Tere õhtust, lugupeetud kuulajad. Mõne aja eest oli meie heliplaadi kauplustes müügil plaati Jugoslaavia neljandast džässifestivalist, mis toimus 1963. aasta juunis kuurordilinnas pleedis. Kuna meie tänase kolmveerand tunnikavas ongi peatuda lühidalt Jugoslaavia džässmuusikute kunstil, siis kuulakem alguseks mõningaid palu nimetatud plaadilt. See oli Django Reinhardti pala pilved, mida mängis Belgradi raadio ja televisiooni džässorkester otsisla imidži juhatusel. Võib-olla oli orkestri kõla kohati ehk ülearu rabe ja pingutatud, kuid sümpaatse stroni otsisi maneeris mängitud altsaksofonisoolo Edward sadililt oli siiski üsna meeleolukas. Muide tundub, et juuk Ellingtoni orkester, kus mängib versiooni otsis, on Jugoslaavias ess muusikale kohati üsna tugevat mõju avaldanud. 30.-te aastate Wellingtoni värve kuuleme ka järgnevas palas Urban koderi teemas väikesest ootuse süüdist mida mängib Ljubljana džässansambel koosseisus Urban koder trompet Borutputšar klarnet prantsi, puhar, tromboon, dušanbee ple, tenorsaksofon, Mario Rearetz klaver, Milan Ferles kitarr, mis Kohotševa kontrabass ja Aleksander skale trummid. Ja veel väike katkend Washingtoni ja Jangi palast Stella tähtede valgusel, mida samal pleedi festivalil esitas üks Jugoslaavia tugevamaid džässansambleid. Zagrebi džässkvartett koosseisus Tabor kaifaš klaver, Bosco Petrovitš vibrafon, miljanko profaska kontrabass ja Silvia Kloy Naarits. Löökriistad. Kuigi piirdusime kuulatud katkendi juures vaid sissejuhatuse ja äärmiselt vabalt mängitud teemaga, võib kahtlemata sellega järgi öelda, et tegemist on väga heade muusikameestega. Seni kuulatud palad olid kõik nii-öelda üldisest džässi maneeris kujundatud. Kuna teame, et peaaegu kõigis Euroopa riikides on üha enam maad võtnud tung oma väljendusvahendite leidmiseks džässmuusikas, siis kerkib muidugi küsimus, kuidas on sellega lood Jugoslaavias. Vastuse sellele küsimusele annab küllalt ilmekalt tušenkoikovitši pala Makedoonia, kust puhuvad vastu meeldivalt värsked tuuled. Selle muusika side kohaliku folklooriga on küllaltki hästi aimatav. Esitab pöörli kooli orkester Pomeroy juhatusel trompetisooloautorilt altsaksofonisoolosade vaata Nabelt. Lähemal ajal alustab üleliidulise raadio juures paralleelselt sinise suure estraadiorkestriga tööd ka väiksem džässorkester, mida juhatama asub Vadim Ludnikovski. Sellelt kollektiivilt puuduvad veel heliülesvõtted, kuulakem aga praegu solistide ansamblilt Modymbudikovski juhatusel. Boriss Ratškovi pala rutan staadionile. Nüüd aga palun kuulake üht Eesti raadio uusimat heliülesvõtet džässmuusika valdkonnast. Siin figureerib solistina klarnetit Herbert kulm, Eesti Raadio estraadiorkestri saksofonirühma liige selle kollektiivi asutamisest peale. Üks meie populaarsemaid džässiveterane ja andekas improvisaator, nii hästi klarnetit kui ka kõigil saksofoni del alates sopranist kuni baritoni. Pala on Oliver nelsoni ballaad ja klarneti taustal kuuleme Eesti raadio estraadiorkestrit Peeter Sauli juhatusel. Ülehomme astub üle 60 eluaasta piiri tuntud neeger klarnetist paanibi kaart, kes 15 aastat 1927.-st kuni 42. aastani oli Chuck Ellingtoni orkestriliige ja üks selle kollektiivi eredamaid soliste. Kuulsime teda hiljuti Ellingtonile pühendatud saates. Täna aga meenutagem teda veel kord ühe palaga, mis kannab pealkirja. Ma tean, et sa tead ja on mängitud umbes 30 aastat tagasi koos trompetisti Rextiewartiga, kes sel ajal samuti kuulust juuk Ellingtoni orkestrisse. Neile, kelle jaoks äsjakuuldu oli liiga vanamoeline, esitame väikeseks kompensatsiooniks midagi hoopis kaasaegsemat. Kuulake 36 aastast saksa klanetisti Rolf küüni, keda paljud peavad tänapäeva džässmuusika huvitavamaks selle pilli esindajaks. Teda kuulates jääb mulje, et ei mängi mitte klarnet, vaid mingi ebahariliku tooniga. Saksofon esitatav pala on Rolf küüni oma kompositsioon. Leedi Orsina ja ansamblisse kuuluvad veel Rolf küüni vend Joachim klaveril Klaus Koch kontrabassil ja Poola muusikud Michael Urban jakk tenorsaksofoni ning Jeslav palkovski trummidel. Pala on pärit Saksa demokraatliku vabariigifirma Amyga heliplaadilt. Solarius. Enne kui lõpetame, palun, kuulake aga veel üht meie oma toodangusse kuuluvad Uno Naissoo pala ja sedapuhku esitab seda Emil Laansoo ansambel. Märkigem, et autor on kõik soolod ette kirjutanud ainult Fleet. Samuel Saulus mängib improvisatsioonilist partiid. Lõpuks peatugem veel hetkeks ühel tuntud Jugoslaavia džässmuusikul, see on nimelt pianist Boris labrokovitš kes on ühtlasi ka kurtidel haageni orkestri šeff arranžeerija kuulakem katkendit, tema Aranseeritud popuriist Nõukogude lauludest, mida orkester esitas ka oma kontsertidel Nõukogude Liidus 1964. aastal. Tenorsaksofoni soolod on Karl revolt Tokaada laadse algusega huvitav klaverisoolo on aga Boris Lavrokovitši mängitud. See oligi siis tänaseks jälle kõik head jälle kuulamist. Kahe nädala pärast.