Tere hommikust, põllumehed. Tere hommikust hommikud peale hommikut Me proovi. Teinud kuulama meie saadet piima. Keedeti meil mered korda siiralt kriitikat Kommentaare külvist lõikumale vältel. Killunumbrid. Ei kuula. Saadet. Tere, head õhtut, taastat kallis maarahvas. Teie lahkel loal teeme tagasivaate möödunud aegadele. Teiste sõnadega kordame saadet, milles peategelaseks on meie kõigi ühine ja tuttav ja sõber Kärna Ärni. Sulev Nõmmik. See saade oli meil esmakordselt kavas kuuendal jaanuaril 1991 kell üheksa hommikul. Täna oleme stuudios kahekesi, minu nimi on Kaljo Jaagura. Ja minu nimi on Sulev Nõmmik. Aga kõigepealt Sulev, ma küsin sinu käest, kuidas sul aastavahetus läks? No tänan, ei, üldiselt. Normaalselt ja parajalt. Rahulikult läksid jõulud. Ja kõik on ilus, peale selle muidugi, mis, mis me poodis saame? Seni jõulu teisel pühal ma mäletan, oli siin kaks keerdu ümber poe ei olnud leiba. Nii et see asi läheb ikka päris hulluks ja terve see talongide süsteem ei saa lihtsalt aru. Mu naine küsib, et milleks mul need suured mis need on, plantakad või, või niisugused suured kalendrid, talonge, lõpmatu arv peal, kui kuskile need ei ole võimalik realiseerida? Ei ole võimalik riisi mannat mitte midagi saada. Et kuidas me siis ikkagi niimoodi elama, kas kantakse kõik välja või, või ma ei tea, kui ma Ärnina räägin, siis ma ütleksin, et suur suur aitäh, suur aitümala nendele vabrikutele nagu kommunaar, leek, kommivabrik Kalev, kes nii toreda aastavahetuse organiseerisid. Istun nüüd tasa, istu sirgelt. Tõmba väheke eemale, ei, ei, mitte minust, tema mikroskoobist, tõmba eemale. Sedasi. Jää kõvasti ja siis hingeldada ei tohi. Ja puhkuda ei tohi, saad aru? Sedasi mikroskoobi sisse. Seda ei tohi. Said aru? Ühtegi niisugust häält, mis su oma hääl pole, ei tohi olla. Hakkan peale. Nii. Režissöör. Nänna, lugupeetav raadiumikuulaja, täna oleme me siis siin SMS stuudiumis kahekesi. Mu kõrvas istub ka uduvere mees, Kribu Aadu. Diskah tervitab teid ei näe, ei, ära sina tervita. Ning miks ta siis siin istub? Sellepärast et vana aasta kohta tulivad siin mõningaid ütlemised isegi mõned kaebused, et ma nagu räägiks kogu aeg ning Kribule sõna ei anna. Et lase toisel mehel ka suu lahti teha. Ja vaat nüüd me laseme tal siis suu lahti teha. Oota vara, vara. Vara. Aga täna võtab seltsimees kribu samuti vabast vestlusest, osa räägib enda tööst, räägib oma armsast naisest. Ja naisest ta täna ei räägi ja polegi vaja kribu, ma pean sulle ütlema, teie, ära pane pahaks ja kuidas seltsimees kribu seiska ela, Pepe on, mis siis? Väga õige ja mis siin ikka selles elus viga ja tööd tehakse kõvasti. Normid on täis. Kribu ise on kõva töömeessportlane. Veel pensionipõlves jookseb igal hommikul oma kolm-nelikümmend kilomeetrite. Sõrvest jooksid Leisi. Oi, see pole naljaasi. No ja edasi. Edasi jooksen tagasi, ah, tuled tagasi ka, vaata seise. Tõmban püksid jalga ning teen voodi ülesse. Vaat vaadake nüüd lugupeetud raadiumivaatajad, kui tublid on uduvere mehed teevad tööd, teevad sporti, teevad ise oma voodi üles, oskavad lõbutseda. Hiljaaegu oli meil ka lõikuspidu, küll oli kena, kõik tulivad kokku, mõned muidugi jäid autodesse ka, vahetasid seal muljeid. Ma ei teagi, mispärast mõned olivad saalis siis süüa anti, kõvasti kapsad, olivad praad, siis see oli kardulas oli soust oli, siis oli soust kardulas ja siis oli suur taidlemise programm, käis neli ja pool tundi, küll oli ilus. Kuule, aga oleks võinud ju ikka väga, väga õige, väga õige. Jah, mahla oleks võinud küll rohkem olla, see on tõsi. Aivat ning mandariini ning aprikoosi oma oleks võinud olla rohi oleks võinud ja õigus muidugi. Rahvatants oleks võinud küll rohkem olla, see on tõsi, ainult üks poolteist tundi, kuule, selle aja sees, sa ei jõua ju vaatama hakata, äi, äi, äi, see oleks pidanud jälle tõsi ja mis siin rääkida. Lapsed, see on meie tulevik. Ja mis veel rohkem hinge läheb, kui lastelaul. Seda oleks võinud muidugi rohkem olla, aga ega sa kõiki asju ju peo juures ette imeoodan. Oota, oota, sina, sina, oota, pane mikroskoop kinni. Mis asja, mis asja sul puudu jäi? Mulle eluaeg on ikka, mis asi alati pidude ajal on ikka olnud juba esiisadest peale on olnud, no mis asi, üks kord aastas seda pidu tehtakse ja mis asi? Sülti dollayonoomis Babane mikroskoop käima ja seltsimees kribul on õigus, kahju, et laual ei olnud seekord sülti, mis on eesti rahva põhirahvustoit, kas kuule, kas sülti polnud tõesti ja olen oleks võinud kus ja suurtalus seltsimees kribu sõnavõtu eest, kas ma võtsin sõna või? No ütle nüüd, kus seesamune on, aga, ja mine nüüd, oota mind ukse taga, hakka minema. Tasakesi, kallis raadiumivaataja, soovime siis seltsimees kribule kenat elu edaspidiseks ning soolaga ilusalt talvist lumist kaunist jaanuarikuud. No niimoodi uduvere ärni on kõlanud, siis kas sa ise ka tead, kui kaua ta on kõlanud? Tähendab, ma ise arvasin isegi rohkem marused, et õige pea 20 aastat, kui tuleb välja raadiost, ta sai alguse siin sinu toimetuses ja, ja ta on kõlanud, nagu ma praegu saan aru. 16 aastat. Alguse kolmandik läks, teise autori tekstid olid Harry Abel. Tema oli kunagi Miina härma nimelise kolhoosi klubi juhataja ja alustas agit brigaadiga külje all enda asjadega ja kasutasime tema materjale. Ja lugesid neid materjale, siis? Sina ei olnudki see kõige esimene t täpselt ei tea. Kõige esimene mees, kes luges selle uduvere ärni teisel juunil 74. aastal. Endel Padrik, kaheksandal septembril luges teise asja Aksel Küngas. Tunned seda meest, navi tulnud on ja siis tuli alles 29. septembril 1974 keegi Sulev Nõmmik ja. Ma muidugi olin neid vanamehi, need Ma mõtlen hiiu keele, ma panin siia omapoolselt juurde ka tema lugudele. Ja ma neid vanamehi olin muidugi varem ka mänginud filmis ja saadetes koos Abeliga. Nii et see vanamehe tegemine ei olnud mul päris uudis, aga ilmselt ma. Ma siit selle peale siis jäin, võib-olla ma arvan, et peaasjalikult tänu sellele hiiu hiiu setu, kellel aga lõplik valik veel sinu kasuks ei olnud, vahepeal olid veel mehed seda ka mäletada, eks ole, sina olid niisugused mehed nagu Endel Nõmberg käis lugemas, siis Igor Kurve suhteliselt noor mees proovis oma häält siis Vello Viisimaa isegi Vello, ka temaga põrutus 30. märtsil 1975 on loo sisse lugenud. Vaata ja seal mul täiesti uudis. Ja siis on veel niisugused mehed nagu Ago Saller ja vanameister Ants Jõgi. No Jõgi Ants muidugi oleks. Jõgedes oli oma loomu poolest väga täpne. Ta ei saanud alati nendel aegadel tulla, kui meil just vaja oli reedesel päevadele, kui oli saate kokkumäng, sina olid alati olemas, sina oled mees, kes alati käis ennast pakkumas, kuule, kas sul on või ei ole iga kahe nädala tagant, siis oli ka meil põhiliselt uduvere ärni platsis ja nii ta on olnud siis nüüd Eesti raadios ütleme 16 aastat. Kuule, ma olen natukene raha korjatud, ega ma tollest valjusti ei räägi, aga küll sa pead oskama raha ringlemise juba oma taskus seisma panna, seisad ikka miski summa kokku. Kuid seoses sellega muidugi muret, palju, vaata suur tükk ajab suu lahti. Mõtlen ja mõtlen ja mõtlen ja mõtlen, et kumma osta lehma või auto, mis kumma Mõlemit oleks tarvis. Ning nõnda oma seisagi kahe kuhja vahel kuigi kahe kuhja vahel. Oja olla, mõlemil küljel on soe. Kui auto, seitsmes hobune. Volga jaoks ei jätku, Žigulit, ei sääste kätte. Sapakas kuule, meeldiv on sõita küll, aga vähe piinlik välja astuda. Räägitakse nagu tallamehe, massin mässe. Kõige parem oleks muidugi uut tüüpi, see kergete ratastega meloodia Niva saab muusikat kuulata ja põldu koristada ja. Aga muidu auto on ikka auto, mõtle. Kurgid Leningradi kapsad, Pihkva porgand, Riiga, kõrvits, Tallinna. Vaata iga kulutamine peab ju miskit kasu ka tooma. Teiselt poolt jälle, ega auto pole miski luksus, luksusauto teenindamine pole pulki, ei saa ette, raha läheb nagu kapast siis nood uduvere teed, kui kõvasti raputama hakkab, siis tead, et oled kodus. Ning kunagi ei tea, mis juhtub. Läku Eedi ostis endale hiljaaegu masina, sõitis linna, jalakäija jäi ette. Nüüd on Eedi närvikliinikus auto remondis, telefonipost on parandamisel ning jalakäija on seal pea parandamisel. Vot nõnda ta on, tolle autoga laguneb sul nii kätte ära, et sa ei tohigi kuskil peatada, seisma jääda. Miilits arvab, et avarii, ta välimus autol on nii nihu. Aga lehm, oh oh, lehm on ikka lehma. Armas loom on sul seltsiks. Teiselt poolt jälle äkki ei anna üldse mitte midagit? Mina võin ju kohustused võtta, aga kui tema lehm ei võta ei kavatsegi ennast siin maal lüpsta lasta, mängib preilnat ning sööta kahi. Teda sea moodi ei tohi. Või ajab näituseks vihmaga lageda taeva alla. Piim jääb vesiseks. Mis asja süst teha? Või kui võrrelda mõlemat koos. Kultuurne lehm jalutab alati kultuurikarjamaal ja auto tahab kah siledat asfalti. Lehm seisab kraavis püsti. Esiots pole kunagi lömmis, aga autol võib juhtuda. Lehma seljas, sa ei sõida ütelda naabrinaisega huvireisile, aga autoga lähed nii, kui niuhti. Lehma ei saa ärandada, autot saab ärandada. Lehmal pole kergesti ärakäidavaid osi, autol on lehm, ei tagurda kunagist, tolle pärast peale sõitmise võimalus on tühine. Lehm ei püüa suure kiirusega eelkäijast mööda minna, vaid loom läheb arukalt täie mõistusega tema järgi. Lehm ütelda sünnitab endasuguse väikse vasika. Auto, mis sünnitab ainult kadedust. Lehm mäletseb seistes, auto roostetab seistes. Vaata kui niiviisi mõtled, kõik kaalukausid nagu lehma poole, mis ei, midagist tuleb ikka ära osta. Seepärast lastel ju tarvis kah mõtelda tuleviku peale. Ei saa ju elada niisugust pius suu või nagu ütles uduvere ainukene torulukksepp Kribu Aadu. Et pärast mind tulgu või veeuputus. Nii et homne päev lähen ostan ära. Ükskõik, homme esmaspäev, ostan ära, silm silma, hammas hamba, tutvus tutvuse, vasta. Lähen jah. Igatahes lähen ning kohe ostan ära ja kõik. Aga kumma. Ütle, Sulev Nõmmik, mida see ärni kuju sulle enesele on andnud, tähendab veel, ma olin kunagi tantsija. Sa seda ei maininud, alustasin ma ikkagi tantsijana. Ballettmeister mul diplomi peal, muidu on luba ka õpetada, aga aga ma olen vähe õpetanud. Üks aasta ma õpetasin balletikoolis. Aga ma ei pidanud vastu sellele. Ja edasi, ma olin siis näitejuht põhiliselt. Ja praegu olen kahe koormusega, teen tööd. Kahe pooliku koormusega tähendab poole kohaga Malle, näitavati poole kohaga, olen näitleja Estonias. Estonias on viimasel ajal võrdlemisi palju ka mängida. Tähendab, kuju on on, ma arvan. See on nagu pikaealisuse küsimus. Et kui kaua üks kuju võib, ta tüütavaks ei muutu. Ma olen siin palunud kolleege, sõpru ja, ja ka sinuga sel teemal räägin, rääkinud et lihtsalt tuleb öelda, kui on tüütu, kui ta ei hakka minema. Aga, aga ma arvan, et rahvas võtab ja me teeme kontserte kus see kuju läbi läheb. Ja kuju muidugi on üks. Aga, aga lood ise vahetuvad, tähendab, see annab ka mingisuguse uue maigu. Ja ma olen, ei ole kunagi nii sõna-sõnalt kirjapildis ka kinni olnud see kuju, kuigi ma režissöörina hindan väga täpsust. Aga see kuju annab improviseerida ja kui näitleja ütleme, antud teemat või või mõtet valdab, siis on, on läbi, selle kuju on kerged. Mul ei ole raske seda teha. Kuju ongi niimoodi minu arust, et kuju elab alati siis edasi, kui on hästi aktuaalne tekst ja käib eluga sammu. Siis ka kuju elab nagu vanasti oli aruvälja Andres ka, kes kaua vastu pidas, jah, neid kujusid raadiokujus on, on maalähedasi, on rohkemgi, Liivaku, Leena oli ja kusjuures muidugi nimi ärni, ma ei ole tahtnud seda nime kunagi rõhutada, ma olen alati olnud uduvere vanamees. Sellepärast et ärni nimi on ikkagi Harry Abeli nimi. Temal oli kärna ärni. Aga ma ei ole seda kunagi tituleerinud, lihtsalt see nimi on mulle külge jäänud. Aga kohaline mõttes uduvere on nagu Paide või Tartu või see. Siin ei saa olla midagi. Koole tööd on nõnna palju, heinake jäi hiljaks, vili tuli peale, kardulas, sinder sai vara valmis noort rahvast ütelda, põllul käia kah enam nii palju pole. Aga idas wet kimpu jäänud vanad viskasid selle eest viis normi, jah, kõik pensionärid olid põlve peal ja tsehhid käisid. Miks, ja ma muidugi ei räägi möödunud pühapäevast, kui põllud ütelda, kihasid kui töölissipelgate pere. Ma räägin nagu üldse medel näiteks kolm tsehhi ja medel tünnivabrik hernekepitööstus seisab kolmas. Kolmas olla seda vähe raske välja ütelda, see on Piusa Piusa patu astroinstituut. Loogia Instituut ja käivad kõik abiks. Nädal aega oli instituut. Esmaspäeval lõuna paiku tulid reede õhtul läksid minema. Kuule küll me närveerisime, et mis nende süüa anda, et kus kohas magama panna ikkagi teadusemehed ja mis moodi nendega rääkida ja kuigi ju nad ka kunagist maalt pärit on. Isa, ema vere kaudu peaks igipõline olemine ju meelde tulema, sest juured lõpuks ikka kõikidel mulla küljes kinni. Kuigi pärgasid. Vaata mõnel mede mehel on mõistust hädapärast nendel jälle häda mõistuse pärast, nendel liiga palju mõistust. Vaat seepärast me närveerisimegi. Aga kõik läks korda, tulid me olime kahe vere ristis, nendel olin puhkpillide muusikaga vastas, jah, esimees pidas vägev kõne maha, lõpetas oma sõnavõtu sõnadega. Ma oleksin rõõmus, kui kuuleks igast hädast ning murest, mis täitsa rehve siin mede juures tabama saab. Küll oli kena, siis andsime nendele võimsa hommikusöögi ja nelja käiguga putru ja lihasousti ja kardulast ja maapiima värsket küll vihtasid. Kuigi, et hiljem selgus, see oli suur viga, kõikse suurem Õhtaks olid köik siruli maas. Vaata, nad pole ju maatoiduga harjunud. Sisikonda ei võta vastu, ehmatab ära. Ma käisin neid õhtal lohutamas koolimajas, kus ta magasid. Üks kena daami, küsis mu käest, ütles, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, ütelge palun, mida teie siin kolkas teete, kui haigeks jääte? Teil arsti ju põle. Ma hakkasin ise ka mõtlema, et mis asja, me süsteeme. Ma igaks juhuks ütles, et joome pea siis loomulikku surma surema küll kohkus ära küll kohkus ära. No vaat, ja sedasi läks järgmine päev see probleem. Probleem lahenes ise ära. Ma läks sööklasse ja lasin Türgi uba ja porgandit veega keeta. Piima kurnasime kah kolm kord läbi, võtsime kõik mandi viimase mandi raasu välja. Seda kannatasid nad kõige vähem. No aga see pole miski imega, mõni inimene ei kannata seda kilepaki piima välja. No ja kõik oli korras, tööd tegid kõvasti. Ma lausa imestasin. Algus oli mõnel küll tagurpidi, oli ütelda hang peos või mõni ei saanud kuidagi kummardada. Kui töö ära õppisid, sina jeerum, 100 tonni põhupakki, vihtus sisse ja veel muud tööd, tublid mehed olid, hulk asju tegid medel ära. Ja, ja siis meie omad said kah nagu paremateks. Läku Eedi põrutas põllul traktoriga ringi, puhas pesu oli selgas, lips oli ees. Vaata, ta pidi kõikse linna naistest mööda sõitma, edasi-tagasi. Ja Vaariku, Leena ütles, et talle meeldivad mehed, made maa. Matemaatikud meeldivad, värvis oma suu nii punaseks, et liikluspidi uduvere maanteel seisma jääma. Ja kõik olid nagu kobedamad. Väikseid pisikese arusaamatusti tuleb ikka ette. Üks ütles mulle, et nad ei või ühes suures toas magada, et nende direktor või see doktor või diktor või oli see üks mees, oli üks mees kahe ameti peal, vaat ma ei mäleta. Igatahes see diktor või doktor, et see norskab nuia muidugi see pole kena rääkida, üks läks minema. Ütles, et põllud pehmed, kummisäärikud pole lihased juba haiged, enne kui põldudele saanud, juba olid lihased haiged hing ka haige siin tede kolkas ja piima ei tohi, vett ei taha, viina põle ja läks. See oli muidugi erand, sest pole mõtet üldse rääkida. Kultuuri-kultuurimajas programm oli koostatud, esimene õhtu oli isetegevus, uduvere kammerkoor oli ja lustivere lõõtsamees ja nad olid siis haiged, me mängisime ise endale teiseks õhtaks, me tõime Tallinnast selle assamblee ansambli platsenta benediktiin, jah, Eesti poisid. Oh, me trampisime kõik, nii-öelda krohv kukkus laest maha. Lõpuks tuli malev kah külla, nende poolt olid pärast ropud laulud. Noh, järgmine ühtemaatike, nende saunavool oli seal õllekeha ja ütelda kuivad, lestad 210, graduslik oli kuuma sees ja siis me saime selle topp direktoriga, saime päris sõbraks kohe ja ta rääkis mulle helkivatest ööpilvedest. Ma rääkisin talle kartuli muldamisest ja igal mehel oma amet. Seis kiitis mu naise hoolt, et nii puhas aiamaa ja kena kodu sul siin ärni. Ta ei teadnud, et medel on see seaduseks. Ega sar naine peab ära toitma seitse last ning isase inimese, vaat see on medel seadus. Ja kui nad reede õhta ära sõitsid, me nutsime kõik. Me hakkasime kõik nutma, nõnda kahju oli kenadest, inimestest, lahku venda. Noh, lubasid novembris lõikuspeol tagasi tulla ja järgmine aasta tulevad juba ise ilma kutsumata. Kole spaa, pato astrobioloogia instituudi mees, sa mind kuuled, see oli modervitas saale. Noh, ja täega. Hiljem hakkasid sa ise kirjutama, kus see materjali kuidas sulle kätte jooksis, ega ma tegelikult mitte midagi välja ei ole mõelnud, see on kõik kõik on kuskilt tulnud ja olen kuulnud või isegi lugenud, võib öelda ka varastanud mõtteid ja, ja nii on läinud. Aga palju ma olen saanud ka Saaremaalt, sellepärast et ma umbes sama kaua olen Saaremaal, on mul see suvekodu kui on käinud ärni lood ja ma püüan seal võimalikult palju olla. Ma tean seal toredaid inimesi ja, ja vanamehi, kes oma teemat seal pakuvad välja ja ja kes poliitikaga äärmiselt on kursis pidevalt. Mul on poe juures siin mitte ainult Kaavi poe juures, vaid ka Salme poe juures väike pingikene, kus ma siis istun ja kus mehed kogunevad ja kalurid ja ajame juttu ja nii me saame ikkagi elust võetud on enam enamus see põhi. Kas praegu on materjali raskem hankida kui ütleme näiteks 10 aastat tagasi? Kuigivõrd ja sellepärast, et kõikul, tähendab, mina ei ole ju muutunud, ma räägin ka mina ise, Nõmmik, mitte ainult ärni. Sest mina olin sama sama julge siis kui praegu. Aga nüüd on neid julgeid väga palju, eks ole, avalikustamine ja ja muu ja ajalehed on julged ja kõik muu. Selles mõttes, kui niisugune paralleel tuua, siis muidugi on. On, on raskem praegu, kui oli, siis sest tol ajal on mitmed öelnud, et oi jumal, sa oled ikka veel siin. Ei ole trellide taga ega mõningate väikeste asjade pärast. Näiteks üks üks pahandus oli suur ja hiline, see oli televisiooni juubel. Ma ei mäleta isegi mitmes kus tähendab, ma panin viseerimata lause lõppu. Ja see lause olla niisugune. Kuule televisioon, inimene, tule mu juurde lava taha, see oli Estonia lavalt otseülekanne. Tule mu juurde lava taha, et mul on uduverest kaasa võetud suitsusink ja punsu õlu. Ja selle sõna õlu eest on, kirjutati aasta aega esinemiskeeld. Ma ei tohtinud otse esineda. Televisioonis, näiteks Ma pidin varem saladuses, kõik teised läksid otse, mina olin siis alles. Noh, üldiselt see puudutab kampaanialikust, kampaanialikkusega, see ei ole kusagile kadunud, see säilib ikka ka Eesti raadios, näiteks kui ma kuulen püha öö kuulen kolm, neli korda siis ta onmulle püha, eks ole, aga kui ma kuulan teda 400 korda viie päeva jooksul siis ta ei ole mulle enam püha, eks ole, nii nagu nii nagu on. Nii nagu see viina kampaania tähendab, me hüppame ühest äärmusest teise pidevalt. Ja see stagnaaegne, see kampaania lausa sisse, ma ei tea, programmeeritud meis. No hallo, seltsimees ärka nüüd ülesse, kuule. Ärka ülesse. Ma, ma ütlen sulle, ärka nüüd ülesse. Ütle mulle miks sa siin kraavis põõnutad, siin on märg siit sa võid kopsupõletiku saada või läkaköha või mis. Kuule sa räägid nii vaikselt, mis asja tahad magada? Jah? Mis, mis pärast sa siis kraavis põõnata tahad? Ütle mulle, kas kodus voodis poleks parem magada? Tagatud ohutu liiklemine isegi magajale mehele ja ja kui ta ei nojah ja ei, see on õige küll, et kes tahab liigelda see liikugu, kes tahab magada see magagu edasi ja peaasi, et nad teineteist ei segaks. Jah. Aga ütle mulle, kas sul poleks aeg juba ümber ümber nagu üteldakse, kehastuda, et see tähendab, et kas sinust, kui magajast ei võiks taas juba nüüd liik liikleja saada misse? Ah ei, too ütleb, et tõused kraavist püsti ja hakkad mööda teed ilusti ikka tipa-tapa kodu poole astuma, pesse. Kuda ei, bande ainult pühitsesid natuke, nojah. Ei, mis asja sa pühitsesid, kui tohib küsida nes naase sünnipäeva või? Et rohkem oma asi, nojah, eks sa ise tee paremini, ainult see kraav, kus kohas Abergast magad, see meite kolhoosi virtsakraavi, jah, sa võid, võid kogemata sõnniku pähe põllule sattuda messe et ei satu või? Olete ise kolhoosi liige, nojah. Nii-ütelda oma peremees jah, et traktorist ka veel, ahaa, no siis, kui traktorist ja mis okis ju sinu tööriist missikraavi kaldal müdiseb või ahah. Kus su suurem edu on, kes neid Eesti raadiomikrofonide ees või siis laval maarahva seas ringi tähendab, seda ma ei anna võrrelda. Ma ei tea, kuidas raadiot kuulatakse, kui palju ja ja eks ole ja kes mismoodi ta vastu võtab. Aga kontserditel maarahva juures ma olen muidugi vahenditult otse nende ees ja ma näen, mis läheb, mis jookseb, mis ei jookse. Ma vahetan välja. Mis ei lähe. Ja lõpus kujunevad lood niisugused, et et iga lause omamoodi tees. Mul on kombineeritud lood, niisugused ikkagi ei paratamatult kahjuks ikkagi poliitika. Ma olen püüdnud küll, muidugi ma loen ka melodraamasid, nagu ma olen sinu juures lugenud raadiole. Ja ma loen nagu reeglina ka reklaamiklubis loen igal esimesel jaanuaril mingi mõtiskluse. Kuigi nüüd jälle kahjuks on seda samuti palju. Tol ajal, kui me alustasime, siis ei olnud nii, et, et mul on ümberpoliitika ja poliitikute võetakse kõige paremini vastu mitmest loost. Ma olen tähele pannud, sul on kõik kokku kombineeritud need asjad ja põhiliselt nii ta käibki. Ta ma mõtlen just kontserdi jaoks. Ja algaga käis nii kõrget laastu pole jalga kõrgeid astmeid. Kuklaste Kerbolga ära lyya. Oli kaelaluu hirmul plaani. Ümber kassitoast välja, kartis ta tuppa, vett seljas, under toast välja kartis, sõltub ka veel Reinima tahtnud iialgi tuppa tulla, tagasi ei nemad ei iialgi kadunud, väga. Ateistlik õue taastide military algu longates läksime õuega. Muusika aga lõi vaba ressurssi nõudvaid arvamusi, aga lõi vääritur play. Kolisid. Aga siin, kui sa küsisid minu käest, et umbkaudselt palju lugusi. Ma ei tea, muidugi ma ei tea, aga me võime lihtsa aritmeetika teha, ütleme, et kui mina olen, olen nende neid lugusid teinud circa 10 aastat siis vahepeal ma tegin neli lugu raadiole kuus ja kaks televisioonile. Pluss siis veel mingisugune mäng seal estraadile, tähendab, ütleme, kui me arvestame circa, viis lugu kuus, see on siis lihtsa aritmeetika järgi 60 lugu aastas siis peaks olema üks 600 lugu. Võid ütelda, mis seal oma tehtud või kuidas kõige rohkem meeldinud. Ehk ei tea? No terekest kah. Ärni jälle siin. Kuule nädal aega pole mind olnud, aga ma olin nõnda kinni. Ma Ma olin isegi kõikidest maailmauudistest ilma. Ma olin õhtulehe tellimis sabas. Kuuled sa, täitsa vahva oli. Paljude inimestega sai tuttavaks, saba ise jättis kahjuks mammut mulje. Sihukese udustamatu pildi, mine või lolliks. Ma pole sellist värk tükk aega näinud. Aga nüüd rahvas läheb ajalehe järgi läheb kultuuri järgi de inva informad situatsiooni järgi. Ja ma läksin kah nädal aega tagasi. Kas sa tead, postkontorist mööda, vaatan, mis jälle kolivad või mis on, ei ole, hoopis ajalehe järgi ootavad. Kas sa tead, veteranid ning pensionärid? See on, nendel on see õhtaleht üks väärt värk. Sa saad ju kõik teada, kes põrandapinna välja vahetanud, kes miskit müüb, kes ära läinud või tuld. Tolle pärast ma otsustasin ka passima jääda. Vot, ja mul oli muidugi vähe raskem, ma olin üksi, teistel käisid ikka sugulased või tuttavad käisid toitu toomas või ööseks välja vahetamas või see sedasi. Mul polnud isegi omat taburetti kaasas. Pesukaussi polnud, mitte midagi ei saa silm nagu ka puhtaks hommikul. Aga lõpuks, mis, sest inimesed on ju lõpmatult kenad. Üks andis kapsasuppi, teine andis tükikese leiba, kolmas lubas oma gaasipliidi peal makarone praadida. Neljas andis raamatut lugeda. Viienda juures käisime viienda juures, käisime raadiumit kuulamas. Lõpupoole saime endale kohvimasinaga kah, jah, mis viga. Kõht oli kõik see aeg sooja täis. Läku Leenal oli isegi oma see väike porditud võrdlatiivne riietekapp kaasas, ütles, et kipub muidu higistama, peab riideid vahetama. Ja kõik see ilusam on öösiti sabas seista. Kuu kaob majade varju. Ümberringi on suur suur vaikus, kostab ainult 6000 veterani rahulikku hingamist. Ning kaste kukub munakivi sillutise peale ja sa oled kuidagi väga rõõmus, nii et oli keda. Ja õhtuleht seisis kogu aeg meeles, lapsed käisid meil ju seal laulmas ja ja meie koole me hakkasime ise kah laulusid õppima. Me tegime oma laulukoori, kõik need kuulsad vanad laulud, rohelised haldjad ja koeral pole saba, koeral händ on või siis metsad kohisevad, mitte see metsad mühisevad kägu kukub rada peal ja siis inglise keeles laulsime I love, mileedi ja El Bimbo ja palju, palju palju. Ja tuleval aastal me hakkame oma saba laulukooriga käima mööda vabariiki, kõikide ajalehe tellimise sabades toome suurt rõõmu. Vaat sedasi meil endal on nüüd kviitungid taskus ja korraldasime kaks kokkutulekut kah olümpia hotellis ja siis ajakirjanike liit lubas bussi anda, kui me hakkame mööda vabariiki sõitma. Nii et sedasi me siis kenasti elame Sulle kah kõike toredat head aega siis. Aga nüüd, head kuulajad, mul on pakkuda mõned lood, mis on loetada aastal 1975 ja kõlas esmakordselt eetris 16. Veebruar. Ja selle pealkiri on uduveres, oli üldkoosolek. Selle loo tekst on säilinud, aga kahjuks pidime lugu ennast uuesti linti lugema ja päris raske oli vist seda kuidas ütelda, tolleaegset tooni tabada. See on Harry Abeli lugu. Puhtalt ega ei mäleta ka, sest mingid karakteri kõikumist on pidevalt olnud, eks ole, sest vahepeal oli, ma hakkasin köhaga liialdama ja ja sõbrad on muutunud näiteks Harry Abeli sõbrad, Otud ja Sassid, eks ole? Ära muutunud siin Läku Eediks ja Kribu Aaduks ja rõõmsaks ja. Uduvere kolhoosis ka möödunud aasta töödele tegemistele kriips alla ja et noh, mis tehtud, mis tegemata jäi ja neetud nagu ütelda, esimene aruandekõnes selgus, ei jõudnudki kolhoosi raamatupidajad oma tavaliste arvelaudade peal kõik tulud kokku lüüa, osa viidi masina traktori arvutusjaama lahendada ja ja esimees ise sügas kukalt, et mis asja me selle rahahunnikuga nüüd peale hakkame. Et mis asja, et meile uduveres juba olemas oma konservi oma kotleti ning see Siis rajame linnuvabriku munavabriku, hernekeppidetööstuse, orgaanilisi, väetiste, ümbertöötlemise kombinaadi, siis mereveest selle soola väljavõtmine tegi Ireerimine juba käib. Siis eile vaatasime kolhoosi uuele teatrihoonele välja nurgakivi paneku koha. Nii et enam ei mõista, mis asja juurde ehitada, ütles esimees, et andke siis nõu kolhoosi kallid liikmetena. Sõltlane, aga oma hipodroomi meil pole oma järelsoojendusega ujulat pole suurt suusahüppe mäge pole siis Karla, tema on sihuke laulja, poiss lisas, et samuti puudub meil lauluväljak, puudub vabaõhumuuseum. Oh, need asjad on meil ammu planeeritud, kerkivad põhiliste tootmishoonete kõrvale, vastas esimees rahulikul toonil, sedasi et meie peame ehitama midagi originaalselt orika, nahaalset, niisugust, mida mujal pole naabermajandite põle. Mina arvan, ütles Künka Ruudi, teine pool. Mina arvan, et kolhoosil oleks vaja hädasti oma kainestusmaja, et palgapäeval muud ei saagi, lase vanameest linna vahel vedada. Sinder no see ettepanek alguses leidis nagu õrnema soo juurest nagu pooldajaid, aga lõpuks arvati ikkagi, et kainestusmajal meie juures suurt perspektiivi ei saa olla. Ning siis Otto Otto oli kogu aeg tukkunud. Otto hõikas vahele, ma paluks ka sõna. Ah, Otto, sina naeratas esimees. Lao lagedele, kas ehitame pilvelõhkuja või mis? Ei, ütles Otto. Ma sooviks teha midagi sihukest, mida meil pole varem kunagi tehtud. Midagi väga, väga orginahhaalset. Kas sa tead, esimese ajas kah kõrvad kikki? Täpselt minu mõte, ütles ta midagi hästi originaalset. Kui õige julgemini, julgemini, Otto, kui õiged Ottu julgemini, julgemini kui õige keegi parandaks kolhoosi sealauda ukse ära. Mu noorik käib seal talitamisel, külmetab. Sinu 50. juubelil mängiti Estonias maha, kuidas kärna ärni tervitab Sulev nõmmikut. Lugu on väärt, et seda võiks kuulata praegu, nüüd 10 aastat. Aga hiljem, et kuulame selle loo ära. Oled sa palju enne soole jubileinumiks või õigem, mis õnne sul selles eas ikka enam Luute all? Kui sa juhtud mind kuulama, siis tee tee seda, et kärna ärni uduverest tahab sinuga edasi kokku saada. Noa sandi pärast poleks hakanud nagu raadiumi kulutama. Kas sa teed, sa lubasid mul Saaremaalt, kuuled sa mind? Sa lubasid mul Saaremaalt silmu tuua. Ja kui oled sa, ma tõin sul uduverest koti täie kodu, tubakaseemet ja ehtsat samagonni, nii nagu ma lubasin. Ja vaata, nüüd on asi sihuke, kus koha peal me kokku saaksime. Aga mis sa arvad, kui saaksime kokku? Peale kontserdi saaksime kokku Kaukasuse, Kaukasuse restoranis, kokkumesse? Teed küll seal, kus sinu pilliroopulgad kõlguvad ukse ees ja kus, kus me eelmine kord ehtsat eesti rahvustoitu sõime, seda. Šašlõkki vaade Viru Viru hotelli kohtumise jaoks on meite rahakotid liialt ära kudenud. Kuule, ära sa Kärna Ärnit alt tõmba aumeeste mäng. Nägemiseni. Mis sa ise sellele ohustatud? Kena, kena, ütleb Ärni. See oli sinu poolt kena. Aga muidugi, see oli väga avalik vihjet, et 10 aastat on vahet, sellel, see vihjab konkreetselt nagu mingile järgmisele õnnetule päevale. Mis seal sel puhul? No siin on täna on, Me oleme eetris kuuendal, jah. Siin on veel umbes nädal aega aega, eks mis parata, aeg ei jookse ja mul siin koolivennad on juba selle teise matsu saanud või kell on kukkunud siin mitmel nagu minu klassivennad siin Ivar Trikkel ja doktor Haavel Saaremaal ja teised tulevad järgi kõik Peeter Saul, Vaino väljas, Mihhail Gorbatšov. Kaks kuud pärast mind. Nii et see kimp on esinduslik, ümarik tähtpäev ühe inimese elus. Ma soovin sulle õnne, sellel puhul jätkuvat tervist ja meil kõigil on vaja ikkagi kärna ärni kuju edasi areneks sinu suu läbi ja ta kanduks ikka rohkem rahva sekka ja et oleks igapäevases niisugust hoogu ja värskust juurde sadanud ja suvega õllega aitäh, et sina selle asja algasid. Sina oled ju tegelikult terve uduvere bloki ja uduvere meeste ristiisa. Me võime siin vastastikku koogutada teineteisele, ei tea, kui palju, aga Sulev, ma tahan sinu käest küsida veel ühte asja. Kui sa poleks mitte olnud näitleja ja lavastaja juht, kes sa praegu oled kes sa siis oleks tahtnud olla üldse elus? Tähendab, kui oleks võimalik elu uuesti elada, siis ma võtaks täpselt samad rajad ja jalad. Ma teeks täpselt nii, nagu ma olen teinud. Ja kui ma nüüd uduvere peale lõpetaksin, siis kuuled sa mõni viriseb, oli tsaariaegne, lumi olid eestiaegsed, saiad. Ütle, mis saiad praegust teeksid, viska vastu maad, hüppab ise suhu. Aga mina tahaks, et las jääb, nii nagu kõik on. Ja rääkimise koha pealt kah. Mu käest üks küsis, üks kooliõpetaja. Kas teie olete satiirik? Kuule, kust mina tean, mis mina olen? Ma räägi just seda, kuidas mina näen ja kuulen, kui ta mulle paistab. Ning ma räägi, sellepärast ma tahan su natuke rääkida. Ma tahan vestelda kui iga järsult vananenud maainimene tahab ju vähegi vestelda endast ja veel rohkem Toyssest. Muidu jookseb, kogub su sisse liiga palju, liiga palju tuleb. Ja mul aitab, kui, kui sa hommiku teed oma raadiumi karbi lahti keerad ja mind kuulad. Mulle aitab küll. Mul on see väga palju. Sest me saame just nagu jutuotsa pääle sooga. Me saame justkui sõpradeks. Niisugune on siis lugu uduvere vanamehest ja meie kõigi heast kaaslasest ja sõbrast Sulev Nõmmikust. Nii palju mahtus teda meie tänasesse, põllumeeste tundi. Aga küllap kõigi tema talendi austajate südametesse mahub teda märksa rohkem. Mahub nii palju, nagu keegi seda tahab ja suudab. Selle saate seadmisel kasutasime uduvere ärni vanu heliülesvõtteid. Muusikat tegi laeva külakapell ja lõõtspillisolist Aivar Teppo ja Tallinna moemaja rahvusliku muusika ansambel Tanuke. Saate seadsid Aino Lauri ja Heli Sillar kuulmiseni.