Meil on hea meel tervitada siin vikerraadio stuudios Eesti televisiooni ühte staažikad töötajad, kes on aja jooksul pidanud mitmeid ameteid, ma mäletan, et alustas Voldemar Linstram toimetajana, siis oli pikka aega programmidirektor ja praegu Eesti televisioonis muuseumi juht. No midagi sinnapoole ja ma tahtsin küsida, mis nipi läbi sinna muuseumisse satub, sellepärast et inimestel on küll niisugune tunne, et noh, mis see muuseum on, aga temadega teadvustab ajalugu ja järgmised ja tulevased põlved saavad öelda. Vaat mina olen ka muuseumis siin näinud. Aga mõni mees? Ei, mitte kuidagi muuseumisse ei, ei satugi, teinegi kord. Tegime väikese näituse Friedrich Holbrist kes rajas Eesti ringhäälingu tegelikult ja oli selle esimene esimees ja ja raadiomaja ehitas ja tahtis raadiot teha Euroopa esindus raadiuks. Madalana, et siiamaani ükski muuseum pole teda üles pannud, need on esimene niisugune näitus, nii et mõnel mehel võtab aega kaua, kui muuseumi saab. Me peaksime tegelikult meenutama ennekõike 75 aastat tagasi toimuvat mehi, tänu kellele ideed televisioonist hakati Eestimaal rääkima ja seesama Olbri, kes Pariisi füüsika näit selle esmakordselt nägi televisiooni katsetusi. Ja me peaksime jah, nagu pöörama ajale külje 75 aastat tagasi, sest Tallinna tehnikumis esimene teler, praegu ma võin siiski öelda, on dokumentidega tõestatud. Oli Voldemar Jaaksoni poolt ehitatud 1000 930. aastal. Meenutame neid, keda võib-olla ka tänane raadiokuulaja veel mäletab, vähemalt mina küll oma lapsepõlvest, kas näiteks rutt püssi, Moidele, Tõnisson, nende elutöö ja tegevustelevisioonis seda näiteks muuseum kajastab? Noh, rutt, püssi elutöö on täiesti mahukas ja isegi tähendusrikas teedrajav, sest ta on olnud paljude televisiooni sünnitusvalude või seejuures tema oli noh, nagu esimene ametlik diktor aga alustas tema ka diktori rollis siis küll diktorite esimesed akad ei lasknud üldse eetrisse sellepärast et pilpad eetris olema, kõik see tekst, mis dikteerib, lugesid, pidi olema kaatri taga. Aga ta on lastesaadet teejuht esimeste ja paljud paljud muud. No tegemised on tema nimega tõepoolest seotud, sest et inimesel on mõni katel helendavat kõrgemale ja odavamalt ja tema võib öelda, on tõesti esimene särav täht selles teletaevas. Kui me räägime meestest, siis minu jaoks esimene särav täht oli Valdo Panti ja kui nüüd lugeda ajakirjanduses tehtud miniuurimust, siis nimelt Valdo Pant oma saatega tal on 25 aastat tagasi oligi Eesti televisiooni ajaloo kõige kõrgema lennulisem saade ja ilmselt ma ei eksi, kui ma ütlen, et ta on legend, kes särab tänasenigi. Kui me nimetame nüüd veel valdo pandile lisaks Rein Karemäe, Mati talvikut, Urmas Oti ja praegust säravat tähte Vahur Kersnast, siis härral instram teie kogemuse põhjal, keda võiks noortest järgmise superstaarina televisioonis nimetada. Ennustamine on horoskoobi meistrite tea särava tähe sündi võib eeldada ja oletada, kuid enne kõige sõltub siiski isiksusest. Me teame, et Valdo Pandi isiksuse kujundas tegelikult iraadia, tema meeldiv tämbre, aga see sai juba õpetajaametis võid, kus ta seda ametit õppis koolis, tema Ilus käekiri, mida kõik võime praegu nautida on, on lihtsalt hunnik ka on ajakirjanike hulgas või tema joonistamisoskust, ta käis Weima ris, joonistas kõik majad, mida ta hiljem raadiosaates jutustas. Need on kõik ta plokkides märkmik, kes piltidena olemas, need plokid ja märkmikud on olemas. Laava tähe sünd sõltub jah, väga palju sellest inimesest endast on väga paljudel eeldusi selleks saada, kuid tee enda sõnaga keelega maooskuste pidev uuendamine, oskus suhelda vaatega ja viimast eriti muidugi Valdo Pant valdas meisterlikult ja, ja selleks saada Valdo Panti lobisema. Meil on ju väga palju praegu lobisevad ajakirjandust ja kahjuks ka raadiokanalites. Ja ma tahtsingi selle juurde jõuda, et kui me nimetasime neid nimesid, siis nemad on tõesti praegu. Millegipärast ajakirjandus on väga armastanud nimetada juba igat esimest korda. Teleekraanile ilmuvad nagu staar Naika staariks sünnitakse, staariks kasvatakse ja, ja küllaltki pika perioodi ja ta võttis ja aastat, kui temast sai ennekõike raadiode. Ja siis kas rikkalikud kogemused tõid ta telestaaride hulka? Tuleme tänasesse päeva Voldemar Lindström, kas te ise vaatate IGA PÄEV televiisorit? Nojah, see on nagu kutsehaigus. Missuguse pilguga te vaatate, kas sellise pilguga, et näete ka kõiki vigu või suudate mõnikord lõdvaks ka lasta ja tõepoolest lihtsalt mõnda saadet vaadata, kui täitsa tavaline üldse mitte televisiooniga seotud inimene. Ei ka enamik muidugi vaatad, et aga noh, eks vead ju häirivad ja kui nad korduvad või vead teinekord isegi kaunistavad, kui ka tegija seda ilusti ikka, tunnistab härral instrum. Kui tihti te tänapäeva noorele ütlete, et sa võiksid sellest veast hoiduda? Keele suhtes muidugi üpris tihti kõige võib-olla häirivam on just keele kasutamine või suhtumine notalisti oma emakeelde, kuid raadio ja televisioon, kes kõnelevad massiauditooriumiga, suhtlevad eesti keele suhtes või oma emakeele suhtes, võiksid olla ka tõesti keskkool number üks. Härra Winston, me rääkisime, et te olete praegu televisiooni muuseumi juht, kuidas sina televisiooni muuseumisse ka lihtinimene pääseb või see on täiesti välistatud? Televisioonimaja raudsete uste taga suletud ja me räägime ainult sellest, käib mõni ajakirjanik, pildistab ja siis kirjutab. Ta ju asutati 10 aastat tagasi juba või natuke üle selle nihkunud ühiskondlikel alustel. Kuna see muuseum on tekkinud, sunnib tagasihoidlike võimalustega olnud abiks nendele, kes tulla. Nad tahavad teada, kuidas televisioonisaadet tehakse või raadiosaadet tehakse, mis ja televisioon Heltsioon mändele reaalselt näidata läbi aegade televisiooni arengust tema sünnist tänaseni, mida ta kujutab? Õpilasi oleme teenindanud vastavalt nende soovidele aga eelregistreerimise korras ja kui on kodavainimised. Mõningat klubid, aga me ei ole afišeerinud, sest võimalused on olnud ka suhteliselt tagasihoidlik. Aitäh Voldemar Lindström, tänane päev edasi läheb ilmselt peomeeleolus. Pidu enne tõelist sünnipäev, jah, Elle, samade inimeste tulles te ütlesite, et ega see ju ei ole mingid sünnipäev, soneeseni villasid televisiooni õige sünnipäeval, 19. Juuli, sest sellel ajal talvel, 10. juunil ei olnud telemast veel täies kõrguses ja alles paketti lahti tehnikat, mis oli tehastest saabunud. Selleni jõuti alles kuu aja pärast, siis võiksime rääkida alles 14. juuli õnnestus teha esimene eetriproov ja 18. juulil, mida näidatakse, filmiti siis nagu esimestele saadet, mis läks otse-eetrisse, aga noh, see oli kõik juba üks päev enne seda, 19. juulil avanesid tõepoolest Eestimaakodude jaoks telemikrofonid ja ekraanil poisid, meie veetlevad diktorid öelda. Eesti Televisioon alustab oma püsiprogrammiga. Ja Eestimaa on muidugi 20. riik, kes sai endale rahvusliku televisiooni. See on maailmapildis unikaalne ja kinnitab, et meie inseneride mõte, mis kolme kümnend, et aastatel sai juba ideed ja unistused paika, pandi see realiseerus tänu nende entusiastliku Me pealehakkamise televisioon sündis plaanivälise nähtusena. Teda üheski viisaastaku plaanis ei olnud. Sest need, mis olid viisaastaku plaanis, need jäid sündimata ja tänu sellele et Kohtla-Järve kaevurid tootsid rohkem põlevkivi Ansipile plaanlist toodangut. Selles kasumist eraldatud vahendid lubati kasutada Eesti televisiooni või Tallinna televisioonikeskuse rajamiseks.