Pühapäev, seitsmeteistkümnes veebruar. Arusaam, mis nädalapäev parajasti on, kaob koos sellega, kui keegi enam tööl ei käi. Kõik päevad sarnanevad üksteisega. Personal muidugi töötab, aga nemad teevad iga päev ühte ja sama. Ainuke päev, mis teistest erineb, on pühapäeva hommikul seetõttu, et kolmveerand asukatest käib jumalateenistusel ja lõuna ajal seetõttu, et lapsed ja lapselapsed tulevad külla. Mõne jaoks on see ainus kontakt päris maailmaga. Ja kuigi külastustest kiirgab teinekord intensiivset igavlemist, on tõsi, kellel käib palju külalisi, seal on kõvem staatus. Ebasümpaatne härra bot räägib esimese poole nädalast nendest, kes külas käisid, ja teise poole nendest, kes külla tulevad tal 11 last. Pott on seda tüüpi mees, kes ootab ülekäiguraja juures, kuni mõni auto tuleb ja hakkab siis üle tee minema. Mul on selleks päris hea, varustustoas on keskmise suurusega lameekraan telekas. Kui ma seda ei vaata, seisab selles pseudoHiinalik sirem. Mõnikord vaatan telekat Eeeffetti juures, aga talle meeldivad kõige rohkem märul ja katastroofifilmid, mis pole minusse alla. Effedel käib mõnikord isegi poeg külas ja aeg-ajalt astub ka üks pojatütar läbi. Effie kohta ma õigupoolest ei teagi. Esmaspäev, 18. veebruar. Kõigist meeltest kõige paremini töötab mul praegu haistmine. See pole selles asutuses alati õnnistus. Siin lõhnab vanade inimeste järele. Mäletan, kuidas mulle lapsena tundus vanaema ja vanaisa juures veidralt lõhnavat määramatu hõng, segatud sigari aroomiga, niisked riided, mis on liiga kaua kilekotis seisnud. Mitte kõigi asukate puhul pole asi nii hull. Aga külaskäikude puhul topin vatti ninna kenasti sügavale, et keegi ei näeks. Fakte, et inimesed oma lõhna enam peaaegu ei tunne, näib olevat indulgents muretult peeretada ja ka suuhügieeniga pole kõik kõige paremas korras. Ise ma ennem suveks kui jätaks endast oma tilgutamisega kusagile pissi, lõhn oma, nii et pesen end kaks korda päevas. Pisadan kuninglikult lõuavett ka sinna alla ja söön palju piparmünti. Lõuavee asemel kasutan mõnikord ka fail räänssi. Tenjufrey käensbor, Õuld männe ei ajaga kaasas. Kui küsisin lõhna vanemale härrale, seisid müüjad suu vett. Täispäästega proovisid mulle midagi 50 eurost kaela määrida. Paljud kaasasukad on jäänud truuks Kölni vee Lepressapile ja Pehken Vassarile. 50 aasta tagune lõhn hõljub siin veel õhus. Teisipäev, 19. veebruar. Eile asutati üsna juhuslikult mässajate klubi. Kuu kolmandal esmaspäeval toimub puhkeruumis sageli mõni kultuuriüritus. Enamasti on see ülimalt piinlik vaatemäng, kui vanainimesed tulpidele Amsterdamist kaasa plaksutavad, aga mõnikord on ka klassikalise muusika kontsert. Kohale tulevad kõik, sest tasuta saab, eks ole. Eile pakkus kodumuusika Ühing välja Trio viiulist tšelloste klaverist. Sageli on need inspiratsioonist puutumata tuututajat, keda ainult eakate vaimuletad ette lastaksegi. Aga sedapuhku esinesid meile pühendunult kaks kaunist daami ja üks härra, kõik nii 30 ringis. Nad ei lasknud end eksitada sellest, kui Pauas näider peaaegu küpsise tõttu lämbus või kui ära Hyper toolilt maha libises ja poolenisti lillepotti pidama jäi. Nad pidasid korraks kinni ja jätkasid siis, kui probleemid lahendatud. Said. Hoopis teine lugu kui selle pianistiga, kes lihtsalt edasi mängis, nagu poleks midagi juhtunud, kui samal ajal proua Haavingit elustati keegi personalist palustel lõpuks tungivalt mängimine lõpetada. Haaringal polnud sest muidugi enam sooja ega külma. Igatahes pärast etteaste lõppu olid laua ümber kogunenud eff. Hiitjeedee Puur, Haame, Orte ja Henrik rull. Jutuks tuli see, et valitseb krooniline sündmuste puudus. Raame pani seepeale ette, et kui maja sees midagi teha pole võiks sagedamini majast väljas tegevust otsida. Lihtsalt lasta kaks korda kuus buss, et anda ja kusagile sõita. Meil on siin kuus inimest laua ümber, kui igaüks pakub välja neli ideed, on meil 24 ekskursiooni aastas. See on ju tore tuleviku väljavaade. Tal oli täiesti õigus ja lõpuks otsustati riik ja ettepanekul õhtul koguneda puhkeruumis et asutada kinnine selts vanad, kuid mitte surnud. Vaakumi suu. Olen igati elevil. Kolmapäev, 20. veebruar. Minu ootused olid kõrgele seatud ja ma ei pidanud pettuma. See oli innustunud asutamiskoosolek. Naersime palju, entusiasm oli suur, jook voolas meie kohta rikkalikult. Efekt oli punast ja valget veini ning Jäne Merit kaasa võtnud. Pärast pikka ja rõõmsat koosolekut võeti ühel häälel vastu järgmised reeglid. Üks ühingu eesmärk on vanaduspäevi väljasõitude abil meeldivamaks muuta. Kaks. Väljasõidud algavad esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval või reedel kell 11. Kolm. Osavõtjad ei tohi viriseda, neli tuleb arvestada mitmesuguste puuetega viis. Tuleb arvestada vanaduspensioni suurusega kuus. Korraldaja ei anna enne rohkem teavet kui hädavajalik. Seitse. Kui arvestatakse punktidega kaks kuni kuus, on kõik lubatud. Kaheksa. Kõigele puks. Esialgu uusi liikmeid vastu ei võeta. Eeeffie annab oma sülearvuti kui vaja korraldajate käsutusse ja korraldab varsti koosluse guugeldamine algajatele, et kõik oskaks infot otsida. Hääme võtab esimese ürituse enda kanda, seejärel effie riike, mina effert ja ees vaata. Nägin, kuidas kõik palavikuliselt järele mõtlesid. Selle üle, et juhuseid pole olemas, lähevad arvamused lahku, aga igal juhul oli see asjaolude äärmiselt õnnelik kokkulangemine, et just need kuus inimest esmaspäeval ühe laua ümber kokku sattusid. Kõik kenad ja intelligentsed ning mis peaasi, nad pole vingatsid. Neljapäev, 21. veebruar. Nagu oleks klassiõhtu käest ära läinud. Olime umbes kella 11-ni allkorrusel ja võib-olla mõnikord naersime liiga kõvasti. Sellest hoolimata oli eile lõuna ajal teadetetahvlil selline sõnum. Juhtkonnale on laekunud kaebused müra üle ja nii on otsustatud, et esmaspäevast reedeni on puhkeruum lahti 22 30-ni. Nii saab kõigile elanikele garanteerida häirimata öörahu. Veel jälgitakse edaspidi kinnipidamist põhimõttest, et keegi ei tarbiks rohkem alkoholi kui kokku lepitud kaks ühikut. Mina pole kellegagi kahe napsuga piirdumist kokku leppinud. Kuiva seaduse kehtestamine on lähedal ja Eeefferd pakkus end kohe algab Bourne'i rolli, et salakaubavedu korraldama hakata. Teadeni provotseeris, kui ka motiveeris mässajate klubi vaakum Liisut ilma tänavatele minemise pisargaasi ja Twitterit ta lihtsalt väike kiri teadetetahvlil aite direktsioon. Edwards Freemeff tegi ootamatu etaste. Enamasti ta palju ei räägi, sest temast on raske aru saada. Aga nüüd, äsja tee ajal, kui palju majaelanike koos oli, tõusis ta püsti ja küsis valjult ja ebaselgelt, kes häirimise pärast kaebas. Valitses piinlik vaikus. Edward selgitas pärast aeglaselt ja vaevaga ja just see oligi muljetavaldav, et tal on kahju, et kaebajad ei tulnud tema või kellegi teise juurde, kes hilja all kogusel olid olnud. Endiselt oli kõik vaikne. Küllap siis oli kaebaja keegi, keda praegu siin ei ole. Lõpetas taia, istus jälle. Evie, vaatas mõtliku naeratusega ringi. Tõesti kahju, et me ei julge üksteisega rääkida nagu täiskasvanud. Ja heitis seejärel pika pilgu hauas mannile. See muutus väga närviliseks. Mina seal küll ei olnud, kinnitas ta, küsimata, mis see ka juba jah. Tõsi, see on ju tore. Eeeffie naeratas ülisõbralikult. Küllap ta oli midagi kuulnud või näinud. Ei tea, kas temalt seda küsida või pigem just mitte. Meteoriidid süttivad päikesepaneelid, hobuse lasanje, Berlusconi tagasitulek, kõike saab üle elada. Tõelist hirmu on aga kaks päeva valmistanud see et kui sa õigel määral abistamist ei vajagi, leiad end tänavalt. Teade, et 800 vanadekodu 2000-st peavad aastaks 2020 uksed sulgema külvaprautust. Kerge hooldusvajadusega inimesed peavad edaspidi ise toime tulema. Paar maja elanikku on juba hakanud oma abivajadust kindluse mõttes paksemates värvides näitama, et seitsme aasta pärast ikka siiasamasse jääda. Armsad inimesed, ma võin teid kõiki rahustada. Seitsme aasta pärast on kõik siin kas surnud või täiesti kindlalt abivajajad. Seda tahtsin lausa hüüda. Vanainimesi valdab mõnikord täiesti irratsionaalne hirm. Ja kui sa siis ei taha vaikselt istudes oodata, kuni sind toast välja visatakse, astu siis ometi 50 plussi ja hakka elukutseliseks poliitikuks. Seal otsitakse inimesi kohalikesse volikogudesse, parlamendi mõlemasse kotta ja Euroopa parlamenti. 50 pluss muudkui kerkib, avaliku arvamuse uuringutes saab veel palju nalja, kui kõik need eakad poliitika võhikud tõesti tohivad kõiges kaasa rääkida. Minu perearst on veider mees. Kui küsisin, kuidas minuga on, küsis tema. Mida te kuulda tahaksite? Ma tahaksin kuulda, et olen terve nagu härg, aga realistlikum oleks muidugi, kui palju mul veel aega jäänud on. Kui hästi läheb, siis veel aastaid. Aga võib-olla hoopis kvartal? Kes kasutab sellises kontekstis sõna kvartal? Mitte keegi peale doktor oomese. Ja tema naerab seerus kõvasti. Kui ma ütlesin, et see nüüd ülearu selge vastus ei olnud, hakkas jälle naerma. Ja kuna ta nii ilmselgelt heas tujus oli, julgesin küsida, kas tema saatis mulle sotsiaaltöötaja kaela, et mu enesetapuplaane välja uurida. Isegi see tundustele naljakas? Tõesti, mõtlesin, et halba see ju ei teeks. Vana asja tasub ikka üle korrata. Kui arsti juurde lähed, tuleb kõik küsimused kirja panna ja nime käigi punkt-punktilt üle käia. Laupäev 23. veebruar. Mässuliste klubil on täna õhtul eff juures Google'i kursus. Kuluaarides juba kuulujutud liiguvad. Proua paken proovis entsisse vingerdada. Nii tore, mitte midagi sellist õppida tahtnud. Aga nägude kontroll on meil nii range, paaken sealt läbi ei saa. Teda kahtlustatakse selles, et ta reetis vanadaksegoya, keda ebaseaduslikult toas peeti. Kõik on süütud, kuni vastupidist töötatakse aga kahtluse korral. Sissepääs keelatud. Küsisin efelt, kas ta teab, kes eelmisel teisipäeval lärmi pärast kaebas. Ta ütles, et oli kuulnud, kuidas hauas manna aprile ütles setoliiti rääk pressile kaebuse esitanud. 100 protsenti kindlust pole, kuni me ei tea, milles kaebus seisnes, aga kahtlustuseks alust on. Kokku oli eile saanud palve, et menüüs võiks hobuse Pilste olla kõige parem kui varsake ja kindlasti mitte künnihobu, seisis anonüümkirjas. Vähemalt sellised kuulujutud liikusid ja kuulujutud andsid põhjuse lauas elavalt diskuteerida, missuguseid loomi võib süüa ja missuguseid mitte. Efedge siis kasahhi võileib tuleks kõne alla. Juttu jätkus jälle kauemaks. Lähen nüüd korraks puhkama. Olen väsinud, ei teagi millest, aga ma tahaksin täna õhtul vormis olla. Täna hommikul kardinaid eest tõmmates võis ilmselt massiliselt vandumist kuulda jal lummi. Kergemat sorti vandumist muidugi laadis, kirevase päralt küll. Aga meil on talvest kõrini. Päikest vanadele kontidele, palun. Aga mitte ka jälle liiga kuuma, maksimaalselt 22 kraadi ehk valikuvõimalused on väiksed. Eile oli väga meeldiv guugeldamis nippidega pimise õhtu. Mõned kaaselanikud said aru, et õpime trikke tegema ja küsisid, millal me üles astume. Räme vastas, kui küüliku Ale jõuab. Head suupisted ja tore seltskond, defie sõbralik mõjustaja effet oma laiade lõugadega, mida ta küll pisut koomal hoidis ja Khao napsuga pidas ta piiri Eevat, kes ei ütle palju, aga kui siis on see kuulamist väärt. Räme vaatleja ja veel pisut tagasihoidlik. Ja lõpuks fiitie eilse õhtu avastus suurte arvutiteadmistega, mida ta diskreetselt demonstreeris. Eeeffiega nõupidamise järel võttis ohjad enda kätte ja peaaegu kaks tundi õppisime kursuslaste näidete abil infot otsima. Keegi ei paljastanud näidet, tuues oma plaane, mida me väljasõidult tegema hakkame. FR tahtis teada, millised võimalused on Amsterdamis köie hüpeteks. Mul oli väike tükk kõvaks läinud juustu ja proovisin sellest veel viilukest kätte saada. Kui nad teisi niimoodi terava noaga jändamas pöörad, pea ära tasuks, oli veresaun peopesas. Pidin õe juurde tõttama, sest ühe käega ei ole teist just lihtne siduda. Ja muidugi härra ruun, aga te ju teate, et see on ohtlik. Luga tuleb alati endast eemale lükata. Provastel vaagen kutsus Eeeffie enda juude kabinetti vestlusele. Järgmisel kolmapäeval ei paistnud see kõigutavat. Võib-olla on ta tõesti nii külma kõhuga, võib-olla, aga ei taha ärevust tekitada. Meie tee, kes on salakaval laine näo ees, sõbralik, aga väga võimujanuline, alati nii mõistev, aga kahjuks reeglid Eksule enamasti tema enda kehtestatud reeglid. Ja kui peaks tarvis olema, leidub kohe uus reegel elanike endi huvides. Nii kaval on ta küll, et otseseid pahandusi pole. Pisemat probleemid silutakse ära või aetakse kellegi teise kraesse. Nõukogu toel istub ta kindlalt oma toonil. Ajutiselt küll, sest ta tahaks selle kindlasti suurema vastu vahetada, nii peaaegu juustule jääb, selles olen ma veendunud. Ta näeb alati laitmatu välja, on sõbralik, rahulik ja viisakas, kuuleb ja kontrollib kõike. Tal on usaldusväärseid liitlasi. Mõnda tunneme, aga on ka ilmselt neid, kes tegutsevad andeka Märkamatu on tema lämmatav võim. Iga isikliku algatuse, mis harjumuspärasest erineb, lükkab ta naeratusega kõrvale. Küsisin Eiffelt, kas ta tahaks, et tuleksin kaasa. Miks, küsis ta. No tegu on karmi prouaga, ta murrab sõbraliku naeru saatel igaühe. Exnene aitäh hoiatamast, ma mõtlen selle peale. Teisi. Effet küsis, kas poleks jälle aeg mõneks selliseks aktsiooniks nagu koogid akvaariumis. Tan jälle mässumeeleolus. Vapustus kuluk sellel lipis oli siin, aga tal on õigus, pean tunnistama, aga kardan, et sellised teod on pigem sümptomitega võitlemine. Tegelikku probleemi ei saa lahendada. Minu analüüs, vananemine on täpselt vastupidine protsess, kui beebist täiskasvanuks saamine. Füüsiliselt muutud järjest sõltuvamaks kunstpuus Arteritel laiendamine, tablett siia, tablett sinna pudevia patsutused. Kui surmen liiga kaua oodata laseb, lõpetad eaka mudilasena, kellest keegi aru ei saa, mähe all ja nina tatine. Teekond nullist 18. eluaastani on vägev, väljakutsuv, põnev. Hakkad ise oma elu peremees olema. 40. eluaastal oled tuge terve ja võimas tippaeg. Kahjuks saab sellest aru alles siis, kui allakäik on mõnda aega juba kestnud. Kui väljavaated jäävad aeglaselt ja hääletult väiksemaks ja elu tühjemaks. Kuni päeva eesmärk on nii väike kui küpsis ja tass teed. Kirjutan pisut hiljem kui tavaliselt, sest tahtsin ära oodata, kuidas läheb Jeffi audience direktrissi juures eile enne just koos kohvi ja soovisin talle jõudu. Veerand tundi hiljem tuli ta tagasi. Temas oli mingi otsustavus, aga ärge küsige, kuidas ma sellest aru sain. Ehk oli midagi ta silmades. Komplimendid terase analüüsi ees, think. See läks täppi. Ja ta rääkis, et kõigepealt oli Provastel vaagen uurinud, kuidas tal läheb ja siis peaaegu muuseas nentinud, et meie majas pole tavaks hilja õhtul külalisi vastu võtta. Kas pead mind silmas? Küsis effie. Ei midagi isiklikku, aga öörahu silmas pidades ei, näeme just meelsasti, et pärast kella kümmet veel koridorides inimesi liikvel on. Mina isiklikult pole küll mingit lärmi tähele pannud. Teised küll, väga kahju. Kas see on kuidagi minuga seotud? Kuulsin, netelgesid paar päeva tagasi külalised tõepoolest väga rahulikud ja viisakad inimesed. Järgmisel päeval küsisin kindluse mõttes naabritelt üle ja neid ei olnud miski häirinud. Vedas, niisiis. See oli geniaalne. Tõstsin käe, viska viis esimest korda elus tegin midagi niisugust, kust see mul äkki pähe tuli, ei tea. Stel vaagen oli korraks vankuma löönud, aga jättis järel sõbralikult hüvasti, nagu poleks kusagil mingeid.