Tere õhtust, head klassikaraadiokuulajad. Täna kutsun teid põgusale jalutuskäigule Tartusse Vanemuise teatrisse, kus märtsikuu alguses tähistas Vanemuise ballett oma 60 viiendat aastapäeva. Tänase saatekülalised on Vanemuise balletiveteranid, aasa tamm, Aili rannaste, Tallinna balletikooli direktor Enn Suve Vanemuise balleti kauaaegne solistide praegune repetiitor Jelena Pozniack, Vanemuise balletisolist Aivar Kallaste ja Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas. Saates kõlavad muusikapalad on pärit praegu Vanemuises kavas olevatest tantsuetendustest lamuur sissises maalsustetvaramann ja Alice. Mina olen Hedvig Lätt. Enne kui annan sõna tänastele saatekülalistele, loen ühe katkendi Helga Aumere raamatust teatriteed ida Urbeli meenutus, kuidas sai teoks Vanemuise tantsurühma esimene iseseisev tantsuõhtu 1937. aasta kevadel. Udo Väljaots oli rühma tantsijast kasvanud Theo tahteliseks solistiks. Tema kõrval oli teiseks meessolistiks Ilmar roomets. Kuna tegin tantsutreeningu raamides ka ise improvisatsioonitunde, ilmnes, et Väljaotsal on erk loominguline fantaasia. Vähe sellest, et ta tegi ise oma tantsude seaded. Ta joonistas endale ka kostüümide kavandid. Väljaots oli üks neist õhutajaist, et teeme Vanemuises iseseisva tantsuõhtu. Ametlikult nimetati seda tantsurühma esinemist tuluõhtuks, mis tähendas seda, et õhtu puhaskasu jagati osaliste vahel. Tantsude seaded olid ida Urbelilt, kostüümid Silvia leitult, dirigeeris Juhan Simm. See tantsuõhtu koosnes 14-st üksiknumbrist. Rahvast oli rohkesti ja kiiduavaldused tormikad. Lilli läkitati lavale ohtral määral Läks mööda veel kaks aastat, enne kui Vanemuise tantsijad olid arenenud nii kaugele, et neljandal märtsil 1939. aastal võidi publikule pakkuda balletiõhtu ida urdal ütles, et Vanemuise balleti algastaks peamegi sellepärast 1930 üheksandat aastat. Õhtu esimese osa moodustas karnevalisõit Pjotr Tšaikovski muusikale, mille valis Eduard Tubin ja seda ka dirigeeris. Väljaots mõtles välja päris kena libreto, mis oli niisiis tema esimene libreto. Õhtu teises ja kolmandas osas kanti ette terve rida üksiknumbreid. Nii soolode, duettide kui rühma tantsudena. Ajalehtedes ilmus enne ja pärast õhtut hulgaliselt artikleid, sest varvaskingad Vanemuises tantsurühma jalas oli omamoodi sensatsioon. See esimene etendus näitas, et Vanemuise tantsurühm on arenemisvõimeline ja suuteline täitma juba nõudlikumaid ülesandeid. See oli katkenud Helga Aumere raamatust teatriteed. Nüüd üks väike muusikapala ja siis jätkame saatekülaliste intervjuudega. Vanemuise balleti 65. aastapäeva koosviibimisel viibisid ka Vanemuise balletiveteranid, aasa, tamm ja Aili rannaste aasa. Tamm meenutab. Ma olin ka Vanemuise stuudio lõpetanud ja tiba esimene etendus oli Esmeralda 41. aastal 20. märtsil. Esimeses vaatuses olime, tantsisime mustlastantsu, teises vaatuses oli meil juba niiske seltskonna tantsi ajastada ja seda, et meil on mul võimalik olnud ka teinekord teise suubeli lavastuses kaasa teha, samuti olema 200 krati lavastuses osa teinud kahest läks Mill lavastuses kaasa teinud jäätmeid üldse nii vähe oli, siis saime me väga palju tantsida. Palun meenutage Ida Urbelit muise, balleti algusaastaid, ta oli väga omanäoline ja mis tema eesmärk kõige rohkem tema oli, ta tegi tantsud väga muusikasse, nendel oli oma sisu ja väga tähtis oli tunnetus, mitte mehhaaniline liigutust ära tegemine. Nagu ma ütlen, et see on hirmus tore, et meid nii vähe oli, me saime väga palju tantsida, aga noh ja sõjajalgsi kolma siis oli meil muuseas raske töölistega Altorkestris puhkpillimängijatele ja tantsijatele. Nisuke eelistus oli meil sellele. Aga meil oli muidugi väga palju esinemisi. Rindel käisime igasuguseid kirevaid, tehtud oli meil kavas väga palju, saime väga palju tantsida. Ja see oli tore lõpmata tore meenutada. Ma mäletan, kui etendus jäi pooleli ja oli rünnak ja meil lõpetati ära, isegi neid asju juhtus, aga nagu me kõik. Ja kahjuks on meil koole vähe järele jäänud, on ainult Velda otsus Tallinnas Ella lukk Ühendriikides ja siis olemegi meie, kes me siin oleme, kas tol ajal balletitrupp suur või väike? Väga väike, ma vaatan, siin on ütleme, kordeballeti on kuust teistest tüdrukud, aga meel pähklipureja, solime lumehelbeke esineli, ühel pool neli, teisel pooli solistid siis kolm tükki keskele. Need kõige rohkem kaheksa sai meid välja kanda, aga etendus tehti ära balletietendus ja, ja see rahvale meeldib samuti beer küll see käis ligemale 100 korda viiekümnendat aastat, siis olime oskadegaadilemineksis, tegime Rummu Jürit väga ilusad rahvad ja mis oli Surdeli suurvoolust ajast hiliseeris eesti rahvatantse, ta tegi isegi teise kalevipoja etenduse, vahepeal tegi selle varvastele ja siis ta sai muidugi võtta nii-öelda, saab labajalga tantsida, varvastel, aga sai, saime küll, aga esimesed etendused olid varvastel või tähendab Esmeralda, kuidas oli Esmeralda ise varvastel ja siis need variatsioonid, mis seal oli kevad-suvi-talv, sügis, talv, need olid varvastel, aga muidugi rikkur mustlastantsud, neid olidki ikka tallal. Tantsijad olid pärit tantsustuudiost, jah, ikka panime oma tantsustuudiost ja väga palju ka kohalikes Tartu. Tiina Kappeli stuudiost oli Velda otsus. Oli Ella lukk siis Tubin, abikaasad, kiida Saarike need väga mitmekülgne ja see kõik olla. Kas teie osa tegite ka kaasa operettides ooperites? See võimalus on mul ka. Kolme musketäri tegin ma neiu Manooni olen ikka teinud natukene. Kas te olete kursis olnud nüüd ka pärast seda, kui ta enam Vanemuises ei tantsi? Vanemuise balletitrupitööde ja arenguga? Praegu meeldib mulle väga, ma olen kõigega nõus, mis siin tehakse, nad on tehniliselt palju tugevamad, üllatav lihtsalt, kui tugevad tantsijad on ja muidugi need lavastused on ka väga huvitatud. Millised on osa teie sünnipäeva, soovitab praegusele Vanemuise balletitrupile jätkata sedasama viisi, sest see on väga ilus, tehniliselt väga tugev. Esiteks, ta on muusikaliselt väga. Me oleme nõus sellega, mis nad seal teevad. Soovin ainult edu ja jätku neile. Maksu- ja tervist, aitäh aasa, selle intervjuu eest. Kellega on mul au vestelda Naili rannastega. Teie olete samuti Vanemuise teatri balletitrupi veteran. Mis aastal tulite Vanemuisesse tantsima? 44.-st aastast oli ilus aeg, meenutan just ida Urbelile. Tema oli see, kes meid Key kõiki nagu oma lapsi hoidis seal tiival mee olnud, tookord koreograafiliselt kooli lõpetanud ja aga tema tegi meiega seda tööd ikka nii. Ja kõik läks hästi, ilusalt etendused olid ja täis majadunid, R küünte oli alati 100 etendust, kõik etendused olid täis, viiekümnendad kuuekümnendad aastad ikka töö tähe all ja essalid lavastajad põhiliselt piida Urbel ja Udo Väljaots. Muidugi, uude oli ikka fantast ja temaga oli ka väga kerge töötada, ta oskas balletirühmaga nii hästi neid tantse seada, sellepärast oli ise Väljaots tema siis kohe täpselt kuidas on tantsijal hea, tema tegi noh, väga palju lavastusi ja operette ja, ja, ja niisuguseid asju me tegime ju kõigis kaasa ja oli kõige hullem oli kase pääle sõja aega, kus me olime siis kummisäärikud, ajalehed, mässisime jalgadele ümber ja Sõrusimined jalad siis 30 kraadi külmaga kütmata bussis kummi säärikutesse, sest pääle ja meil ei olnud lastel, me olime noored, ma olin 16, kui ma teatri läksin ja pidime kohe rahvamajja minema ja tantsima, ilmadrid poodeta sinise dialoog ja kohe külmad varvaskingad jalga panevad, toodi vesi, see jäätus kohe garderoobis ära, saalis istusid need, need olid köik kasukates ja meie Patškanud. Mis imeaeg oli, tõukasime bussi. Selline ekstreemne mälestus on hoid, suure raamatu võiks kirjutada, et ei oleks kirjamees. Millised on teie sünnipäeva soovid Vanemuise balletile? Oi olgu nad niisama tublid, kui nad täna kõik kolige näitasid endid ja kui nii edasi läheb, siis ballett välja, siin ei sure. Meeldiv võimalus on tervitada meie tänase saate järgmisi külalisi ja nendeks on Vanemuise teatri kauaaegne balletisolist Jelena Pazniack ja Vanemuise teatri balletisolist Aivar Kallaste. Ja küsida, milline oli nende esimene päev või kokkupuude Vanemuise teatri balletiga. Seda ta eilsel teise esimest päeva ei tahakski meenutada, sest meie kõik, kes me edasi meie õppisime Tallinnas ja saime suure lavapraktika Estonia teatris, me olime nagu praegusedki noored Tallinna fännid, Estonia teatri fännid ja siia suunamine tähendas meile üsna suurt katsumust. Olime natuke liiga heal arvamusel endast ja, aga vaatamata sellele, et esimene mulje ei olnud kõige positiivsem tulla siia väiksemasse linna tööle pean ütlema Urbile heaks. Nii vaikne, intelligentne, kui ta oli väga suure eetiliste arusaamadega, oskas siiski väga kindlalt meik nõude välja siia, Vanemuisesse tööle muidugi tol korral oli direktoriks Vambola Markus, kes ei astunud ka ühtegi sammukese tagasi. Ird oli ka juba meil siin teadesse ja nii me siis tulime. See oli august 1955 ja selle sama aasta detsembrikuu, siis tuli uurpill uus balletilavastus, mis on pähklipureja Tšaikovski muusikale ja miks osalt ta võttis pähklipureja karasse. Maia maasika, kes olid paar aastat enne seda distantseerinud Leningradi balletikoolis, tuli siia Peasolistiks ja mina, kes ma tantsisin, lõpukontserdil grandad asio Vainoneni pähklipureja eest, et ta palus, et mina õpetaksin oma partnereid sellele suurele klassikalisel numbrile neli partnereid ja üks prints ja, ja siis Maria ja nii me ka tegime, see oli urgil hästi õnnestunud, tõestas, et ta valdab ka klassikalist tantsu väga hästi tunnedel dramaturgiat ja üldse ma mina arvan, et urgil oli väga hea suurvormi tunnetaja, sest see, mis neil tuli, tuli suurel määral tema oma loomupärasest talendist ta ju väga pikalt ei ole kuskil õppinud, aga ta on stažöörina küll Euroopas mitmes linnas ja see, et ta oskas nii erakordselt hästi kasutada neid teadmisi, mis ta sai Euroopast oma lavastustest. Võime siis julgelt öelda, et Tiida Urbel on auga ära teeninud tiitli Vanemuise balletitrupi rajaja. Oi, kuidas oi, kuidas nad on ära teeninud. Tulid see lavastus parem kui teine ja siis, kui mina tulin siia tööle, see oli esimene oli siis pähklipureja, siis kohe oli Esmeralda seal majja maasikuga, tantsime koos teosais Ivo rannaste Uude väljetegee Kressi moodot väga hästi ja siis tal tuli võrratud tiine, siis tuli Bergent. Viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel Vanemuise ballett tantsis väga mitmesuguseid balletietendusi. Ühes asjas on tõesti siiralt kahju, tol ajal oli klassikalise tantsuperiood väga pikk periood, kahju, et turbiin oli sunnitud. Tema, kes ta tundis niivõrd hästi küll Martha Grahami süsteemi külje, teise modereeri süsteemi ja siis ei olnud lihtsalt võimalik seda teha. Praegu ja 10 aastat tagasi oleks selliseid laineid löönud, sest see oli see, mis tal oli programmeeritud jumalast ja tema pidi klassikat nagu kõrvalt õppima, nii et ta oli selles mõttes väga hea fantaasiata, oskas klassikalisi võtteid väga hästi kasutada. Milline oli tantsijate tase tollel ajal põhiline? Töörühm muidugi oli ilma kooli Maie Maasik oli esimene kesta söörisse Leningradis ja siis meie kolmekesi, kes meil tulineerigeenedus, koise toonadosson ja mina siis olin esimesed koolilõpetajaid pärast hakkasid juba tulema professionaalsed tantsijad, no need, kes olid diplomeeritud tantsijat, ütleme nii, et kogu aeg tuli neid tantsijaid juurde ja rihm kasvas, nii et ei olnudki mõeldav enam tantsida, balletti oleks midagi väga palju sealpool varvas või kõik pidi seisma varvastel ja ka need, kes olid stuudioharidusega jaagu stuudios, rääkidesse, Surbelil oli alati oma stuudioga enne sõda ja sõja ajal ja pärast seda, et kõik seal balletiturismi on ju tema kasvatatud. Nonii, oli tema stuudiod, siis hakkasid pikapeale siis küll rästi, tõigi stuudiod, siis hakkasid mina pikapeale nüüd stuudiot tegema. Meeldiksin Vanemuisesse. Stuudiotöö on väga traditsiooniline. Kuna liitus Vanemuise balletiga Ülo Vilimaa algul tantsijana Hiljem tuli väga säravalt Vanemuisesse. Ja see õnnestus erakordselt hästi, hiljem oli võrratu ja see oli nagu koos looming, kuidas omalt poolt pakkus talle ideid, kuidas hiljem realiseeris ta oli erakordselt plastiline, valitses hästi oma keha ja sepaga niini, mida ta mängis, see on tõesti, see on üks säravamaid osi tall ja see oli esimene osa ja pärastadest tirima hakkas proovimisiseka lavastama ja jällegi väga eredalt. Vot siis, kui Urbil oli väga hea suurvorme, tunned, mina, arvan siis iilivama, ütleksin, minu jaoks oli hea väikse vormitund kvaliteedi osas. Ta hakkas lavastama. Esimesed kontrastid olid, mis olid kontsert valges konstadest mustas, Hispaaniale absurdi ja väga erinevad asjad ja mis kukkus, soovisid, aga hästi, olid väga suure menu osaliseks. Tal oli väga hea stiilitunnetus ja muusikaline stiilid tunneb vormitunnetust, eriti ülevaatus sellistest asjadest. Ülo Vilimaa tõi uusi tuuli Vanemuise teatrisse päris kindlasti ja väga edukalt. Neil oli väga tugev tõusuperiood, siis oli 1962. Aivar Kallaste, milline oli esimene kokkupuude Vanemuise balletiga? Ka mina olen Tallinna inimene on sündinud, seal koolis käinud ja siis Tartusse tulnud, aga millegipärast terve viimase õppeaasta valmistasin ennast Tartusse tulekuks. Aitäh. Mul ei olnud valus. Kui suunamisel sain teada, siis kuhu tähendab Tartusse? Nii, lähme esimese etenduse juurde, see oli Ülo Vilimaa lavastatud kontrastidest kaneel ja ta aastal 77, siis kui Vanemuise ballett oli 39-st. Mis mulje jäi Vanemuise balletist, kui seda linnas siia tulid? Null, ja ma kujundasin juba varem korraldasin endale igasuguseid sõit Leningradi, Moskvasse kui ka Tartusse, ükskord tulin terve talvise koolivahesiin, vaatasin etendusi on alati ka siis, kui Vanemuine Tallinnas käies nüüd pilt oli olemas, olin uhke selle üle, et meid siin väikesel maal on kaks teatrit, kus balletilihaks. Kas ma tohiks veel ühe laus ja Urbeli kohta, mis oli minu jaoks väga oluline, palju ta mind adistas siis, kui ta enam ei lavastanud balleti, kuid hiljem olevas palli ette ja siis, kuid hiljem arvas, et see koreograafia räägib iseenesest ei ole Talsi kuidagimoodi ta mõttest. Kuid seal ei ole erilist süžeed, ütleme konkreetselt, ma tahaks konkreetselt rääkida ööbikust Stravinski muusikale väga raskemuusika, raske muinasjutt hiina muinasjutu ainetel oli tehtud, jadas kuld, ööbigi päri söögid ja, ja siis kuidas ööbik pidi väljendama siirust, puhtust ja suhteid selle kuningaga ja ma ei osanud kuidagimoodi panna liigema kuriograafiasse oma mõtteid, tuhanded suhtumist, mida ma pean väljendama nende liigutused ja siis, kui ma olin ainult varajastel üldse maha turjematoned ratsioonis käed olid kiibadeks murtud, kus mul ei olnud nihukest avarust, ei käteliikumises, liigutus ei algas ja, ja ma olen väga õnnetus, püüdsin kangelased ära tantsida ja, ja ei saanud, seal oli, siis ma läksin peale poole ja kas ma tohiks teiega rääkida? Neist ei arva, et ma ei oska seal midagi teha, poolide nuttes ja tema kesta suurt vist ei olegi meie proovi näinud, lahkas ööbiku rolli nii selgeks, et siis ma oskasin ennast väljendada lause nende murtud kätega ja värbar olemisega, nii et ta mind korduvalt niiviisi aidanud, eriti dramaturgiliselt ja ma olen väga tänulik siiamaani siis, kuidas ta nõudis muusikasse süvenemist proovide ajal iialgi ei unusta, kuidas tegin Esmeralda proovi, arvati, et see on väga sobiv osa mulle ja oht end proovi-proovi, ainult tehnilised asjad, värgid ja siis kõik tuleb Urbil nii väga peenetundelised võt, kas meie teeks need ikka sisuliselt täis? Künnavad tuleb, miks ma seda tuletan meelde, praegu ma olen noored tantsijad, kellega ma töötan ja keda ma proovin solisti vabandama, palun katsuge rohkem muusikat kuulata, katsuge väljendada läbi oma sisemuse, seda muusikat, seda koreograafiat ja mul on väga kurb, nii öeldakse. Oh ma ei taha kulmud, kortsud või nii, et seda kooli pärsi või käsi krampi. Asi oli selles seal see õige dramaatiline pinge tuleb siis, kui ta tuleb seestpoolt, vot siis võib hakata seda tema tuli. Vaata vaata, ma olen endale seda läbi elanud, et kui oluline on igal proovil tõsiselt suhtuda muusikalise dramaturgia ja tänu Urbelile Ülo Vilimaal ei peaballettmeister Vanemuises 1974 kuni 1997, milline see aeg oli siis, kui ta oli peaballettmeestest, tema nagu Mare domingaski praegu kutsus, külalislavastus jäid nii neile töödes German, seal veel töödes Igutsurfaf, neile töötas niiden ja meil oli mitmeid-mitmeid lavastajaid väljastpoolt ja see oli riigi oma muidugi murdma lavastus ka alla eakenesseljast, kes lavastas selle väga suur loominguline tervile balletikollektiivile ja siis võis tõesti öelda, et meie seisame varvastel kõiga rühmisest, siis meil tulid järjest klaasikest tualetid, selts, sobinjanna, Novskribenyanooli rohkem plastiline varmastantseris. Keelepähklipureja ja terve rida oli need lavastus ja, ja see oli väga suur tõus. Tuli siis Aivar rääkida, midagi lisada. Et me Hollandis kasvatanud sinna aega juba räägib sellest korrast, mis Šoffegi enne sedasama kobeeli ja esimene ehmatus jaoks oli siis see, kui meilt lahkus teatrist üks erakordselt hea tantsija Mihhail kliendi Tšehhi ja tema repertuaarist seisis bioloogilima lavastatud inimene ja see oli soolanumber kuskil seitse minutit ihuüksinda ihualasti laval. Ja kui ta mulle selle pakkusse sulis ehki. Aga see oli kord, kui ma seda esimest korda tegema läksin. Üle kere värisedes unustasin järjekorra ärajäämiseni. Ega hiljem ma tean, siis suust ei pahandanud, sest inimene on siiski inimene, mitte mingisugune mehhaaniline monstrum ja, ja kõik etendused on erinevad ja selles peetudki meie osade võlu, et nad alati uude nüanssidega ja see ongi see, mis annab osaleja ja, ja mõte, et väga palju treenida selle nimel. Aga ma mäletan, et ma kaebasin talle seda, et ma, et ma ei saa sellega üldse hakkama, siis ta ütles niimoodi huvitavalt, et aga Igor, ta mõtet, see ei ole sinu sinu peale lavastatud, et sa oled teise inimese koreograafia pidanud üle võtma ja siis läksid aastad etendus läks repertuaarist maha ja tuli meil üks suur kontsert. Äkki Ülo küsib, et, et kas sul on mingisugust soovi, mida tahaks tantsida? Imestasin alati oli ikka roll midagi käskkirjaga seina peale. Minagi mõtlesin, et, aga nüüd on aega mööda läinud, et äkki ma proovin uuesti, tegin ühel kontserdil. Mitte midagi ei olnud muutunud, kõik riskantsed täpselt samamoodi ma ära koperdasin ja no siis pärast seda, muidugi ma ütlesin endale, et ma ei proovi vanu asju, aga meie koostööfilm, aga ma arvan, seal kadestamisväärsest sellised rollid, nagu ta andis mulle Cupi illuse. Aga kas sa mäletad ooper, ballett? Ta on saanud, vaat see on nüüd hiljem tehtud nimi, kus oli balletil üsnagi paralleelne ooperiga ja sina olid seal, mootor mängis Mozarti ja minagi töötasin sinuga ja miskipärast väga eredad mälestused. Sellest ajast võib olla ka see, kuidas hiljem lavastas seda ja kuidas meie kas aaria saatel või orkestri pidime jõudma väga tantsulise kulminatsioonini ja kuidas sina harjutasid need mõtteid mis viilima püüdis sisse puhuda ja kuidas andusid muusika kuulamisele, kuidas siis läbi keha pühitseda, väljendada, kuidas me koosel seal läänesime, et üks teine poos või kombinatsioon oleks kõige veenvam ja kõige mõjuvam. Vaat mul on see lihtsalt üks esimesi kokkupuuteid sellega, et kui tõsise töössesuhtumisega olid ja oled sina. Ma ütleks, et maja on selline artist, kes ilma repetiitor Rita idee küll mitte midagi, kõik impulsid, ma olen niisugune mõte, et olen Sandra Petit. Nii et tol ajal Vanemuise balletitrupp oli tõusulaine tipus Ja ega need perioodid ei olnud kõik tõusujoonel, eks seal oli igasugust laineid ja, ja kui rääkida sellest, et kas noh, kõik hiljem pakututega oli alati vastuvõetav või mitte nagu iial ei unusta, kuidas hiljem tuli selline mõte, et teha teistkordset Hiinad avastust ja läks minuga see selles mõttes et mu hing rahule, et ma ei taha mitte midagi, ma ta rahulikult ära kaduda ja siis tema käis niikaua peale, mul ei jäänudki mitte midagi muud üle, niikaua käis siis edasi harrastada Carmenit, jällegi mustlastants, teisevad saadus, tavaliselt tantsib terve ja solistid tema tegevat minule. Minule võte, keegi noorentsin, sest ma olin ju laval juba olnud ka ikka mitukümmend aastat ja ta ikkagi Lavas ja seda ainult ainult minu ja ma mina tean vist ikka väga tänulik temale olema, et kui ta midagi võtab pähe seda seda teostab ja ta kunagi ei muuda oma arvamustega ei vaheta neid soliste ja võib-olla see on halb, aga no minul selles mõttes vedas. Tallinna balletikooli direktor Enn Suve. Teie olete koolitanud Tallinnas Vanemuise balletile palju häid tantsijaid. Varem, ma ei tea, võib-olla mitte kõige paremaid, aga jah, eks meie tegevustantsijate koolitamine nii Estonia kui Vanemuise teatri tähele kui nüüd tänasel sünnipäeval siia vaadata, noh eks me ju kõik tunnistame ja tunnustame ida ja vurbeli tegevust, kes selle nii-öelda selle trupi eesotsas olija, kelle õlul oli kasutamine ja kõik need raskused aga on meie koolist vaadates on meil eriti hea meel, et ida Urbeli tööd jätkasid meie endised õpilased Ülo Vilimaa ja siis hiljem nüüd Mare Tommingas. Vanemuise trupi areng on ninaga Estonias nagu vist arvatavasti igal pool maailmas, eks ta ikka on läinud üle kivide ja kändude ja andnud oma mõõnaperioodid, jama, tõusuperioodid ja, aga noh, on olnud väga toredaid tõusuperiood ja minu meelest praegu just üks nendest ja tahaks loota, et see tõusuperiood nii ei lähe. Ma annaks üle enam. Tahaks loota, et nüüd edaspidi Vanemuise teatri uue juhtkonnaga seoses ja arvestades Mare Toominga entusiasmi osakaal ja ütleme, osatähtsus selles teatris kasvavad ja ma arvan, et siis ka meie kooliõpilaste hulgas kasvab huvi ja tahtmine siia tööle tulla. Mida teie soovite, kui Tallinna balletikooli direktor Vanemuise balletile sünnipäeva puhul? Me soovime neile edu ja õnne ja et see tõus, mis neil viimastel aastatel ja ka käesoleval ajal on olnud, et see jätkuks ikka kõrguste poole, et rohkem meie õpilasi leiaks tee tööle siia teatrisse. Üheksakümnendat aastat Vanemuise balletis, noh, see on vist rohkem juba Maredumingi aeg. Marest saab Vanemuise teatri peaballettmeister 1997. aastal. Milline see üleminek oli, Ülo Vilimaa, Mare Tommingas. Minu meelest väga märkamatu, ma mäletan, kuidas kindlasti Maret tahtis proovida lavastada ja pillima talle seda võimalust väga soosivalt suhtes suhtes, kas need olid kevadises majandus, krüptid politseis? Esimene esimene Aga Ensained koondpealkirjaks, aga alguses oli ainult see Kaldi osa, mis Mare tahtis lavastada või pakuti talle, et avada ajaloo muus siis asi arenes edasi terveks lavastuseks. Müüa ja siis, kui olite toimuv kevades manus, krüptit, ma olin väga meeldivalt üllatunud ses lavastuses jaamas. Marie, kui sa peadki hakkama lavastama, sest et mis see mõte, et ma oleks nagunii hakanud lavastama kui mitte selles teatris, siis mujalt ja ma olin üllatunud ka sellest, sest minu arust täiesti neelis, aga ta ise oli kindel, et ta hakkab lavastama ja see kindlasti muidugi seda nägi juba väga palju. Ennast lavastades, milliseid tuuli tõi noor Mare Tommingas Vanemuise balleti, tema alustas ka balletitantsijana ja siis sirgus peaballettmeistriks ja lavastajaks. Et hiljem saame male enda käest kah teada. Minu jaoks need uued tuuled olid kaasaegses modernlavastustes ja ta oli väga suuri laineid oma stuudioga, mis tal oli üliõpilastest moodustatud ja ja tõesti, seal olid erakordselt andekat inimest ja väga targad inimesed, üliõpilased ja nad kõik lõppedes ülikooli, mõni tants natuke kauem on ju vähe, aga siis ta töödes nendega väga produktiivsed ja tegin nendega Aafrikas aktus oli esimene ja karmina punane ja siis rühm oli palju, ta pani kõiki inimesi juba uues stiilis liikuma ja tantsime nii, et just uusi tuuli ta tõi ja praegu ta arendab seda silga edasi praegu, kus meil need model Narvas, need on pidevalt ja kuigi ta ei unusta loomulikult klassikat ja suur klassika taga ilmust. Jelena Pozniack siin ennem ütles, kui meenutas varasemaid aegu, et väga tähtis roll on olnud Vanemuise tantsustuudio all praegu ta kannab nime Vanemuise tantsu- ja balletikool. Just see on ka nagu traditsioon, et paljudes Vanemuise teatritantsijatest saavad hiljem repeteetarid ja väikeste tantsijate koolitajad, nagu teie olete, Jelena. Nii see on kujunenud poolest. Ma ei tea, palju huvitab, kuidagi edu on suunas niiviisi, ma pole midagi enda jaoks kunagi eriti otsinud ega otsinud, ei tööta ega oska midagi, kõik tuli nagu iseenesest loomulikul teel, niisama nagu kõik osa tulid lihtsalt ja loomulikult niisama käsitöö lastega, sest ma ju lastega hakkasin tööle. Üsnagi, kohe, kui ma tulin Tartusse tööle ja siis ma ütles, oli stuudiokoolina noorima teatrioosi 10. Vanemuise ballett sai ka alguse balletistuudiost, mida tegi ida Orbel ja see on jätkunud. Ja järjepidevus on ka üks tähtis moment Vanemuise balletiajaloos, Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas. Milline on Vanemuise balletitrupp täna? No ma arvan, et Vanemuise tantsutrupp jätkab ka täna neid eelpool mainitud traditsioone, töötame käsikäes balletistuudioga, nüüd küll nimetatakse stuudiot väga uhkelt juba tantsu ja balletikooli ja ma loodan, et tulevikus jätkab, jätkub see koostöö ja ma arvan, et et see nooruslikus, mis on ka alati olnud Vanemuise balletiomapäraks ja need individuaalsed, mis on praegu trupis olemas, mis on ka alati olnud Vanemuise tugevus, aga tugevad isiksused, energilised, huvitavad ideed, põnevad lavastajad, kes on tegelikult kasvanud paljud meie trupist välja. Et tulevik on põnev, eriti praegu, kus meil on nagu vabad käed antud teatrijuhi poolt katsuks kõik need kuidagi ellu viia. Et järgmine hooaeg tuleb väga tõsine püüdlused, eesmärgid väga kõrged tegelikult, et siis kui Aivar Mäe mulle ütles, et on võimalus või tähendab kõigepealt ta ütles, et miks ei ole siis ma tõesti siin, et miks ei ole, ise oli järgmine jutt no siis tuleb teha, mõtlesin, et kellega või millega, kuidas noh, aga anname võimaluse nüüd ta andis selle võimaluse ja ja nüüd on vaja tõestada ennast järgmine hooaeg. Kui nüüd natukene ajas tagasi minna ja kui sa meenutaksid seda aega, kui sa tulid siia, milline oli siis Vanemuise ballett? Aeg oli teine, nõudmised olid ka võib-olla natuke teised, aga ma ei usu, et kunagi oleks hinnaalandust tehtud. Et kõike, mida me oleme teinud, mida on teinud Jelena poisina gruphina, noor kui tantsijad oma noorusajas kui pedagoogid hiljem et alati me oleme hoidnud ikkagi oma eesmärgid kõrgem, et kas me oleme alati suutnud resultaadi salati näidata? Seda, kuid vähemalt eesmärk on olnud alati näidata ennast parimast küljest. Jelena Karpova ja Aivar Kallaste on olnud ju Eesti teatriaastat tantsupreemia nominendid. Meil on aeg-ajalt ikka olnud neid lihtsalt, et Vanemuine ja Tartu on alati kaugemal Tallinnast kui tallinn Tartust. Et siis alati ei ole lehes kajastatud kõike, tegelikult nemad ei ole ainukesed, et aeg-ajalt ikka märgatakse tantsu. Trupp täna, et kui palju on tantsijaid praegu, kui paljon repeteetoreid. Repetiitor ei, Tõngolm kapsameed, Jelena poisina kõlar Rufina noor nemad on nagu igavesed meil. Ma tahan sellepärast öelda, et igavesed, et nii palju või niikaua kui nemad vastu peavad, hoiame neid kindlasti 10 küünega kinni, sest kust me saame selle elukogemuse selle tantsukogemuse? Me oleme noored ja lollid ikkagi. Et peab hoidma neid inimesi, kellel on anda, kes jõuavad veel anda. Ja Svetlana hunt on meil muusikalavastuste repetiitor, selline töökoht peab lihtsalt teatris olema, et oleks ka muusikalavastuste liikumises ja tantsudes kontroll ja kvaliteet on aidanud ka tantsu ja balletikooli õpilasi treenida ja töötab ida tantsukoolis. Nii kolm Protatiitorit. Ma arvan, et sellest piisab siiski järgmiseks aastaks. Kui meil Truck suureneb 20 tantsija võrra, siis meil oleks kindlasti vaja ühte head mees, pedagoogi, kas ta nüüd peaks jääma meil nagu trupi juurde või tuleneva külalisena seda, see sõltub läbirääkimistest ja tulin just Peterburist ja on nagu nõus tulema üks parimaid, ma arvan, mees, tantsupedagoogi, kes nagu on andnud väga häid staare maailma tantsulavadele, et meil on kindlasti uhke tunne, kui selline inimene tuleb meile, aga samas see on kuidagi normaalne ja võib-olla minul oli rohkem ärevus sees, et kuidas ma pöördun, et meie, nii väiksed inimesed kuskil Tartus suure elukogenud tantsupedagoogi poole pöörduma, et kas te tulete meile õpetama, et ta oli väga rõõmuga tulema, et Eestit armat armastatakse Venemaal ja väljaspool Eestit väga ja, ja tõenäoliselt, et mitte lihtsalt sellepärast, et meil on hinnad madalamad vaid, vaid ikka sellepärast, et meil on nii toredad inimesed. On mõned noored tantsijad, kellest on kasvamas välja lavastajad Ruslan Stepanov, Janek Savolaineni eest olen ma alati alati kõigile koreograafidele lavastajatele avatud, kui neil on huvitavad ideed. Huvitav materjal? Ruslan ja Janek on ju väga-väga huvitavad tantsijad lisaks sellele, et nad on ka lavastaja mõtlemisega eriti tugev. Muidugi oli Ruslanni diplomitöö, millega ta kooli Viljandi kultuur kolledži lõpetas, tema toa monodraama, et ennast pole veel ületanud. Nii et see teine oli katsetus, otsing ja Janek, kel on neid ideid ja fantaasiat, et ma ei tea tohu tohutul hulgal, nii et mõlemad poisid on siuksed otsijad ja kindlasti väga suured isiksused ja meil on väga vedanud, et meil on. Balleti juubeli puhul välja antud rohkete fotodega brošüüri ühe koostaja Kai Kanguri sõnul on selle väikese bukleti eesmärk fikseerida punkti kuhu Vanemuise balletitrupp on praeguseks jõudnud ja kuhu kavatseb edasi liikuda. Siin on sellised alapealkirjad nagu pisi publiku šokolaad, Vanemuise balletivaimu vormijad, klassikapärlid joon tänasele näit eks pisi publiku šokolaad rubriigi alla sobiks noore lavastaja Janek Savolaineni lavastus Pämbi. Jänegi Pämbi idee realiseerus alles külalisesinemisel nukuteatris, et mul on väga siiralt kahju Vanemuise väikses majas, seda ideed ei õnnestunud meil üldse realiseeruda. See, kuidas ta oli mõtelnud selle video siis minu poolt tehtud see ürgne tammepuuinstallatsioon, et ja see tantsijate kokkusulatamine, et see tegelikult kahjuks ei toiminud meie väikse maja laval tehnika kahjuks vedas alt selle koha pealt. Aga ma nägin noort lavastajat tõeliselt õnnelikuna, kui me seda tegime nukuteatris ja meil oli tegelikult mõlemil kahju. Et Lõuna-Eesti ja Tartu lapsed ei näinud seda. Sinuga Mare seostub ka see, et sa oled toonud Vanemuise teatrisse mitmeid väga häid külalislavastajaid, pedagooge, kes on andnud siin meistriklass. Et seda võib siis öelda, et Vanemuise balletivaimu vormijad No, ma arvan küll jah, ja kindlasti tulevikus saab neid rohkem olema. Aastal 2000 esietendus Gustav Mahleri maa laul, enne seda oli siis külalislavastaja rassiitika teinud workshop appi hulk aega töötanud siin meil ja, ja väga hea kontakti saavutanud ja etendus oli tõesti väga hea, ilmselt kas siis Tartu publik ei olnud valmis selleks etenduseks v oli mingid teised asjaolud, miks seda me nii vähe mängisime, nii vähe publikut käis vaatamas. Mujal maailmas oleks täissaalidele kindlasti läinud selle tükiga see kahju ja noh, hiljuti käis mate omoles oma audkondi tegemas ja ka väga huvitav kontakt, nii et ma ütleks, et iga külalislavastaja, olgu ta siis kaugelt välismaalt või, või ka siin kasvõi teisest Eesti linnast, iga kontakt ja töö on alati positiivne. See rikastab tantsijat. Võib-olla ta hetkelt tunneb, et kõik on jube halvasti ja, ja miski on valesti selle asja juures selle töö juures. Aga hiljem võib-olla ma usun, kindlasti selgub see, et, et iga asi on millekski väga hea edasi viia joon tänasele joon tänasele. Tänane joonealune on see, et on kaunis. Ma räägin nüüd enda seisukohalt. Kaunis raske on praegu sellepärast, et, et kui ma juba olen korda lubanud, siis ma pean selle asja lõpuni viima. Et kui meil tuleb järgmine hooaeg pähklipureja Rootsi kuningliku balletiballettmeistrilt päriisbergilt ja 122 korda järjest, mängime täissaalidele. Ma usun, et lapsed tõesti tulevad sinna, nad peavad lihtsalt olema siis asi on nii hea ja meie oleme nii head. Aga seda saavutada on väga-väga-väga raske. Aga ma usun nendesse tantsijatest, kes on praegu meil nendesse pedagoogidesse, kes meil on praegu ja ka nendesse tantsijate, see, kes. Meil tulevad juurde, on raske hoida seda peretunnet, mida ma püüan hoida. Kas mul see alati õnnestub, ma ei tea, aga, aga ma usun, et see peretunne saab olema ka siis, kui meil on 25 tantsi asemel 45 tantsijat. Ja selleks, et kenad inimesed tuleks meie trupp, kui ma ei kuulutanud seda interneti kaudu üle ilma. Tulge nüüd vaid nüüd olen paar nädalat tõsiselt sõitnud siin lähinaabrid juures ja, ja leidnud väga kenas inimesi, kellel on silmas säde ja hing laulab sees ja noh, tulevad see on täiesti vale, et meile keegi ei taha tulla. Siin oli eelmine nädal, käis meil pähklipureja lavakujunduse autor poo Ruuben, kes oli tõsiselt vaimustatud meie teatrist ja inimestest. Täna sain temalt meili väga tänased. Küll teil on toredad inimesed ja teil on tõeline teater. Mis saab olla parem kiitus. Millisena tahaksite näha Vanemuise balleti edaspidi Jelena kõigepealt? Aga enne seda, kui rääkige neist pursanud lavastajaid, sest ma tahaks öelda ja ma ei saa seda mainimata jätta kui koolijuhataja, et meie koolile ilane kargu õde on teinud mitu lavastust, jäme, alustasime väga tagasihoidlik kult metsamuinasjutuga, mida mängisin teatrikohvikus ja koolides siis tuli juba lumekuninganna, siis tuli, kuidas on abi aasta aed ja nüüd siis kahevaatuseline tulipunane lilleke, see on ikka väga suur panus meie koolilaste arengus. Sest omade nii suurt praktikat nagu Neia lapsed saavad maast madalast ja see on väga suur asi ja aitäh, et Liana, nii palju lavastus neile ja mis puutub minevikku ja tulevikku ja kui siis kui oli minu kõrgperiood, enne kui ma oli kahe aegus, oli minu õlul kogu balletirepertuaari ja aeg, kus meil oli väga palju klassikat, mida ma juba nimetasin, oli sell, sobinjane oli seitse kaunitari, volikud P-le pähkli pole, kõik oli väga palju repertuaari, meil oli natuke vähe inimesi, aga meil inimeste arv, kvaliteedi inimeste arv kasvas. Kas neid oli 36, umbes niiviisi ja minu unistus oli, et neid saaks 42? See on tavaliselt siukse väikse teatri jaoks, nagu meil on paras ports, 42, see oli minu unistus, paraku aeg näitas, et see jäi tol ajal unistuseks ja praegu me oleme viimastel aastatel eriti kokku kuivanud, need on ainult 26 ja neid on väga vähe. Ja kui see minu unistus kunagi täitub, et nad, millest ma võin veel unistada, ma võin rahul, kuigi ära surra. Seal suur unistus ja kui see tehtud, ma olen väga õnnelik. Tulevik on väga võimas töö ja töö, noh, see on normaalne, see on alati olnud ajast aega, aga tegelikult meie tulevik sõltub väga lihtsast asjast publikust ja tegelikult samal ajal sõltub ka repertuaaripoliitikast, eks ole, ja ma usun, et Vanemuine jääb ikka hoidma seda rida, et me ei tee ainult moderni ainult klassikat, vaid katsume hoida kätt, seda pulssi, mõlemil ja eksperiment veerida, et olla väga atraktiivne publikule. Meie tänases saates kõlasid muusikapalade, mis on valitud just Vanemuise balletiteatri praegusest kavast. Seal on Ruslan Stepanov Vi lavastatud lamuur Janek Savolaineni sisises mool step siis Alice Imedemaal, et kõiki neid on võimalus tulla veel Vanemuise teatrisse vaatama, mida soovida Vanemuise balletitrupile? Meile tuleb soovida ikka jätkuvat noorust Energiat, lapsemeelsust, natuke hullust ja Mida virurtranaadilist ööd fanaatiliselt, seda noorusionaalsus? Tulevik ma tänan teid, Jelena Pozniack, Mare Tommingas ja Aivar Kallaste, et olite nõus tulemast stuudiosse ja natukene rääkima Vanemuise balletiminevikust, olevikust ja ka tulevikust. Saate pani Hedvig Lätt aitäh veel kord ja uute kohtumisteni.