Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp, Google Play või App Store'ist. Te kuulete raadio kahte värske ja vaba värske jagada. Tere, head raadiokuulajad on pühapäeva õhtu ning kell näitab viis läbi viis minutit, et mis saab tähendada ainult seda, et raadio kahes läheb eetrisse kinovärgiga mandariin. Et juttu jätkuks kauemaks, on meil stuudios filmikriitikud Emilie Toomela. Tere Ralf Sauter, tere, Andrei Liimets. Tere ja mida Maarja hinda alla. Täna õhtul on kõigi huviliste pilgud pööratud Eesti filmi toodangule, millele hakatakse juba paari tunni pärast auhindu jagama. Aga meie vaatame hoopistükkis välismaise filmikunsti poole, ehk räägime tänases saates filmidest, mis parasjagu meie kinodes ekraaniaega naudivad. Milleks on? Com, pealuu, saar, pikantne dokfilm, Rocco Xavier tolaani praegu veel uusim film, kõigest maailma lõpp ning vulme vulverini viimane peatükiks meeste seerias ehk luugan. Kang on kuningas ja Kongan tagasi teatavad lõputud reklaam postrid tänavatel et anda märku, et kinodesse on jõudnud värskeim seiklust, peaosas filmiajaloo ilmselt kõige tuntum või vähemalt ühega kahest kõige tuntumast hiigelkoletisest kuningas kongiga ehk siis hiigelsuure maja kõrguse ahviga. Tegemist on tegelasega, kellest esimene, tõeline filmiklassikasse jäänud teos valmis juba 1933. kolmandal aastal. Pärast seda on ta olnud peaosas vist üks, seitsmes kaheksas filmis, millest küll enamik on olnud sellised võrdlemisi kergesti vahele jätavad D-kategooria filmide küll, aga see originaal või algne algupärand on tehtud taasversioonina 1907 76. aastal ja siis viimane viimati 2005. aastal Pieter Jacksoni poolt, mis oli siis? Triloogiat ja minu meelest see 2005. aasta versioon oli ka väga, väga hea, mis tekitab küsimus, et miks siis nüüd kõigest 11 12 aastat hiljem on tarvis kong taas nii-öelda taaselustada uuesti temale kallale minna? Põhjus õigupoolest lihtne. Kuna produtsendid tänapäeval mõtlevad üha enam suurtes frantsiisides jagatud universumite siis kui äsja restarditi või taas algatati Godzilla seiklusest, siis nüüd, 2020. aastal on oodata siukest suurt, et kahe siis kõige kuulsama koletise kätši filmis kong versus Godzilla. Jah, et kaob King Kong, saaks oma sellise algloo on siis võetud kätte teha uusversioon tema loost. Tähendab produtsendid, mõtlesin, et niimoodi juba pool sajandit tagasi, sest Kinkongi katse elan varemgi ekraani, aga nad siis 60.-te alguses, kui jaapani stuudiot oho tootis oma versiooni Godzilla versus Kenkongistes katse ela, oli Jaapanis väga edukas USA selle teate Kinkongi ja tundus nagu väga loogiline asi, mida teha ning jah, nagu Andrei ütles siis mõne aasta pärast saame nähtavasti näha jõudu katsumas uuesti neid tegelasi, ehk siis 2014. aasta silaselnud suurt sisalikku ja seda uut king kongi. Ja põhjus, miks siis uus kinga tehti, on eelkõige ma arvan, see, et see biitlid läksin oma, noh, ta oli liiga pisike selline armunäljas tassike ja Godzilla 2014. aasta oma seal ikka väga pirakas need kong pääle saares ka mainitakse möödaminnes, tegelikult KinkKonk kasvab. Nii et see on siis siuke eelvariant sellele, mis tulema saab. Ilmselt ta siis läheb veel suuremaks. Sa vist ei maininud, et pealüsaar toimub Vietnami sõja ajal. Nüüd filmi meeldejäävaim osa on minu meelest Vietnami 70.-te esteetika, mis seal väga valentne prominentne režissööriks on valitud siis Jordan Mac Roberts, kes on selline väike indie-filmitegija, sest noh, Jurassic voldi puhul see töötas ka mainitud katse ela puhul, et võeti siis legendi, filmitegija ja iseenesest rahuldavate tulemustega ka siis uue king kongi puhul, et esiteks väga palju on šnitti võetud lahedal kombel Vietnami sõjafilmidest nagu tänapäeva apokalüpsis lõpuseneks oma Homaas Platuunile olime Estonia platsioonile ja see vietnami nõuslike annab, annab midagi väga hästi, seda filmi mõjub toetavalt, et on isegi nagu Vietnami sõjafilm lihtsalt selle vahega, et seal saarel väidetega väideldakse, siis nende monstrumit aga, ja siis kingangiga. Ja lihtsalt tuleb meeles pidada, et on selline 200 miljoni dollarine bee film ja suur eriefektide shouril siis vastandudes piitut, jaksin omale, mis oli selline väga suur, dramaatiline kolmetunnine eepiline film, mis kiskus pisara silma, ta lihtsalt emotsionaalselt mõjub, et siin uues osas uues filmis King Kong ja ei ole enam nii huvitatud endale kaaslanna leidmisest kuivõrd siis tema Saarele tulnud inimeste hävitamisest. Aga mind väga huvitab, mis te arvasite? Ja mina selles mõttes tunnen veidi kahedasi tundeid selle filmi suhtes, kuna ühelt poolt ja muidugi oli tunda seda, et, et me ei saa Hollywoodile ette heita ja et neil ei oleks häid ideid, aga nad jäävad tihti kinni samadesse mõtetesse, mis juba varasemalt on töötanud ja siis taasluuakse mitme erineva nurga alt samu lugusid uuesti uuesti. Et sama nagu tunda siin ka, et see oli ikkagi natukene selline leige versioon nendest eelmistest filmidest. Ma arvan, et et hoolimata sellest, et siin olid nii head näitlejad koos nagu Tom Hidest on, siis oli siin, ma ei tea, Sammele Jackson prii Larsson ja nii edasi, aga teiselt poolt selline nagu hingalisid filmist puudu, et oli näha, et, et seda ei olnud teinud võib-olla näiteks tõeline fänn, ma ei tea, ma praegu spekuleerin, miks see nii on läinud, aga igatahes kokku võtta. See film oli tõesti nagu varasemalt te siin ütlesite ka, et ei efektide, selline shourile ka sellist tõelist nagu nostalgilist hinge ei olnud siin ja ja võib-olla ei olnud kohati nagu mindud sirgjooneliselt selles ühes suunas ka, et näiteks esteetika poole pealt oli üritatud taas lavastada selliste Ultskul filmi pilt. Aga teatud hetkedel jällegi see oli nagu meelest läinud ja kunstniku nägemus oli alla surutud võib-olla selle poole pealt, mida siis produtsendid tahtsid. Ja kokkuvõttes ma arvan, et hea meelelahutus, aga ma ei ütleks, et see film jääb mulle nagu meelde jätma fännina. Hiljem tahaksin seda uuesti vaadata küll, aga ma kuulasin hiljem selle filmi soundtrack, et see oli väga mõnusalt selline ürgses Trocki vaimust, inspireeritult oli seal palju ja see oli tõeliselt mõnusat. Et seda võib nii iseseisvalt kuulata kui ka nagu filmihääl tihti see leevendas natuke seda, mis seal kinolinal toimus. Kusjuures mul on täpselt vastupidine tunne, et sa ütlesid, et nad lähevad nagu kergema vastupanu teed ja teevad sama asja uuesti, et tegelikult noh, kui nad oleks tahtnud kergema vastupanu teed minnes, oleks lihtsalt teinud järjekordse meigi originaalist. Aga nad just mõtlesid, et okei, teeme midagi teistmoodi, et teeme sellest nagu Vietnami sõjafilmi. Mõtlesin võib-olla pigem seda, et, et filmiideid inimestel maailmas on mustmiljoneid, aga tihti võetakse ikka samu tegelasi ja pannakse neid uude olukorda, selle asemel, et mõelda välja täiesti uued etapid, täiesti uued teemad. Ja noh, ongi, et kuna näiteks Kinkongil on juba oma selline fännibaas olemas, et siis kahtlemata ei jäeta seda võimalust kasutamata, et tuua uus film mida need, kes varasemaid filme juba fännanud, tulevad kindlasti vaatama, et pigem nagu võrdus sellega, et kes võtta täiesti uus teema või siis võtta vana tegelaskuju uuesti teda panna uude olukorda. Tere, selline mingisugune rusikareegel, et uus king ongi, film tuleb ma ei tea, iga paarikümne aasta tagant või siis isegi 10, nagu neid juhtus. Minu probleem selle filmiga on tegelikult, mul on ka mõnes mõttes vastakad tunded, ma olin juba kuulnud nii kiitvaid arvustusi, sõnu selle kohta. Ja muutused olid üsna kõrgel ka pärast treileri nägemist, mis muuseas annab väga palju filmist ära, nii et kui ta ei ole veel treilerit olen, siis soovitan seda mitte teha. Mul on selles mõttes natuke läiget, tundub filmi suhteliselt kuidagi üürikeseks põgusaks, võib-olla asi on selles, et biitlite actioni film oli kolm veidi pikk ja sellest on ka pikendatud versioon, mis on mingi kolm ja pool tundi nagu tema need sõrmust visanud. Ja lõpus mul oli natuke selline, et ongi kõik või et noh, natuke tahtsin rohkemat, oleks mingit emotsionaalset jõudu, et me saaksime neid tegelasi rohkem tundma õppida, kui mäletate veel nagu biitlite actioni oma, siis neelad tund aega, et saarele jõuda üldse kogu see tegevus seal laeval on hästi-hästi pikaks venitatud. Tegelikult, ja noh, ma arvan, et üks põhjus, miks inimesed ütlevad selle filmi kohta erutav, on see, et ta mõistab väga hästi nende monstrumit skaalat tegelikult sellise filmi puhul on väga oluline just see, et näidatakse kavalalt Neid tegelasi kaamera silmas nagu hästi suurena. Ma eile vaatasin ühte 50.-te bee filmi nimega Hillar Schulz, kus on hiiglaslikud tapja karihiired ja seal oli näidatud lähiplaanis siis täiesti tavalisi hiiri, aga lihtsalt pandud nende ümber sellist nagu atribuutikat, mis jätab mulje lihtsalt hiiglaslikud. Ja siin filmis ka üks esimesi kaadreid, kus me, Kinkongi näeme ta horisondil leegitseva päikese ees, niimoodi tõuseb sirgu ja siis noh, see annab mulje, et on tõesti suur ja ma arvan, et just nende moslemitega samamoodi kui ämblikku näidatakse just jalgade juures Väga-väga see stseen, kusjuures mulle ja hiljem ka pikalt meelde Aga meil on aeg kuulata natukene muusikat ja samast filmist ehk kong, pealuu saar, lugu ka tulevad. Milleks on Crydens Kleer mootori Bad Moon, Rising. Nonii ja läheme edasi hoopiski Itaalia kinoga. Itaalia kinoga on selles mõttes põnev lugu, et kunagi, kui see oli just filmi elu hälliks esimesed filmikaadrid näiteks filmiti Itaalias paavstist ja hiljem ka värkina lätted said alguse just sealt, siis viimaste aastakümnete jooksul on Itaalia kinomaailmas väga palju tahaplaanile jäänud. Ja mul on väga hea meel, et, et nüüd kuskil ma ei oskagi öelda, võib-olla viimased viis, seitse aastat on selline aeg, kus uus põlvkond Itaalias on hästi tugevalt peale tulnud. Hästi palju tehakse just suurepäraseid dokumentaalfilme, mis on minu arust väga huvitav vastandus sellele, mis vanakooli Itaalia põlvkond võib-olla tahaks, arvaks teha hästi palju näiteks kasutatakse ka noorte itaalia filmitegijate seas ühisrahastuse võimalusi, et testiga nagu selliste korralike summade peale. Et ma olen siin näinud nii film, mis on, ongi saanud hooandja sarnastest platvormidest näiteks 80 ja 100000 eurot teha oma dokumentaale konkreetsed ja nüüd on meil Artise kinos on, on üks värske itaalia dokumentaalnimega, Rocco Rocco räägib siis samanimelise itaalia pornonäitleja Rogosi Fredi elust näitab teda, milline ta ise on natukene awake selle filmitööstuse pornotööstuse varjukülgi ja ma pean ütlema, et minu jaoks võib-olla selle saate jooksul on, on see üks huvitavamaid filme esiteks sellepärast, et millises kontekstis film asub Itaalias ja teiselt poolt sellepärast et et meil on tihti pornotööstusest rääkides, me teame, võib-olla mingid naisnäitlejad, meesnäitlejatest räägitakse oluliselt vähem pööratakse vähem tähelepanu, et nüüd me näeme, mida üks mees selle keskel tunneb ja arvab. Ja, ja selle väärtus on ka see, et Rocca siin filmis räägib päris ausalt, et kuidagi nagu avas ennast hästi lihtsalt ja noh, ilmselt mingi osa sellest kindlasti oli ka näitemäng, aga olid jäetud hetki, kus oli näha nagu tema sisse kuidagi väga huvitavas mõttes, et jah, me etist täiesti teistsuguse mulle võib-olla kui võiks selle filmireklaamist arvata. Ja, ja see film pani mind mõtlema väga mitme mitme asja üle, et ma ei tea, Ralph, mis muljeid sinule sellest filmist. Roku Aleks, tuhandete naiste sisse, siis meie filmima. Lähme teema sisse. Mõtle, kui ma selle lause ütlesin, et raudselt keegi teeb selle nalja. On kohustuslik, selline bravuurikas dokumentaal Sa Emilia nüüd mainisid, et pornotööstuse varjukülgi või ütleme, nende kulisside taga taha ei vaata paljud dokumentaalfilmid ja viimane, mida tina nägilani Netflix Netflix siis välja tulnud Hodgeos maanteed, mis oli rohkem sellises toonis, et vaata kui lihtne on tüdrukutel Bornasseuda, vaadake lühike, nende eluiga on ja nad peavad ainult agressiivsemaid vastiku meil asju tegema selleks, et seal äris püsida ja edukad olla sotsiaalne sotsiaalmeedias olema ja nii edasi, et, et see on rohkem selline intensiivne kusjuures väga üles Ast hästi lahti võetud portreefilm siis tõepoolest mehest, et kui sa nüüd ütlesid, et mehi ei kujutata väga palju niisugustes filmides räägitakse pornotööstusest, siselinna Lavleis, siis kes on tuntud tippspordist, temast on räägitud hästi palju. Jaa noh, eksporno vaatamisega on see lugu, et, et väga palju see illusioon ei taha murduda, justkui porno vaatamisele keskmine inimene kindlasti ei mõtle, et noh, need on täpselt, et samasugused tavalised inimesed, kes käivad umbes toidupoes õhtuti, vaatavad halbu sarju telekast ja panevad lapsi magama ja nii edasi ja mõned aastad tagasi ma lugesin pornotähe nimega tera Pathik autobiograafiate, seal samamoodi peegeldus väga palju, kuidas ta lihtsalt tahab, et teda nähakse normaalse inimesena ta kirjeldab sellest, kuidas temast sai sellest tööd tööstuses nagu edukas ärinaine ja kuidas ta laulatusele hästi ilus ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on väga oluline pornonäitlejate jaoks kindlasti Carokkasid Fredi jaoks, kes on ikka Itaalias tõeline legend selles vallas, kus ta töötab. Ja see film on selles mõttes ka kihvt, et et kuidagi nagu hoolimata sellest, et kui arvukalt siin näidatakse erinevaid peeniseid, suudab olla ikkagi selline nagu väga tõsiselt võetav ja mulle meeldis ka see, et näiteks itaallaste puhul tihti jälgitakse seda, et milline nende kõneviis, kuidas nad räägivad, kust piirkonnast nad pärit on. Kihvt oli kuulata seda, Trococifreedi ise rääkis nagu sellist väga pigem mulle tundus, nagu kõrgema klassi itaalia keelt, teda oli, tundus pigem nagu intelligentne tema pere olu ja tema naine, kes seal samuti filmis üles astus, oli tasakaalus ja väga nagu eluterve. Ja nüüdseks on ta müüdada loobunud oma ametist, et suhteliselt teagi, millega ta nüüd tegeleb, aga ma lugesin, et et pornotööstuses ta enam kaasa ei löö ja huvitavaid ja võib-olla see, et itaallased mõtestavad tihti seksi ja seksuaalsust kuidagi natuke teistmoodi. Et öeldakse ikka, et pole üheski teises keeles nii palju slängi sinu seksi kohta, kui on itaalia keeles ja seda just selle tõttu tegemist on katoliikliku maaga seda õiget sõna nii-öelda ei või kasutada, et siis on tohutu palju sünonüüme sellele. Ja siin oli, ma arvan, et võib-olla itaallaste jaoks näiteks see film või selles mõttes põnev olla, et siin räägiti nagu asjast enesest. Pluss Ma mäletan, et kui me rääkisime filmist täiuslikud võõrad, siis sa teedist välja seda nii-öelda ema kompleksi itaallaste puhul ja Rogosi Fredi puhul samamoodi ta räägib väga palju oma emastest ja suhtes temaga ja. Oma ema sõbrannaga intsidendist. Selle filmi teemade valik on selles mõttes tõesti väga lai, et kui ta nüüd vaatleb ka pornotööstuse varju külge, siis noh, tegelikult elatusküll ma ise ei ole väga suur pornovaataja ja põhjus on just selles, et mingist hetkest minu jaoks ta hakkas illusioon nagu ära lagunema, sest ma hakkasin väga palju nagu mõtlema sellele, et kui palju naisi selles tööstuses kuritarvitatakse ja kui palju neid on lapsena kuritarvitatud, mis on selline hästi nagu levinud stereotüüpidest, kui osad inimesed armastavad mõelda, et tahad neid kuritarvitati lapsena ja see on mingil määral kindlasti tõsi. Aga see film kuidagi Serib hästi selle mentaliteedi vastu, et siin just üks naissoost pornostaar, kelle nime ma ei tea, sest nagu ma mainisin, pole ekspert täiesti, räägib ka väga palju sellest, et kuidas see on lihtsalt tema olemuses ja kuidas ta väljendab ennast suhteliselt agressiivse seksi kaudu ja see on minu meelest väga värskendav ja võib-olla pani mind ka natuke teistmoodi vaatama, sest mul on tekkinud mingisugune põlgus selle vastu isegi läbi aastate ja huvi nagu ära kadunud ka. Ja kui ma mainisin, et film on väga hästi üles võetud, siis tõesti nagu ma olin üllatunud ja võib-olla asi on selles, et ta räägib Bornastaja mõtled porno peale, siis tekib siuke väga moment, et taki meeletult banaalne või nii ja siin on muidugi selliseid pikantset kaadrit küll, aga väga ilusti on aegluupi kasutada ja kõik need hotellitoad ja ruumid on sellised natuke kõledad. Aga samas ka mitte nii-öelda keskmised pornofilmi võtteplatsile, umbes nii, et väga ilus film on väga intensiivne film, selline äärmiselt meeldejääv. Ralf see on tore, et sa alustasid viidetega teistele filmidele, mida ma pärast kindlasti sealt küsiksin, sellepärast et mina vastupidi, ei ole sattunud väga palju sellist pornotööstuse film, pornotööstust siis kajastavate filmide otsa, mis oleks kuidagi nende naiste seisukohalt. Rocco puhul mul oligi modellin hästi skeptiline nii Roku osas kui tema seal ja mille, kuidas sellima, mis mooli vist välja, et mis tutvustasid neile, et mis mul on kindlasti selline väga suurt teema tõesti. Pisarsilmil räägib oma emast, aga mul millegipärast oli kuidagi raske Nirokot uskuda kuises teine asi, neid tüdrukuid, kes seal sellise krampliku naeratusega rääkisid, et hoia, sa võid kõike teha, et mulle meeldib kõike teha, et ma oleks tahtnud just teada nende naiste nagu tausta niimoodi, et ma oleksin. Et see, et ma oleks seda uskunud, et mul oli väga raske neid naisi seal uskuda. Kusjuures nagu Rainer Sarnet, kui ma ei eksi, sirbis kirjutas, siis see on ilmselt ka kuidagi meil geograafilises plaanis paistab rohkem meile silma, et need Ida-Euroopa tüdrukut, kes lähevad sinna kuulsuste raha otsima et nende nagu taustalugu tundub ilmselt meie vaatajate jaoks kuidagi olulisem kui, kui võib-olla mujal maailmas. Võite mulle just minu arvamus on kuskil, ma arvan teie kahe vahepeal, et et mulle tundus see, et ühelt poolt naisi kujutati seal täpselt sellistena, et nad tõesti üritasid jätta muljet et neile kõik see meeldib ja kõik on tore nende valmis kõike tegema ja Jaan ise sealjuures püüavad siis näidata nagu entusiasmi, aga samas näidati ka nagu seda lavahirmu nii-öelda ja kõike seda, et mis tegelikult mis nende sees sisemiselt toimus, see, et nad ikkagi ju kartsid ja see oli neile ebameeldiv, et ma nägin nagu seal seda poolt, aga aga teiselt poolt rokko n esitas mulle tundus aus, et selles mõttes nii tema pojad, see, kuidas ta nendega suhtles, tema pojal vist rääkisid tema naine samamoodi, et keegi nende lugu nagu läks kuidagi kokku ja oli loogiline, et sellepärast mulle tundus, et tema ise on siiras ja räägib ausalt juttu, aga noh, eks me lõpuni ei saagi kunagi teada. Sina omamoodi sellist psühhoanalüüsi on üllatavalt palju, isegi kõige eks see neli, kus naine näitas endast pilte, kus seda on ikka tõsiselt neppeldatud ja ta ütles, et tal on lihtne orgasmi saada selle kaudu ja siis Raco kihistelt, et millest see tuleb ja siis naine ütles, et ma ei tea, ma arvan, õige vastus on, et sa teada, seal lihtsalt ei taha öelda või siis sa ei mäleta ja terapeut tuletab meelde kindlasti. Aga noh, eks need naised, kes siin osalevad, et ma arvan, et lihtsalt tõsiasi, et tegemist on dokumentaalfilmiga, mida ilmselt paljud näevad, nad lihtsalt ei tahtnud öelda, on ju, et meile ei meeldi pornot, pealegi mulle lihtsalt meeldib seda raha teenida, mis ma saan siis, asi oleks lõppenud sellega, et kuskile viiakse nurga taha öösel ja viis dollarit, sest noh tähendab ühesõnaga, mida ma tahan öelda, on see, et nad jätavad kindlasti mulje, et neile meeldib seda teha lihtsalt sellepärast, et nad on selles dokumentaalfilmis ja nad ei taha seda. Selle äri mainet. Aga üldiselt nad tahavad neid rolle, nad tahavad saada nendesse filmidesse. Nii et see, mis tiine on ka siin filmis ja ma ei tea, kas filmid valmis pärast seda, kui tulid need süüdistused tema vastu, et ta olevat ikka väga tõsiselt kohe halvasti kohelnud naisi, kellega ta töötas või siis enne igatahes trumpi presidendivalimisi näidatakse mööda minnes hästi palju siin filmi jooksul. Ta mainib selles mõttes ka väga kaasaegselt. Ja kui vaadata seda, mis Itaalias laiemalt toimub näiteks Itaalia teletööstuses, et siis on seal hästi palju, seda just, et naisi koheldakse kui objekte. Kunagi nägin ühte, mul ei tule selle nimi praegu meelde, aga on üks Itaalia selline tooksu kus, milles etapp näeb selline välja, et inimesed istuvad ringis tribüünidel keskel on laud milledega ülikondades, mehed ajavad juttu, laud on läbipaistev ja seal on üks bikiinides naine on käpuli seal sees. Et kujutage ette, kui näiteks meie pühapäeva õhtuti näeksime selliseid saateid, et tähendaks päris nagu troopiline, kohutav, seal on seal ka igapäeva reaalsus. Ja kui ma panen veel selle sinna juurde, siis. Mulle tundub, et seda filmi peaksid vaatama just ei taha ise ka. Ja ilmselt ta paneb meid teistmoodi mõtlema, et hetkel juba tegelikult teismelistel itaalia poistele sisendatakse midagi sellist, et ema teeb süüa ja kõik nooremad naised on nagu sellise objekti staatuse omandanud. Et jah, tundub, et see film selles mõttes annab kõneainet väga paljudel teemadel ja sellepärast ta mulle väga meeldis. Praegu on ta veel Artises näha, ilmselt mitte väga kaua tegelikult natukene ka juba kinodes jooksnud. Nii et kellel tekkis huvi, saab seda vaatama minna ja kes on 18 täis? Jah, ja siis on 18 täis. Nii et meie soovitame. Jah, ja arvestades, kui aktiivselt pornot levitatakse, toodetakse ja tarbitakse tänapäeval, siis võib-olla ta ehmatab mõned inimesed ka natuke eemale sellest Bonhabi maailmast. Nii et see on üks mõju, mis ma loodan, et Jimmyle. Eelmise filmi juurde olgu veel öeldud, et kes ei jõua seda artisesse vaatama, siis soovitan minna vaatama kinoteatri etendust ei tao, mis räägib ka Bornaste porno mõjust siis ennekõike meeste vaatevinklist. Aga siit liigume edasi, Kanada võiks tänaseks öelda, võib tänaseks ilmselt juba kultuse lavastaja Xavier tolaani värskeima filmini. Dolan on ennekõike pälvinud tähelepanu sellega, et alustas lavastajana väga-väga noorelt enamasti see termin, mida tema kohta kasutatakse nime laps, kuna ta oma esimese filmi tegi vist 22 aastaselt. Tundub, et keegi vastu ja hetkel ei vaidle, seega see on tõde ja mis peaks olema noorem, kui oli näiteks Orson Wells kodanik Heini tehes. Tänaseks on ta alles 27 aastane ja ta juba selline absoluutselt nii-öelda Stablist või ennast nagu tööstuses kinnistanud režissöör seetõttu on iga tema film on väga-väga oodatud ja tal on väga suur, väga andunud selline fänn või austajaskond. Küll aga temaga kõige värskem film. Ehk siis kõigest maailma lõpp pälvis eelmisel aastal kannifel filmifestivalil esilinastused seal väga-väga vastuolulist tagasisidet, oli neid, kes kirjutasid, et see on kaugelt tema kõige suurem läbikukkumine lasteaiana võib-olla esimene selline tõeline läbikukkumine oli neid, kes nimetasid seda jälle vägagi julgeks vormi eksperimendiks sest see viis, kuidas tolaansesse filmis oma tegelasi vaatleb, see film räägib siis ühe noormehe naasmisest pere juurde, keda ta ei ole 12 aastat näinud ja sellest, kuidas siis seal pereringis hakkavad erinevad pinged üles koorma. Ta vaatleb igat tegelast peaaegu kogu aeg pildiliselt eraldakse stab, filmib korraga ainult ühte tegelast. Kuidagi selgelt näidata, et kõik tegelased on justkui väga oma mullis. Väga vähe on need tegelased, kes on justkui ühes ruumis väga vähestel kordadel olnud ühes kaadris selle filmi jooksul. Aga mulle isiklikult tundub, et see eksperiment kuigi teoorias hästi-hästi huvitav ja siin on hästi hästi head näitlejad, siis eksperiment tõesti natukene poolikuks jääb, et ta kuidagi lõhustab selle filmi tegevustik emotsionaalselt, ainult minu jaoks lõhustas ka natuke ära, et ma oleks tahtnud natuke võib-olla klassikalisemalt filmitud sihukest näitlejate koosmängu jälgida. Jääd kõigest maailma leppe filmine jaotanud kriitikud väga tugevalt kaheksat. Mulle tundub, et tegelikult ei ole nii, filmidega on alati nii olnud, et ma mõtlesin just tema eelmine film, mammi, mis 2014 välja tuli, see oli esimene film, mis saavutas mingigi publikumenu ja sai vist üle miljoni vaataja. Et seni on ta ikkagi olnud lavastaja, kes meeldib kriitikutele, aga kellest publik väga palju nagu laiemalt, et aru ei saa, ei tunne veel huvi. Eks näis, mõned parimad kunstnikud on just saanud kuulsaks pärast surma. Et nüüd selle filmiga ta on tõesti väga nagu selliseid vastakaid arvamusi tekitanud, tundsin seda ka ise ja ma natukene enne siin saadet lugesin, et mida näiteks prantslased ise sellest Kanadasse kirjutanud ja selle filmi kohta, et samamoodi hästi vastakad arusaamad, et ühelt poolt kiideti seda vormi. Seda ideed poolt ikkagi öeldi, et liiga eksperimentaalne ja ei olnud sellist mõnusat tervikut. Huvitav on see, et see film põhineb tegelikult näidendil. Eks žanrit Karlsson, näidendi kirjutaja, kes kirjutas selle loo natukene teistmoodi, kui Dolan on nüüd seda tõlgendanud. Aga selles mõttes on see kuidagi nagu kuidas ma ütlen nagu autobiograafiline kirjeldus, mida keegi teine läbi oma aspektri jagab, sellepärast et see näidend algselt rääkis siis ühest mehest, kes oli suremas HIV-viirusesse just nagu näidendi autor ise. Ja nüüd, kui noor täiselusmees seda filmis kujutab, siis kuidagi mõjus natukene nagu liialt eksperimentaalselt, et ma kohe tundsin, et ta ei olnud nagu küpsele teema arutlemiseks, et ta jättis nii palju lahtiseks ja mul ei olnud tunnetate, et lavastaja jättis need teemad lahtiseks, sellepärast et ta tahtis salapära lisada. Vaid kohati jäi mulje, et võib-olla ei olnudki kõiki neid vastuseid olemas. Mulle tundub, et Toloni puhul ta mitte kumbki nendest variantidest, et ta jätnud neid ka lahtiseks, mitte sellepärast, et mingit sellest müstikat või salapära hoida vaid kuidagi. Need asjad, mis tolaan lahtised lahtiseks jätab, ongi lahtised. Aga ma tahtsin seda öelda, et mitte et talani, filmid, kriitikuid, kui mingit kogumit kaheks ajasid kahte lehte ajab, siis võib ka vähe kriitikusest Nolani filmile tõtt olla. Väga raske, selline kahevõitlus, näiteks mina olen algusest peale olnud plaani suur fänn. Aga mulle nüüd viimaste filmidega tundub, et kuidagi tal on jah, mingi selline isikupära, mis mõjus alguses hästi värske ja uudsena. Aga need järgmised filmid kuidagi kordavad iseennast ja viitavad iseendale ja muutuvad väga selliseks isoleerituks kuidagi, mis, mis nagu alguses oli selline hästi põnev, eks me eksperimentaalne, aga kui nüüd nagu kuidagi hakkab, et iseennast niimoodi välja kurnama. Mulle isiklikult näiteks emme väga-väga meeldis minu meelest hästi-hästi huvitav seal tega mängib hästi palju vormiga pildi või pildiformaadiga näiteks ja aga seal Mistolaani väga tugevalt iseloomustab, on selline häbitu sentimentaalsus. Ta ikka emotsioone paneb ikka väga julgelt ekraanile. Aga kui enne puhul see minu meelest töötas sellistes hästi agressiivsetes dialoogides ja ka selles sellises taga suhtluses muusika kasutuses, siis siin minu jaoks kuidagi need Oozouni ja teised kriitid, mida ta kasutas, need kunstilised kujundid, nagu näiteks lindu, mis seal põrandal lebas, need minu jaoks ületasid mingi piiri, kus, kus minu meelest kadus nagu mingisugune nüanssi, tunnetuse asi, kuidagi üritati liiga ka visuaalselt noh, mingisse kunstilise kujundisse, mis seal otseselt ei töötanud, suruda, et minu jaoks kogunes seda mingit sellist sentimentaalsus tegelaste emotsionaalne valvsust liiga palju, et ta läks melodramaatiliseks. Tead mulle talani puhul, muidu sa melodramaatilises väga meeldib, aga siit ma saan ka aru, et miks võib olla laiemale publikule see film peale ei lähe. Sest kui mul käisid sõbrad PÖFFi ajal seda filmi vaatamas, siis nende kommentaar sellele oli just, et et see oli nii emotsionaalne, et sellised väsitav ja kurnav, et pärast oli raske olla. Minul on see, et Nolani puhul ma juba tean, et kui ma kinno lähen, siis ma tahangi. Ta on mul neid hingekeeli natukene sakutaks ja, ja et ma saaks selle pisara välja pigistatud ikkagi. Jah, ma lisan ainult lõpetuseks enda poolt, et minus tekitas vastakaid tundeid, aga ma kindlasti ei taha öelda, et see halb film oleks mul juba ootused natuke madalal pärast seda tagasisidet, aga, aga ta on ikkagi huvitav ja intrigeeriv, intellektuaalselt. Ralfi vihaga näeks, see oli kõige halvem filmida. PÖFFil nägin isegi Iisraeli koguperefilm oli varem, kus monstrum armastas limonaadi juua. Ühe poisiga. Pead kohati liiga palju, isegi siin neid, seda pildiliste helilist nägu suhkruvatti ja jõuda, nagu siin on üks stseen, kus mängib seal plink omaneeli Joe laulaim S-i ju ja siis leasid räägib peategelasega ja näidatakse meile siis selle peategelase kirjutiseta on kirjanik ja seda oli lihtsalt liiga palju, ma ei suutnud seda informatsiooni vastu võtta. Samas nagu suuresti ülejäänud filmis ei olnud nagu mitte midagi toimumas, mis vähegi intrigeeriv tõesti selline tunne, nagu sa oled võõra inimese juures õhtusöögilauas siis kedagi ei tunne nagu näägutavad majanduse, mida ma teen siin täpsetamine iks ja talannan, mina jõudsin kui rongi peale siis kui emme väljadele emmeli üks minu lemmikfilme tollest aastast, kui ta välja tuli, väga originaalne ja mulle tohutult meeldib tema stiil kohati. Natukene jällegi tohutult kohati. Aga see oli küll eriti arvesse ka näitleja, et siin on see to vints on, kas seal on korralikud, näitad ühesõnaga. Aga issand filmima tõesti kuhugile mingi mingi konflikt nagu puudu või mingi sihuke nagu haarav vastuolu või mingi mingi asi, mida lahendada või tegelased Liisama ajavad nagu juttu ja ma ei, ma saan aru, et sina oled homoseksuaalses aidsitemaatikat sees, aga ei jaa. Talannal Rootsis selline tüüp, kes armastab salli kanda isegi siis, kui väljas on 60 kraadi sooja. Need pärast selle filmi nägemist, ma tõesti tundsin, et ma tahaks ära käia, ongi taotluslik. Minu meelest seda konflikti nagu päriselt selles mõttes ei jõuagi tekkida. Et see film räägib inimestest, kes ei oska teineteiselt küsida, kuidas sul läheb ja siis kuulata vastust üldse mingi dialoog tekkiks üteldes jõuakse konflikti tekkinud, et selles mõttes siin ei panda üldsegi üldse lauale seda, mis igalühel kuskil hingepõhjas on ja noh, selles mõttes on sellest nagu riskantne filmi teha, et see konflikt ei jõua vaataja, seal on nii, eks ole ja teiselt poolt ja siis ta on nagu huvitav, eks ole, idee poolest vähemalt Dolan, mulle tundub jõudnud sellesse etappi, vaata kas sa oled nagu noor andekas filmitegija, kõik ütlevad, et sa oled juba andekas, sa oled juba mitu filmi teinud, mis on festivalidel nagu väga menukat sisse umbes mõtled. Okei, ma teen umbes sellise filmi, mis näeb välja nagu mingi noore amatöör Youtube eri video rääkida, helista, et nii on ka edukas. Okei, tegelikult ma olen näinud küll vastukaja sellele filmile ja see on tõepoolest tagasigi polariseeriv osadele tõesti meeldib, osadele ei meeldi absoluutselt, ongi vist kuidagi sihuke filmet, osadele meeldib väga ja teistele ei meeldi üldse, mina olen, selles ei meeldi üldse koolkonnas ja mind on väga lihtne ära osta sellise perekeskse draamafilmiga ja kammerlike filmidega, mulle jubedalt meeldivad dialoogik, kesksed filmid, aga aga see oli küll nii salkindaalset nagu sihuke bilansipanemine. Okei, aga see ongi tola, Songi tolaan, see ongi see, kes ta on ja varasemate filmide näitab, et oskab paremini. Kusjuures varasematest filmidest siis mina kasutan jällegi juhust, et mainida tema filmi Loorents seni võis mis on siiamaani minu lemmikfilm talaanilt, et mis on ka jällegi väga selline emotsionaalne, väga isiklik, aga samas tal on palju laiemad sellised ühiskondlikud sotsiaalsed sidemed siis selles filmis hargnevad laiali. Aga kuulame jälle muusikat ja juba sellesama filmiga seoses oleme kuulanud ühte väga head Mobi lugu meie saates. Seega tänaseks valisime eksootika loo In, mis Simmis Kes ei armastaks yks mehi? Laugen Ta on tuntud mutant, kes on mänginud ka ei ole vastanud lugematutes X-meeste filmides, täpsemalt siis Jack Männan seda tegelast küünistega varustatud koletisliku Pulveriini mänginud kuskil 17 aastat, et esimest korda nägime teda yks meestes aastal 2000. Ja nüüd on Jewish Acme on teatanud, et ei kavatse rohkem Mulveriini mängida, mis on arusaadav, sest ta on ka juba suhteliselt vanaks jäämas ja me oleme seda tegelast näinud juba kuskil vist 10. filmis. Aga nüüd on jõudnud kinodesse täiskasvanulik verine jõuline film nimega Logan, mis on nii-öelda vulberini soolo, film ja järjekorras tegelikult kolmas volverini soolofilme. Ja see räägib siis aastast 2029, kus kahjuks küll mutandid on siis väljasuremise äärel ja lõugen ehk ulmeline on üks vähestest, kes on järele jäänud, taotlesime tema eesmärk on hoolitseda ka samuti väetiks jäänud ja mingisugust ajuhaigust põdeva Charls Seiveri eest, kellega ta loodab siis põgeneda kuskile sooja kohta eemale oma igapäevaelu raskuse õuduste eest. Aga paraku ristuvad tema teed ühe noore tüdrukuga, kes on sarnane vägagi talle ning üheskoos peavad nad siis asuma teekonnale et iseenda eest seista ja mutandid hoida elus veel aega. Minul on väga-väga tugev Marveli allergia ja mul on absoluutselt ammu ära tüütanud kõik need Marveli tegelased, korporatiivne masin seal taga, mis 10 aasta peale välja arvutab. Mis kuupäeval täpselt järgmine film, tulekus jälle mingi järgmine tegelane sisse tuua. Aga kui Relf alustasin, väga julge, kellele ei meeldiks yks mehed retoorilisi küsimusi, aga siis tõepoolest ka mul on X-Meeste ka seoses niisugune väike nagu hell koht hinges, sellepärast et kõigist nendest erinevatest koomiksitegelastest yks meest sellises mütoloogias või õigemini selles allegooriat on kõige otsesemalt too vähemustest tagakiusatutes. Seal on väga selgelt juudid väga selged viited juutidele, ajalooliselt, seal on väga selged viited seksuaalvähemustele ja kahjuks on see seeria tänaseks viimase paari episoodi ka tugevale allakäiguteele jõudnud, sellepärast et pärast kahte väga head ja X-Meeste lugu ja siis küllalt head nii-öelda eellugu. Yks mehed esimene klass näol on viimased, kas filmi minu jaoks kaugelt liiga suureks spektaakliks läinud, kus on, kust on täiesti ära kadunud igasugune inimlik dramaatika ja kogu see allegooria, mida ma kirjeldasin. Aga Logan, nüüd õnneks ja ma tõesti kartsin, et see on puhas Haitmisele, filmi aga õnneks toob tagasi sellise psühholoogilise veenvuse, karakterikeskse lähenemise sellesse loosse ja siin lausa kahju, et ma olen mõelnud, et ma olen liiga kauaks jäänud sellesse rolli, aga see on tema kõige tugevam, et ülesastumine selle Krakterina. Noh, ju siis järgmine on jõudnud sellesse faasi, kus ta oskab välja näha nagu klimp ja tegijad on sellest väga julgelt võtnud nagu eeskuju, et mäletan eelmine kord pärast seda, kui meie saade lõppes, siis Andrei oma natuke kõrge hobuse pealt vaatas alla minu suunas ja ütles, et ma loodan, et sa annad endale aru, et see on ikkagi lihtsalt koomiksifilme siis ja ma saan aru, et see on koomiksifilm, aga tegelikult mulle laugen meeldib selle võrra rohkem, sest ta nii äkiliselt ja julgelt tahab olla erinev varasematest koomiksifilmidest varasematest tiks meeste filmidest ma vist ei maininud seda, et Eestist on ka vanusepiiranguga ka 14, et on väga vägivaldne ja brutaalne, et, et siin tõesti Wolverine nagu ta teeb seda koomiksites, siis raiub maha jäsemeid ja noh, tõesti need kaklusstseenid on ikka väga sellised räiged ja häirivad kohati. Ja siin on süütuid inimohvreid väga palju selle Brutherite käigus, et Ta ei ela nii väga koomiksifilm isegi võtab rohkem šnitti siis vesternidest, mis ei ole nüüd Champs mänguldile, režissöörile üldse tundmatu žanritest. Ta tegi ühe filmi nimega Šveitsi ainult ujuma ja karakteri kesknäete, et just seal Eugen on siin keskpaigas ja, ja see film on väga teravalt ära lõigatud kõikidest nendest ülejäänud X-meeste filmidest, ta kujutab just seda rasket valulikku lõppu ja see, mis nagu varasemalt juhtus selle loo kontekstis, ei oma isegi tähtsust, nii et sa ei pea umbes kinosaali minema ja mõtlema, et mis need varasemalt juhtus, et, et siin on lihtsalt seal Eugen kes on ka suremas tema Tomantimistele. Ta on üles ütlemas Alt ütlemas nii-öelda ja siis Xavier ja mõned üksikud veel. Ma juba kuulasin siin peaaegu tahtsin öelda, et kuulge, poisid, et kas metsa vaatasime sama filme, aga siis ma sain aru, et ilmselt põhjus meie kardinaalselt erinevates arvamustes on ka sellel, et minul ei ole seda koomiksifilmide tausta midagi hajusalt naiits meestest tean, ma ei ole kindel, kas ma ühtegi eelmist filmi täispikkuses olen kunagi ära vaadanud. Ja lõuganit nägin ma üldsegi Berlinaalel, ma tegin sellise saatusliku vea. Festivali teises pooles tõesti tekkis selline auk, et ma jõudnud ühtegi muud filmi vaatama minna, istusin lõugeni seansile maha ja siis juba esimesed viis meetrit, mõtlesin, et püha Jeesus, et mis ma siin teen, sellepärast et Berlin olen, ma olin niigi aru saanud sellise Plaza pressikatega, ma olin väga nagu mugavaks muutunud ja ma ei osanud enam filme niimoodi vaadata, nagu ma varem mõtlesin, et selles mõttes oli hästi värskendav kogemus, üldiselt festival ja siis seal keskel slogan oli püha Jeesus, kui halb. Need episoodilised rollid seal, kes maha tapetakse, on enamasti naised. Põhiliselt ma pean ütlema, et kui me jätame kõrvale, ma ei tea milles, mis psühholoogilisest tõsiselt võetavatust võetavusest Andrei rääkis sellepärast et minu meelest see film on täis nii kohutavaid klišeesid see mingi mehikus, põgenemine, sihuke madala profiili hoidmine, selline tõrksus lihtsalt selline teatraalne tõrksus kõige vastu. Et okei, ma võin selle nagu veel kõrvale jätta. Aga see, et selles filmis oli põhimõtteliselt üks naistegelane ülejäänud kaks episoodidest kas tapeti maha või Snalid lihtsalt see väga sellises abiküsija rollis, tähendab, et neil oli abi tarvis suurelt ja tugevalt mehelt. Ja peategelane, tüdruk, noh, tema konkreetselt oli vaigistatav, tema rääkis filmi lõpus kaks lauset. Kraagiskis üks lahedamaid asju selle filmi puhul ei olnud just see, et see tüdruk üks peategelastest paljudes stseenides kaitseb lõuganit üldse, mitte vastupidi, ta on nii tugev. Seda enam, et tal tegelikult tekib üldse küsimus, et kas teil lõugani abi tarvis on, et miks ta, miks ta lõugan tema abi tarvis Sangi nagu üks selle loo selliseid läbivaid. Jah, aga kui sa oled üldiselt on elus niimoodi, et kui sa oled selline uus, siis inimesed nagu ei jää väga kergesti sinu kõrvale ja ei ole valmis sinu eest kõike tegema, aga see on ikkagi see, et sellel tüdrukul ei olnud tegelikult lõugani abi tarvis, aga ta oli ikkagi nagu sellise abivajaja rollis serveerita ja kusjuures ja, ja nende Metõdedega, kes olid ka siis abivajaja rollis lihtsalt väike tähelepanelik, et nii tore, et sa üks metodedest jõudis kõike seda kaost vahepeal mobiiliga filmida, mida lõugensaises mugavalt pärast mobiilivideotest vaadata, sellepärast et muidu ei oleks saatele selgeks saanud, mis vahepeal toimunud. See ei olnud kõige paremini tehtud ja see psühholoogiline tõsiseltvõetavuse, mida ma mainisin sellega ma ennekõike pean silmas seda, et kui enamik neist Marveli filmidest üha enam mängivad sellele, kui suured ja võimsad ja kõik ületavat supervõimet kellelgi on siis see erinevalt kõiki vist peaaegu kõigist eelnevatest koomiksifilmidest tegeleb päriselt teemadega nagu surelikkuse kaduvuse ja haigused, et see, kuidas mutantide selline nende läbi nende filmide selline lõputult tark ja enesekindel juht Charles Xavier siin filmis maadleb, tõsiselt raske haigusega, on kimpus iseendaga, on nagu muutunud selliseks raskuseks kõigile enda ümber. Noh, see film kuidagi käsitleb selliseid nagu väga elulisi ja keerulisi teemasid küll jah, selle koomiksifilmikastmes ma üldse ei taha väita, et see film toimiks kuidagi väljaspoolsada. Koomiksimaailmad on ikkagi osa sellest Marveli maailmast, ta lihtsalt näitab kuidagi teed sinnapoole, kus need tegelased võiksid olla palju, palju inimlikumad ja komplekssemaid ja need moraalsed valikud olla palju komplekssemaid ja kahjuks kompleksis on minu meelest kadunud üldiselt sellest universumist, aga võib-olla siin sa viitasid tõesti, et kui sa ei ole või sa ei ole vaadanud kõiki neid kuidagi ära kannatanud kõiki neid Marveli filme võib-olla ei taju seda erisust nii tugevalt, et mul on küll see väga tugev niisugune võrdluspunkt nagu hingasin nagu rahulikult siis lõpuks üks nagu film, mis ei ole lihtsalt selline nagu otsast lõpuni eriefektidega näkku tulistamine. Mina hingasin rahu rahulikult sisse, niimoodi siis, kui film läbi sai. Ja noh, kui ma ütlesin, et ta nüüd lähtub pestanidest hästi palju, tegelikult Logan on selline klassikaline vesterni, tegelen omamoodi. Et noh, eks me noridžinsase esimene vulverini soolo film ei olnud nagu väga hea, aga seal alguses oli lahe montaaž, kus näidatakse tema ajalugu, täpsemalt, et tegelikult on ju 200 aastat vana tegelane, et on osalenud kõikides suurtes sõdades Vietnami sõjas esimeses, teises maailmasõjas ja kogenud väga palju kannatusi ja nüüd siin tegijad ongi kätte võtnud, mis, mis siis, kui me teeksime Pika eleegilise brutaalse draama sellest, mida see 200 aastat elanud mutant pead tundma siis kui teised mutandid on kadunud ja teeb peaaegu täiesti üksinda sellesse maailma, kuhu ta enam ei kuulnudki ja ja isegi kui sina nagu veriseid stseene, siis noh, alguses näiteks üks koht, kus ta hakkab välja tõmbama rusikas tema küünista, teeb seda palja teise käega sest tal on küünis natuke kinni jäänud, et siis jah, see on niisugune ebamugav verine kohta, aga see ikkagi annab edasi seda, kuidas ta üritab oma emotsionaalset valu nagu leevendada endale füüsilist valu tekitades ja samamoodi ta on ka viinavangis nii-öelda ja, ja väga palju üldse pidanud läbi elama ja seda kuidagi näha hästi, tema kius, Jakmelanna Ta on nendes filmides ju väga palju, ütleme ka kummikostüümis ringi jooksnud sigar suunurgas teeb lolle nalja, aga siin on tõesti sihuke tunned, et nagu lihast ja luust tegelane ja ma olin nii nii selle filmiga kaasas ja kuidagi nii hästi ütleksite need super hästi kirjutatud on, aga arvestades seda, mis tasemele nagu koomiksifilmid üldiselt tänapäeval on ma õlinika. Noh, mul on väga raske midagi halba selle filmi kohta, ta töötab minu jaoks nagu igal võimalikul tasandil, läksin selline väga, väga hästi. Oleme välismaise kinokunstiga tänaseks jõudnud ühele poole, nüüd saame varsti kõik koos pöörata, siis pilgud nordea kontserdimaja saalis, et vaadata, milline kolmest eelmise aasta Eesti täispikast mängufilmist kõige rohkem auhindu saab. Kinovärgiga mandariin on eetris näe tund aega vähem kui nädala pärast, järgmisel püha päeval ikka kell viis. Ja seniks soovime teile ikka palju häid kinoelamusi.