Pühapäev, 13. jaanuar. Eeefferk puistas eile teise korruse akvaariumi kuus, osad küpsist. Kuldkalad sõid end lõhki. Nende laibad triivisid küpsisepuru vahel. Majas läks põrgu lahti. Ewert tegi eile kohvijoomise ajal näo, et läheb WC'sse, ronis trepist üles ja pärast hoolikalt ringi vaatamist viskas jaki hõlma all varjus olnud küpsised vette. Kilekott kenasti põhikasti, mis tõendusmaterjali seisukohast oli pisut rumal, aga õnneks tegi koristaja kõik kastid just tühjaks. Akvaarium seisab üsna pimedas nurgas, eile õhtul ei pannud keegi midagi tähele. Päris riskivaba kogu operatsioon ei olnud, sest kui ta oleks vahele jäänud, oleks parem olnud kolimisauto kohe ära tellida. Võib-olla ta südamepõhjas vahelejäämise pärast nii väga ei muretsegi, küll aga asub sellegipoolest kindlalt kõike eitama ja valetama ja vassima, kuidas Isleti võetakse? Nii peab see mäng tema meelest käimagi. Tema filosoofia on selline. Elu polegi muud kui võimalikult meeldiv moodus aega surnuks lüüa. Nii võib kõike vabalt võtta. Kadestan teda ja õpindalt kiiresti. Ise oli neile üsna pinges, sest Eeeffert andis mulle atendaadis enne teada, et saaksin endale korraliku alibi hankida. See ei olnudki nii kerge. Pidin seni puhkeruumis ootama, kuni lõpuks kaks minu korruse elaniku tuppa hakkasid minema. Tulen teiega kaasa, seltsis segasem. Härra ja proua Jacobs vaatasid mind mõnedki üllatunult. Täna hommikul natuke pärast üheksat lõi välk sisse. Jumalateenistusele minev proua. Prantsusmaa leidis kalad hulpimas, kõhud ülespidi. Selgus, et võeti veel ette katse asja summutada, aga Prantsusmaa oli teel õe juurde juba kõigile, kes talle vastu tulid. Sündmusest kuulutanud. Äsja käis naabrimees mul just ukse taga. Ütle nüüd, mis ma kuulsin. Mõte kohe kohvilauas aset leidvate vestlustest juba rõõmustab mind. Esmaspäev, 14. jaanuar. Veeloomade kannatustest. Proua Schröder oli poori puhastades õnnetul kombel oma kanaarilinnutolmuimejast tõmmanud. Kui ta pärast närvesöövaid minuteid tolmuimeja värisevate kätega lõpuks lahti sai, ei olnud tema vahvast vilistajast enam suurt midagi järel. Ta oleks pidanud tolmuimeja kohe välja lülitama. Biggie oli küll veel elus, aga tegi paari minuti pärast siiski viimse. HingetõmbeSchröder on lahutamatu ja teda närivad süümepiinad. Personaliohvriabi seisnes ettepanekus puu võimalikult kiiresti välja visata. Kõigil siin on akvaariumist leitud kookide kohta selgesõnaline arvamus. Kui neilt aga midagi Süüria sõja kohta küsida, vaadatakse sind nagu oleksid palunud relatiivsusteooriat seletada. Paar surnud kalal, hullem kui bussides, õhku lastud naisi ja lapsi kaugel maal. Aga ma ei peaks nii silmakirjalik olema. Naudingu kalaskandaali täiel rinnal, seda ei saa eitada. Nördimus, mis siin kogu asukas konna üle võimust on võtnud, on muljetavaldav. Lähen kohe puhkeruumi tagasi seltskondlikult kaladest vestelda. Talv on kätte jõudnud. Veel pole maas lumekübetki, aga juba nägin eile esimest vanakest väljumas sokid kingade peale tõmmatud. Et ei libiseks. Teisipäev, 15. jaanuar. See tähendab, et keegi ei lähe majast välja ja Uudvasutakse kraami täis. Meie poekesest pole enam alkoholi ega šokolaadi lõhnagi. Rasked sõjamälestused, eks ole. Tänase nooruse õnneks oleme meie vist viimased, kes sõja üle elasid ja varsti saame vabaks igavesest riietustest, kuidas tulbisibulatest suppi tehti ja seitse tundi porgandite järele tõmbiti. Alu sai lõpuks surma seitse. Eile kutsuti politsei. Kahel õhukesel politseinikul ei paistnud olevat õrna aimugi, mida peale hakata. Mitte jälgegi innukusest, mida telerist näeb. Kõigepealt uurisid nad akvaariumi igast küljest. Nagu kaaluksid, kas peaks ehk elustamist proovima. Ja. Ütles üks tõenäoliselt koogist, ütles teine. Direktriss oli käskinud kalad tõendusmaterjalina vette hõljuma jätta. Võib-olla oletas, et tuleb kohtuarst ka ei või teada. Politseinikud näisid aga igatahes tahtvat nii kiiresti kui võimalik minema pääseda. Direktriss nõudis küll valjuhäälset põhjalikku uurimist, aga noorem politseinik ütles, et kõigepealt tuleb KOVide avaldus teha. Politseinik soovitas prügikasti viskamist, aga mitte liiga kauaks või siis WC'sse. Ja selle peale hädad lahkusidki. Kena õhtut kõigile. Proua stel vaagen jäi neile šokeeritult järele vaatama. Skandaalne, minu meelest täiesti skandaalne. Nii kodanikega ei käituta. Tore oli tema jõuetud kaeblemist kuulata. Tema kõikvõimsuse ei ulatu õnneks selle maja seinte vahelt kaugemale. Kolmapäev, 16. jaanuar. Efekt käis külas. Et puhkeruumi vältida, tegime lohiseva jalutuskäigu lumes. Viis minutit kõndimist, viis puhkust. Maja peal keerleb peaaegu iga vestlus lume või suvekala mõrvaldasu. Vanakesed mõtlevad välja kõige imelisemaid vandenõuteooriaid ja mõned ei kohku tagasi aluseta kahtluste levitamisest. Kaks majaelanikku olid proua jeti jääteed mõrvaaegu kõne alus akvaariumi juures koridoris näinud et tema tuba just selle kolmanda korruse koridori peal asub ja et ta ilmselt akna kaudu sellesse ei pääseks, ei peetud mingiks argumendiks. Vaene Eddie. Nii 40 kilone linnuluudega naine, kes alati pilgu ära pöörab ega kärbselegi liiga tee. Direktriss kutsus pärast politseinike visiiti kokku teabekoosoleku pingeid pisut maandada. Ta teatas, et teise korruse toad vaadati proforma põhjalikult läbi nagu võiks pahategija toas veel koogi puu vedeleda. Keegi küsinud, kas direktsioonil üldse õigustube läbi otsida? Maga, mitte. Ma ei julgenud. Kohvilaua ümber, soovitati küll sosinal, et ka teiste korruste toad tuleks põhjalikult läbi otsida. Selle peale noogutate hoogsalt tõepoolest. Neljapäev, seitsmeteistkümnes jaanuar. Lugesin oma eelmisi sissekandeid Maest olen siiani liiga sapin olnud. Kõigepealt muidugi minu sõber efelt. Ta elab meie asutuse cooteri tiivas koos oma koeraga, vana padu, laisa, sõbraliku, väga intelligentse grantsiga. Kelle nimi on Mohammed. Kui Evetile podagra häda teeb, käin mina muuga väljas. See ei ole minu tegevusraadiuse tõttu just väga ulatuslik käik, aga muu tegevusraadius on veel väiksem ring ümber maja ja ongi kõik. Pisut piserdamistkümne puu vastu ja päevas muhu peale julk, mille pean kilekotiga ära viima, sest mind piilutakse kümnete kardinate tagant. Kui peaksin julga sinna jätma, kusse väljutati, läheks võitluseks, kes saab muu peale esimesena kaevata? Ta ei räägi palju. Pärast insulti on temast raske aru saada. Aga ta valib oma vaevu mõistetavad sõnad hoolikalt, kui ta juba midagi ütleb, on teada, tasub vaevakoda, mis sa ütlesid küsida aega, mis ta kõnelemise arvelt kokku hoiab, kasutab ta teravmeelsete tähelepanekute tegemiseks. Freddie, armas inimene, sõbralik ja kaastundlik, aga mitte pealetükkivalt. Raame esialgse valiku viimane paistab pealtnäha ebakindel ja introvertne, aga kui midagi ütleb, siis nii, nagu asjad on. Kuid mitte nii, et selle peale pahaseks saada. Nende inimestega istun meelsasti koos kohvilauas. See on enam-vähem ise nii välja kujunenud, sest miski, nii lihtne, kui kusagil istet võtmine, käib hangete kirjutamata reeglit jäägi. Igal on oma kindel koht laua ääres Bingos muusikajäägi liikumisel vaikusekeskuses. Kui tahad, et sind vihkama hakataks, istu kellelegi koha peale ja jäägi istuma, kui ka eakas jõnglane sinu ette seisma tuleb ja ütleb. Mina istun siin? No ma ei tea, minu arust seisate lausa mu nina all. Kui juba enne tühja toolini jõudmist ei kuule, seal istub juba ava see ja see, mille peale siin kohe vabandust palutakse ja edasi dooserdatakse. Kui ometi peaks istuma ja ütlema tühjadele toolidele osutades, aga istugu siis täna kusagile mujale põhikäigu põrgu. Reede, 18. jaanuar. Juhtkond on andnud kolmeks päevaks liikumishoiatuse. Puusaluumurrud varitsevad nurga taga. Õhkkonda, see just paremaks ei muuda. Mitte vanainimesed pidevalt liikvel oleksid, kui libe ei ole, aga ikkagi enamikul on ikka tavaks kord päevas, poes või postkasti juures või pargis käia. Ja kui midagi ei lubata, on soov seda teha üha suurem. Vanakesed istuvad akende juures ja vaatavad lund, mis ei taha kuidagi ära sulada. Ja kaevavad omavalitsuse üle, et see hoiab autoteed puhtad, aga kõnni- ja rattateedele jätab pruuni löga alles. Ja need on tegelikult õigus. Personal maja esise lumevabaks teinud, et saaksime takistamatult peauksest fon eksioni bussi peale minna. Aga piinav teadmatus, mis ootab ees siis, kui bussist jälle välja peab astuma, paneb inimesed otsustama, parem mitte välja minnagi. Hirm on sage nõuandja. Kalade ümber on pisut vaibunud. Oli vaja oodata, kuni miski tähelepanu kõrvale juhib. Nüüd on näiteks peale lume veel kuulujutt, et linnaosa valitsus tõstab parkimistasusid. Vanainimesed kardavad, et lapsed, kes tahavad automaati ühe euro rohkem toppima ei tule enam nii sageli külla. Lapsigi ühe näljase euro pärast veel halvemini nägu näitavad, ei tahaks ma külas nähagi. Kui ma selle väite üsna ettevaatlikus sõnastuses kohvilauas välja käisin, öeldi vastu, et mis mul viga rääkida, kui lapsi pole ja külalisi ka õigupoolest kunagi ei käi. Oma tõetera selles on. Peaaegu kõigi inimeste nimede taga. Minu sünnipäevade kalendris on reist. Kaheristite inimese kohta ma ei tea, kas nad veel elus on. Üks ei tea enam, kes mina olen. Pole just muljetavaldav, sõprade nimekiri. Kas sured ise vasakut või pead pikast jalust matustest läbi pingutama. Mul on nüüd veel maksimaalselt viietmatused jäänud, kui viisakuse pärast külastatavad välja arvata. Laupäev, 19. jaanuar. Ede on vanainimesed vahvalt liikuma päev. Siis tutterdavad eakad tibukesed kõige kummalisemad spordiriietes Koidure mööda võimlemissaali. Daamidel enam suuremat häbitunnet säilinud ei ole ja vaatepilt ei ole kaunite killast. Roosad retuusid kas kõhnade kondiste või vastupidi, paksude Lüdisevate reite otsa tõmmatud kitsad pluusid katmas midagi, mis kunagi olid rinnad. Allakäik on eksponeeritud mind kui vanemat meesterahvast just väga vahvalt liikumaipaneid. Tegevuspaik vähe kasutatav koosoleku kuum, kus lauad on seina äärde lükatud ja toolid ringi asetatud. Liikumine leiab, nimetas, et istudes, et mitte ratastoolis olijate tundeid riivata rõõmsa muusika taktis, Heilutatakse pisut käsi ja jalgu ja hoiatakse antakse valjuhäälselt teada hädadest, mis mõnda harjutust takistavad. Seda mina teha ei saa, stoomi pärast. Seejärel on pallimäng, peab mainima, paljust väga palju ei liigu. Pigem pingutatakse häälepaelu teistele nende kõige lihtsamatest soovitustest kaasa elada. Nagu ema plaksutab põnnile, kes 20. katsel palli kinni püüab. João tuubi, oi kui jäädee. Õhkkond on Špaklik, ütleme siis nii. Tõepoolest, eile võtsin minagi vahvast liikumisest vanadel esimest korda osa ja viimast, kui tegevusjuht ütlenzertiine mulle pärast tungivalt südamele pani järgmine kord kaasa tulla, teatasin kohe, et see oli mu ainus etteaste. Oi, ja miks küll? Küsis ta kahtlustavalt. Kuna ma seetõttu, et mind nii palju naise ilu ümbritseb, üldse liikumisele keskenduda ei saa. Olen üleni krampis. Ütlesin seda täiesti mõtlematult. Alles seejärel hakkasin õhetama meil enam kui võimlemise peale. Ma ju ütlesin peaaegu välja, mida arvan, teen võimsaid edusamme. Võib-olla on asi selles päevikus siin tiine, seisis inetud, hambad õieli. Sarkasm oli olnud ilmne, aga mitte nii palju, et oleks midagi öelda saanud, kui kõik üles löödud vanad eputised olid kuuldekaugusel. Need peavad end ju enamasti veel täitsa atraktiivseks. Vanadlusega kaob eneseteadlikkus kiiresti, nagu see lastel, vastupidi aastate jooksul järjest kasvab. Meie vanurid polegi kriisi ohvriks langenud. Tähtsa instituudi arvestuste kohaselt hakkab ainult vanaduspensionist elav inimene kuus kaks eurot rohkem saama. Nii et Heink Krall oma parteiga 50 pluss külvas asjata paanikat. See partei võitis meie majas möödunud sügisestel valimistel pika puuga. Suurte pensionil lisadega inimesed ja eelpensionile jääjad saavad edaspidi vähem rahaga, seda on ikka rohkem kui teistel. Eelpensionär meil siin muide polegi. Hämmastav, kui kokkuhoidlikud siinsed asukad on. Isegi vanaduspensionist hoitakse tublisti kokku, jumal teab küll, mille jaoks. Eelmisel aastal sattus mitu lotot miljonivõitu vanadekodusse. Terve hulk võitjaid oli surmani õnnetud, mida selle rahaga peale hakata? Ma ise hoolitsen selle eest, et soojas kõvasti võlgu olla. Detsembris Bingos võidetud maria kalendri abil arvutasin välja, et päike tõusis lühima päeva 21. detsembriga võrreldes nüüd kuu aja pärast 11 minutit varem ja loojus 37 minutit hiljem. Mul on nimelt kõht kinni ja marjakalender ripub WCs. Selles on piiblitekst, aga ka retsept, diaforisme ja nalju. Homme, 21. jaanuaril on püha Agnese neitsi ja märtripäev, kes suri aastal 304. Esmaspäev, 21. jaanuar. Vaatasin neid tulemas ja need sekundid tundusid lõputult kestvat. Köikeril on diabeet, teedee algeim. See on tal juba tükk aega olnud. Te ei pea just eriti täpselt arsti ettekirjutustest kinni, assistent andis talle selle eest ettevaatlikult teada. Ja härra töik, kui te jätkuvalt joote ja ebatervislikult toitud ja suitsetad, et siis ei saa maa teie jaoks just palju teha. Need on aga juhtumisi enam-vähem ainsad asjad, mis elu veel heaks teevad. Kedoc, mina pole teile mingi tüdruk ja minu aast Camite proua assistent. Natuke ta ikka kardab ka efelt. Ta oli varem naabruskonna paarin püsikunde, kus tal oli üks paks suhkrusõber, kes tavalistel õhtutel 25 õllekestaga jäi. Kodus võttis veel viski lonksukest. Ta kasutas alati vähendus sõnu, et asi süütumalt kõlaks. Seejärel veel mõned varbad siis labajalg, siis seal kõik, mis mustaks läks, saeti, haiglus, maa. Teda tunti seal hästi. Ta oli tore selges, ei suutnud joomist ja suitsetamist jätta. Mõnda aega käis ta proteesiga veel paaris, kuni sattus ratastooli, enam tulla ei saanud. Kahe kuu pärast oli ta surnud. Eferti õudusunenägu. Aegamisi mustaks muutuvad jäsemed ning arstide õdede kätte sattumine. Homme kirjutan jälle rõõmsamatest asjadest. Teisipäev, 22. jaanuar. Jälle kära tasulise parkimise pärast. Alati halvatujuline härra Kaiper oli esitanud elanike komiteele ettepaneku maja sees tasuline parkimine sisse viia. Keegi kõnni ju enam lihtsalt kepi toel. Selle asemel lükkab enamik enda ees neljarattalist käsipiduriga käru, millel on poekorv küljes. Kui aga väsid, saad käru peal istuda. Väiksem hulk inimesi sõidab ringi invaškuurtriga kamas sees. Selline sõiduriist võtab päris palju buumi. Tundub, et need muutuvad järjest suuremaks. See on staatuse sümbol. Direktsioon katab ummikuid ning palus Ulaatoreidia ilmas kuutreid majas võimalikult vähe kasutada. Sellega aga astustas antideni Kivalutavatele vaenlastele. Aga kui Kaip pani ette, et nagu amsterdami linnas tuleks probleem lahendada tasulise parkimise sisseviimisega võttis asi alles õiged tuurid üles. Kaiperil muidugi peas kõik korras ei ole. Meie maja on ehitatud millalgi 60.-te lõpus, kui lastel oli liiga palju tegemist, et vanu vanemaid enda juures kodus hoida. Või palunud neil selleks lihtsalt tahtmist. Ja mina olen küll viimane, kes võiks teile ausalt öeldes midagi ette heita. Igatahes 40 aastat tagasi kerkis vanadekodusid nagu seeni pärast vihma ja nii avarad võimalused. 24 ruutmeetrised, Toad, dush, WC ja kööginurk, kaasa arvatud abielupaaridele kaheksa ruutmeetrit lisaks eraldi magamistoa jaoks. Möödunud 20 aasta jooksul on kaks korda pealiskaudselt remonti tehtud, aga liiga väike on see endiselt. Sellise rattaliste armaadaga ei osanud ju keegi arvestada. Lifti mahub ainult kaks invas kuutseid või neli regulaatoreid korraga. Kuni need kõik sisse ja välja liigutatud saavad, on juba veerand tundi läinud ja see kannatamatu jalgadesse sõitmine ja see otse lifti ette seisma jäämine, kui inimesed sellest veel välja pole tulnud. Kristjan lahendusena ühe lifti ainult personalile reserveerinud teiste liftide järjekorrad pikenenud, seetõttu veelgi tuleb üha varem toast välja tulla, et õigeks ajaks soovitud kohta jõuda. Varsti peaks hakkama liiklusinfot edastama. Üsna hiljuti käisin veel trepist, aga enam ei jaksa, nii et sunniviisil seisan nüüd ka mina regulaarselt ummikus. Kui siin kunagi suurem tulekahju peaks puhkema, tuvastataks kõik elanikud korraga. Ainult personal saaks turvaliselt välja. Kolmapäev, 23. jaanuar. Küsisin arstilt kergel toonil, kas oleks ehk saadaval mõni neist tablettidest, mis kõigile piinade lõppu teeb. Tema tegi näo, nagu ei mõistaks mind. Sellist ravimit kahjuks pole. Ma ei julgenud edasi uurida. Muide, leidis ta, mu hädade nimekiri on muljetavaldav. Tilgad püksis, valu jalgades, pearinglus, Pühmut, ekseem. Ainult teha ei saanud ta selle kõige vastu suurt midagi. Natuke kätt hoida ja poputada tabletid sinna, salmike tänna. Ta leidis isegi midagi uut. Kõrge vererõhk. Seda mul enne ei olnud. Saan ka selle vastu nüüd tablette. Vanim elanik, prouade Hansson soodnud, oli juba aastaid dementne nagu kuldkala ja teda tuli tooli külge siduda, sest ta kippus ümber kukkuma, aga ikkagi ei peibula. 98 aastat elatud. Jõudis napilt esimese ilmasõja kärana. Kolm kuud tagasi käis linnavolinik talle sünnipäevaks torti Toomases proua oli linnaosa vanim elanik. Linna osaleja fotograafi jaoks oli ta ilusti laua taha sätitud, aga ühel tähelepanematus hetkel kukkuste nägupidi vahukoore sisse. Imeline foto tuli välja. Kahjuks ei lubanud direktrissi mingil tingimusel lehte panna. Linnavolinik, kes end meelsasti Lees näeb, laskis uue tordi tuua, aga selleks ajaks oli prouade Hans juba magama jäänud. Ja üles äratada teda ei õnnestunud. Ja nüüd ei ärata teda enam keegi üles. Vahe surmaeelse ja järgse olukorra vahel polegi teab mis su. Ma arvan, et ei lähe tema ärasaatmisele. Mulle sellised sündmused eriti ei meeldinud.