Tahaksin, et tuleks võlur ja viiks endaga kaasa läbi maja. Läbit tuligi läbi siniste lennukite. Mis jutt see on? Võlurite ajad on ju möödas? See pole tõsi. On olemas võlurid. Niikaua kui maailmas on Suures linnameres on üks saare võlurite saar. Igaüks, kes usub võluri võlujõudu kohta. Võlusaarel oma võlurit. Mõnikord võlur muutub kuningannaks, siis lähed temaga kuningriiki. Näed kuningriigi toredust, selle kuningriigi inimeste silmakirjalikkust, valed. Kuid inimlikku siirust ja armastust. Koos Tulsin hea ja kurva kuju rüütliga võitlevad nad õilsat võitlust õiguse, inimeste, helgete, unistuste ja ideaalide nimel. Kuid vahil on võlur muutunud väikeseks tüdruku tirtsuks. Tema imepärasel võlujõul muutuvad siis kõik samasugusteks väikesteks vallatuteks lasteks et koos elada kaunil lapsepõlvemaal, mis silma võlurita, jääks kuskile kaugele. Aastate halli unustusetolmu. Kes kelle on mu ema on ka teema Aadeedus. Õele kuulen, kui värk riive Võluv Pipi iseloomu helgus ja hingistatus. Tema põhimõte, kui süda on soe ja lööb nagu tarvis, siis me ära ei külmu. Pole kahtlust, et Helgi Sallo on peaaegu et ideaalne selle rolli kehastaja lavaline orgaanika, tema talendi nakatavus, laululiste tantsuliste ja mänguliste võimete õnnestunud süntees. Kõik see leiab mõjuvad kehastused pikis. Ei ma. Ei ma. Ei. Pane. Näitleja on inimene, kes on alati mitu südant ja mitu hinge kuid igasse rolli toob ta tingimata midagi enesest. Me jaama Jaagi Reinu. Helgi Sallo otsib inimeses parimat. Ta põleb laval ning seda kõike ilma meie ajastu tavalise skeptitsism mitte. See kunst pole kunagi kiretu, välisele efektile rajatud. Jaalis aeg ütled, kas just selles pisiasjas ongi too Helgi Sallo individuaalsuse võlu. Algas seal koos. Neelab. Helgi Sallo aus vahenditus on tema kunstitugevuseks ning märkuseks Nõrkuseks sellepärast et asjatundjad, kes vormi jälgides on tolle vahendituse kaotanud ei usuga enam publiku siira kaasaelamise võimet. Nad ei pööra tähelepanu kunsti hüpnoosile tema eks staatilisele küljele registreerides kiretult vormilisi vääratusi või jällegi korduvat vormi. Ja nähtavasti on lihtsalt vähe nii tulise ja õrna hingega näitlejaid nägu Helgi Sallo. Nähtavasti pole meil laval küllalt suurmeistreid või lihtsalt häid professionaale. Et me ikka ja jälle kordama peame. Kuivõrd professionaalselt Helgi Sallo tantsib, liigub või laulab. Vihmapiisk Roosi. Nurru vaskplaneedil väikesed vurrud, pruunid. Punakad poni, idioot, habemes kitsee uksekell, kuljuse Uudliga šnitsel, renn, nulg Uibo need on lendavas reas. Minule EMI kottena. Tüdrukud valges näeb näivad kui nuku kui lumehelbeid Murrips meile kukku. Vihma proosil mindi suled nurru asetada pliidile. Aitasid vurrud. Kuna ta oli kitsekulli Isegi kui Helgi Sallo oleks meile tuttav vaid Pipi Pikksuka ja Altonsa tuld siin hea kaudu oliks tema esinemine kujunenud omamoodi tähelennuks eesti teatris. Näitleja Helgi Sallo pole romantik. Ta on realist läbi ja läbi. Nagu iga tõeline valu on konkreetne, on konkreetne ka tema maailm ning täht, mille järele ta haaranud olnud. See, kes seda hästi soovib, võid kuulda tähtede laulu. Uskuge inimesed. Keegi oli üksinda selles maailmas. Teiega on Pipi Pikksukk ja tundsineja. On olemas võlurite niikaua kui maailmas on teater