Liiklusjurist Indrek Sirk on meil stuudios, tere tulemast. Tere. No Indrek, te olete ilmselt see inimene, kes liiklusküsimustega puutub igapäevaselt kokku ja, ja mul on tunne, et te olete seda masti inimene, kellele tänaseks päevaks tundub juba nüüd, et aitab rääkimisest, et oleks vaja konkreetseid tugevaid tegusid, sest et räägitud on viimased, ma ei tea praegu paarkümmend aastat, aga ega statistika näitab, et olukord liikluses paremaks muutunud kindlasti ei ole. Noh, tegelikult meil on mõistlik hinnata aega, mis on meie taasiseseisvumise ajast tänaseni. Ehk siis viimased viited pastat. Ja see aeg näitab seda, et kuigi hukkunute arv on võrreldes 90.-te algusega Me näidanud teatavat langustrendi, siis liiklusõnnetuste arv hoopis kasvab, vigastada saanute arv ka kasvab. Ja tegelikult olen ma kogu aeg olnud meelsetega ega paljastanud, rääkimine ei aita, inimesed tegelikult vajavad mingisugust järelevalvet ja kontrolli. Olen püüdnud varasemalt rõhutada seda, et mida me tegelikult vajame, on karistuse vältimatust järelevalve iga liikleja tunnetab ehk siis lihtsamas keeles rohkem politseinikke tänaval. Paraku paistab, et võimalik ei ole, kas ei ole riik sellest huvitatud või ei ole politsei selleks suuteline sinna veel palju midagi parata ei ole. Aga meil on tehnilised vahendid arenenud nii kaugele, et kui 30 aastat tagasi näiteks keegi ei kujutanud ette, et tee ääres seisab politseinik, kellel on kiirusemõõtja käes, siis tänapäeval tavaline. Kui 15 20 aastat tagasi teadsime seda, et meil on vaja helistada meil vahemine taksofoni juurde või koju, et, et ilma Traadita me ei saa kuhugi helistada, siis täna on meil kõigil mobiiltelefonid taskus ja levib meil internet ja tehnika on niivõrd kaugele arenenud, et tegelikult autotootjad on juba välja töötanud nii positsioneerimisseadmed pidurdusabid kui seda näiteks pikivahehoidjad. Et tehnoloogia areng on sedavõrd kiire ja tugev, et, et meil tuleb lihtsalt sellega arvestada. Ja kui tehnoloogia lubab meil seda, et me saame lihtsate ja odavate vahenditega sõidukite kiiruseid mõõta siis miks mitte tehnoloogiat kasutada, et inimest suruda raamidesse, mis on tema tohutut. Indrek, olge hea, värskendage mälu natukene. Miks on niimoodi, et Eestis üheks liikluse eestkõnelejaks olete saanud, teie, kes te olete töötanud politseis, aga seal enam ei ole? Miks te politseid ei ole ja, ja miks te olete selle liistu juures, mitte politsei inimesena, praegu? Politsei on selline suletud süsteem, kus toimub teatav hierarhia ja meeskonnatöö. Ja kui teatavad mõtlema mallid mõttemaailma, et sinna ei sobi, siis sellised individualistlik mõtlemisega inimesed peavad kuidagi teistmoodi läbi lööma. Ehk siis politsei, kes täidab poliitikute ja seadustest ministeeriumidest tulenevaid ülesandeid ikkagi lubada seda, et tema ridades on inimesed, kes mõtlevad teistmoodi nii-öelda teisitimõtlejat selles mõttes on ka on ka täiesti loomulik see, aga miks, miks ma liiklusest eeskõneleja olen? Ütlen, et sellist tiitlit mulle saaks anda, aga aga ilmselt olen ma inimene, kes, kes on nõus ütlema avalikult välja, mis ta arvab asjadest ja paljud mundrite vormi või või kõrgeid ametinimetusega, mõned inimesed lihtsalt seda teha ei saa. Minul natukene suurem vabadus, kui ma iseenda peremees, ole nad minu ettepanek, prooviks rääkida võimalikult lihtsalt täna selles intervjuus asjadest, et, et inimesed ei peaks oma pead liiga palju vaeva, paragrahvide ja asjadega. Andke Indrek oma hinnang Eesti inimestele. Noh, minu arvamus on see, et, et toimuv ei ole seotud otseselt sellega, kui toredad ja ilusat ja vägevat sõiduriistad on inimeste käes, millised on teeolud, kui head või halvad nad on? Olete te nõus või ei ole ta nõus, et asi algab mõtteviisist, mentaliteedist, arusaamistest, psühholoogiast, et kuidagi see pool on väga paigast ära, mis asetab terve liikluspildi ka noh, väga väga valesse nihkesse. Esmalt peab alustama sellest, et tegelikult keskmine inimene, keskmine eestlane on, on hea ja õiguskuulekas, et kui me vaatame meie liikluspilti sellisena, et et kui tihti ja kui palju me seal liiklusrikkumisi läheme, siis me näeme neid lubamatult palju. Aga kui me hakkame neid autosid lugema, mis neist mööda sõidavad ja mis õiguskuulekalt käituvad, siis neile palju rohkem. Aga liikluses paraku annavad tooni need sellised tipud, inimesed, kes sõidavad teisi inimesi surnuks, kes kihutavad, kes punase tulega sõidavad, seal paistavad lihtsalt välja. Ja mina kardan, et suhteliselt suure inimeste mõttemaailm on selline Kaval-Antsu mõttemall. Et kui kusagilt on võimalik midagi nihverdada, ära tõmmata, siis nad seda teevad nagu politseid, vähem kui järelevalvet ei ole ja ega igale rikkumisele jõuga liiklusele oletuste järgnes nad püüavadki seda olukorda ära kasutada, sõidavad veidike lubatust kiiremini, sõidavad kollase tulega ristmikule, kui nad näevad, et sellele midagi järgne, siis nad nii-öelda pöördavade püüavad endale saada seadustest veel rohkem õigusi ja selliseid erisusi, mis neid teistest kõrgemale tõstavad ja võib-olla kiiremini elus edasi viivad. Meie tolerantne demokraatlik ühiskond on jõudnud sinna, kus, kus vabadusi on justkui oluliselt rohkem kui kohustusi ja me oleme jõudnud sinna Taani, kus inimese privaatsus on tähtsam kui, kui teiste ühiskonnaliikmete turvalisus. Ja vot need selline selline grupp inimesi tegelikult praegu meie liikluspilt ilmestab ja need on need inimesed, kes ilmestavad ka seda liiklusõnnetuste kurba statistikat. Teie olete nende inimeste poolel, kes arvab, et, et seda gruppi õnnestub kuidagi ümber uude usku pöörata või, või ei ole see muudmoodi võimaliku ainult politseinik sinna politseinik sinna? No tegelikult kui päris aus olla, siis ma arvan, et igaüks meist vajab sellist väikest järelevalvet ja järelevaatajat. Nii nagu me last üksinda päris kasvada ei lase, vaid peame tal ikkagi silma peal, nii tegelikult vajab ka täiskasvanu selliste väikeste nii-öelda järelevalvet, et muidu me võiksime teha ka poed, kus inimesed võiksid astud uksest sisse ja ja oma südametunnistuse järgi või, või siis selle hinnasildi järgi panna, panna raha pärast kassasse ja lahkuda sealt poleks meil turvamehi ega kassapidajaid vaja. Tegelikult mingisugust elementaarset kontrolli on vaja. Nüüd on paljuski küsimus selles, et kas me siis, kui me tahame kontrollida neid potentsiaalseid õiguserikkujaid, kui palju me rikume nende inimeste õigusi ja huve, kes tegelikult on õiguskuulekad kauplusesse ja vaatama, et iga kassa taga on turva ja siis kauplusepidaja ei arva, et kõik on vargad, aga millegipärast tuleb kõik inimesed allutada sellele turvavärava läbimise kontrollile ja tegelikult on liikluses paljuski samasugune, et nii kaua, kuni see ühiskonnaliikmete osakaal on niivõrd suur, et liiklusõnnetusi meil toimub lubamatult palju toimub eriti võrreldes muude Euroopa riikidega, siis tuleb ilmselt meist paljudest paljudel ohverdada natukene oma kavatsusest. Et see järelevalve oleks selline, et ta mõjutaks neid, et nii-öelda huligaane kihutajaid ja purjuspäi sõitjaid sinna, ma arvan, meil ei ole midagi parata, et meil on väga vähe kasu sellest, kui kui poliitikud, isegi kui president kutsub inimesi üles, et tulge mõistusele sõike liigelgi mõistlikult, siis miks me täna aastal 2007 peaksime arvama, et inimesed järsku muutuvad mõistlikuks? Me oleme vabadust nautinud 15 pastat ja millegipärast liiklusesse. Vabadus on toimunud teiste inimeste arvelt. Iseseisvusaja jooksul, 4500 hukkunut on natuke liiga palju. Järelevalve teema teadagi on aga hästi hästi tundlik. No ja see hiljutine GPS GSM seadmete puhul ka ilmselt ei tahaks keegi meistrit meil kogu aeg oleks nii-öelda suure venna silm peal ja nii nagu meie riigijuhid esmaselt seda plaani kommenteerides ütles ka, et see kuidagi ei lähe kokku demokraatliku ühiskonna tavadega. Teie jutust, Indrek Sirk, saame aru, et demokraatlikus ühiskonnas. Me peaksime siiski mõningates kohtades tegema mõningaid privaatsuse mööndusi, et inimesed jääksid ellu lihtsalt liikluses. No mõelgem kasvõi lennuliikluse peale, et kuigi praktiliselt ükski eestlane ei ole, ei ole araablase välimusega ja habemik on meil vähe, aga millegipärast lennujaamas me langeme kõik sellise kontrolli alla, kus kõik asjad vaadatakse läbi ja kontrollitakse meie dokumente ja tausta, et paratamatult tänapäeva ühiskond seda nõuab. Rääkides näiteks sellest samast kiirusjärelevalves, siis tegelikult eks pidev järelevalve toimub nagunii, see politseinik, kes maantee ääres seisab kiirust mõõdate, mõõdame kõigi autode kiirust, ta ju ei mõõda ainult nende kiirust, kes, kes lubatud sõidukiirust ületavad. Automaatkaamerate teema on täpselt samasugune Euroopa nende automaatkaamerat üle vaielnud juba juba 15 20 aastat ja kõik riigid on jõudnud tulemusele, et see privaatsuse oht, mis seal tekib, et tõepoolest te võite jääda naabrinaisega sinna foto peale, eks ole, ja ja et teist tehakse pilti ja teid jälgitakse, et see on, see ei ole kõige varem, aga siin ühiskonna turvalisuse huvides. Ja kui me räägime ka sellest, et näiteks seesama GPS GSM seade, mida oleks võib-olla võimalik kasutusele võtta, aga ilmtingimata ei pea, kui see seade fikseerib tõepoolest nagu politseinikke, ainult kiiruseületamised, ülejäänud juhtudel ta ei salvesta ega talleta mitte midagi, siis seda suurt venda, nende inimeste ja kes õigusnorme täidavad, ei ole olemas. See suur vend on nende inimeste jaoks, kes rikuvad õigusnorme nendesamade inimeste jaoks, kes ütlevad, et politseinik ei tohi eravärvides autoga liiklusjärelevalvet teha. Politseinik ei tohi põõsa taga kiirust mõõta ja politseinik peab olema kolm kilomeetrit varem teada ja nähtav, et ma siis saaksin sõita korralikult. Aga kõige efektiivsem on järelevalve siis kümmendada tähele ei pane. Aga kui me oleme rikkumise toime pannud, siis meid tabatakse, avastataks. Kas midagi sarnast kuskil mujal maailmas on juba hetkel olemas ka või on see selles mõttes täiesti Eesti nii-öelda oma jalgratas, mis siin on leitud? Kohapeal ei, kindlasti ei ole tegemist jalgrattaga, aga samasugused või sarnased süsteemid on automaatkaamerate näol kõigi Euroopa Liidu riikide teedel juba olemas. Lihtsalt küsimus on selles, et kas meil on hädavajalik teha veel omakorda sellest lubatud sõidukiirust ületavast autost pilti, et näha selle juhi nägu. Siin on küsimus lihtsalt seadusandluses, et keda me saame karistada, kelle suhtes me saame sanktsioone kohaldada näiteks valesti pargitud auto või, või parkimistasu maksmata jäänud auto puhul ei huvita praktiliselt kedagi see, kes seda autot juhtis. Kui autoomanik lasi oma auto parkida selles kohas, kus ta pidi parkimistasu maksma ei maksnud siis ta maksab hoolimata sellest, kes seal roolis oli, selle viivistasu, selle parkimistasu ise kinni. Samamoodi nagu see parkimine. On massiline rikkumine, on tegelikult kiiruseületamised ka meie teedel tegelikult ka mujal Euroopas üsna massiliselt. Ja kui on sellised massrikkumised, siis on tegelikult ebaotstarbekas riigi ressurssi raisata selle peale, et iga juhtumit menetletakse algusest lõpuni ja seda nulltolerants ja seda karistuse vältimatust mitte mingil viisil siis tagada sellisena, et kõik liiklejad tunnevad seda ühtemoodi. Et sellepärast võib-olla olekski vaja teatud rikkumiste jaoks sellist lihtsustatud, menetluspasta on õiguspärane, kas seda saab reaalselt rakendada või mitte. See tõde peab selguma neis õiguslikes vaidlustes. Täna on see lihtsalt üks ettepanek ja täna on see ettepanek mõelda konkreetsete lahenduste peale mitte ainult rääkida sellest, et inimesed, olge mõistlik. Et see lihtne menetlus oleks siis see, et politsei fikseerib kiiruse ületamise ja kohe autoomanik saab siis trahvi oma postkasti põhimõtteliselt ilma, et seal vahepeal keegi veel vestleks autojuhiga ja midagi sellist. No tegelikult küll, sest olgem ausad praegu on selline menetluslik täiesti olemas kemis nõuete puhul ja samamoodi samamoodi nõuda kahju sisse tsiviilõiguslikult näiteks liiklusõnnetuse korral, kus autoomanikke ei pruugigi mitte millegi eest vastutada, lihtsalt selle eest, et autoomanik on ja ta oma auto õiguspärase kasutamise eest ei vastutanud piisavalt hoolas, ei olnud ta maksabki tekkinud kahjud kinni. Et siis hiljem jäädakse loomulikult autoomanikule nii-öelda ise tsiviilkorras võimalus ja õigus nõuda auto tegelikult kasutajalt sisse trahv. Absoluutselt see võimalus jääb auto omanikul, alati mis me sellega saavutame, on see, et meie liiklusest kaovad ära anonüümsed ohuallikad. Kui täna üks auto kihutamine Tallinn-Tartu maanteed ja põhjustab seal liiklusohtlikke olukordi, siis, siis lõppude lõpuks, kui ka politseil õnnestub sõiduk tuvastada, aga selle juhtida ei leia näiteks päev hiljem teada, milline see sõiduk olija elab seal sõiduki juurde, siis mitte kedagi vastutusele võtta. Ta ei saa, aga oht liiklusele on juba tekitatud. Sellisel juhul oleks võimalik öelda, et iga sõiduki eest vastutab üks konkreetne isik see on kas tema omanik või on määratud rendilepinguga mõni vastutav kasutaja. Ja sellisel juhul muutub ka see vastutus natukene selgemaks ja hoomatavamaks, nii nagu lapse puhul, kui laps viskab naabri akna puruks, siis vanemad maksavad selle kinni, mitte ei ütle seda, et, et noh, me ei tea, kuidas sa selle viskas puruks ja me ei tea, kust me selle lapse üles leiame või mitte. Et Peab olema ilmselt ühel sõidukil, mis on suure ohu tekitaja selline vastutaja, kes siis mõtleb ka näiteks selle peale, et kellele ta annab selle sõiduki kasutada. Kas ta ikka lubab igal oma sõbral seal autoga sõita või mõtlete, ütleb, et kuule sind, ma tean, sa oled raske jalaga, et parem ära sõida, et-et, küsi kellegi teise käest auto ja läbi rahakoti, tegelikult mõtleb tänapäeva inimene väga palju. Mõelge mobiiliarvete peale, kui te vaatate eelmise kuu mobiiliarvete avastatud 75000 krooni, suur, ma arvan, et ja järgmine kuu räägite natuke vähem hoiate ennast tagasi ja räägite seda võrra vähem, et see nii kallis ei ole. Nagu kiiruseületamine on sama probleemiga seotud, et iga kord, kui te natukene kiiremini sõidate, te teate, et selles tiksub teie teie kukrust, mingisugune kroon vähemalt. Rahajõmmid ütlevad selle peale, aga las kukub, ma räägin iga kuu 15000 telefoniga, et miks mul, mis mure mul ei oleks, maksab näiteks 5000 krooni kiiruseleta. Sellest kui nad nii ütlevad, siis tuleb nende jaoks mõelda lihtsalt koefitsient välja. Et selleks on mitmeid viise ja, ja materdada ühte, ühte mõtet või ideed, mis, mis pakub nagu lahendust välja enne, kui see on lõplikult lõpuni läbi mõeldud, on natuke ennatlik. Veidi omapärasemast järelevalveviisist tahaks veel Indrek teiega rääkida. Te olete politseile helistanud liiklusest ja kaevanud mõne eeskirjade rikkuja peale, kui ma näen ohtlikku rikkumist, loomulikult võtab telefoni helistamiseks null, päris kindlasti see kaaskodanike ärksus toimib, töötab, töötab, aga tegelikult peab iga inimene mõtlema, milles ta politseile teatab näiteks teatades sellest minust sõitis ilmselgelt keegi kiiremini mööda, peab mõtlema ka sellele, et kuhu politsei selle infoga edasi läheb? Sellest ei piisa, kui inimene oma silmaga mõõdab kiirust, kui me näeme midagi mõnda väga ohtliku ja väga kiired sõitjad, kus me saame silmaga aru, et see kiirus näiteks üheksakümnealas on juba 140 150 näiteks? No see juht on väga potentsiaalne ohuallikas põhjustada liiklusõnnetuse, seal peaks tõesti võib-olla politseipatrull vastu minema. Nagu me näeme üheksakümnealas kedagi meist 110-ga mööda sõitmas, siis neid liiklejaid on niivõrd palju. Kui politsei saab pidevalt väljakutseid võiks igas minutis, paned sinna teha mõnest mõnest liiklusrikkujast, siis kuidas politsei oma tööd planeerib? Viisakas politsei korrapidaja ütleb, et aitäh, me kontrollime seda. Aga ebaviisakas ja, ja võib-olla natukene sirgjoonelisem korrapidaja ütleb, et aga, aga mis me siis teeme, kas me saadamegi patrulli ainult otsima neid inimesi, kedagi kusagil nägi rikkumas või tegelema selle järelevalvetööga natuke mõtestatumalt, et läheme sinna, kus, kus statistika ja politseitöösuunad näitavad, et neid rikkumisi võiks olla. Et tegelikult ma püüan ju mõtlema, et millisest rikkumisest ta teatab. Kuidas teie liikluses oma närvikavaga hakkama saate, on teid, kes te mõtlete igapäevaselt niisuguste asjade peale lihtne või keeruline liikluses endast välja viia, rusikatega, väidetakse teile ja, või, või näppu, jäta rahulikuks. Ma üldjuhul jään rahulikuks, sest sest mina olen näinud seda, milleni rumalused viivad. Ehk siis ma näen väga paljudes liiklusõnnetuse tagajärjel on aastaid käinud raskete õnnetuste sündmuskohtadel, loen praegu toimikuid, kus ma siis ma lihtsalt näen pildi pealt või loen, kuhu inimlik rumalus ja lollus on, on ennast viinud. Ja minu töö on mulle andnud sellise kogemuse, et ma, ma tegelikult oskan liikleja selliste rumalast etena ja see on tegelikult asi, mis, mis võiks päästa ka paljudes liiklusõnnetustest. Kui meie aja oma õigust taga oleme tähelepanelikumad ja hoolikamad teiste liiklejate suhtes, siis suudame ehk ka neid vigu, mida teised teevad veidike siluda. Õiglus kättemaksuhimu liikluses ka või läheb sinna alla? Ei vastupidi. Igasugune tagasi tegemine liikluses on karuteene, see tekitab täiendavat vihase, tekitab täiendavat negatiivset emotsiooni, täiendavat ohtu. Näen, et keegi tahab ennast vägisi olla, kuskile vahele suruda ja suunamärguannet ei, ei näita, siis ma ei vajuta kunagi gaasi. Lasen kiiruse maha ja mõtlen, las ta läheb vahel, kui ma näen kedagi, kes must suurema kiirusega tahab mööda sõita, siis ma pigem hoian paremale ja ja võtan kiirust maha, kui ma hakkan seda kiirust suurendama või takistamata mööda sõita. Ma isegi olen nõus rohelise tule all seisma jääma, kui ma tõesti näen, et sealt sealt mõni mõni hull tuleb punasega ristmikule, sest kasu mul sellest õigusest on. Aga kui ma ise olen haigevoodis või pean mingisuguseid liiklusõnnetuse tagajärje klaarima oma õiguse tagaajamine tegelikult meie liikluses jäite mitte midagi, see tekitab ainult närvilisust juurde rusikaga viibutamine ja kihutajale või ette keerajale järgi sõitmine ja tema närvi ajamine võib viia väga kurva tagajärjeni. Mäletan politsei tööst ühte juhtumit, kus kus üks juht üritas teisele foori taga selgeks teha, et ta eelmise foori all sõitis punase tulega. Ja see vaidlus päädis neil läbi akende siis solvangutega, mille peale siis see, kes nagu õiguskuulekas juht oli, hakkas siis seda seadusrikkujat taga ajama helistades ise politseisse olles autoroolis sõitsid läbi Tallinna kesklinna mitu kilomeetrit, kuni see õnnetu, kes siis korrali punase tulega ristmikul läbi sõitnud oli veel mitmest ristmikust punasega läbi sõitnud, ühel pöörde lõpuks sõitis teelt välja vastu puud, autod katki, inimesed õnneks terved. Ja mis sellest lõpuks kasu oli, ka ei olnudki, ega see, kes liiklusõnnetuse lõpuks põhjustusega ta lõpuks aru ei saanud, miks see kõik nii juhtus? Temal tekkis juba hirm hull ajatud taga ja tema põgeneb selle eest. Nii et jätkem see rannavalvuri töö ikkagi politseinikele ja ja nii palju kui võimalik, püüdkem ise neid neid ohtusid ja, ja vigu, mida teised liiklejad teevad siluda. Andkem neile andeks seda hoolimuste võistlus on tegelikult kõige rohkem praegune liikluses. Nii et kainet meelt meie liiklusesse, aitäh liikas advokaat Indrek Sirk, selle intervjuu eest ja toredat päeva jätku teile ohutud päevad. Aitäh.