õigustus muidu oli, noh, see oli kaunis habras tegelikult võib ja see oli ka võib-olla väga uus selles mõttes sinuga, aga siis ei tule niuke kindlalt, kindlam tunne tuli nii-öelda. Kuidas me igalt poolt seda kuuleme, kindel tunne, puhtam ja kindlam. Hubert mainisid enne väga huvitavat seika, et, et ainult improvisatsiooni poole pealt seda, et teie nagu otsitava muusikas rohkem nagu sellist oma improvisatsioonijoonte püüate sekstraditsioonist erineda. Selgita nagu lähemalt, et mis sinu meelest on traditsiooniline improvisatsioon ja siis ütleme otsetee muusika. No eks ma natuke võib-olla vastasel raha peale ka, aga Nathan paneele nii ei suuda ikka sõna võib-olla lahti, mõtestada kõike, aga noh, ma olen ju näinud ka erinevaid selliseid integratsiooni mõtteid ja kuulnud ja ja noh, see nüüd meie meie lihtsalt meile omane oli 105, kuidas me seda teeme? Ja millest ta siis koosnevate koosnevad, kes elektripillidest löökpillidest on, mis on ka läbiefektide ja kette armsa läbi efektide luuper, mis võimaldab siis? Korda korrata, eks ole fraase ja materjali sinna peale veel mängida. Ja mis omakorda tuleb võib-olla tekstidest läbi ja see kõik läheb veel omakorda siis pulti, kus selliseid insenere või tehnik, kes siis omakorda veel kui tarvis veel lisab midagi. Et need on, need on asjad, mis hakkavad tegelikult noh, teatud asju mõnes mõttes nagu aga ette kirjutama näiteks see, et sa ei saa nii kiiresti muuta asju alati. Ja kui sa seda tead, siis Sa lepid sellega, sa ei nagu ei nõua kohast, kus seda pole, seda, mida võib-olla teised ei keegi tahaks. Et see kuulub lihtsalt teise valdkonda kui akustiline koosseisus näiteks on võib-olla mingi klaver või jumal teab mis pillid veel juures on võimalik, hästi kähku mujale minna. Seal elektroonikat. Aga minu meelest me oleme nagu leidnud sellise kullatunnetused. Et need on need noh, see muusika on rohkem selline rahvamuusikalähedane tihti nagu seal kogu asi on ühe sellise tunde peal algusest lõpuni mingi tunne spordooni või mingi heli peale. Ja minule pakub igatahes, ja seal on oma võlu, see kordamise võlu ja selline vägi kõige, võib-olla mõned ütlevad, hoiatasin, peaks muutma ja tegema. Siis nad ei midagi muud, hoopis sellega, et see on just selline. Mina olen selle teadmisega leppinud, et just arendada nüüd sellises kontekstis midagi. See ei ole ka alati nii lihtne lihtsalt korda teha ja proovida, et see on ka tegelikult väljakutse. On natukene, võib-olla kontserditel tihtipeale nagu tajuda, et kaunis šamaan oli ka noh, ühest küljest helitugevus teisest küljest need ideed, mis siis võib-olla avanevad tuleb seal vähem ta ja sa karedad ja lähed edasi. Vot see on see meie meie improsatsioonemade Tee ümbruses tsoonist mulle sain täielikult aru, aga ikkagi ma piinasin edasi, et mis on traditsiooniline improvisatsioon, ütleme sellega sellega võrreldes põlema implase saad midagi teha, siis ma tahaks sinuga interpreedi ja improviseerima muusiku käest seda rohkem teada. No ma arvan, et see on see, mis toetab teatud tehnikale kas on siis tavaliselt kokku lepitud eelnevate et on see siis On siis mängutehnika esitustehnika või või on need siis teatud laadid? Muusikaline tähendab sisuliselt tehnika, eks ole. Ja selles vastavalt sellele nagu jagunebki või üldse Et meil, meie nagu selle tugine, tähendab, meil ei ole sellest midagi nagu sellist klassikalist selles ülesehitusest. Järelikult ei ole ka traditsiooni. Aga kuidas on kunstis lood, kas kunstis ka on võimalik improviseerida? Seal mingid hoopis teistmoodi mõtteprotsessid. Mõtteprotsess ma usun. Tööd tehes või etenduse käigus mõtteprotsesse ma küll ei, ei kuulega jälgi enda sees, pigem ma kuulan seda muusika dünaamikat, liikumist ja ja, ja noh ühesõnaga, ma kuulan muusikat ja, ja toetudes selle muusika muutumisele ajas ja võib-olla veel ühes dimensioonis, mida on väga raske defineerida, siis enda sees, tähendab siis ma püüan vastavalt sellele pildi üles ehi tõuse niimoodi järjestada. Et see oleks, oleks nagu minu arvates loogiline, niimoodi, et selles mõttes anda improvisatsioon küll. Et ja kord taas loom nii-öelda, aga, aga, aga samas nagu teades korrastades seal midagi umbes sellist, et iga kord, mida me selle mingisuguse töö lõpetades, või see ikkagi nagu tegelikult seal muidugi harjutamine ütleme ka mingil moel, kuigi väga raske on seda päris harjutuseks pidada, sellepärast et töö on kogu aeg näha niimoodi, et omaette tuleb muidugi kadedus teha, eks ju. Aga, aga kui see töö on nagu valmis, siis on ta valmis ja järjest edasi arenedes sellisel viisil, et kõik muu liigne ballast õnneks nende harjutamise tagajärjel jätame, kaob ära, muutub nähtamatuks, muutub olematuks, sealt seest. Ehk tuleb on välja tulemas, võib olla mingisugune sisemine Siuke struktuur mida võib-olla juba improvisatsiooni yks enam vist ei saagi nimetada, see on kuigi ma ei suuda seda ise niimoodi ära defineerida, mis seal võib-olla jätame selle parem ütleme kriitikute või teadlaste või, või kellegi teise palju pädevama inimese otsustada, ma ei kipuks ise otsustama, aga ma arvan, et umbes midagi nii, nii seal. Aga kui need muusika juurde tagasi tulla, siis mulle, eks improviseering muusika on varem rääkinud, et tema jaoks tähendab improvisatsioon sellist täielikku enesekontrolli, et ta tegutseb nagu nagu jälgima seda, et mis iga hetk sünnib, kuna see nagu toimib nii lühikese aja jooksul, et kuidas teil on, kas on ka nõuab väga keskendumist või on see rohkem lõdvestuma. Tegelikult jah, ma jätsingi selle võib-olla kõige tähtsam osaled ütlesid ära tegelikult, mida seal tegelikult asja alus. Et aga noh, ma mõtlen seda sealgi tegelikult. Selles mõttes on meie tegevus ka traditsiooniline, et me ikka püüame sedasama saavutada lihtsalt sellist lõtva olekut või ütleme sellest. Pinge pingevaba, piisavalt pingevaba olekut, et me saaksime ühelegi suut, suudaksime tunnetada, mis me teeme ikkagi ja kui me seda ei suuda kuskilt kinni läheb, siis on see nagu lõpp selle seal tegelikult nii-öelda seal seal muusika lõpeb ka, on ta siis muusikaimprovisatsioon mis tahes annaga. Mis ma tahtsin öelda, et ma tahtsin öelda, et see on selline teistkümnenda pinge tekib võrratult pingevabadusega, teiselt poolt võib nimetada seda pingeks. Selline. Ja minu küsimus on nagu ajas. Kontsentratsioon läheb niivõrd tihedaks, et sa hakkad tajuma laadi nagu laiemaks ja väikese väikese ajaühiku jooksul teeb nagu aju või, või ma ei tea hingu ja, või mis seal on väga suure töö ära. Ei saanud hingata ja see on nagu jah, samas nagu vaba olema selle jaoks, et nagu mõistmisest pääseks löögile õigel ajal ja, ja dekaks kiiresti jooksma. Inspiratsiooni tekitamiseks on ka selline õhkkonna loomine vajalik, et kas ta eelnevalt kuidagi teete mingi peenhäälestust nii-öelda vaimses mõttes. Kindlasti, ja minul on näiteks täiesti tavaline vahetult enne kontserti, ma ei tea enam üldse mis toimuma hakkab, selles mõttes ka kõik, nagu kontakttegelikkuse toob ära, ma tunnen, et ma ei oska enam mängida, et ma ei mäleta, kuidas see kärisemine noh selles mõttes, et mis nagu juhtuma hakkab, mingi ergas Reastades võib nimetada täielikuks juhmuseks, et ei saa enam mitte midagi aru. Ja noh, et mis mõte on selline, et miks ma sinna lava lähedalt ma ei oska? No vot, seda ma ei tahaks, aga seda ma olen küll tähele pannud. Püüad kontakti saare peame ju me teame tund aega, eks ole. Noh, inimesed on, eks ole, istuvad vastadel, ootavad meid, eks ole, oleme tund aega sisustama rohkem kui tunde pakkuma neile üht-teist rohkem kui tund aega üks tund 20 üht-teist paremat võiks öelda mitte niisama keskmiselt nagu ära mängima. Tekitama mingisuguse sündmuse, sisemine rambipalavik, daami palavik nähtavasti ei ole aastatega, see ei kao kuskile, kellel on harjumus või ta iseenesesoodumus jänese ikka distsiplineerib. Näiteks mõni laks endale põse peale või midagi sellist päris peaga vastu seina keskendub jah. Noh see on ju tegelikult teada, et et on keskenduda, on vaja, sellest ei saa üle ega ümber. Iseasi, et kuidas see võimalik on. Aga? Võimalikult vähe rääkida, enne esinemist on veel suur asi siis mitte süüa enne esinemist ja ja mitte ka juua enesel mitte juua õlut ja verd mida millegipärast paljud armastavad. Ma saan aru lauljatest, aga see on ka selline, nagu ma arvan, et vee joomine nagu stressiilming, et kui muusika tutatavat hulga vett lavale kaasa, et juba kas ta seal vaja on üldse tarbimine millelegi, et siis nagu ma selle stressi sinna kuidagi suunata. Ma ei tea, ta on veider minu jaoks täitsa. Noh, selle jah-sõna, et ainult 20 kannatage ära ja ma mõtlen, et inimesel ei ole ja pärast ja teine asi on see, et kas, kas see, et mul on kogu aeg niimoodi rea lõdva lasele ja tohutult hea olla? Mul on niimoodi siuke mõnus olla, ma joon vett ja et kas see nagu loomingule ka kaasa. Ma ei, ma ei ole küll selles kindel, et vahel on nagu oluline on ikkagi ennast kätte võtta või noh, et mitte kogu aeg niimoodi ülimugavalt tunda ennast, et ma ei tea, see ei ole eeldus midagi, aga Põgajaste tulema. See Armose, mis sina ütlesid, see välja lülitada, see on vist ka natuke, võib seda sõna kasutada sel ajal lülitada välja või, või teistpidi lülitud sisse, eks ju. Ütleme niimoodi, ühest kohast välja, teisele poole, siis mina, mina olen seda. Tobedalt seda võiks ka tobedalt öelda, aga, aga, aga vot tekib selline. Vot need veepildid ja õhu TVd ja, ja sellised asjad, mis, mis ilmtingimata alati kuskilt tulevad. Mõnikord tekib selline tunne just veel. Muutud kaalutuks. Vot jaa, ütleme endale kõige parematel tuule või lugude minutitel on selline tunne, et tõepoolest ei tunne oma kaalu ja teed ja töötad. Mis see siis on, ma ei tea, mis selle nimi on, igatahes on selline nagu, et oleks võimalik vee peal käia. Seda tunnet mõnikord on olnud, võimalust on ta üsna harva, aga see on võrreldav millegiga ka, mis on väga hea, nagu me kõik teame. Aga ikkagi, kui kontserdi ajal ütleme, on selline tunne, et noh, et täna ei ole see feeling kõige parem, mismoodi ta ikkagi olukorraga nagu kohane. See on täiesti korrektne olla Korol korrale kutsuda. On esinenud olukordi ja ikkagi ei saa. Võib-olla kõige raskem on leppida lihtsalt võib-olla sellega, et kui sa mängid ja sa ei ole nõus selle kõlaga kõlapildiga, mis, mis tuleb tagasi ja sa ei saa aru vaadata, et mis toimub, et see on nagu selles mõttes selline elektroonikat kasutavate muusikute probleem. Elektroonika veab, alt, saad sa ei ole nõus selle saundiga või selle ja sa ise ei saa täpselt aru, et mis selle põhjus on ja sa lihtsalt see alateadvus töötab, sellega lahendab seda kogu aeg seda mõistatust. Esinemise ajal veel, eks ole, see on ikka väga keskus ja niimoodi on, et kui sellest üle saab, siis siis on nagu väga suur asi tehtud juba samm sammutud. Et kui sa oled loba, esimese akordioni esimese noodi mängida, kuuled, et ahaa Sa oled nõus sellega lihtsalt, et kõik hakkab väiksest, et kui sa saad mingi väikse heliga luua, juba tekitada midagi et selleks ei pea midagi tohutut asju tegema, et kui saatan asi korras, siis jätkata trumme esimesest löögist, võib-olla sa kuuled tagasi, eks ole. Kas sa saad nüüd hakata edasi, saad nüüd kõik rakendada, rakendama hakata või sa pead olema ettevaatlik ja mõtlema, et mis asi see nüüd on? Mina küll jah. Kui see käivitub ja seda ikka viimasel ajal ei olegi väga harva, et nagu see on võib-olla ikkagi professionaalsuse küsimus ka. Et me lihtsalt õpime. Ja igal pool on erinevad olukorrad. Sa tehnika on erinev saalina, erinevad akustika ja päris keeruline on see tegelikult, et seal ei olegi enda võimetest väikese altari, on kohti, kus ei kuule, üks tõesti ei kuula iseennast ja, ja kus on saali enda, Kaja on selline, et ta mingisuguse viimisega tuleb kogu see asi sulle tagasi. Ei saa enam aru, kus sa oled. Ja mida ta hakkas mängima tüüpides muusikute probleem, tegelikult tähelepanu mujale ka vist, aga sellega asi ei olegi midagi, noh, sellega tuleb leppida ja seda peab õppima. Näiteks tantsin võib-olla alguses, ütleme, kui see kogemus veel, mis väike oli, ütleme niimoodi koostööd tehes, et oli üks tegelane veel nimelt neljas tegelane. Mina paraku olen publiku poole seljaga, eks ju, tehes tööd, et publik seda näeks. Et ma tundsin mõnikord neljandat tegelast, kes väga-väga jälgisid, hingasid kuklasse ja vaat see mõnikord Ta oli ju on olnud olukordi, kus ma olen tunnetanud, et ei paku nagu tuge, ju siis oli minu viga võib-olla ka jumal ei olnud keskendunud, ei olnud kohal, ei olnud koha sõnaga seal niivõrd et publik seda nagu nagu lugu peaks, sellest joostakse ja, ja samas noh, võib-olla või võib-olla ka siis natukene vot selle kohta neid nimetada, et et kunstnik kipub võib-olla siis natukene isetsema või, või midagi tegema, sest muusikud on selles mõttes kollektiivsem, Rahmas rahvas, eks ju. Kunstnikuna natukene see noh, natuke teine roll, ta ei saa nii kollektiivne olla. No siin on see dilemma, nii et, aga ma loodan, et et ma olen sellest üle saamas, eks, eks ole, näha ja kuulda. Igatahes, ma tunnen, et, et noh, puhastununa toime on teine, ma ei tunne enam, et eriti, et keegi kuskil nii-öelda, ega ma ei kuule seda sõrmede trummeldamist laua peal, et noh, mees minna seda teed, et mis see siis nüüd on, eksju, aga ma olen seda tajunud küll. Ja, ja see on võib-olla üks neljas tegelenud, mis, mis tegelikult iseenesest distsiplineerinud Ja kuidas on nagu üldse teie suhe publikuga, on teile oluline selline kontakti saavutamine või või üldse publiku suhtumine? Muidugi kas see, nagu ka kuidagi abistab teede mõttemõtlemisel seal lava lava peale? Üldiselt on kaks kaks võimalust, kas on mõõdult, võtad nagu jalad alt ära või siis ikkagi noh, nagu toetad. No põhiline on see, kui on vaiksed hetked laval ja ja kui saalis kostab mõmin on juba noh, tagurpidi käik sees. Ja seal ei aita enam midagi, tegelikult suur ime võib aidata, võib-olla juhtub midagi veel, aga. Aga seal näha, kui inimesed jälgivad ja neile pakub nagu pinget, mida sa teed, see on nagu loomulik joosta meeldib. Siis on nagu põhjustelegi uut pakkuda, sest nad on nagu, ootavad seda, eks ole. Nende nägudel peegeldub selline noh. Tellimuse selline helk, eks ole. Nonii meid niikuinii, eks me oleme kasvatanud valel ajal valesse kohta ega ei saa. Meelde ma ei tea, kes ei oleks. Ma ei tea ühtegi, isegi seostu mingite kohtadega. Üldiselt on, kui me mängime ka. Õmmelda baarides, aeg-ajalt või baaris või ei mahu ära. Et siis on nagu, nagu see, et kui inimesed juba sellest piisab, kui inimesed istuvad küljaga ja, ja noh, tegelevad muude asjadega, juba see häirib alla tulla, tähendab, nad ei peagi olema tüdinud, meil on võib-olla isegi lõbus olla. Istuvad küljega ja üritavad naabreid juttu ajada või tegelevad oma asjadega siis juba. Me oleme sellest mõlemad tagasi, on kaunis konservatiivsed, eks ole. Ei tahaks nagu inimestel nagu talgend näha ja kuidagi huvi tahaks, huvi tahaks näha. Vaata, selles mõttes on näiteks Pärnu, ütleme, Pärnu oli Pärnus suvel seal üks, üks kontsert ka, kui nii võtta. Suveaeg, inimesed käivad sealt olevat, palav, palav, joovad õlut ja ometi oli mingi hetk oli ikka ikka ikka umbes nii, käsi tardus, mis teile klaas jäi, ei ma mõtlengi vähemalt hele näidata, rahval, keegi oleks nagu jätkanud aktiivselt, sellest ma ise seda muidugi näiteks ma tegin tööd, aga pärast oli kuulda see siis mind ruttu-ruttu jälle õlut jooma, tükk aega ei olnud ta õllekraani vuhinal kuulda. See võis olla ka sellest, see müra oli nii tugev või? Meil oli helilooja õllesoovi, oleks lihtsalt paar baarmeni jõudnud või seda juhtuda. Õlle keemiline koostöös valla küll see muutis keemilist koostist. Ilmselt mõtlen. Jah, ta ei olnud eriti voolu joodav. Näituse avamisel mõni aeg tagasi paides ütles üks külastaja sellise asja mulle. Kuule sajandist üksi, jube laiskkunstnik. Ja ma ei saanud aru kohe esimese hoobiga, mida ta mõtleb sellega ja, ja, ja et sa vist ei viitsi üldse midagi pintseldada kuskil, aga midagi väidet, kontsentreerida last. Ja siis ma sain aru, mida ta mõtleb Taisk selles mõttes, et tegelikult noh, võib-olla sihukse väikse muigega irooniliselt, eks sa kontsentreerida last tegelikult mingisuguseks üheks hetkeks isana tuld. Oskate umbkaudu öelda paljudele üldse praeguseks juba ühiselt kontserte on kogunenud palju täheldanud, nii palju aasta saata umbes? Ma ei tea, kokku laiali hõre aga noh, lint, laste palju igasuguseid, selliseid tööriike, mis on tunnistatud ja mõistan videode peale. Vaat seda selles mõttes materjali on palju, mida mida noh, nagu, mis annab nagu ideid ja. Aga, ega siis ma ei saa öelda, et see tööpõld, olles jube tihe siin väikses Eestis Väljaspool Eestit olete kasvatanud või ei ole, ei ole. Teostajate Eestis üsna ainulaadne selles mõttes, et kunstimuusika. Me läheme natuke, võib-olla tülikad kuhugile niimoodi, mis mõttes? Ma ei tea, noh, see on natuke nagu keeruline, seda päris niimoodi lihtsalt ei saa teha, tulevad, panevad pillid taha mängima ja maalivad ja see peaks olema päris asjalik projekt siis et kui, kui see niimoodi läheb ja tuleb, siis samas on ju niimoodi, et kes teavad, mis asi täpselt on ja tulevad siis on lausa lust ja rõõm kese teab, enamus ei tea, enamus ei tea jah isegi isegi no kus me oleme korduvalt käinud noh ka muuhulgas näiteks Pärnus aluseks siis need inimesed, kes meid sinna ootavad või on selleks tööd teinud, siin ei ole kahtlustki ja sellepärast on need korrad näiteks ka väga hästi välja tulnud. Ja ma mõtlen just seda, et ei pea ideega noh, väljaspool ei kujuta ette, kuidas sinuga välja näeb, et selles mõttes sattuda kuhugile valesse kohta, et see oht on nii reaalne, nendeks. Noh, ma olen piisavalt reisinud ja mänginud ja mind enam ei paeluse mõtteliselt saada välismaale mängida kuskil? Absoluutselt. Ma olen nõus, võib-olla Eestis töötama kui see tulemusrikkam ja sisukam. Et on olnud küll selliseid juhuseid, et sa lihtsalt oled seal seal ka kuskil sellises kohas, mis oma üldse nagu tähendust. Nii et selles mõttes on see korraldajatele Keeruline, ma ei ütle, et see on väga huvitav tegelikult sellelt on võimalik aga teha niimoodi, et oleks kõik. Toimiks. Kus on, eks ole, ekraan, valgus, korralik installatsioonid, ma kõik on hea saund, eks ole. Trummi. Kõik on korralistelevery. Ei ole niisama tavaline, ütleme selline. Üsna lihtne, võib-olla mingi ansambel koosseisu mõttes, kust tehast sound check ära nad kiiresti tehakse arvud ja panen selle nüüd heliga tegelema. Päris kähku, eks ole. Meil võtab ikka rohkem aega, meil meil võtab vahel. Ma võiks öelda, et tundide viisi panna see asi kokku nii, et see toimima hakkaks. See on selles mõttes tülikas. Ja noh, ta on selline rahulik, aeglane, rahulik ettevõtmine, et ei sobi kuhugile selles mõttes Emadi abistades. Praeguseks on ta välja andnud kaks plaati, Robert mainisid, et on sellist materjali küll ja küll, mis on selline inspireeriva, mis ütleme tulevikus, eks materjalist saada on selle kohta ka mingeid mõtteid. No põnev on see tegelikult, et noh et nüüd on nagu aeg-ajalt leidunud teisi muusikuid ka lavale lihtsalt külalisena tundnud seal muusikasesse juurde. David Rosenberg Ameerikas klarnetimängija mängib ka eksootilisi flööt. Ja loodusfilosoof ta tegelikult. Ta on ise tunnistanud, et tegelikult oma hingelt Anda muusik Ja seal on minu meelest suhteliselt tervitatav just sellised külalised, kes tulevad ja toovad midagi ja sa oled nagu. Sa ütled nüüd natuke teistmoodi mõtlema ja arvestama. Ja meil on sinistest lendis ka. Seal tehakse siis kõveta. Aga kuidas sündis selline ansambli nimi platsi ainuke kellele selline mõte pähe tuli ja kas lõngad kuidagi muusikaga seotud? Ikkagi see ja tegelikult ja silma eest vaadates. Habras ta on meile kohe meelde see. Tore papist veinikast, veinipudelite kast, kus on kirjutatud Franso peale vihmavarjupilt on peal, klaasipilt on peale noolepilt on teha, kõik on toimivad väga hästi. Ja ka natukene niimoodi filosoofiline olla, ütleme siis tõesti kõik maailma suured monumendid ja sellised visuaalsed nähtused, mis on olnud, eks ole. Juhuslikud ja haprad asjad, püsivamad, kui mõned väga nädalasias. Võib-olla siis on see mõte, eks? Seda ma sain nagu teema, igaüks võib leida selles, aga, aga see ei ole sapikasti teema seal lihtsalt selline lõbus teema sädelevaid vihjanud, eks ole, loomulikult, aga seal on ka mingi mõte, kindlasti, aga rohkem on sööt. See ei ole nii kergelt, see lend ei püsi peos. Et sa nüüd võtad teed asja, sest me ei ole sündinud linnuna, tegelikult. Võib-olla läheksin edasi teie lähemate selliste kontserdiplaanide ja inspiratsiooni küsimuste juurde, et millal teid nüüd lähemal ajal kuulda näha võib. Lähemal ajal kuulda, näha võib. Veel. Päris täpselt ei tea, selleaastases ei tea küll aga, aga järgmise aasta alguse poole on paigas veebruari algus, Haapsalu kultuurihoones või Haapsalu, kuidas me, kuidas selle koha nimi on täpselt, sul on näitus, tuleb seal näitus, see on kokku lepitud ja ja, ja siis näituse avamisel sooviti sealtpoolt siis meie esinemist. Venelasena On üks näitus, kokku lepitud Viljandis Ugala teatri fuajees. Nii et noh, vahel vahel on päris hea tegelikult mitte kogu aeg rabeleda ja tööd teha, vaid ühe natukene ringi käia, hingata ja siis vaadata mis need tööd kokku pannes ütleme erinevalt Nendes kohtades, erinevates asutustes. Mis mulje, nagu õigupoolest tekitavad ise endale ka tähendab, on algangaaris hea oma töödest pole mõnda aega eemal olla ja üldse mitte vaadata. Mõned tööd on olnud tõesti alles Tartu näitus ja, ja, ja ta on tükk aega ära olnud kuskil siin-seal ja siis siis jälle vaatajatele teise pilguga vaadata selle mõttega ka, et kuhu edasi. Te kuulsite saadet sarjast kahekõne külaseli ansambel Fratšalzin kuulevad kunstnik Tõnu Talve, kitarrist Robert Jürjendal ja trummar Arvo Urb.